Imre
:      Postitusi: 2315
Registreeritud: 30.12.2004 Viimane külastus: 12.01.2020 Asukoht: Päälinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.04.2006 kell 10:23 |
|
|
Luumurde pole õnneks olnud.
Väljaväänatuid liigeseid ikka küllaga.
Jalgrattaga sõites väike kukkumine ja porilaud lõikas sääre sedasi lõhki, et sääremari punnitas välja. Selline hallikas ollus, suts väiksemad
"terad", kui herned
Sellise, rõvedalt ülekeedetud pudru moodi
Ise ei saanud arugi, aga kui kodu poole lonkasin minna, siis sõber ütles, et mingi jama on sääre peal.
Vot, oligi vaja õmblema minna.
Õppinud tislerina oleks äärepealt lintsaega pöidla maha lõiganud. Verd tuli üksjagu, mina tarkpea vaatasin, kuidas kõõlused liikusid kenasti,
vajutasin taskuräti peale ja arvasin, et aitab siis kah selleks õhtuks, aeg koju minna. kuid tollane õppejõud läks näost valgeks, siis arvasingi, et
peaks vast ikkagi midagi kinni õmblema.
Nuh, see pöial ei liigu enam nii nagu peaks.
Nuh, siis üks väike õnnetus, mille tõttu pidin nädalakese narkoosi all olema.
Vähemalt nii ma aru sain ise. Suht udused mälestused siiski. Väike kokkupõrge rongiga.
Pimesool kah lõigati välja ja kõige rõvedam asja juures oli see, et pidi mingit kaalikakeeduvett larpima. Nad nimetasid seda söögiks.
Õhtul olin nälgas, järgmine hommik tuterdasin kohvikusse ja manustasin suure portsu seljankat.
Sellest sain omakorda veel kõhuvalu.
Ei tapnud see ka ära, ellu jäin.
Kiirabiga ka omaette kogemus.
Lõi mingi ägeda põletiku sisse, mille tulemusega ei saanud mitte kuidagi enam olla.
Kiirabi tule kohale, tegi tagumiku süsti ära ja soovitas soojalt perearsti poole pöörduda.
Perearst asus sel ajal 100km kaugusel, teises linnas. Kiirabi ei tahtnud sellest aga aru saada.
Peale tunnikest ägisemist voodis, oodates süsti mõju (mis ei mõjunud muidugi), võtsin takso ja sõitsin ise haiglasse.
Seal ka veel paar tundi ootamist, siis alles sai kanged rohud peale. Siis sai alles edasi elada.
Aga suht tavaline elu mul..ei midagi erilist.
Minu ebaselge jutt on tingitud alkoholist või selle tugevatest jääknähtudest,mille tõttu ei saa mind milleski süüdistada.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.04.2006 kell 10:38 |
|
|
Pole ma ennast lõhkunud ega lõikunud. Haiglas olen olnud vaid sünnitamas.
Nüüd on tekkinud väike probleem ja vaja oleks minna arsti juurde, aga ... ei taha minna. Minu perearst ei meeldi mulle. Tütar hurjutab mind: ega sa
laps ei ole. Ei ole jah, aga ... ei taha minna. Vahetan perearsti ... vist.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
Moosinina
Kasutaja     Postitusi: 280
Registreeritud: 13.09.2005 Viimane külastus: 6.04.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.05.2006 kell 19:28 |
|
|
Risustan teemat nüüd. Ei ole haiglas olnud
Ptüi-ptüi-ptüi (vasakule)
|
|
|
Sybill
uitaja       Postitusi: 2208
Registreeritud: 23.11.2005 Viimane külastus: 1.02.2016 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.05.2006 kell 22:00 |
|
|
No ma ikka olen haiglas üksjagu olnud. On esinenud nii luumurde ja möödunud sügisel oli esimene (loodetavasti ka viimane) operatsioon. Mul on
viimasest haiglaskäigust vaid positiivsed mälestused (kui valu välja arvata). Kogu personal, alates kirurgidest ja anestesioloogist lõpetades õdede ja
sanitaridega, oli äärmiselt sõbralik ja abivalmis.
|
|
|
hestia
pilvedes       Postitusi: 1288
Registreeritud: 02.05.2004 Viimane külastus: 14.04.2017 Asukoht: Ex-tallinlane Pärnumaal Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.05.2006 kell 18:36 |
|
|
ise kokku haiglas viibinud oma elus (vaid/õnneks) kolmel korral - esimene ammuses lapsepõlves kui kahtlustati meningiiti, teine tugeva angiini ja
kõrge palavikuga ning kolmas (ja seegi üle 10 aasta tagasi) pimesoolega, mis välja opereeriti..... rohkem ei mäleta enesel miskeid traumasid ega ole
ka luumurde olnud (ptüi-ptüi-ptüi)
ja arstide koha päält ei oska kah ühtegi halba sõna öelda, vähemalt ei meenu mulle küll nende haiglates käikudega miskit, mis imestusest suu ammuli
ning õhku ahmima oleks ajanud
ühe koha peal seistes uut horisonti ei avasta!
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.05.2006 kell 22:22 |
|
|
Eelmine kuu olin siis nüüd (oma arvestuse järgi) üheksandal lõikusel. Aga kõik väikesed... selline tühi-tähi. Mandlid, songad, raheterad jne.
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.05.2006 kell 22:41 |
|
|
Uh, Viidik, ükski op pole naljaasi.
Ise olen noatera järgi pääsenud.
Aga surkida on väga palju tahetud. Kiire asi muidugi vajab tegemist...
|
|
|
Moosinina
Kasutaja     Postitusi: 280
Registreeritud: 13.09.2005 Viimane külastus: 6.04.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2006 kell 16:32 |
|
|
Aa, tegelikult äärepealt oleksin haiglasse sattunud. Olin 17, kui ühel hommikul hakkas kõht valutama paremalt poolt. Kutsusin kiirabi. Tuli selline
kena meesarst Katsus kõhtu ja uuris igalt poolt... Ja minu kõhuvalu läks, naksti, ära! Iseenesest. Tema kahtlustas, et pimesoole valu. Kuid kuna
enam mul ei valutanud, tegi mulle ühe süsti (igaks juhuks) ja ütles, et kui valutama hakkab, siis kohe haiglasse ikka. Siiamaani pole rohkem
valutanud. (ptüi-ptüi)
|
|
|
metsakutsa
Auväärne Kasutaja      Mees Postitusi: 967
Registreeritud: 03.07.2004 Viimane külastus: 29.04.2021 Asukoht: mets Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2006 kell 19:10 |
|
|
Üksainus korralik haiglakogemus on täitsa olemas. See sai toimuma siis, kui me 15 - 16 aastaste põngerjatena mõtlesime, et oleks lõpp lahe
õhupüssidega sõda mängida. No ei pea olema eriline tarkur, et arvata, millega see lahing lõppes Ehk siis sellega, et mulle põrutati paremasse
labakätte otse kahe sõrmeluu vahele seesamune õhupüssi tinakuul...sa krt kus oli valus
Igatahes verd tuli sama palju, kui mõnes korralikus splatter-filmis...loivasin koju, vererida järel...kodus uks lukus..siis loivasin 2 km edasi
vanaema juurde, ise juba näost sinine
Kohalik arst puhastas haava ära, sidus kinni, ütles et kuuli sees pole - järgmise päeva hommikuks oli käsi nagu poksikinnas...põrutasime haiglasse,
röntgen...tulemus - kuul käes...kohe opilauale, üldnarkoos (mõtlesin veel, et teen arstidele nalja ja ei jää narkoosi all magama....aga nii kui süstal
veeni tungis, nägin juba sügavat und sõjafilmidest )
Opp tehtud, kuul väljas...mina haiglas...nii oma kuu aega...haav läks muidugi mädanema ja nii sai iga päev põrguvalu talutud kui arstipiigad oma
pinsettide ja tampoonidega minu käe sees ringi tuuritasid...brr.
Aga noh...muidu oli haiglas lahe ka...sai ratastoolidega ringi vuratud ja arste närvi aetud.
Aga söök oli küll metsas....ainult võileibu andis süüa - isegi teed tehti klooriveega...öäkk.
Kõike seda jama jäi aga meenutama üks lahe arm paremal käel
Eks hunt vaatab ikka metsa poole...
|
|
|
Hypnosis
Algaja    Postitusi: 41
Registreeritud: 22.08.2006 Viimane külastus: 16.01.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.08.2006 kell 20:36 |
|
|
Mina olen haiglas olnud neli korda. Kõigepealt mingi 7-aastasena sõin üheksa tabletti ära. Need olid veel kõhulahtistid ka. Istusin poolteist nädalat
haiglas ja põhiliselt poti peal paregu on naljakas järgi mõelda.
Siis mingi 8-aastaselt, aga ma ei mäleta absoluutselt mille pärast ja kui kaua.
Edasi 10-aastaselt oli pimesoole opp. Kolm päeva olin haiglas ja toit oli nii sitt, et käskisin sõbrannal tuua omale shokolaadi. Eks ma sõin selle ära
ja pärast vaevlesin kaks nädalat kõhuvalude käes. Niitide väljavõtmine oli jube valus.
Ning eelmine aasta jalaluu murruga. Nädal aega olin. Personal väga sõbralik, aga toit lihtsalt jube. Sai ratastooliga ringi rallitud. Vehkisin veel
karkudega ja lõin seina sisse augu. Sõbranna tuli külla ja me proovisime alla korrusele minna. Tema tassis ratastooli ja mina hüppasin. Mingi naine
istus infolauas ja hakkas sõimama ning ajas üles korrusele tagasi. Proovisime hiljem uuesti. Jälle ajas üles tagasi. Läksime siis liftiga(ma ei tea
miks me kohe alguses liftiga ei läinud) ja rallisime sellest naisest mööda. Viimane vahtis suurte silmadega otsa. Meie naersime kõhud kõveras.
Rohkem ei tahaks haiglasse sattuda
|
|
|
Enika
Kasutaja     Postitusi: 145
Registreeritud: 10.07.2006 Viimane külastus: 20.01.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.08.2006 kell 20:53 |
|
|
Väiksena sai luumurruga haiglas oldud. Käsi pandi siis kipsi.
Nalja sai ka. Nimelt mu sõbranna oli alumisel korrusel jalaluu murruga ja mina siis teisel korrusel. Pärast narkoosist ärkamist, tahtsin sõbrannat
alla vaatama minna ja nii ma siis tuigerdasin seal trepil. Õnneks üks arst avastas mu enne, kui oleksin veel paar murdu juurde tekitanud...
Nobody is perfect! I'm nobody! So, I'm perfect!!!
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.08.2006 kell 17:54 |
|
|
tjah..kahjuks ühe korra pidin opil olema, siis kui ma oma väiksest sõrmest ilma jäin. Klaverimängijaks enam ei saa
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
samsara
Kasutaja     Postitusi: 188
Registreeritud: 31.07.2006 Viimane külastus: 22.02.2010 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.08.2006 kell 16:18 |
|
|
Olen olnud paaril operatsioonil ja viimane oli mu arust nii jube, et peale seda haiglas mõtlesin- oleks ma teadnud, et see selline on, poleks ma
tulnudki... Loomulikult jäin elama, aga poetasin öösel mõnegi pisara seal väljakannatamatu valu tõttu padjasse, või isegi.. enesehaletsuse tõttu,
adudes, kui mannetu vahel inimene võib ikka olla..., ja mis kõige rohkem oli vastumeelne, et seal töötas miski vanemõde, kes kõigiga kärkis ja
ülbitses, nagu kuninganna, kuigi pidanuks olema nime poolest halastajaõde- jagama kaastunnet ja lohutust. Vastik inimene oli. Sorry.
Kauneim maailmas on see, mida püüad, aga kätte ei saa... kauneim maailmas on igatsus...
|
|
|
Beith
Elulõpuni neitsi        Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003 Viimane külastus: 19.08.2013 Asukoht: maal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.08.2006 kell 18:29 |
|
|
Olen vist 3 korda haiglas olnud, ükskord kunagi algkooli aegadel, mil kõht valutas ei teagi millest.
Teinekord põlvede pärast põhikooli ajal.
Viimane kord ülikooli ajal mõned aastad tagasi neeruvaagna põletikuga. See viimane kord oli küll para õudukas, nii et kadus juba eluisu ära. Kuid
pääsesin
Luid poel murdnud ja opidel pole käinud va. tarkusehamba operatsioonid
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
männu
Algaja    Postitusi: 69
Registreeritud: 16.10.2006 Viimane külastus: 6.11.2006 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2006 kell 14:00 |
|
|
12 aastat tagasi oli mul pimesooleoperatsioon ja peale seda pole haiglas käinud...
aga see oli ka vastik kogemus..... peale opi tahtsin juua aga ei antud ja süüa ka mitte ... ja mis kõige hullem ma ei saanud ise vetsu minna
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2006 kell 14:02 |
|
|
Oehh, kõik see, mis pealkirjas kirjas, ootab mind lähiajal ees - palun siis lillede ja kommikarpidega külla tulla lohutama
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Uss
tross       Postitusi: 1015
Registreeritud: 12.05.2004 Viimane külastus: 6.02.2010 Asukoht: EST Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2006 kell 14:06 |
|
|
15-aastaselt 2 korda: 2 nädalat ja 2 kuud. Mis vaja, see vaja- nagu öeldakse. Hiljem olen saanud ilma haiglasolemiseta hakkama. Oppe on olnud 3.
|
|
|
sossuke
töötamas3       Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2006 kell 17:23 |
|
|
oma lapsed saanud, rohkem õnneks kogemusi pole
|
|
|
jenix
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 803
Registreeritud: 15.08.2004 Viimane külastus: 12.06.2011 Asukoht: läänemaa Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2006 kell 20:26 |
|
|
endal olnud luumurd ja haigla kohalik tohter ei süvenenud asjasse ja lasi jala valesti kokku kasvada, võib juhtuda et hiljem vaja opile minna kui asi
hulluks läheb, kuid opi pole olnud.
|
|
|
Rashnu
tundehälvikust võltsvagatseja      Postitusi: 911
Registreeritud: 24.07.2007 Viimane külastus: 9.08.2011 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.11.2007 kell 23:03 |
|
|
Väiksena olin päris tihti haige, kuid haiglas veetsin vähe aega. Otsus enda elu meditsiiniga siduda oli ainuõige ja ei ole seda hetkegi kahetsenud,
kuigi varsti saab juba 16 tööaastat täis. Naudin oma tööaega haiglas ja põikan sinna sageli ka vabadel päevadel. Pole midagi rõõmsamat kui see, et
näed inimest terveks saamas ja astumas oma jalge peal haiglauksest välja.
"Iga mõistus on relv, mis on toruotsani tahtejõuga laetud." (O. Wilde)
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.11.2007 kell 23:05 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Rashnu
..ja astumas oma jalge peal haiglauksest välja.
kurb, aga ma astun 7 jaanuaril 2008 haiglauksest karkudel välja
ja pole mitte teps nali vaid täitsa tõsine tulevik
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
lepatriinu13
Kasutaja     Postitusi: 182
Registreeritud: 10.09.2007 Viimane külastus: 2.10.2008 Asukoht: tartu lähistel Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.11.2007 kell 23:14 |
|
|
lapsena oli mul neeruvaagna põletik ja käisin mitu suve kordusravil...aga viimati olin haiglas siis kui mu poeg sündis enneaegsena...super hea toetus
ja abi oli...traumadest on olnud pöidla õmblemine (tegin noaga kurgi purki lahti), üks väga ilusate silmadega ja seksikas mees arst õmbles
|
|
|
Rashnu
tundehälvikust võltsvagatseja      Postitusi: 911
Registreeritud: 24.07.2007 Viimane külastus: 9.08.2011 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2007 kell 00:51 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: susanna
Tsitaat: Algne postitaja: Rashnu
..ja astumas oma jalge peal haiglauksest välja.
kurb, aga ma astun 7 jaanuaril 2008 haiglauksest karkudel välja
ja pole mitte teps nali vaid täitsa tõsine tulevik
Ei oskagi sellisel puhul midagi lohutavat öelda...Elama peab, kas siis karkudega või ilma, sest inimene harjub kõigega. Iseasi, kui kiiresti ja kuidas
see tema elukvaliteeti mõjutab.
"Iga mõistus on relv, mis on toruotsani tahtejõuga laetud." (O. Wilde)
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2007 kell 01:18 |
|
|
loodan, et lugu väga tõsiseks ei muutu
kargud 4 nädalaks abimeheks
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
Rashnu
tundehälvikust võltsvagatseja      Postitusi: 911
Registreeritud: 24.07.2007 Viimane külastus: 9.08.2011 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2007 kell 21:00 |
|
|
Kui saladus pole, siis mis probleemi pärast opile lähed? Põlved teevad muret või miski muu?
"Iga mõistus on relv, mis on toruotsani tahtejõuga laetud." (O. Wilde)
|
|
|