alar68
Kasutaja     Postitusi: 192
Registreeritud: 11.09.2003 Viimane külastus: 3.02.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.09.2003 kell 06:24 |
|
|
õnneks olen ainult ühe sellisega kokkupuutunud.oli teine selline alkoholiküüsi langenud kunagine lootustandev kunstnik.tema jõudis kahjuks oma
enesehaletsuses äärmise piirini-jupi nöörini...
|
|
|
madu
ületamatult kitsarinnaline       Postitusi: 2415
Registreeritud: 09.07.2003 Viimane külastus: 18.10.2012 Asukoht: seal, kus internet Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.09.2003 kell 08:24 |
|
|
Pidev enesehaletsus on nii endale kui teistele kurnav. Samas aeg-ajalt juhtub väikest haletsemist vist kõigil - ikka tuleb ette hetki, kus tunned
ennast madalamana kui jalgpallimuru ja _nii väga_ vajad kellegi sõbralikku-sooja sõna ja lohutust.
Aga _pidev_ haletsemine on energiavampiirlus küll
Kokkuvõte - natuke on normaalne, aga liialdustesse ei maksaks ka laskuda
"Isane peab olema karvane, haisev ja väga resoluutne."
Aleksei Turovski, Drosophilate (äädikakärbeste) partnerivalikust
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.09.2003 kell 08:38 |
|
|
Aga kuidas teha vahet millal on enesehaletsus või lihtsalt masendus või depessioon......mööduvad nähtused tegelikult ju...ja sümptomid ka sarnased...
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
Lady
Kasutaja     Postitusi: 317
Registreeritud: 18.08.2003 Viimane külastus: 27.10.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.09.2003 kell 09:28 |
|
|
Armastagem oma ligimest! Enesehaletsus võib igaühel teatud olukorras peale tulla, sõber ju peaks siis toeks olema? Kas lihtsalt hea sõna või
nöökamisega - asi seegi. Aga järjepideva viriseja tunneb ju kergelt ära, sellisele tulebki öelda - kle, räägime millestki muust!
|
|
|
vantark
algaja       Postitusi: 1670
Registreeritud: 02.04.2003 Viimane külastus: 4.01.2008 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.09.2003 kell 09:35 |
|
|
ei haletse ennasr ega ka teisi, iga inimene elab oma elu nii hästi, kui oskab ja kui ei oska ilma haletsuseta, siis ärgu mind sellega tülitagu, sest
mu käest seda ei saa
I saw a birdie in the sky, it made a poopoo in my eye, Im not mad and I dont cry, Im just glad that cows can´t fly
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.09.2003 kell 10:08 |
|
|
Mul üka sõbrants kippus sinna poole minema-----------kogu aeg halas kui raske elu tal on(kellel ei ole) ja lausa pressis välja komplimente. Õnneks see
on tal üle läinud(võttis aega pool aastat)
Ära kaeva teisele auku.......
|
|
|
päikesekilluke
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 748
Registreeritud: 13.04.2004 Viimane külastus: 15.03.2005 Asukoht: Linnast väljas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.07.2004 kell 01:58 |
|
|
Oi jaa, küll sellist sorti inimesi näinud, kohanud. Siin on nüüd selline asi, et juhul, kui inimene, keda ma tunnen ja tean,
kurdab millegi üle, siis mina olen suuteline teda aitama, lohutama ja toeks olema, nii palju kui võimalik.
Kui aga tegemist pool tuttavaga, keda üldse ei tunne, ei ole minust mingit -oh sa vaesekene, las ma teen sulle pai- ütlejat.
Elu on näitanud, et igat-ühte, keda ei teagi, pole mõtet lohutada. Milleks, kui hiljem näed, et see inimene sind ei väärigi.
Muutes oma suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile.
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.07.2004 kell 02:32 |
|
|
Vahel küll haletsen ennast, kuid pealtvaatajaid ja kaasanutjaid see hetk enda kõrval ei kannata. Kõige korralikumalt saab ennast haletseda ainult
iseenda seltskonnas. Üldiselt tuleb sellist nututuju suhteliselt harva peale. Pole nutu-neti tüüpi.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
mirelles
Kasutaja     Postitusi: 304
Registreeritud: 22.02.2004 Viimane külastus: 29.09.2004 Asukoht: momendil kodus Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.07.2004 kell 05:27 |
|
|
Ka minul on endast vahel kahju, juhtub. Arvan, et see on nii igal meist, ainult üks näitab seda rohkem välja, kui teine.. oleneb
inimesest...
|
|
|
spunk
Kasutaja     Postitusi: 229
Registreeritud: 10.07.2004 Viimane külastus: 25.10.2010 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.07.2004 kell 13:18 |
|
|
nooo kuulge .... ei saa ju koik ometi nii sapised olla.... kuna olin ise enesehaletseja olukorras, ma kyll ei kåinud koigile halamas...a ga
vihjasin oma paarile låhedasemale sobrannale, et olen kehvas seisus.... et raske on yksi... mul on probleemid ... ... ja kas teate kas kumki neist
tegi sellest vålja ei .... olen neis pettunud..... ma kyll ei lootnud kuulda neilt mingit ninnunånnutamist...vait moistmist ja tuge
ehk.....
kuid nagu olen juba varasemalt rååkinud...oli mul yks selline sobranna, kes mulle nø jalaga tagumenti andis ja ma oma eluga edasi oskasin
minna....
Siit ka minu arvamus, et enesehaletsejad ei vaja enda korvale teisi haletsejaid, vaid kui oled sober talle...aita tal enas selgusele jouda ja edasi
minna.......
reality is a fucked up dream...
|
|
|
Kapsauss
Eksinud südameke!      Postitusi: 1333
Registreeritud: 22.03.2004 Viimane külastus: 21.02.2010 Asukoht: tagasi Eestis Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.07.2004 kell 02:42 |
|
|
ja on kyll kokku puuteid olnud.Ma ise ka nats sinnapoole.No mulle ei meeldi kui mind lohutatakse kuid tihti olen kyll ise õnnetu.Selliste inimestega
on väga raske suhelda ja tihti viskab närv yle ka.
kapsauss
|
|
|
Marla
Friik       Naine Postitusi: 1828
Registreeritud: 04.11.2002 Viimane külastus: 23.06.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.07.2004 kell 10:30 |
|
|
olen kohanud selliseid.
kui haletsewad, ytlen et *õige* jutt/arvamus neil endast.
sest minumeelest on see jura.
ning ma tean et kui hakata lohutama, saadakse sellest ju innustust & pannakse muudkui edasi. ja see on jabur.
ise ennast just eriti tihti ei haletse.
ja kui haletsengi siis nii et teised ei pea sellest osa saama.
aga ma tahan weel öelda et mure kurtmisel ja enesehaletsusel on siiski wahe sees. ning sõbra muret olen nõus alati kuulama ning wõimalusel ka aitan
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.07.2004 kell 14:49 |
|
|
see, et mul vahel enesehaletsuse periood on, tean vaid mina ise
ei kipu seda teistega jagama, põen läbi ja asi unustatud
no kui hiljem küsitakse, et kuhu olid kadunud, siis vastus on, et olin omaette
selles pole midagi imelikku, vahel ongi vaja endas selgusele saada, et mis edasi teha, sellised olekud aitavad selgelt näha tulevasi sihte ja aitab
sellest väljatulemist korralik magamine
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
ponx
Kasutaja    Postitusi: 148
Registreeritud: 05.05.2002 Viimane külastus: 8.05.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.07.2004 kell 14:59 |
|
|
.
.
Kui sa lähed teadmise suunas, jätad sa maha need uuestisünnid. Sa ei saa enam kellekski ega millekski
|
|
|
varjutus
Algaja    Postitusi: 68
Registreeritud: 27.07.2004 Viimane külastus: 4.07.2006 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.07.2004 kell 21:20 |
|
|
minul on kah endast vahel natuke kahju. teistele kurtma just ei lähe, sest mingit haiglaslikku lohutamisvajadust ei ole (kuigi paarist kallistusest
nõrkushetkedel ära küll ei ütleks). pigem olen natuke aega üksi, poetan ehk paar pisarat kah, kuulan muusikat, mõtisklen ja varsti läheb mööda.
|
|
|
Pinkbabe
Algaja   Postitusi: 3
Registreeritud: 27.07.2004 Viimane külastus: 3.09.2004 Asukoht: Eesti ikka Eeti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.07.2004 kell 22:30 |
|
|
jah ja siis? Kui inimene on masendunud ja ta tunneb, et mitte keegi ei hooli temast kulub ju ikka üks soe sõna ära! Või?? Ma ei arva, et see on halb
võib - olla inimene ei saa kelleltgi tunnustust ja soovib seda nii väga, et nõus selle kasvõi välja pressima!!
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 06:07 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: kontorihiir
Aga kuidas teha vahet millal on enesehaletsus või lihtsalt masendus või depessioon......mööduvad nähtused tegelikult ju...ja sümptomid ka sarnased...
...ikka teed vahet ju,kas oled sa pool päeva liimist lahti v. käid sa juba pea nädal ringi nagu zombie
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Adaro
Kasutaja     Postitusi: 474
Registreeritud: 20.01.2004 Viimane külastus: 1.02.2007 Asukoht: oma armsas kohas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 10:11 |
|
|
Otseselt kokkupuudet pole olnud, aga vanatädid kipuvad mõnikord selliseid kahtlaseid toone võtma.
Vihma sajab nii ausate kui ebaausate inimeste kaela, kuid peamiselt ausate, sest ebaausad varastavad ausate vihmavarjud ära.
(Parun C. S. C. B. of Colwood)
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 15:30 |
|
|
Olen veendunud, et kõik inimesed haletsevad vahel ennast. Pole selles mingit jura. Mis aga puutub kõrvaltnoogutajatesse, siis neid pole tõesti sel
momendil kõrvale vaja. Kui noogutatakse kaasa ainult selle pärast, et sinust kiiremini lahti saada ning teatakse juba ette nii kindlalt oma
noogutamise mõju, siis sellised hoidku parem eemale. Igasugune haletsemine pealiskaudse inimese poolt on sel momendil äärmiselt vastik ja
silmakirjalik. Mina tunnen küll, et kui meel on kurb ning endast hale hakkab, siis tahaks vaid üksi olla. Teiste kaasanoogutamine teeks vaid rohkem
haiget, sest enamusel juhul ei vaevu see kaasanoogutaja ja takkakiitja isegi eriti näitlema.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 22:08 |
|
|
Oma tutvusringkonnas vist minuteada sellised puuduvad ja ega nad eriti sinna satu ka.Haletsemise asemel võiks oma nn sita elu või elujärjega midagi
ette võtta.Kui ikka väga peetis see elu on siis võibolla rongide ja trammide sõiduplaan abiks,ja seda tingimusel et keegi su korjusega tegelema ei
peaks.Kus on kirjas ,et elu ilus ja muretu peaks olema-kõik tuleb läbi raskuste-õnn on ainus,mis pähe sajab ja seda ka juhul kui sattud õigel ajal
õiges kohas olema.Keegi ütles ,et fortuuna koputab kõigi uksele kuid tavaliselt sellel ajal oled kas magamas või paned kuskil pidu.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 00:12 |
|
|
Rongide ja trammide puhul ei pea jah keegi korjusega tegelema, seal tuleb korjuse tükkidega tegeleda. Lausa hale hakkab neist, kes minu jäänuseid
noppima peavad. Nägid sa!!! Mõjuski!!! Enesehaletsust netu ja vist päris pikka aega ei tulegi enam. Freelancer, selliseid kümnessetabajaid võiks
rohkemgi olla, siis oleks enesehaletsejaid kindlasti tublisti vähem.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
Epukas
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 525
Registreeritud: 22.06.2004 Viimane külastus: 27.05.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 01:17 |
|
|
aeg-ajalt vingun ja virisen ka ise.. sel hetkel vihkan end
ehh, kunagi oli selliseid tuttavaid palju, kes end haletsesid... kohutav..lohutasin ka jne...tundsin, nagu nad sõltuksid minust..
ja siis tappis end yx tuttav ära...teine 2 nädala pärast...ja kolmas...u sama ajavahemikuga...nii 6 tuttavat läx...osad ametlikult väljaselgitamata
asjaoludel..osad ja ametlikult enesetapuna kirjas...
peale seda... hmm... kõige parem ravi ongi, et mine siis tapa ennast ära, mine tee seda, mida äffardad v nii... v teine võti on laduda lyhidalt julmad
faktid oma ritta ja kysida, et kui mina selliste asjade puhul olen elus ja õnneli, siis kas hädaldajal on yldse õigust midagi öelda? yldjuhul pole...
aga jah..enam ma sellist hala ei kannata karvavõrdki

|
|
|
kata
Kasutaja     Postitusi: 149
Registreeritud: 01.07.2004 Viimane külastus: 5.05.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 03:00 |
|
|
tunnen ka selliseid inimesi.päris palju neid.
on olnud kyll nii et olen olnud nutuäärel aga teiste ees nutma hakata..ei ja ega enda nõrkust pole just meeldiv välja näidata. yksi ikka
kõigeparem.
proovix enne inimeste probladest aru saada, enne kui hukka hakkame mõistma.
tean yht tydot- ilus, heast perekonnast, raha on... aga haletseb ???
|
|
|
kata
Kasutaja     Postitusi: 149
Registreeritud: 01.07.2004 Viimane külastus: 5.05.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 03:32 |
|
|
epukas jube !!tubli oled.
sa räägi oma juttu teistele halajatele, siis läheb see neil yle .
kunagi halsin ka ,kuni tuli mõistus pähe.
ja kui nyyd virisen siis asja pärast ja seda juhtub harva,sry!kui keegi nyyd ytlex et tapa ära end siis olex pohhui! ei kõiguta!
tegelikult ei soovita nii öelda, vihahoos võib nii lollusi teha. mina lubasin endale et ei tee lollusi.   
|
|
|
päikesekilluke
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 748
Registreeritud: 13.04.2004 Viimane külastus: 15.03.2005 Asukoht: Linnast väljas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 03:40 |
|
|
Tjah...tundsin mina kord üht noormeest, kes ükskord koledasti end haletsema kukkus, minu nähes...
Ikka, et-kui mind(loe:teda) kellelegi vaja on, jooksen kohe appi, kui aga mina abi, toetust vajan, ei tule keegi mulle vastu.
Nu mis sa teed...muidugi hakkas mõni hetk temast kahju, aga aidata ma teda ei suutnud, kuna ta lihtsalt halas,
vahetpidamata.
Ilma, et oleksin saanud midagi öelda. Mingil hetkel tekkis aga tülgastus.
Sest no ei ole midagi haledamat, kui end haletsev mees. Kole nõrga mulje jätab.
Pealegi, ei saagi paljusid haletsejaid aidata, kuna nad lihtsalt nutavad ja sind ei kuula, ei kuule.
Muidu võiks ju ka kuidagi abiks olla, aga...mõnikord ei saagi... Nad kui omaette maailmas...
Muutes oma suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile.
|
|
|