sparkle
Algaja   Postitusi: 2
Registreeritud: 21.02.2003 Viimane külastus: 22.02.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2003 kell 23:32 |
|
|
minu kodu=põrgu
Mul ema on täiesti ära pööranud. Te nagunii arvate, et loll pubekas ei tea millest räägib või mida iganes, aga nii see pole. Ta sõimab mind koguaeg,
ükskõik mida ma ka ei teeks, kõik on vale. Ema ja isa muidu lahutasid 8 aastat tagasi ja elama jäin siis emaga(isa elab tallinnas). Kogu selle aja
jooksul on koguaeg mulle tundunud, et ta vihkab mind.
Üks näide: 5 aastat tagasi suvel...isa tuli meile külla..õigemini tahtis mind ja mu väikest õde näha (õde oli sel ajal 2. aastane). Ema oli sellega
mingil määral nõus, aga mitte täielikult. Igal juhul...saime siis isaga kokku (ema teadis sellest)...ja terve päeva nagu veetsime koos ja kui isa meid
koju viis ja ise ära läks hakkas ema mingi kohutavalt sõimama ja peksis (virutas mitu lööki näkku suhteliselt kõvasti)...ja siis mitu päeva lihtsalt
mõnitas igate pidi.
See on lihtsalt kohutav...mai suuda temaga suhelda, temaga ühes toas olla...koguaeg sõimab....ma seisan valesti, räägin valesti...teen kõik
valesti...ma ei suuda niimoodi...kui asi nii edasi läheb tapan end ära. See teeks ta kindlasti väga õnnelikuks...
Ei teagi mida selle jutuga öelda tahan......
ARMASTAGE OMA LAPSI !!!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.02.2003 kell 08:57 |
|
|
Ma ei oska selle ühe postituse puhul mingit kindlat seisukohta võtta. Samas pole ma ju kuulnud sinu ema poolset juttu. On ainult ühe poole arvamus
asjast.
Õigustada ei taha ma kedagi...vaatasin su sünni aastat. Kui sa emaga rahul pole, on sul õigus nõuda, et sind isa kasvatada antakse. Eelnevalt peaksid
muidugi isaga nõu pidama. Kas isa üldse teab asjast? Oled sa isale rääkinud, et ema käitub sinuga halvasti? Miks isalt kaitset ei otsi?
Põhjusi, miks mõni naine nii käitub võib palju olla. Armastuse puudumine oma laste vastu...ehk peab niisugust kasvatusmeetodit õigeks...võib olla
meenutad sina talle just kõige rohkem isa....ja nii võib siin oletusi palju teha.
Veel sulle nõuandeks, et on olemas laste psühholoogid ja nõustajad...kelle poole võid sa pöörduda ilma ema nõusolekuta ja rääkid asja ära nii nagu on.
Ka see võib aidata. Otsused kust abi leida, pead ikka sina tegema. Kas ta su õega käitub samuti?
Palju küsimusi tekib sinu tehtud postituse järgi ja nendele tead vastust ainult sina. Enesetapuga ei saavuta sa midagi. Emale võid sa ju nii kätte
maksta...aga isale teed sa kohutavalt haiget, samuti oma nooremale õele, kes sind kindlasti väga armastab. Mõtle järgi...neid inimesi, kes sinust
hoolivad, sõbrad, tuttavad, sugulased...neid on palju...kas nad on ära teeninud selle kannatuse ja pisarad, mida sa põhjustaksid enesetapuga?
Enesetapp on probleemide eest põgenemine. Oled piisavalt suur, et neile vastu astuda hoopis. Elus tuleb palju raskeid aegu ette...sa ei saa mitu korda
ennast tappa...probleemidega tuleb võidelda...kui saad nüüd hakkama, saad väga edukalt hakkama ka elus hiljem.
Pealegi usun, nagu eelpostitaja, et tänu oma ema vigadele, saaks sinust väga hea lapsevanem. Sa tead kuidas ei tohiks lapsega käituda ja oma lastega
kunagi sa nii ei teeks. Varsti oled täiskasvanu ja alustad oma elu. ära lõpeta seda esimese katsumuse juures...astu edasi...ja kunagi ole hea ja
mõistev lapsevanem.
Olen ise lapsena olnud väärkohtlemise ohver. Polnud siis ei psühholooge ega muid võimalusi, kuskilt abi leida. Elasin üle. Nüüd on omal pere ja kolm
last. Jumal tänatud, et ellu kunagi jäin ja nüüd saan lõpuks ka õnnelik olla See vaev ja elust läbi murdmine tasus ennast ära kuhjaga
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
sparkle
Algaja   Postitusi: 2
Registreeritud: 21.02.2003 Viimane külastus: 22.02.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.02.2003 kell 13:26 |
|
|
Tahaks veel lisada, et mina olen ainuke keda ta niimoodi mõnitab...õde ei puutu sõrmeotsagagi aind poputab teda. Suurem vend on kah...ta elab
tallinnas juba pikemat aega.
Enam ta mulle kätega kallale ei tule, viimane kord oli 2-3 aastat tagasi...aga siiski see kuidas ta iga asja peale näägutab ja sõimab, mu närvid ei
pea sellele vastu. Isale olen korra sellest rääkind, et emaga pole võimalik suhelda, aga ega ta teab seda ise ka....isa ütles, et kui kannatan ära
kuni 18 saan, siis kolin tlna...aga kui asi väga koledaks läheb siis võab mu enda juurde. aga see nii lihtne pole, kuna ema ajaks asja 100% kohtusse
ja asi läheks koledaks. Vblla olen ma tema kättemaksu vahend isale...sest isa ta vihkab ikka kohutavalt nagu ma olen näind ja kuulnd...ja iga kuu
nõuab ikka utoopilisi rahasummasid talt:S...ja siis räägib oma sõbrannadele, kui halvasti isa meid kohtleb ja tema peab kõigega üksi hakkama
saama....see käib kohutavalt närvidele
|
|
|
krõõksa
Algaja   Postitusi: 30
Registreeritud: 10.12.2002 Viimane külastus: 12.01.2004 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.02.2003 kell 15:17 |
|
|
Kas isa ei saaks sind kasvatada?
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.02.2003 kell 16:54 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sparkle
Tahaks veel lisada, et mina olen ainuke keda ta niimoodi mõnitab...õde ei puutu sõrmeotsagagi aind poputab teda. Suurem vend on kah...ta elab
tallinnas juba pikemat aega.
Enam ta mulle kätega kallale ei tule, viimane kord oli 2-3 aastat tagasi...aga siiski see kuidas ta iga asja peale näägutab ja sõimab, mu närvid ei
pea sellele vastu. Isale olen korra sellest rääkind, et emaga pole võimalik suhelda, aga ega ta teab seda ise ka....isa ütles, et kui kannatan ära
kuni 18 saan, siis kolin tlna...aga kui asi väga koledaks läheb siis võab mu enda juurde. aga see nii lihtne pole, kuna ema ajaks asja 100% kohtusse
ja asi läheks koledaks. Vblla olen ma tema kättemaksu vahend isale...sest isa ta vihkab ikka kohutavalt nagu ma olen näind ja kuulnd...ja iga kuu
nõuab ikka utoopilisi rahasummasid talt:S...ja siis räägib oma sõbrannadele, kui halvasti isa meid kohtleb ja tema peab kõigega üksi hakkama
saama....see käib kohutavalt närvidele
Kohtuga on asi lihtne. Kuna 12 saab laps õiguse ise valida kumma vanema juures ta elab, siis on
sul õigus valida. Kas ema või isa... Sellega ka kohus piirdub. Nii et, kui sina oma kindla sõna ütled, siis ei saa seda kohus kah ümber muuta ja
midagi ei saa koledaks minna. Sinu sõna lihtsalt ei kuulu edasikaebamisele. loomulikult pead põhjendma ka, miks tahad kolida isa juurde ja tema
eestkoste alla. Nii see asi käibki
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Mara
Olgu jääv meile päike!       Postitusi: 1861
Registreeritud: 11.12.2002 Viimane külastus: 29.10.2015 Asukoht: keskel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.02.2003 kell 19:22 |
|
|
paljude kodud on põrgud...selle poolt on tehtud ka tugiryhmi ja turvakodusi...njah...peaks mainima ,et paljudel sinuvanustel on kodu=põrgu....enamus
juhtudel ei puutu asi ka pubekusse...
Parim vibukytt siinpool Uuraleid...
|
|
|
sundansekid
Algaja   Postitusi: 2
Registreeritud: 27.03.2003 Viimane külastus: 19.04.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.03.2003 kell 21:32 |
|
|
kallis sparkle,ma tahaksin siinkohal veel lisada,et enesetapp on kõige viimane asi millele sa mõelda tohid,sest elu on veel ees ja elu on ilus,usu
mind ) ja eelkõige mõtle sellele,kui palju sul veel ees on elus rõõme ja inimesi,keda kohtad,sa ei tahaks sellest kõigest ju ilma jääda,ega ju?ja
ma tegelilkult saan aru küll,et sa ei suuda oma emaga koos olla,aga sa ei tohiks tema pärast enesetapu peale küll mõelda,see oleks ületamatu kaotus su
õele,vennale,isale ja usu,isegi su emale....me kõik elame üheainsa korra ja see,et me siia ilma sündisime,sellel kõigel on oma põhjus ja me ei tohiks
elamise õigust endalt röövida
üks luuletus selle kohta,mis näitab et elu on elamist väärt,hoolimata kõigest halvast
Kuristiku veerel
seisad vagusi
astu siis see samm
astu tagasi
edasi on tuntu
tagasi on uus
kuristiku veerel
sünnib kirgastus
niiet viska need mõtted peast ja usu mind,elu on tõesti veel ees ja see parem osa alles tuleb )))
|
|
|
saadanas
Kasutaja    Postitusi: 247
Registreeritud: 15.03.2003 Viimane külastus: 9.01.2005 Asukoht: olemas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.03.2003 kell 22:07 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sundansekid
Kuristiku veerel
seisad vagusi
astu siis see samm
astu tagasi
edasi on tuntu
tagasi on uus
kuristiku veerel
sünnib kirgastus
niiet viska need mõtted peast ja usu mind,elu on tõesti veel ees ja see parem osa alles tuleb )))
Elkõneleja on kõik väga ilusti selle luuletusega lahti seletanud, minul jääb üle vaid nõustuda temaga ja sulle, Sparkle, kannatliku meelt ja edu
edaspidiseks soovida.
|
|
|
Patu
Algaja   Postitusi: 52
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 22.01.2005 Asukoht: Pärnu Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.03.2003 kell 20:14 |
|
|
Sparkle, sinu lugu tuleb tuttav ette. Minu ema käitus minuga peale isa surma (suh sarnane olukord ju lahutusele) oma pool aastat üsna jubedalt.
Erinevus selles et mina olen (ja olin ka siis) täiskasvanud naisterahvas. Nii ma ei suhelduki oma emaga oma 7 kuud.
Nüüd on isa surmast möödas juba peaaegu kaks aastat. Ema on uuesti oma vaimse poole normaliseeruda suutnud ja meie suhted on vaata et paremad kui
enne.
Sinu isa on küll elus, aga ma arvan et emal on üsna raske leppida lahutusega ning sina oled ju üks osake oma isast ning piisav põhjus emale oma
tunnete välja elamuseks. Julm aga inimene on teinekord üsna mõtlematu. 
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.03.2003 kell 17:49 |
|
|
Tead kirjutasin pika kirja isegi siin valmis. Aga siis killisn ära. Parem ei arutleks.
Peamine, et see sind hiljem ennast liialt kiiva ei veaks.
|
|
|
yller
joonistatud mees      Postitusi: 2583
Registreeritud: 14.01.2003 Viimane külastus: 29.04.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.03.2003 kell 18:23 |
|
|
selline asi on et
sa ise oled nõrk
tugev ei laseks endale nii teha
kui ema sind pikalt saadab, siis saada vastu mitte ei vahi lolli näoga nagu oleksid tänulik. ja kui lööb annad vastu.
ja see tapmine, see pole lahendus, surm on raskuste eest põgenemine, mitte lahenus.
|
|
|
Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.03.2003 kell 18:26 |
|
|
Vägivaldsetest emadest pole ma siiani suurt miskit kuulnud... tavaliselt on ikka meespool see, kes käed käiku laseb, kui enam sõnadega probleeme
lahendada ei oska ning oma üleolekut näidata püüab... aga sellised juhtumid teevad meeletult kurvax ning panevad muretsema vägivaldsete vanemate laste
vaimse tervise pärast... nii vaimne kui ka füüsiline vägivald jätavad oma jälje lapse ellu
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
sundansekid
Algaja   Postitusi: 2
Registreeritud: 27.03.2003 Viimane külastus: 19.04.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.04.2003 kell 16:45 |
|
|
Ära ütle, et elu on inetu, halb,
oma koormat et kanda ei jõua.
Ole uhke ja sirge Sa saatuse all,
ära iialgi kergemat nõua.
Varja maailma eest oma pisaraid,
naeru selle-eest kõigiga jaga.
Pea meeles, et alati õnnemaid
leidub murede-merede taga.
Ära ütle, et hommik on uduvees,
et Sa päikest enam ei oota.
Vaata ringi: nii palju on ilusat ees
tuleb uskuda ainult ning loota!
Ära kuluta tundmusi tuultele,
kergel käel ära südameid loobi.
Hoia mõistmist ja hellust ka muudele,
sest tagasi põrkuvad hoobid.
Ära ütle, et elu on inetu, halb,
et väsinud oled ta vaevast...
Püüa alati aimata pilvede all
sinist lapikest heledat taevast!
(doris kareva)
Aga ei iialgi alla anda
Elus peab oskama imesid ihata,
rõõme tunda ja raskusi kanda,
nutta, armastada ja vihata,
petta saada ja andeks anda.
Elus peab oskama paljuga harjuda,
kullaga võrdselt hinnata vaske ...
vaikida... sosistada... ja karjuda...
Eneseks jääda, kuigi on raske.
Elus peab oskama mõista ja kuulata kõrvalseisjat,
kel süda on vaevas,
terasid sõkaldest välja tuulata,
maasse juurdudes uskuda taevast.
Elus peab oskama nõuda ja paluda,
trotsida karidekirjalist randa,
lüüa saada ja valu taluda...
aga ei iialgi alla anda...
usu mind kõik läheb paremaks ja helgemaks,sest kõik halb on ära keelatud )
sa saad hakkama ))!!!!usu mind )
|
|
|
kykloop
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 645
Registreeritud: 04.11.2002 Viimane külastus: 24.09.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.04.2003 kell 14:07 |
|
|
elu on karm ja/aga ebaõiglane...
|
|
|
Quru
Algaja   Postitusi: 76
Registreeritud: 17.04.2003 Viimane külastus: 10.06.2003 Asukoht: toas Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.04.2003 kell 14:43 |
|
|
Kallis sparkle
ära endale kätt küll külge pane. Su ema on vimmas su isa peale, et ta kasvatamisel toeks pole. Ehk ka sellepärast, miks ta minema läks, või on vähese
saama(seksi) viga. Ta elab just teie peale seda välja, sest teist käib jõud üle. See on raske ja õnnetu olukord, loodan et su sõbrad on sulle toeks.
Jääb üle vaid asjad selgeks rääkida, kuigi usun et sa ei julge seda teha või ei taha tema seda juttu kuulda. Üritada ju võib. Vii sel emadepäeval
talle lilli ja ütle, et tahad temaga rääkida. Suur inimene peaks nagu mõistusele tulema. Kindlasti leiate lahenduse. Ära otsi kättemaksu vaid
lepitust.
Ajujaht käib kogu aeg.
|
|
|
montca
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 719
Registreeritud: 22.04.2003 Viimane külastus: 25.04.2012 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.05.2003 kell 02:05 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sparkle
Mul ema on täiesti ära pööranud. Te nagunii arvate, et loll pubekas ei tea millest räägib või mida iganes, aga nii see pole. Ta sõimab mind koguaeg,
ükskõik mida ma ka ei teeks, kõik on vale. Ema ja isa muidu lahutasid 8 aastat tagasi ja elama jäin siis emaga(isa elab tallinnas). Kogu selle aja
jooksul on koguaeg mulle tundunud, et ta vihkab mind.
Üks näide: 5 aastat tagasi suvel...isa tuli meile külla..õigemini tahtis mind ja mu väikest õde näha (õde oli sel ajal 2. aastane). Ema oli sellega
mingil määral nõus, aga mitte täielikult. Igal juhul...saime siis isaga kokku (ema teadis sellest)...ja terve päeva nagu veetsime koos ja kui isa meid
koju viis ja ise ära läks hakkas ema mingi kohutavalt sõimama ja peksis (virutas mitu lööki näkku suhteliselt kõvasti)...ja siis mitu päeva lihtsalt
mõnitas igate pidi.
See on lihtsalt kohutav...mai suuda temaga suhelda, temaga ühes toas olla...koguaeg sõimab....ma seisan valesti, räägin valesti...teen kõik
valesti...ma ei suuda niimoodi...kui asi nii edasi läheb tapan end ära. See teeks ta kindlasti väga õnnelikuks...
Ei teagi mida selle jutuga öelda tahan......
ARMASTAGE OMA LAPSI !!!
Mina küsiks jälle teisiti, et mida teha kui põrguks teeb mu kodu mu oma laps, kellest nagu kuidagi enam jagu ei saa. Kui ei ütle talle midagi, siis on
rahu majas, aga kui palun või käsin teha, siis kindla peale riid tuleb? Olen kunagi oma leebe kasvatusega ja järeleandlikkusega vea teinud ning nüüd
see mulle valusalt kätte maksab
|
|
|