kodukäija
Friik       Naine Postitusi: 1512
Registreeritud: 20.01.2009 Viimane külastus: 27.10.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.10.2014 kell 19:53 |
|
|
Mõtlesin, et ei hakka oma nina sellesse väitlusesse toppima, aga ei saa mitte vaiki olla...
Ärgu nüüd mehed pahandagu, aga mida vähem naine meestest hoolib, seda huvitavam see meestele näib. Teavad küll, et viinamarjad on hapud, aga no kuda,
kurat, see nii saab olla, et ma neid kätte ei saa???
Siit siis soovitus- ela oma elu ja unusta oma haavade torkimine. Kui suureks kasvad ( ma ei pea silmas aastaid), siis ehk ühel hetkel oled muutunud
nii väärtuslikuks, et Sinu järel joostakse varbad villi. Või siis ei joosta. Aga selleks ajaks oled nii tugev, et see Sind enam ei huvitagi.
saunas käivad ainult laisad inimesed. Virgad kratsivad...
|
|
|
sissy84
Umbusklik       Naine Postitusi: 3817
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 30.07.2020 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.10.2014 kell 15:12 |
|
|
Ma olen nõus Kodukäijaga.
Naised ei peaks mehi taga ajama, see tekitab selle, et meeste silmis naise väärtus kahaneb. Tullakse tagasi vaid siis kui elu on mugav - mida peaks
siis soodustama naine.
Ükski naine ei peaks meest kummardama või käituma mehega nagu mingi "püha lehmaga." Kõik minu sõbranna suhted on sellise käitumise tõttu
luhta läinud. Meestel justkui kaob alati austus naise vastu ja sealt edasi käitutakse inetult, alandatakse ja suust aetakse välja juttu mis on veelgi
enam enesehinnangut kahandav.
Mehed peaks naisi taga ajama, naiste eest hoolitsema ja neid hoidma ning armastama.
Mina olen oma suhetest õppinud seda, et ennekõike peab armastama iseennast, siis lapsi, seejärel kaaslast. See garanteerib, et mind ei orjasta ei
lapsed ega ka mitte mees.
Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!
|
|
|
unpredictable
Algaja   Naine Postitusi: 11
Registreeritud: 26.09.2014 Viimane külastus: 12.10.2014 Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.10.2014 kell 13:15 |
|
|
Nõuanne on väärt, kuid raske saavutada, kui tunded on nii veel sügavad ja kriibivad hinge, kuid seda olen omale juba teadvustanud, et ta ei ole seda
väärt (vähemalt praegu kindlasti mitte).
Ei ole olnud nii, et ma ta järgi jookseks. Sellest on möödas paar kuud, kui pidasime maha viimase jutuajamise meie suhte teemal, siis ka oma tundeid
tunnistasin, kuid ennast kaela riputada vms ma kindlasti pole üritanud. Ma tegelikult üritan teda vältida nii palju kui võimalik, tahan ju ennast
kaitsta. Kuid lapse ja muude kohustuste tõttu on meil pidev kontakt, millest lahti ei saa. Seega olen olnud võimalikult distantne ning napisõnaline,
see on aga tema kohati küllaltki närvi ajanud, kipub nähvama või arvab, et olen ta peale vihane ja ikka siis küsib selle kohta aegajalt...
|
|
|
sissy84
Umbusklik       Naine Postitusi: 3817
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 30.07.2020 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.10.2014 kell 12:40 |
|
|
Mis saaks kui laseksid tal näha olukorda kus hakkad oma eluga edasi liikuma? Teisi sõnu sinust ilma jäämist?
Inimestel on komme igatseda seda mis oli? Mehedki teevad romantilisi ¾este kui näevad, et naine on lõplikult loobumas.
Mäletan oma eelmise noormehe puhul, et erilist huvi hakkas ta siis ilmutama kui minus tekkis tema vastu ükskõiksus ehk kui talle tundus, et mu elu on
põnev ja tore ka ilma temata.
Ta võiks ju näha elurõõmust pakatavat sind, kes on justkui armunud.
Lihtsalt mõned mõtted.
Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!
|
|
|
unpredictable
Algaja   Naine Postitusi: 11
Registreeritud: 26.09.2014 Viimane külastus: 12.10.2014 Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.10.2014 kell 13:27 |
|
|
Tahaks isegi näha, kuidas ta sellele reageeriks...see aga nõuab minu poolt siiski edasiliikumist, milleks läheb veel jupp aega, mänge ma mängida ei
taha. Tema suhtumine minusse on piisavalt jahe ja minu tunded tema vastu veel siiski küllaltki tugevad. Emotsioonid peavad rahunema...
|
|
|
tiivitaavi
Friik       Naine Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006 Viimane külastus: 4.05.2016 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2014 kell 11:05 |
|
|
Nojaa nagu näib on Sul Põhimõtteliselt võimatu üle saada oma suhtest ja emotsioonidest jäävad mälestused.
http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2014 kell 18:30 |
|
|
Viimaseid postitusi lugedes tekkib minul küll tunne et teemaalgataja eriti nagu ei püüagi oma eluga edasi minna jaiid aeg kuulub põhiliselt
leinamisele .Minu arust on üks osapool keeranud teisele maakeeles väljendades ..Sitta.. Teine osapool aga kuidagi ei suuda teda enese peast välja
saada (lootus sureb viimasena)Kuidas saab inimeses olla veel tunded kui sind on lihtsalt huntidele visatud.Minule arusaamatu.
Nagu Tiivi kirjutas-emotsioonid jäävad-oleneb muidugi millised oleksid need elu edasiviivad.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
unpredictable
Algaja   Naine Postitusi: 11
Registreeritud: 26.09.2014 Viimane külastus: 12.10.2014 Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2014 kell 19:15 |
|
|
Jap, eks see hala ja valu on juba kaua kestnud küll, ennastki tüütab ära ja väsitab ka. Mitte, et ma ei üritaks teda peast välja saada. Hetkel ongi
nii, et mõnel päeval tunnen ennast väga hästi, võimuka ja tugevana. Kuid siis on need teised päevad, kui kõik jälle kolinal kaela kukub ja masendus
võimust võtab. Ehk mängib siin suurt rolli ka lapseootus, paneb see ju igal hetkel pereelule mõtlema + veel see hormoonidemöll...eks näis, mis siis
saab, kui beebi ära sünnib...
|
|
|