sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.03.2003 kell 18:07 |
|
|
Armastust ei saa kometina mängida
Tsitaat: Algne postitaja: Sugar beib
"Ja mängida kindlameelset sõpra, kellel see tunne, nagu mõnikord juhtub loomulikku rada pidi, üle on läinud. Aga kas siis teine ei solvuks, et ah
niikauaks sul seda jätkuski. Loodan, et mitte, kui ta hindab mind sõbrana... "
Sugar arvab, et kui Sinu armastatu soovis näha Sinus sõpra, siis ta mõistab Sinu teguviisi. ja ta ei ole imestunud, et tunne "nii kiiresti" otsa
sai, sest tegelikult ju ei saanud ja see on tuntav, ükskõik kuidas Sa seda ka varjata ei püüaks.
Iseasi, kas Sa ise soovid sellist kometit jätkata?
ST: Sul on valus, Sa tead, et Sa armastad, Sa tead, et Sa ei saa vastuarmastust...
loodad?
ootad?
Sugar vibutab oma magusat sõrme ja soovib sa
salesile tugevust.
________________________________
Võiksin ju sulle vesta sellest, miks ei saa. Aga sa ilmselt ei saaks sellest aru. Kui nii juba ütlesid. Kui ükskord saad, siis ehk tuleb meelde, et
nii ütlesid...
----------------------------------------------------
Ma tean, et ma suudaksin vaikida sellest armastusest. Ma usun, et oskan edaspidi reaalsemalt hinnata ennast ja naisi sellises situatsioonis nagu oli.
Aga ma ei saaks teeselda, et seda armastust ei ole.
Kardan. Kardan praegust tundekrampi. Ja et võin kellegile selle läbi haiget teha.
Ja olen kurb, kuigi on kevad - sellest on ka kahju.
Minu au on minu truudus!
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.05.2003 kell 22:03 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: MonaLisa
..ka valu saab kord otsa, kuigi haigetsaamise hetkel see tundub võimatu.
Ja kui valu on läbi, saab ka näha, millised tunded on ellu jäänud.
Vastamata jäänud armastust saab suunata ELU vastu, naeratada kasvõi mööda jalutavale koerale, kallistada suurt puud metsas jne.. Ole enda vastu hea,
küll siis teised ka Sind märkavad
*naeratab mõtlikult*
Jaa, on märganud, sest armastav inimene on hea ja hell. Aga nüüd seisab see armastav inimene uue dilemma ees, et kas see on nüüd olnud armastuse
reetmine? Või oled ebaaus selle teise vastu, kes sulle oma tundeid pakub? Mis teha? Rääkida kõik ära nagu oli? Või vaikida, peita olnud tunne - ega
teda ju olematuks teha saa.
------------------------------------------------
Aga kallistusi, hellust ja füüsilist lähedust ihaldab hing küll!
Minu au on minu truudus!
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.05.2003 kell 13:49 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Või vaikida, peita olnud tunne - ega teda ju olematuks teha saa.
Tunnete peitmine on enamasti kasutu. Eriti kui tunded on tegelikult ju suisa elus, vaid varjus. Peida kui sügavale tahad, tugeva "vulkaanipurske"
eest ei pruugi see veel hoida.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.05.2003 kell 14:05 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Jaa, on märganud, sest armastav inimene on hea ja hell. Aga nüüd seisab see armastav inimene uue dilemma ees, et kas see on nüüd olnud armastuse
reetmine? Või oled ebaaus selle teise vastu, kes sulle oma tundeid pakub? Mis teha? Rääkida kõik ära nagu oli? Või vaikida, peita olnud tunne - ega
teda ju olematuks teha saa.
------------------------------------------------
Aga kallistusi, hellust ja füüsilist lähedust ihaldab hing küll!
kui välja lülitada minevik, mõtlemata tulevikule ja olla ainult praeguses hetkes, siis Su vastus oleks vist - olen segaduses.. Nii võiksid ka teisele
ütleda.
|
|
|
tont
Kasutaja    Postitusi: 380
Registreeritud: 10.06.2003 Viimane külastus: 25.08.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.07.2003 kell 01:45 |
|
|
Leian, et sõprusest sündinud armastus peaks olema ikkagi mõlemapoolne, sest muidu head nahka ei saa .......kahjuks .Ei enne , ei pärast... 
|
|
|
sinisilm
elas kord...       Postitusi: 1063
Registreeritud: 22.05.2003 Viimane külastus: 22.06.2012 Asukoht: lõunas ikka lõunas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.07.2003 kell 22:17 |
|
|
Kuidas panna see toimima-see mõlemapoolne?Kuis tead ette?
Sellele ei olegi vastust.Ei ole kunagi olnudki.Sellele ei saa kunagi vastust olemagi.See ongi vastus. G.S.
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 19:58 |
|
|
Jah, ega ei teagi ette!
Ma tunnen, et sõprus on rohkem mõistuse asi - ühised huvid, arusaamad, väärtusehinnangud, vastastikune lugupidamine... sellest tekkinud soov suhelda.
Ja olla üksteisele toeks, kasvõi mõttes. Kindlasti ustavus. Sõpruse võimalust oskab kindlasti ette ennustada ja sõprus ei teki ka üleöö...
Aga armastus see on ju kui ilmutus või lummus, kirg ja iha ja igatsus... See tuleb või ei tule... ja taha pole midagi, kui ei tule... ilmselt. Aga
hoida armastust juba saab.
Ja mis oleks armastuse majale kindlamaks vundamendiks ja katuseks kui mitte sõprus.
Minu au on minu truudus!
|
|
|
Smile
Algaja    Postitusi: 48
Registreeritud: 01.06.2003 Viimane külastus: 10.07.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.07.2003 kell 22:09 |
|
|
Nõus väitega, et armastuse vundamendiks on sõprus. Ning viimane tekkib pikaajalise usalduse ehitamise abil.
Armastus on aga piisavalt ego-individualitslik tunne, mis on rohkem seotud vaid konkreetse ühe inimesega, ehk siis tunde kandjaga. KÕige loomulikum
on, et minu armastusele vastab kallim oma armastusega, millest saabki kokku MEIE armastus. Kuid kui kallimal ei ole vastata armastusega minu vastu,
siis oleksin ohmu, kui seoksin ta enda külge vaid MINU armastusega. See on ju vangistamine!
Seega arvan, Sales, et Sa ka ise saad hästi aru, et ühepoolne armastus (mis on piisavalt igapäevane nähtus) on puhtal kujul ainult armastava inimese
isiklik probleem, mida ei saa ja mingil juhul ei tohi proovida "määrida kallimale pähe". Veel enamgi - seda tunnet ei tohi kasutada isegi
kaastunde leidmiseks. Sest see tunne oli/on vaid sinus, mitte kelleski muus.
Seda aga, et see ühepoolne tunne on valus.... on küll. Ja kohe väga. Kuid just tänu sellistele tunnetele me ka saame aru, et me elame:-))
|
|
|
waves
Kasutaja     Mees Postitusi: 128
Registreeritud: 24.07.2003 Viimane külastus: 29.03.2006 Asukoht: kalamaja Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.07.2003 kell 20:25 |
|
|
Aga kui kaua on normaalne niimoodi vaikselt armastada ja oodata/loota, et tuleb üks ilus päev, mil ka teisel tekib südames soe tunne?
Kas üldse on võimalik, et tekib mõlemapoolne armastus peale väga pikka sõbrasuhet. Eriti veel juhul, kui tuleb välja, et aastaid tagasi on armastus
olnud mõlemapoolne aga olude sunnil (tol hetkel oli kummalgi oma elukaaslane) ei ole seda julgenud välja öelda? On küll puhtalt minu traagika, et
armastan inimest kes tahab olla ainult sõber aga ikkagi tahaks küsida miks, miks, miks? Ja huvitav (tegelikult ma loodan, et seda ei juhtu), mis siis
juhtub, kui Ta armub kellegisse, kui juba praegu on nii valus? : (
Mõnikord on selline tunne, et oleks olnud parem, kui ma Teda poleks kohanud aga nii ei juhtunud.
Elu on vastik ja alatu, vähemalt mis puutub inimsuhetesse. Inimsuhted on tegelikult ainukesed asjad, mis teevad haiget, ja oi-oi kui kõvasti.
|
|
|
Smile
Algaja    Postitusi: 48
Registreeritud: 01.06.2003 Viimane külastus: 10.07.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2003 kell 22:23 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: waves
Aga kui kaua on normaalne niimoodi vaikselt armastada ja oodata/loota, et tuleb üks ilus päev, mil ka teisel tekib südames soe tunne?
Kas üldse on võimalik, et tekib mõlemapoolne armastus peale väga pikka sõbrasuhet. ]
KÕik on võimalik. Kuid peab olema kannatlik ning sihikindel. Kui armastus ei tekki esimesest silmapilgust, siis armastust saab saavutada (võita...?).
Minu enda lugu oligi selline. Minu armastus oli silmapilkne, nagu välk kesk põuast suve! Tema armastuse aga ma võitsin ... aasta pärast. Ei oodanud ma
nurgas "ühte ilusat päeva", ei norutanud vaikselt pead, vaid tegutsesin! Samas ka ei käinud peale ega nõudnud midagi. Lihtsalt, olin alati
seal, kus vaja ning ajal, mil vaja. Aega võttis, aga asja sai. Nüüd, peale mittutkümmet abielu aastat olen ikka veel õnnelik ning lausa armunud
Temasse! Ta ju minu naine:-))))
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.07.2003 kell 08:45 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Smile
Nõus väitega, et armastuse vundamendiks on sõprus. Ning viimane tekkib pikaajalise usalduse ehitamise abil.
Armastus on aga piisavalt ego-individualitslik tunne, mis on rohkem seotud vaid konkreetse ühe inimesega, ehk siis tunde kandjaga. KÕige loomulikum
on, et minu armastusele vastab kallim oma armastusega, millest saabki kokku MEIE armastus. Kuid kui kallimal ei ole vastata armastusega minu vastu,
siis oleksin ohmu, kui seoksin ta enda külge vaid MINU armastusega. See on ju vangistamine!
Seega arvan, Sales, et Sa ka ise saad hästi aru, et ühepoolne armastus (mis on piisavalt igapäevane nähtus) on puhtal kujul ainult armastava inimese
isiklik probleem, mida ei saa ja mingil juhul ei tohi proovida "määrida kallimale pähe". Veel enamgi - seda tunnet ei tohi kasutada isegi
kaastunde leidmiseks. Sest see tunne oli/on vaid sinus, mitte kelleski muus.
Seda aga, et see ühepoolne tunne on valus.... on küll. Ja kohe väga. Kuid just tänu sellistele tunnetele me ka saame aru, et me elame:-))
MINU armastusega on inimesi seotud küll. Ja alles ajapikku on saanud sellest MEIE armastus. See lootus on muidugi alguses õhkõrn kui mitte olematu,
ent vahel peab proovima. Peamine on jah, mitte määrida pähe, sest nii võib olla proovimine juba ette fiasko. Vägisi antut me eriti ei ihka ju.
Tunded tärkavad vahel aegamisi, erinevail inimestel isemoodi kiirusega. Aega tuleb anda. Ilma nõudmata.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
waves
Kasutaja     Mees Postitusi: 128
Registreeritud: 24.07.2003 Viimane külastus: 29.03.2006 Asukoht: kalamaja Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.07.2003 kell 09:13 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
MINU armastusega on inimesi seotud küll. Ja alles ajapikku on saanud sellest MEIE armastus. See lootus on muidugi alguses õhkõrn kui mitte olematu,
ent vahel peab proovima. Peamine on jah, mitte määrida pähe, sest nii võib olla proovimine juba ette fiasko. Vägisi antut me eriti ei ihka ju.
Tunded tärkavad vahel aegamisi, erinevail inimestel isemoodi kiirusega. Aega tuleb anda. Ilma nõudmata.
Paistab jah, et anna üks kord teada oma tunnetest ja lase siis teisel sellel teemal mõtiskleda. Samas vist ei tohi ise ära kaduda, vaid ikka peaks
katsuma tihedasti suhelda/koos olla? Aga nii, et ei muutu pealetükkivaks.
Loodan, et aeg toob häid uudiseid ...
|
|
|
|