Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.04.2003 kell 08:10
Perekonna reliikvia!?
On teil midagi põlvest-põlve edasi antavat käivat traditsioonilist vidinat peres suguvõsas? Midagi vanavanematest pärit asja, mis asetseb kodus
aukohal või mida vahest meeleldi käib kapisügavustes ihalemas?
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
tiina
Administrator
Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.04.2003 kell 08:14
Asjad, mis olen kunagi oma vanaemalt saanud. Need küll pole nii põlvest põlve...aga siiski kallid ja liiguvad kindlalt edasi. Ka üks sõrmus, mis minu
isa kinkis minu emale, kui mina sündisin. Kooli lõpetades sain selle endale ja minu üks tütardest saab selle kunagi kooli lõpu puhul jällegi
endale.
Ka mehel on vanavanematest pärit ehe, mida kah hoiame edasi laste jaoks.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
pisimimm
Super Moderator
Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.04.2003 kell 08:24
Oh, jah, mina see õnnetu, kes midagi sellist ei oma - sellist mis oleks põlevst põlve edasi antud... Aga mulle väga kallis ema kingitud kett - mitte
kalliduse poolest kallis, kuid muidu väga kallis kink kallilt inimeselt ja usun, et see jääb küll mälestuseks - vähemasti mulle.... Ahjaa, tegelt
valetan...meil on, veel küll ema käes, eestiaegsed tema ema kohviserviis - õhukesest posrtselanist , sellised, mida tänapäeval enam kusagilt ei leia
(kui siis ainult suure raha eest), seega midagi ikka on sellist ka - on suutnud ema neid hoida aastakümneid, ehk suudan minagi...kui nad meie koju
jõuavad ükskord.
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
Virgin
Naine
Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.04.2003 kell 09:21
Praegu ei meenu midagi peale ühe kuld sõrmuse, mis vanavanaema jättis esimesele tütre-tütre-tütrele ja mis nüüd minu käsutuses on... ise kavatsen
jätta selle samuti oma esimesele tütre-tütre-tütrele kui ei peax üldse tütart sündima, siis peab muidugi mingi varu variandi välja mõtlema
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
mirja3
Kasutaja
Postitusi: 121
Registreeritud: 16.01.2005 Viimane külastus: 18.06.2018 Asukoht: kaugel kaunis kohas... Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.04.2005 kell 20:59
Mina korjasin hiljuti kokku kõik vanaema ja vanaisa kirjutatud "armastuskirjad" sõjaajalt, lugesin läbi ja panin ilusti kausta
vahele...nii armsad kirjad olid, et sydame alt läks soojaks ja pisargi tuli silma. Kindlasti tahaksin et neid kirju põlvest põlve edasi antaks
viidik
tütrekesega
Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.04.2005 kell 22:33
Pole meil sellist. Mitte midagi ei ole.
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
Pipilota
unetud ood tais armastust
Postitusi: 7822
Registreeritud: 21.10.2004 Viimane külastus: 17.09.2016 Asukoht: eemal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.04.2005 kell 23:16
moned vanaema ehted, mille mina peaksin siis oma tytretytrele edasi andma...
"on võimatu olla masenduses kui sul on õhupall "
winnie puhh
sirli
Vaikne vaatleja
Naine Postitusi: 2410
Registreeritud: 08.06.2003 Viimane külastus: 6.02.2021 Asukoht: muutub pidevalt,enamasti seal,kus on soe ja kindel Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 05.08.2005 kell 12:26
mina sain keskkooli lõpetamise puhul vanaema käest kingiks hõbedast likööripitsid, mis olid minu vanaisa ema kaasavara hulgas, kui ta mehele pandi. Ma
arvan, et kui kunagi minul kunagi lapselapsed on ja kõige vanem neist keskkooli lõpetab, siis kingin need talle edasi.
Kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest, mida ihkad, siis sa hiljem üle kõige samu unistusi vihkad
Lumeleopard
Bännitud
Postitusi: 822
Registreeritud: 06.01.2005 Viimane külastus: 21.08.2005 Asukoht: Austraalia Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 05.08.2005 kell 12:36
3 põlve tagasi päritud ehted...
siis veel üks üle 100 aasta vana puust ehtekast ja mõned pildid.
Ka oli päevik vana-vana-vanaemalt(või käis seal veel 4 vana ette), aga päevik oli koodis kirjutatud ja lahtimurdmine oli võimatu, kuna kasutusel oli
mingi väga raske kood.Iga sõna oli kirjutatud ühepikkusena ja erinevate sümbolitega...niisiis kadumaläinud saladused.
Love me, feed me, never leave me!
helikax
Postitusi: 845
Registreeritud: 17.05.2004 Viimane külastus: 28.12.2011 Asukoht: Hetkel Lääne-Virumaa. Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 05.08.2005 kell 12:41
Ei meil pole midagi ...
Olen oma elus kolinud 13 korda, nii et ei siit pole midagi anda ega võtta .. kõik kuskile laiali jaotatud või kaotsi läinud ...
Vihaku, peaasi et kardavad!
UnIdentified
Algaja
Postitusi: 53
Registreeritud: 11.04.2005 Viimane külastus: 25.09.2005 Asukoht: pilve peal Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 05.08.2005 kell 14:32
Meil on...vanaema andis, selline hõbedast suurte kividega käekett...kuigi peab tunnistama et erilist tähendust see minu jaoks ei oma, vb et vanaemaga
ei ole just soojas suhted, läbisaamine ja suhtlemine nulli lähedane
li-li
pensil;)
Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 05.08.2005 kell 18:44
...... selliseid armsamaid vidinaid nagu olex vanemast ajast aga päris reliikvia sarnast asja nagu ei tea olevat.....
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
unistaja
*.: rahulolev :.*
Naine Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 14.02.2021 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 02.10.2005 kell 01:57
Piibel on, kus on kõik sünnid-surmad, pulmad-matused kirjas! Ja veel on vana-vanaema noodivihikud! Ja sõrmus!
Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!
Bithe
Mittetolerantne inimene!
Postitusi: 954
Registreeritud: 28.03.2004 Viimane külastus: 15.06.2013 Asukoht: Hetkeline Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 02.10.2005 kell 23:47
Perekonna reliikvia, ehk pärand!
Kas selle alla võib lugeda ka näruse iseloomu?
Sel juhul olen ma pärinud oma esivanemate õela huumori ja sita iseloomu
Oderint dum metuant...
Godfather
oldboy
Postitusi: 854
Registreeritud: 14.07.2005 Viimane külastus: 11.10.2011 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.10.2005 kell 01:10
midagi materiaalset küll mitte aga nagu Bithe suguvõsas pärandatakse nigelat iseloomus siis minu omas on edasiantavaks suitsetamine aga seda
ainult meesliinis
In heaven all the interesting people are missing.
tiivitaavi
Friik
Naine Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006 Viimane külastus: 4.05.2016 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.03.2009 kell 19:36
Hästi ei usu seda nigela iseloomu pärandumist,see lihtsalt pole võimalik.Kasvatuse ja moraalsete tõekspidamistega kaasaantud käitumist küll.
Postitusi: 236
Registreeritud: 12.07.2008 Viimane külastus: 21.10.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.03.2009 kell 23:56
selline asi aegade hämarusest - vanavanaisa manzetinööbid. ühel neil vanavanaisa emaileeritud foto, teisel samasugune vanavanaema portree. eelmise
sajandi algupoolest. vahest isegi kandnud olen.
2mustikas
Friik
Postitusi: 4860
Registreeritud: 06.02.2006 Viimane külastus: 4.02.2017 Asukoht: nõiaküla Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.03.2009 kell 12:07
Pahvka- oja, vana viin, vastab ka kohe sellele küsimusele.
"Sa pole siin selleks, et rahuldada teiste inimeste hinnanguid ja seisukohti." ( Don Miguel Ruiz )
Andrew
Siin ja praegu
Postitusi: 5182
Registreeritud: 17.05.2004 Viimane külastus: 4.04.2020 Asukoht: Tartu piirkond Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.03.2009 kell 16:02
Jah, isa tegi algust ja on küll midagi selleväärilist. Kahjuks on seda asja ainult üks ja kõigi laste jaoks ei jagu.
Naisi peab jumaldama või tuleb nad maha jätta. Vahepealset võimalust ei ole.
Remarque
rosita
Vaga vesi, sügav põhi...
Postitusi: 1587
Registreeritud: 12.10.2005 Viimane külastus: 28.05.2015 Asukoht: mere ääres Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.03.2009 kell 18:06
Mul on vanaemalt saadud eestiaegne pisike ülekullatud sõrmkübar. Ma ei võta ühtegi õmblustööd ilma selleta ette ja kunagi annan selle edasi oma
tütrele.
Naine peab kõike tegema kaks korda paremini kui mees, kui tahab, et teda märgataks.Õnneks pole see raske. /Charlotte Whitton/
nudol
Friik
Mees Postitusi: 1562
Registreeritud: 20.01.2008 Viimane külastus: 7.09.2018 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.03.2009 kell 17:45
Emast jäänud tavalised käärid, teised reliikviad said minust ahnemad ja kiiremad.
kuvalda
Auväärne Kasutaja
Postitusi: 794
Registreeritud: 13.03.2009 Viimane külastus: 2.01.2015 Asukoht: linnas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.04.2009 kell 17:21
Minul ei ole, aga mõtlesin et peaks ise sellise asja leidma mida siis hea oleks edasi anda. Krt a mis see olla võiks veel ei tea - ma noor ka alles
aega on ma usun
Kaosemasin
Mind ausalt ei huvita kuidas sul läheb!
Postitusi: 521
Registreeritud: 22.05.2009 Viimane külastus: 3.09.2009 Asukoht: Tartu lähedal kuuse all Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.06.2009 kell 23:42
Terve elamine on nagu mingi kuradi muuseum. Alates väikesest raamatukogust (ükskord kukkus raamatukogu õudsa prõmmuga kokku, see oli õudne, peaaegu
oleks mitme tonni tarkuse alla jäänud), lõpetades liblikate, kuivatatud lille ja mingisuguse puidust jurakaga, mille otstarvet enam keegi ei mäleta,
kui siis keegi väga vana mees kuskil alaskal. See ongi perekonnreliikvia, peasi, et võimalikult palju asju oleks, igal pool, et hea oleks
komistada ja surma saada kui mingi eriti raske, eriti tundmatu ja eriti vana ese kogemata kuskilt eriti kõrgelt alla otse pähe kukub näiteks. Lähed
Peetruse juurde, too küsib "Surma põhjus?", "UFO kukkus pähe, mina ei tea mis jurakas see seal ülemisel riiulil oli, igatahes oli
tundmatu, lendas otse minu suunas, ja oli väga metallist ja raske". Ise kogun digitaalset, võtab vähem ruumi. Kusjuures kõik see vana asi on
täiesti hindamatu, ehk väärtusetu. Äkki 1000nde aasta pärast on rohkem hinnas, kaosemasin käis ja kaevas kõik väärtusliku potiga maa sisse, nagu
vanasti, et keegi linnast midagi ära ei varastaks kui jobul peaks tahtmine peale tulema. Miks vanaisad tonnide kaupa kulda kokku ei ostnud? Aga äkki
käisid ja kaevasid nad kõik maa sisse, et keegi midagi ära ei varastaks, ei tea.
Mind tuntakse kui Valentinez Alkalinella Xifax Sicidabohertz Gombigobilla Blue Stradivari Talentrent Pierre Andri Charton-Haymoss Ivanovici Baldeus
George Doitzel Kaiser III. Ära kõhkle kutsumast!
reheline
The Bad Thresher
Postitusi: 4502
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.03.2021 Asukoht: Kagunurk Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.06.2009 kell 08:04
Neid vidinaid koguneb liigagi palju. Aidas mitu kirstu täis. Oma 500 kg setu sõlgesid ja muid kõlisevaid ja edevaid ehteid, hõbedast õukakannude
komplekte ja rehepeksumasin. Lisaks igasugused terve tonni kaaluvad kirevad riided, mis olevat igivanad ja mida normaalne neiu paneb selga vaid kaks
korda elus.
See reliikvia on rohkem nuhtluseks ma ütlen.
Krt, pole autojuppide jaoks riiulitki kusagile teha.
Üts reheline nännu ja tõmmanu herra jalgupiten maha. Kõik pesmä. Herr õks rüüknü: "Ma olen saks!" "Ah teid om kaks!" "Ma
olen härra!" "Ah sa' kurrat är' lähät!" Sõs nakat viil õigõ pesmä.
Kaosemasin
Mind ausalt ei huvita kuidas sul läheb!
Postitusi: 521
Registreeritud: 22.05.2009 Viimane külastus: 3.09.2009 Asukoht: Tartu lähedal kuuse all Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.06.2009 kell 23:45
Tsitaat:Algne postitaja: reheline
Neid vidinaid koguneb liigagi palju. Aidas mitu kirstu täis. Oma 500 kg setu sõlgesid ja muid kõlisevaid ja edevaid ehteid, hõbedast õukakannude
komplekte ja rehepeksumasin. Lisaks igasugused terve tonni kaaluvad kirevad riided, mis olevat igivanad ja mida normaalne neiu paneb selga vaid kaks
korda elus.
See reliikvia on rohkem nuhtluseks ma ütlen.
Krt, pole autojuppide jaoks riiulitki kusagile teha.
Sul on rehepeksumasin hingel ja kamandada. Tunnen kaasa. Kui heas korras? Seda ära küll ära viska, see on hindamatu. Renoveeri ära. Päris ausalt.
Mis aastatast? Töötab?
Mul on ainult hunnik pehkinud rehasid, kõik on hindamatud, siis on veel mingi majatäis tävaari + papsi vana JAWA , see on küll uhke pill, sauna
korsten kukkus teisele peale ainult. + veel kuskil teises linnas on 2 majatäis asju. Hästi põnev oli väiksena, käid ringi ja harutad õlipaberisse
pakitud asju lahti nii, et keegi ei näe. Leidsin mingid pisikesed torud kuskilt sarika vahelt(sarikad olid hästi madal ja natuke pidi tolmu sees
roomama ja ronima), toksisin teisi haamriga jne, võtsin tuppa kaasa ja küsisin, "Issi, mis need on" (kaosemasin oli siis päris pisike põnn
siis), issi läks näost valgeks, rabas mul kola käest ära ja mattis kuhugi võsa vahele kaugele maha, tuli välja, et need olid granaadisütikud, vist
vedas. Kuskil peaks olema põrandalaudade alla peidetud terve armaada püstoleid ja paar automaati. Isa hoiatasveel , et kuskil peaks olema kast
dünamiiti ära peidetud. Keegi enam ei tea kus ja mis. Siiani on veekogumise anumaks 2 pommitaja bensiinipaaki. Nagu kuradi pommiauk. Kõige vahvam oli
Tapa lennuväljal kolamas käia, vaat sealt leidis reliikviat, praegu on ainult interneedus ja maksud. Õnneks Kaosemasin ei ela seal, tuleb tulekahju
ja kogu krempel lendab vastu taevast suure pauguga. Päriselt. Seina lammutatades tuli välja 1824 (võin aastatarvus eksida, peab maal üle vaatama) mõõk
millega keegi sugulane olivat kunagi kuskil vehkinud (kaosemasin ei suvatse detailidesse laskuda kuni kõike peensusteni ei tea, niikaua ajab
lorilaulu) ja üks eriti ilus vasest mõõga käepide, tera oli kõik ära roostetanud. Tävaari ikka leiab kui leida.
Kõik see reliikvia on üks nuhtlus jah.
Mind tuntakse kui Valentinez Alkalinella Xifax Sicidabohertz Gombigobilla Blue Stradivari Talentrent Pierre Andri Charton-Haymoss Ivanovici Baldeus
George Doitzel Kaiser III. Ära kõhkle kutsumast!