Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.05.2003 kell 12:31 |
|
|
Siiani pole miski mind abiellumu sundinud. Tõesti ei tea, mis see peaks olema.
|
|
|
kodukiisu
kiire putukas       Postitusi: 1450
Registreeritud: 01.09.2003 Viimane külastus: 17.10.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.09.2003 kell 16:54 |
|
|
ajend oli armastus ja veendumus et oleme teineteise jaoks
abiellumist planeerisime juba eelmise aasta jõulude ajal - pulmapäev pidi olema see suvi. märtsis jäin ka rasedaks. nüüd on vahest kuulda kommentaare
et lapse pärast abiellusime - nii see tegelt ei old. see et tita tuleb oli loomulik asjade kulg ja abielluda oli niikuinii plaanis
|
|
|
Beith
Elulõpuni neitsi        Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003 Viimane külastus: 19.08.2013 Asukoht: maal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.09.2003 kell 10:56 |
|
|
Tahaksin abielluda vaid armastusest ja soovist olla selle inimesega koos elu lõpuni...Abielludes tekib ka tugevam peretunne.
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.09.2003 kell 11:23 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Beith
/.../...Abielludes tekib ka tugevam peretunne.
...mismoodi ?!? Ma võin Beith väita, et peale 7-aastast kooselu abielludes ei muutunud mul
peretunde osas küll suurt enam miskit Ainult perekonnanimi muutus ja 1 sõrmus on nüüd sõrmes lisaks .. Ainuke, mille pärast ehk abielluda
tahtsin, oli see sündmus, see päev ise - see jääb mälestustesse ilusa ja kaunina... Muidu aga, usu, midagi suurt ei muutu
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
madu
ületamatult kitsarinnaline       Postitusi: 2415
Registreeritud: 09.07.2003 Viimane külastus: 18.10.2012 Asukoht: seal, kus internet Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.09.2003 kell 12:16 |
|
|
Mina pole enda jaoks veel seda ajendit leidnud Kooselu on normaalne, aga miks ma pean kusagil mingeid allkirju andma ja riigilõivu maksma, et ma
ikka selle inimesega koos elan? Ja kui peaksime avastama, et oleme lahku kasvanud, siis peaks ju veel hullema kammajjaa läbi käima....
Brrrrrrr, thanks but no, thanks!
Andke allakirjutanule andeks, mis sa ühest anarhistist ikka tahad
"Isane peab olema karvane, haisev ja väga resoluutne."
Aleksei Turovski, Drosophilate (äädikakärbeste) partnerivalikust
|
|
|
kodukiisu
kiire putukas       Postitusi: 1450
Registreeritud: 01.09.2003 Viimane külastus: 17.10.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.10.2003 kell 10:31 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Beith
Tahaksin abielluda vaid armastusest ja soovist olla selle inimesega koos elu lõpuni...Abielludes tekib ka tugevam peretunne.
Ise mõtlen täpselt samamoodi. Enne abielu oli ebakindel tunne, u nagu lihtsalt et "käime" vms, ei olnud tunnet et nüüd oleme pere;
mulle oli see tunne oluline - et kuulume kokku ja minu jaoks abielu muutis meie suhted rohkem "perelikumaks" kui nii võib öelda...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.10.2003 kell 10:59 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat: Algne postitaja: Beith
/.../...Abielludes tekib ka tugevam peretunne.
...mismoodi ?!? Ma võin Beith väita, et peale 7-aastast kooselu abielludes ei muutunud mul
peretunde osas küll suurt enam miskit Ainult perekonnanimi muutus ja 1 sõrmus on nüüd sõrmes lisaks .. Ainuke, mille pärast ehk abielluda
tahtsin, oli see sündmus, see päev ise - see jääb mälestustesse ilusa ja kaunina... Muidu aga, usu, midagi suurt ei muutu
Võib-olla jah
ei muutu, kui aastaid on juba kodu mängitud piltlikus mõttes ja lapsed on olemas. Kui aga kaks noort inimest on küll koos elanud, aga mitte pea et
kümnendit ja neil ei ole veel näiteks järelkasvu ... Siis muutub küll midagi. Äkki saab SINUST ja MINUST MEIE. Minul tekitas see päev küll erilise
pöörde kokkukuuluvustundes. Või oli siis asi ses kirikus antud sõnas? Et lihtsalt ripun liiga sõnades ja jäin antud tõotusse kinni loorisaba pidi?
See päev muutis palju. Kuigi sellele eelnes ka oma kolm aastat elu, üheskoos.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Beith
Elulõpuni neitsi        Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003 Viimane külastus: 19.08.2013 Asukoht: maal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.10.2003 kell 15:30 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: kodukiisu
Enne abielu oli ebakindel tunne, u nagu lihtsalt et "käime" vms, ei olnud tunnet et nüüd oleme pere;
mulle oli see tunne oluline - et kuulume kokku ja minu jaoks abielu muutis meie suhted rohkem "perelikumaks" kui nii võib öelda...
No täpselt. Elad küll koos, ent ei tea, kuidas inimeste ees oma elukaaslast tutvustadagi. KAs öelda
elukaaslane- no see ta ju on, kuid kuidagi nii kõle sõna. Vähemalt minujaoks.Elukaaslane võib ju olla ka nt. mingi suva inimene, kellega koos
korterit jagad.
Poisssõber-võib kah öelda, kuid ei mõtle temast kui poisist.
Mees-no võib öelda, kuid see käib rohkem nagu abielumehe kohta.
Jne.jne.
Tegelt võib kõiki neid sõnu kasutada, kuid siiski tunned, et midagi jääb puudu.
Juba ühiskond aktsepteerib seda suhet rohkem, mis on abieluaktiga kinnitatud.
Njah, eks see ole jälle individuaalne probleem ning maailmakäsitlemine.
Samas, ma ei hakkaks küll mitte ühelegi mehele peale suruma abielu, kui tema seda ei soovi. See on ikka otsus, mis tuleb mõlemapoolse soovil ja
tahtel täide viia.Minule tundub, et abielu annab turvatunde, ja seob kahte inimest kindlamalt kokku. Kuid ega abielu ei ole mingi vangistus, millest
tahte korral ei pääseks. Kui tahtmist on , siis võid igal ajal lahutuse sisse anda. Samas võib aga see paber päästa pere mõtetust ja kergekäelisest
lõhkumisest. Äkki annab just see ajendi asja lahendamiseks ja selgeks rääkimiseks.
Vot ei ole nii palju kogemusi, et nii kindlalt seda asja teaks.
Hiljem:Enne peaksin vist ikka abielluma, et üldse midagi tarka selle kohta öelda.
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.10.2003 kell 15:53 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Beith
/.../Minule tundub, et abielu annab turvatunde, ja seob kahte inimest kindlamalt kokku. Kuid ega abielu ei ole mingi vangistus, millest tahte korral
ei pääseks. Kui tahtmist on , siis võid igal ajal lahutuse sisse anda. Samas võib aga see paber päästa pere mõtetust ja kergekäelisest lõhkumisest.
Äkki annab just see ajendi asja lahendamiseks ja selgeks rääkimiseks.
/.../
Ei ole see abielu imerohi, mis päästab karidest ja sunnib inimesi rääkima asju selgeks. Suhe nagu suhe ikka. Samade karidega. Kui kaks
inimest sellega tööd teha ei taha, siis võib see "paberile püstitatud kindlus" kukkuda kokku kui kaardimajake. Siduma peab sisemine soov,
st enam siduma kui paberilik asjaajamine või selle keerukus.
Turvatunne? Kindlasti on seda abielus. Aga kellele milline oluline on? Varaline? Mõnele naisele on oluline teadmine, et lahkuminnes on tal õigus osale
kahekesi loodust. Kellele mis ...
/me usub sõnadesse ... kuni surm meid lahutab ... Rumal vist.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Renx
Auväärne Kasutaja      Mees Postitusi: 530
Registreeritud: 08.08.2003 Viimane külastus: 16.11.2012 Asukoht: lost in space... Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.10.2003 kell 16:02 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Venom
mida küsimus
a kui vastata siis: laps
see vist kõige labasem ajend abiellumiseks....
kuulnud ja näinud selliseid perekondi küll ja küll....ja välja pole midagi tulnud....
..see ei anna ju midagi...inimesed peaks ikka abielluma armastusest üksteise vastu...
.L´amour est enfant de Boheme,il n´a jamais,jamais conna de loi...
"ei armu keela piir,ei seadus,armul igal pool on vaba lend"
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.10.2003 kell 16:04 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Renx
Tsitaat: Algne postitaja: Venom
mida küsimus
a kui vastata siis: laps
see vist kõige labasem ajend abiellumiseks....
kuulnud ja näinud selliseid perekondi küll ja küll....ja välja pole midagi tulnud....
..see ei anna ju midagi...inimesed peaks ikka abielluma armastusest üksteise vastu...
Tihtipeale tuleb ka armastus Mitte küll alati...
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
Kavaldaja
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 735
Registreeritud: 13.04.2003 Viimane külastus: 9.10.2009 Asukoht: idas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.10.2003 kell 16:24 |
|
|
oma helesinises maailmas kujutan endale ette, et ainsaks ajendiks saab olla SOOV abielluda ..... eks näis, kuis läheb 
|
|
|
unistaja
*.: rahulolev :.*      Naine Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 14.02.2021 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.11.2003 kell 23:43 |
|
|
Minul sugulane abiellus lapse pärast. Nüüd on neil veel teinegi laps, kuid pereõnne ma küll näinud ei ole. Juba esimesel abieluaastal hakkas mees
käima mööda teiste naiste voodeid. Vihkan seda inimest just tema kahepalgelisuse pärast.
Aga enda ajend abiellumiseks? Igatahes kindlasti mitte lapse pärast. Ja hetkel ma paneks jooksu, kui keegi tahaks minuga abielluda...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.11.2003 kell 16:07 |
|
|
Abiellumise ajendina tuleb arvesse vaid armastus, st. teineteisele ja teineteise pärast. Sest muudmoodi kaks inimest elu ette lihtsalt ei kujuta.
Ei usu mina sellesse kohusetundele järgnevasse armastusse. Ja kõigepealt tulen siinkohal MINA ja alles siis kõik muu.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.11.2003 kell 18:57 |
|
|
Ikka armastusest ja kui mees palub....ise end suruma ei hakkaks....
kunagi sai vist jah rohkem lapse pärast abiellutud ja ehk ka harjumusest, kuna kaua juba oli koos oldud, hakka siis veel uut sebima kui suhe toimis...
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
kennu
Friik      Postitusi: 1012
Registreeritud: 26.08.2002 Viimane külastus: 3.01.2015 Asukoht: Pealinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.11.2003 kell 20:54 |
|
|
oeh jah eks ma ka siis pajatan natukene. minu tulevase soov on minu naine olla.. alatiseks.. ja minu soov on tema mees olla kunni surmani. seega olen
otsustanud et palun teda naiseks mõne kuu pärast.. sest on veel asju mida ma peaksin temas tundma õppima.. üksteise usaldamine on täielik. aga kade
olen ma ikkagi Tahan kindlustada oma suhet kihlumise ja abiellumisega hiljem. Tahan et mu naine tunneb ennast kindlalt ja kõik käib ikkagi
vastastiku suhtumisest. Minu jaoks ei mängi vanus rolli sest ma olen 23 ja naine on 24 ning täie mõistuse juures. Lapsesaamise nõusolek on naise poolt
juba saadud aga asi on minus nimelt ei tunne veel et oleks vaja neid hetkel. a kui tuleb siis pole vastu võtan kahe käega vastu ehkki läeb
majandulikult natukene raskeks
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.11.2003 kell 21:35 |
|
|
Kennu, sa oled õigel teel
/me patsutab õlale: Ole tubli!
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.11.2003 kell 22:40 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: kennu
oeh jah eks ma ka siis pajatan natukene. minu tulevase soov on minu naine olla.. alatiseks.. ja minu soov on tema mees olla kunni surmani. seega olen
otsustanud et palun teda naiseks mõne kuu pärast.. sest on veel asju mida ma peaksin temas tundma õppima.. üksteise usaldamine on täielik. aga kade
olen ma ikkagi Tahan kindlustada oma suhet kihlumise ja abiellumisega hiljem. Tahan et mu naine tunneb ennast kindlalt ja kõik käib ikkagi
vastastiku suhtumisest. Minu jaoks ei mängi vanus rolli sest ma olen 23 ja naine on 24 ning täie mõistuse juures. Lapsesaamise nõusolek on naise poolt
juba saadud aga asi on minus nimelt ei tunne veel et oleks vaja neid hetkel. a kui tuleb siis pole vastu võtan kahe käega vastu ehkki läeb
majandulikult natukene raskeks
Nii armas lugeda
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
jll
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 927
Registreeritud: 26.12.2003 Viimane külastus: 6.06.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.12.2003 kell 15:23 |
|
|
Abiellusime selleks, et saada tagasi naise koolituskulusid maksuametilt, nii et raha pärast. Muud põhjust polnud.
|
|
|
lari
Algaja   Postitusi: 31
Registreeritud: 13.12.2003 Viimane külastus: 4.01.2004 Asukoht: tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.12.2003 kell 18:20 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: kennu
oeh jah eks ma ka siis pajatan natukene. minu tulevase soov on minu naine olla.. alatiseks.. ja minu soov on tema mees olla kunni surmani. seega olen
otsustanud et palun teda naiseks mõne kuu pärast.. sest on veel asju mida ma peaksin temas tundma õppima.. üksteise usaldamine on täielik. aga kade
olen ma ikkagi Tahan kindlustada oma suhet kihlumise ja abiellumisega hiljem. Tahan et mu naine tunneb ennast kindlalt ja kõik käib ikkagi
vastastiku suhtumisest. Minu jaoks ei mängi vanus rolli sest ma olen 23 ja naine on 24 ning täie mõistuse juures. Lapsesaamise nõusolek on naise poolt
juba saadud aga asi on minus nimelt ei tunne veel et oleks vaja neid hetkel. a kui tuleb siis pole vastu võtan kahe käega vastu ehkki läeb
majandulikult natukene raskeks
VÄGA VÄGA HEA on sellist asja lugeda. oleks selliseid rohkem
su naisel on kohutavlt vedanud
oh seda elu
|
|
|
kati
1188      Postitusi: 608
Registreeritud: 05.10.2003 Viimane külastus: 20.05.2020 Asukoht: kristiine Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.12.2003 kell 17:33 |
|
|
Mina abiellusin esimest korda kui olin 17 seda lapse pärast sest muudmoodi ei kujutanud me keegi seda ette.
Teist korda abiellunud pole ,sest selgeks saanud see,et abiellutakse ikka armastuse ja muu sellega kaasneva pärast.
Kui inimene iseendaks jääb,siis jääb talle palju.
|
|
|
püsimatu
püsiväärtustaja       Postitusi: 2542
Registreeritud: 07.09.2003 Viimane külastus: 9.07.2007 Asukoht: tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.12.2003 kell 12:38 |
|
|
Ma praegu mõtlengi just abiellumise ajendi peale...Ning veidi teisest nurgast...Armastusega on nagu on...eluaeg valed mehed meeldinud...nii, et see
punkt tuleb kõrvale jätta...
Hilisemas eas pidigi abiellumine rohkem mõistuse, mitte tunnete järgi toimuma...
Ma nüüd täitsa selgelt mõtlengi seda, et mis ja kuidas mul lastele parem oleks...enda peab kahjuks tagaplaanile jätma, sest omale rahuldavat lahendit
võibki otsima jääda...
Ja nii ma mõtlengi, et kas abiellumine puht praktilistel ajenditel oleks alatu,
sest armukese variant tuleks siis kohe päevakorda...?
Ah, ma ei tea...
Tulnud eluteatrisse, istume rumalalt seljaga lava poole. Näeme kullatud sambaid ja kaunistusi, jälgime rahvast tulemas ja minemas, ja kui tuli lõpus
kustutatakse, siis küsime endalt hämmeldunult:mis on kõige selle mõte?
R.Tagore
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.12.2003 kell 12:48 |
|
|
No mu kunagine sõbranna hakkas kokku elama just selle praktilise ajendi pärast (lihtsalt kooselu)....isegi sis ei läinud lahku, kui mehelt kord lüüa
sai, hirmus mees mu arust! - nii olekult kui välimuselt, võrreldes teistega, mis tal olnud on...aga tal oli auto ja väike majapidamine....
asjad, mille pärast mina poleks kunagi kellegagi kokku elama hakanud....
aga nuh, mida keegi oluliseks peab......
põhiline oli veel see, et nii kui kokku elama hakkasid, katkesid ka meie suhted, kuna mehele ei meeldind, et naine ringi kolab mööda sõbrannasid....
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
püsimatu
püsiväärtustaja       Postitusi: 2542
Registreeritud: 07.09.2003 Viimane külastus: 9.07.2007 Asukoht: tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.12.2003 kell 13:00 |
|
|
Ma pole kah just eluaeg materiaalsust eriti hinnanud...aga, lapsed kasvavad...Ma küll üritan ja püüan, aga kõike...ah, pooltki sellest kõigest ma
neile anda ei suuda...Poisile oleks isa vaja...õigemini isa aseainet... Vanaisa ju on, seda siiski vähe...
Samas, tegelikult end kellegiga siduda ei tahaks, aga tuleviku perspektiivis...et pensionipõlves üksinda ei peaks olema...Aastad lähvad ja aeg koos
nendega...võimalusi jääb iga päevaga vähemaks...
Ma tõesti ei tea...
Tulnud eluteatrisse, istume rumalalt seljaga lava poole. Näeme kullatud sambaid ja kaunistusi, jälgime rahvast tulemas ja minemas, ja kui tuli lõpus
kustutatakse, siis küsime endalt hämmeldunult:mis on kõige selle mõte?
R.Tagore
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.12.2003 kell 13:23 |
|
|
püsimatu, mõistan sind suurepäraselt....ise samas seisus olnud.
Aga isa aseainet pole kah siiani leidnud ja pole nagu enam vajagi, pigem on nüüd rohkem tarvis endale meest kui poistele isa....
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|