Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2    3  >>
Autor: Teema: puudub soov lapsi saada
trustme
Algaja



Naine
Postitusi: 4
Registreeritud: 17.04.2017
Viimane külastus: 7.10.2017
Otsib: meest
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 17.04.2017 kell 12:31 Reply With Quote
puudub soov lapsi saada

Olen kolmekümnendetes eluaastates naine. Aastaid on mul olnud tunne, et ei soovi ühtegi last saada ja vanemaks saades on see soov vaid kinnistunud. Siiski sooviks leda oma ellu endaealist meest, kes minu soove aktsepteeriks ja kes oleks igati normaalne inimene, kellel oleks korralik töökoht ja normaalne mõttemaailm.
View User's Profile View All Posts By User
ullike
naiivitar



Postitusi: 5928
Registreeritud: 10.10.2002
Viimane külastus: 15.09.2019
Asukoht: päikese all
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.04.2017 kell 05:25 Reply With Quote
Naistega on see värk, et niikaua ei soovi lapsi, kuni jalgealune pole kindel. Kui on olemas töö, elukoht ja paslik mees, siis need mõtted võivad väga lühikese ajaga muutuda Nähtud elust enesest





Ole õnnelik selle üle, mis sul on - siis on sul palju, mille üle õnnelik olla.

Iiri vanasõna

View User's Profile View All Posts By User
sissy84
Umbusklik



Naine
Postitusi: 3763
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 14.09.2019
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.04.2017 kell 19:08 Reply With Quote
Tean ka inimesi kes lõpuni välja ei soovigi lapsi.
Samas peaks mees olema siis selline kel kas on lapsed olemas ja rohkem ei soovi või samasugune kes samuti lapsi ei soovi.
Kurb on aga see kui üks osapool järsku hakkab soovima ja siis teine ei tule kaasa.

Või on kurb kui nt mees hiljem soovib aga naine on n-ö laste saamise ajast väljas (nt 50. eluaasta). Siis jääb naine tobedas vanuses üksi. Keeruline teema.





Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!

View User's Profile View All Posts By User
reheline
The Bad Thresher



Postitusi: 4494
Registreeritud: 09.03.2003
Viimane külastus: 12.08.2019
Asukoht: Kagunurk
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.04.2017 kell 20:31 Reply With Quote
Õige. Kellele neid vääksuvaid väänikuid ikka vaja on. Tüliks ainult.





Üts reheline nännu ja tõmmanu herra jalgupiten maha. Kõik pesmä. Herr õks rüüknü: "Ma olen saks!" "Ah teid om kaks!" "Ma olen härra!" "Ah sa' kurrat är' lähät!" Sõs nakat viil õigõ pesmä.

View User's Profile View All Posts By User
skingirl
Armuline Proua



Naine
Postitusi: 13014
Registreeritud: 13.09.2003
Viimane külastus: 12.09.2019
Asukoht: Planeet maa
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.04.2017 kell 19:53 Reply With Quote
Ja nii nad välja suridki
View User's Profile View All Posts By User
naisemees
Kasutaja



Mees
Postitusi: 389
Registreeritud: 17.07.2004
Viimane külastus: 14.02.2019
Asukoht: tartu
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.04.2017 kell 22:43 Reply With Quote
Üks postitus.
Mida iganes. Kasutu vingumine. On ka mehi kes lapsi ei soovi. Olen kindel, et neid on isegi rohkem kui naisi.
Lapsi tehku ikka need kes neid tahavad ja armastavad, ja kes ei taha, neil pole vaja ka lapsi teha. Tänapäeval on lasteta märksa mõnusam elada!





Doktor! Mul käib pea ringi! Doktor: "Näen".

View User's Profile View All Posts By User
ullike
naiivitar



Postitusi: 5928
Registreeritud: 10.10.2002
Viimane külastus: 15.09.2019
Asukoht: päikese all
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2017 kell 05:43 Reply With Quote
Naisemees, ära ole nii karm Inimene pani üles kuulutuse, et temal on niisugune mõtteviis ja kas leidub kedagi sobivat, kes mõtleks samamoodi. Igaühel oma kiiks - kes kardab kõrgust, kes kardab lapsekasvatamist - normaalne ju





Ole õnnelik selle üle, mis sul on - siis on sul palju, mille üle õnnelik olla.

Iiri vanasõna

View User's Profile View All Posts By User
eerik2
kollane koer



Postitusi: 2421
Registreeritud: 04.09.2005
Viimane külastus: 15.09.2019
Asukoht: allpool Emajõge
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2017 kell 19:32 Reply With Quote
Minul üks on ja aitab. Või nagu ütleb onu Murphy - üks laps on vähe, kaks last on ülearu palju. Ei vaata üldse viltu, kui keegi ei soovi lapsi. Kõik ei sobigi lastevanemateks.





Te ei saa võita.
Te ei saa viiki mängida.
Te ei saa isegi mängu lõpetada.
http://www.youtube.com/watch?v=OuNpZYJTjco

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
iir
läks ära



Naine
Postitusi: 1917
Registreeritud: 28.10.2009
Viimane külastus: 16.11.2018
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2017 kell 20:07 Reply With Quote
Mulle tundub, et lastetu inimene pole nagu lõpuni täiskasvanu. Ilmselt on see ka minu kiiks, et ma nii suhtun. See kel pole lapsi, ei tea, mis on tingimusteta armastus, ei tea, mis on andestamine, ohverdamine, kannatlikkus ja kõike seda sügavas tähenduslikkuses. Tekib küsimus, kas ta peab teadma? Võib olla ei peagi...aga seetõttu ongi lastetu inimene toorik.






View User's Profile View All Posts By User
sissy84
Umbusklik



Naine
Postitusi: 3763
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 14.09.2019
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.04.2017 kell 06:31 Reply With Quote
Eerik: kaks on lihtsam kui üks. Sama lugu loomadega, va hamster jms. Ühel on igav, seetõttu vajab vanematelt rohkem tähelepanu. Tahab, et mängitakse jne. Kui on kaks siis need toimetavad koos.
Mul on vahel harva pool päeva kehv tuju aga ikkagi on ka kolmandat vaja. Loodan kasvada koos lastega veelgi kannatlikumaks kui seda olen.

Ma olen Iirega nõus.
Samas ma mõistan inimesi kelle jaoks ongi oma egoga tegelemine olulisem. Vähem on vaja oma aega jagada.





Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!

View User's Profile View All Posts By User
Leni
Friik



Naine
Postitusi: 2987
Registreeritud: 02.12.2005
Viimane külastus: 13.01.2019
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.04.2017 kell 10:49 Reply With Quote
Mm, mul ka ei ole soovi otseselt. Tähendab ma ei ole kunagi tundnud mingit isu last saada, ei tea nagu üldse mis tunne see on.

Ma arvan, et oleksin ok ema isegi, olen päris palju mõelnud nt sellele kuidas mind kasvatati ja mida annaks paremini teha, kuidas last suunata jms olulised kohad, endale tundub, et mul on päris hea analüüsivõime neis asjus ja suhteid olen ka õppinud hoidma oma ema ning vanaemaga nt, vaatamata vastuoludele mis paratamatult tekivad vahel. Arvan, et mul oleks lapsele pakkuda küll üht-teist emana, samas ma lihtsalt ei ole kunagi tundnud mingit titeisu.

View User's Profile View All Posts By User
reheline
The Bad Thresher



Postitusi: 4494
Registreeritud: 09.03.2003
Viimane külastus: 12.08.2019
Asukoht: Kagunurk
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.04.2017 kell 10:11 Reply With Quote
Igav ei hakka tulevikus?





Üts reheline nännu ja tõmmanu herra jalgupiten maha. Kõik pesmä. Herr õks rüüknü: "Ma olen saks!" "Ah teid om kaks!" "Ma olen härra!" "Ah sa' kurrat är' lähät!" Sõs nakat viil õigõ pesmä.

View User's Profile View All Posts By User
ullike
naiivitar



Postitusi: 5928
Registreeritud: 10.10.2002
Viimane külastus: 15.09.2019
Asukoht: päikese all
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.04.2017 kell 11:29 Reply With Quote
Reheline - arvan, et ei hakka igav. Igavus on noorte teema. Mu lapsed on jõudnud mu kodutute-ajastu käigus suureks kasvada, aga igavuse tundmiseks ei ole mul siiani aega jätkunud Ei ole ette näha, et kunagi tegeleksin niisuguse veidrusega nagu igavlemine, kui maailm on kõiksugu põnevaid asju täis





Ole õnnelik selle üle, mis sul on - siis on sul palju, mille üle õnnelik olla.

Iiri vanasõna

View User's Profile View All Posts By User
sissy84
Umbusklik



Naine
Postitusi: 3763
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 14.09.2019
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.04.2017 kell 12:21 Reply With Quote
Titeisu...
Ma ei tea kas selline isu üldse eksisteerib, eriti kui pole ühtegi last naisterahval.
Üks asi on soov või unelm, et teatud vanuses ju võiks olla. Kui aga pole kogemust isu osas, siis on raske isu tunda. Kui inimene pole mitte kunagi jäätist söönud, siis ma ei usu, et tal on jäätise isu. Minu lastel pole limonaadi isu aga nad pole ka kunagi limonaadi joonud. 6-aastane ei teagi mis see limonaad üldse on ja seetõttu pole kunagi olnud ka tal soovi selle järele.


Igav? Igav vast tõesti ei hakka. Pigem võib hakata teatud vanuses kurb.
Sõbrad kõik on peredega ja teatud pühadel aastas on lihtsalt tunne, et Sinu juurde sel ajal ei tulegi reaalselt keegi külla ning Sind ka ei oodata külla...
See on selline kurb iga kui vanemad on surnud.
Eks sel ajal võib muidugi alati reisida või Spas istuda aga üks hetk on kahju, et keegi ei tunne SUURT huvi Su vastu. Sõbrad on ju paratamatult huvi osas gramm pealiskaudsemad.





Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!

View User's Profile View All Posts By User
skingirl
Armuline Proua



Naine
Postitusi: 13014
Registreeritud: 13.09.2003
Viimane külastus: 12.09.2019
Asukoht: Planeet maa
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.04.2017 kell 14:31 Reply With Quote
Sissy mina näiteks ei kurda,et mul lapsi pole, mulle ei meeldigi sugulaste kõrgendatud tähelepanu ja ainult väga hästi kasvatutud lapsed hoolivad oma vanemates ka suureks saades, enamjaolt minnakse vanematega tülli ja võibolla surmatunni lähenedes tuntakse huvi, et saada pärandust.Ka on peresid kus üksteisest hoolitakse, käiakse sünnipäevadel, jõule veedetakse koos, helsitatakse, hoitakse üksteist.Aga need on harvad juhtumid.Tean mitmeid kes ei ole oma emaga rääkinud 10 aastat, kes vihkab südamest oma õde või venda.Koosolemsiest ei saa rääkidagi.
Kui mul on vaja peret siis mul on vend kes on piisavalt siginud ja lastest on kasvanud normaalsed inimesed, olen tädi ja sellest piisab.

View User's Profile View All Posts By User
Leni
Friik



Naine
Postitusi: 2987
Registreeritud: 02.12.2005
Viimane külastus: 13.01.2019
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.04.2017 kell 17:09 Reply With Quote
Ma mõtlesin et peab ikka olema mingi aaah beebiriided! ja ooh väiksed armsad titevarbad! instinkt või mingi selline, nagu filmides, miks muidu inimesed üldse neid lapsi saavad. Mõni näeb koguni palju vaeva ja nutab, et miks ei saa last. Kuidas neil see "isu" tekib siis ilma kogemuseta?

Minus lihtsalt ei tekita tited mingeid emotsioone, et tahaks.

Ma arvan et ma võiksin kuidagi väga mõistuspäraselt planeerida selle lapse, kui oleks sobivad asjaolud, aga mu meelest enamus naisi ikkagi TAHAVAD last, mitte ei planeeri teda selleks, et oleks vanaduspõlves keegi kes külla tuleks vms. Ma ei tea, mis tunne see "tahan last" on. Ma arvan vbl see ongi nii, et osadel on see tunne ja osadel ei ole.

View User's Profile View All Posts By User
sissy84
Umbusklik



Naine
Postitusi: 3763
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 14.09.2019
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.04.2017 kell 22:26 Reply With Quote
Skingirl: Mind ei huvita mu sugulaste kommentaarid. Ma kasvatan oma lapsi nii kuidas ise õigeks pean. Kui kuuleksin liigset õpetamist, siis soovitaksin neil endile laps hankida.
Minu sõpradel on vast kümnest kolmel teema, et ühe vanemaga ei olda heades suhetes. Mina ka ei suhtle isaga. Miks peaksin kui viimati tundis tema huvi minu vastu kui olin 8-aastane. Ei tahtnud suhelda, ei maksnud mu.Emale alimente. Hoidis eemale. Need vanemad kes suust välja paiskavad hinnanguid (negatiivseid) neil ongi kehvemad suhted. Või suruvad peale oma soove ja tahet. Kui ei olda jobu, siis üldjuhul eemale ei hoita..üldjuhul.
Kas Sa tead ka mis põhjustel need mitmed pole oma emaga 10 aastat suhelnud?
Ma ei tooda endale vanadusajaks pensionisambaid või abilisi. Ma tahtsin lapsena õde ja venda. Ma teadsin juba siis, et tahan 3 last. Tahtsin kedagi kes on osake minust. Ma täitsa arvestan sellega, et kui mu lapsed on iseseisvad, et siis neil pole eriti aega mu jaoks. Eks ma helistan siis ise neile kord kuus, juhul kui nad minuga suhelda tahavad.


Leni: iga inimene defineerib "titeisu" erinevalt. Mina arvan, et isu on siis kui teatakse mis asi on mida tahetakse. Ja n-ö kabrioleti ostu isu on lihtsalt kinnisidee..
Teised arvavad kindlasti, et tegemist on isuga. Ja see on ok, ma olen lihtsalt omade kiiksudega ja mul on omamoodi asjad ka defineeritud.





Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!

View User's Profile View All Posts By User
metsapull
master



Mees
Postitusi: 585
Registreeritud: 08.01.2017
Viimane külastus: 1.07.2018
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.04.2017 kell 22:42 Reply With Quote
Mitte, et mulle lapsed ei meeldiks aga...

Vaevalt, et ma tõsiseltvõetav isa oleksin. Kujutage ette veel minu last, saab koolis koguaeg peksa seepärast, et ta isa on selline jobu.

Laste saamiseks peab olema valmis. Elu peab olema rööpas, suhtlemine paigas, sissetulek enam kui piisav, et lastest kasvaksid täisväärtuslikud isikud.
Laps õpib esmalt kodus, seejärel lasteaias, seejärel koolis ja edaspidi teeb ise omi otsuseid. Kui kodus on juba asjad valesti ja vääriti vanemate poolt, siis see on väga oluline mõjutegur.

Palju oleneb ka lapse enese isiksusest. Ja mis seal salata, ka lapse välimusest loeb kooli algusaastail, see kuidas ta sotsialiseerub ja sõpru leiab. Lapsed on õelad teinekord ja paraku ollakse õelad nende suhtes kes on erinevad. Selline on elu seaduspärasus. Siiski tekib juba algklassidest tutvusringkond ja niiedasi, seda ei saa vähetähtsaks pidada missugune kooliaeg on lapsel.

Jätkan ehk mõnikord oma mõttelõnga

View User's Profile View All Posts By User
sissy84
Umbusklik



Naine
Postitusi: 3763
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 14.09.2019
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.04.2017 kell 16:28 Reply With Quote
Ma arvan, et koolivägivalda näinuna on vanemal just kogemused märgata kui miski on valesti. Selline lapsevanem suunab oma lapse enne kooli sellisesse trenni, kus ainuüksi trenni nimi paneb hirmust haiget saamise ees norimisest loobuma.
Kui see ei aita, siis lapsevanem paneb oma lapse tavakoolist Waldorfi kooli või uude kooli kus on väiksemad klassid. Laps saaks Waldorfist muidu palju parema hariduse kui tavakoolist. Võibolla 150 eurot kuus õppemaksuna ei meeldi vanemale aga vähemalt ta teab, et seal õppiva lapse psüühika on korras. Asi seegi! Ja koolikiusamist ei ole.

Mul on teistsugune poisslaps. Introvert, õrna hingega, taibu, kohati iseloomult nagu pisike vanainimene, pisikest kasvu ja pigem kõhn kehakujult. Ta ei ole energiline ja hullunult ringi sagiv nagu teised mind hirmutavad lapsed on (neid lapsi vaadates ei tahaks ma mitte üht last). Ei aita see, et ma olen tema vastand iseloomu osas ja ei aita taldrikuportsjonid mis on pea sama suured kui minu omad. Ta on see kes ta on. Mind rahustab vaid see, et sügisel ma panen ta karatesse.
Ma tean omast lapsepõlve ajast ühte meie hoovis elavat pisikest poissi. Keegi ei norinud kuna keegi ei tahtnud imekiirelt jalaga näkku saada või lööki kõhtu. Piisas teadmisest, et tal on oskused.

Tüdruku pärast ei pea ma muretsema. Juba kolmeselt annab ta peksa kui vaja. Pidevalt kuulen kuidas pisike teeb suuremale haiget. Lasteaias ei käi kumbki, siiski meie peres pole vägivallale kohta, st selle eest ma karistan aja maha võtmise ehk eraldamisega ja rääkimisega, et selline käitumine on inetu. Keegi ei tohi alustada ehk haiget teha lihtsalt tähelepanu saamise pärast.

Rohkem ma seda teemat koolivägivallaga ei risusta.

Tahan öelda, et iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat ja enda kogemusi ikka üldjuhul rakendatakse.





Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!

View User's Profile View All Posts By User
metsapull
master



Mees
Postitusi: 585
Registreeritud: 08.01.2017
Viimane külastus: 1.07.2018
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.05.2017 kell 01:15 Reply With Quote
Jah siin me räägime mööda.
Lapsevanem peab olema eeskujuks oma lapsele, seda igus eluetapis.
Omama sõpru, teadmisi, jne.

Mina leian, et ku ineid asju tagada ei suuda, sis pole mõtet lapsevanemaks hakata.
Paljud on sellised proovivanemad, no ja mis nende võsukestest saanud on?

View User's Profile View All Posts By User
ullike
naiivitar



Postitusi: 5928
Registreeritud: 10.10.2002
Viimane külastus: 15.09.2019
Asukoht: päikese all
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.05.2017 kell 19:35 Reply With Quote
Meil oli klassikokkutulek, kuhu kutsuti kõik istumajääjad ja muud tegelased, kellega me üleüldse ühist klassiruumi oleme jaganud. Oli kutsutud ka Reio (nimi muudetud), istumajääja, kes omal ajal saadeti meie klassist Puiatu kooli. Tema vanemad olid padujoodikud ja tema õde suri hiljuti viinasurma. Aga klassivend on klassivend ja kutsutud ta oli. Ja siis astus sisse soliidses ülikonnas Reio koos külakostiga. Ta oli tänulik, et leidub klass, kes peab teda oma klassivennaks ja rääkis, kuidas ta enne kolmekümnendat eluaastat sai aru, et kui ta midagi ette ei võta, siis lõpetab ta nagu tema isa ja ema. Praeguseks on ta oma kätega üles ehitanud oma perele maja ja suvila, kaks last suureks kasvatanud ja kolm lapselast olemas. Viinaga on suhe täielik 0.

Meie kõigi jaoks oli Reio õhtu parim üllatus.

Mõnel tuleb mõistus pähe siis, kui ei ole veel hilja. Vanemaid on kerge süüdistada, aga endal peab kah pea õlgadel olema.





Ole õnnelik selle üle, mis sul on - siis on sul palju, mille üle õnnelik olla.

Iiri vanasõna

View User's Profile View All Posts By User
metsapull
master



Mees
Postitusi: 585
Registreeritud: 08.01.2017
Viimane külastus: 1.07.2018
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.05.2017 kell 21:06 Reply With Quote
Hilja pidi olema siis kui kirstul kaas peale lüüakse.

(Parem Hilja kui mittekedagi)

Justnimelt enne 30 eluaastat, siis on veel pool elu elamata. 35+ on juba selline iga kus jõud hakkab raugema. Eitahaks mitte küll üldistada ja tahaks loota, et nii pole, aga nii kipub olema.

View User's Profile View All Posts By User
sissy84
Umbusklik



Naine
Postitusi: 3763
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 14.09.2019
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 02.05.2017 kell 04:57 Reply With Quote
Jõud raugeb neil kes tahavad pessimistlikult mõelda, kes ise oma ellu siis nö sitta külvavad. Alati pole sitt väetiseks, eriti mõtete osas.

Vaadates orienteerujad või suuri matkajaid vanuses 60+ siis on palju inimesi kes ei vingu ja ei passi vaid korteris aknast välja vaadates. Ehk siis oma elu mitte elades.

Kuulsin ka inimesest kes vabandab mitte külla minemist välja +5 kraadiga ehk kehva ilmaga. Ise on 35. Ma näen isegi talvel oma maja lähedal rõõmsate nägudega jooksjaid.
Mõni hakkabki oma peas juba varakult surema...





Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!

View User's Profile View All Posts By User
metsapull
master



Mees
Postitusi: 585
Registreeritud: 08.01.2017
Viimane külastus: 1.07.2018
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.05.2017 kell 21:50 Reply With Quote
Selles varakult surema hakkamise osas on sul õigus.

Paljud ei taha või siis ka ei oska omada positiivset ellusuhtumist. Pimedat nägijaks teha on praktiliselt võimatu.

Ja selline positiivsuse leidmine sel ajal kui arvuliselt on üle poole elust seljataga... see ei leia ka mitte eriti heakskiitvat poolehoidu.

Päris nii sujuvalt pole võimalik, et olles elanud end ise isoleerides ümbritsevast maailmast ja siis ühel hetkel otsustada, et nüüd võiks elama ka hakata. Sellest ei tule midagi muud kui hädine püüe ennast tõestada, kedagi nagunii ei huvita. Pigem tekitab see küsimusi kus inimene varem oli oma positiivsusega.

View User's Profile View All Posts By User
sissy84
Umbusklik



Naine
Postitusi: 3763
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 14.09.2019
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.05.2017 kell 10:51 Reply With Quote
On ära tõestatud, et inimene saab positiivsust toota endas ainult iseenda mõtteid suunates. Kui tulevad negatiivsed mõtted, siis tuleb need lihtsalt läbi lõigata. Porikärbes olemine on nö enda valik.

Miks on vaja midagi teistele tõestada? Kelle jaoks Sa elad?
Mina tõestan ikka asju vaid enda jaoks. Mulle on oluline tunne, et olen saanud hakkama millegagi, mis on varem mulle tundunud ilmvõimatu.

Kõik inimesed ei tahagi midagi siin elus saavutada, selliseid külajotasid näen küll ja küll Saaremaal küla vahel muru peal vedelemas. Nende elu mõte on eksisteerida ja juua.





Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2    3  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Seksperdid | Galerii | Tutvus | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0215139 sekundit