stinkfist
Kasutaja    Postitusi: 136
Registreeritud: 13.02.2003 Viimane külastus: 22.11.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.04.2003 kell 12:38 |
|
|
pettepilt
Meile on meeltmööda olla elav. Kuid, miks laseme end tõugata sügavale kuristiku laiusesse, arvates, et seal on hea saada kaljuga üheks. Seal peaks
olema parem ja maitsvam dogma? Me nimetame end inimesteks ja väidame, et oleme valmis surema lähedase eest. Aga kui saabub aeg, mil tõuseb esile meie
omakasupüüdlikkus, siis tõmbame end mugavalt kerra ja hoiame küüned enda poole.
Me oleme head ja osavad valetajad, s*arlatanid, sest see on meie loomuses. Kui madu peidab end põõsasse, siis me ei soovigi teda sealt minema ajada.
Laiskus on saanud me värviks, eesmärgiks eirata gravitatsiooni. Ligimesearmastus on saanud meile ettekäändeks, et püüda õhku õhuta, et hingata sisse
torm, mis on lõhkumas seinu. Kuid see torm, mõistetamatu sügav tuuleiil, on end sünnitanud selleks, et avitada meie meelt, mis justkui vangikongis
magaks. Kuid vangis on hea – ei pea me enese eest hoolt kandma, vaid on olemas keegi, kes tunneb meie pärast muret ning hoiab meil sees eluvaimu.
Tundub, et polegi mõtet põgeneda ning sellega end ohtu seada.
Meil on jõud, et lõhkuda seinad, me lihtsalt ei ole seda varem kasutanud. Me pole kunagi näinud, mis asub väljaspool vangiseinu. Alles siis kui me
oleme kaotanud kõik, oleme vabad tegemaks mida iganes. Kujutame, et väljas saab meid vastu võtma paradiis, aga võib-olla ka põrgu. Kuid, mis vahet sel
on, milline aiake meid ootamas on, kui me oleme saanud vabaks surmast, igavusest, pimedusest, valgusest, laiskusest ning armastusest. Kui viimased on
tõelised, mitte üksnes meie endi väljamõeldised, siis ei ole me kaotanud, vaid võitnud selle, mis teeb kadedaks võõrad. Kui nad aga tõelised ei ole,
siis on meie keha viigis vaimuga ning me oleme õppinud tundma enda võimalusi. Me oleme end painutanud ja muutnud. Me oleme sammu võrra ligemal
sellele, milleks meid on loodud. Me oleme vabad sellest, et öeldes sõbrale eeskuju ning näidates talle eeskuju, teebki ta kõike meie järgi, et kuuluda
loomaaeda, kus söögi saamiseks tuleb lõbustada isandaid. On meil tõesti vaja süüa, kui sel pole maitset ega lõhna? Sel on vaid palav vangistuse aur.
Meil on vaja hoopis julgust ning nutmist, et end vabastada ahelatest. Olgugi, et nad on niivõrd tugevad, on vaimul samad vajadused mis kehalgi.
Rahuldust pole aga vaja materiaalselt. Ärgem vaadakem peeglisse selleks, et näha enda olemasolu, vaid selleks, et muuta enda olemasolu.
kas teile ei tundu, et me oleme muudetud vihmapiiskadeks? - neid on nii palju, et vahet ei ole kui kaob ära üks või kaks...kas üks on erinev kui
teine.kõik on täpselt samast allikast saanud alguse ning kõik kukuvad maa poole...
|
|
|
Krissu
Kasutaja    Postitusi: 458
Registreeritud: 13.02.2003 Viimane külastus: 7.01.2006 Asukoht: Tartu Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.04.2003 kell 16:57 |
|
|
niipalju ma nyyd foorumis kah pead ei murra
Kui võixid panna jalaga sellele, kes on paljudes sinu
ebaõnnestumistes süüdi, ei saax sa pool aastat istuda. ...
|
|
|
cleona
kivimüüridel kõndija       Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002 Viimane külastus: 27.06.2009 Asukoht: hetkel siin Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.04.2003 kell 23:03 |
|
|
No ei ole vihmapiisk..ei ole!
|
|
|
marintz
internetivaim       Postitusi: 1309
Registreeritud: 14.01.2003 Viimane külastus: 28.03.2014 Asukoht: Viljandi Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.04.2003 kell 09:40 |
|
|
Väga keeruline....keeruline mõte...prr...ausalt...
'Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus.....'
|
|
|
jenni
I Am What I Am      Postitusi: 3161
Registreeritud: 16.02.2003 Viimane külastus: 11.07.2012 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.04.2003 kell 11:29 |
|
|
Just sellised me olemegi, oleme sellisteks loodud. Kuid... kas tõesti kõik vihmapiisad on ühesugused?
Anna mehele vabad käed ja sa tead, kust neid leida...
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.04.2003 kell 08:27 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: jenni
Just sellised me olemegi, oleme sellisteks loodud. Kuid... kas tõesti kõik vihmapiisad on ühesugused?
Ei usu, et ühesugused, nagu ka lumehelbekesed on igaüks erinev...
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Mara
Olgu jääv meile päike!       Postitusi: 1861
Registreeritud: 11.12.2002 Viimane külastus: 29.10.2015 Asukoht: keskel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.04.2003 kell 18:59 |
|
|
igal asjal on oma mõte...veetilgad moodustavad allika..yhe veetilga ylesanne on juba yyratult suur...
Parim vibukytt siinpool Uuraleid...
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.04.2003 kell 00:03 |
|
|
olen selle sama asjaga kunagi silmitsi seisnud ja pean tõdema, et suures osas olen muutunud. kas lõplikult, vaevalt, sest sellist inimest pole olemas,
angu pole olemas üliinimest. ikka omad inimlikud nõrkused. aga käies korra päris põhjas ära ja leides endas jõudu taas pinnale tõusta muutub nii
mõnigi asi sinu tulevases elus.
vihmapiisk oleme teatud ajakontekstis kindlasti, mõni on lihtsalt ehk värelevam, aga mine sa võta kinni, milline neist.
|
|
|
Pioneer
Kasutaja     Postitusi: 390
Registreeritud: 08.04.2003 Viimane külastus: 21.04.2007 Asukoht: talin Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.04.2003 kell 09:23 |
|
|
Jeerum... kui keeruline mõtteavaldus. Loen ja püüan mõista.. su sõnad on hämarad ma ei suuda mõista neid. Minu maailm on lihtne, muretu,
probleemivaba.. Püüan hoida seda nii lihtsana kui võimalik.. olla õnnelik ja seda ka teistega jagada... Ärme ela oma elu ise keeruliseks...
Mina olen hoopis teistsugune vihmapiisk...
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.04.2003 kell 09:29 |
|
|
Kui vaadata stinkfisti kodukat võib temast ka aru saada.
Tundub et tegu on sügavalt juurdleva ja filosofeeriva inimesega.
Tjah, igaühele oma.
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.04.2003 kell 09:33 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: kontorihiir
Kui vaadata stinkfisti kodukat võib temast ka aru saada.
Tundub et tegu on sügavalt juurdleva ja filosofeeriva inimesega.
Tjah, igaühele oma.
Hea, et selliseid on. Keegi, kes tahab ja tunneb, et peab asjadest sügavuti mõtlema.
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.04.2003 kell 09:35 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: kontorihiir
Kui vaadata stinkfisti kodukat võib temast ka aru saada.
Tundub et tegu on sügavalt juurdleva ja filosofeeriva inimesega.
Tjah, igaühele oma.
Hea, et selliseid on. Keegi, kes tahab ja tunneb, et peab asjadest sügavuti mõtlema.
Polegi väitnud, et ei pea. Mida siiruviirulisem maailm, seda huvitavam ju kõigile !
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
Lii001
õnnelik ja endaga rahul       Postitusi: 1100
Registreeritud: 20.04.2003 Viimane külastus: 27.08.2007 Asukoht: kodu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.05.2003 kell 12:52 |
|
|
sul võib tuline õigus olla...
Ärge kunagi pyytke muuta asju, mis teist ei olene...
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.05.2003 kell 13:11 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: stinkfist
Meile on meeltmööda olla elav. Kuid, miks laseme end tõugata sügavale kuristiku laiusesse, arvates, et seal on hea saada kaljuga üheks.
Ei lase ennast ei mõttes ega ilmsi naljalt kuristikku tõugata.
Tsitaat: Seal peaks olema parem ja maitsvam dogma? Me nimetame end inimesteks ja väidame, et oleme valmis surema lähedase eest. Aga kui saabub aeg, mil
tõuseb esile meie omakasupüüdlikkus, siis tõmbame end mugavalt kerra ja hoiame küüned enda poole.
Nimetan ennast inimeseks, ei väida, et olen valmis surema lähedase eest. Keda võib nimetada "lähedaseks"?
Tsitaat: Me oleme head ja osavad valetajad, s*arlatanid, sest see on meie loomuses. Kui madu peidab end põõsasse, siis me ei soovigi teda sealt minema
ajada.
Kas valetamine on teadlik valeinfo rääkimine või mitteteadlik valeinfo rääkimine? Mao koht põõsas on igati hea: nii on minul vaba ruumi astuda ja ka
temal pole ohtu jalaalla jääda.Seega ei olegi mõtet teda põõsast niisama minema ajada. Kõigile jätkub ruumi.
Tsitaat: Laiskus on saanud me värviks, eesmärgiks eirata gravitatsiooni. Ligimesearmastus on saanud meile ettekäändeks, et püüda õhku õhuta, et hingata
sisse torm, mis on lõhkumas seinu. Kuid see torm, mõistetamatu sügav tuuleiil, on end sünnitanud selleks, et avitada meie meelt, mis justkui
vangikongis magaks. Kuid vangis on hea –ei pea me enese eest hoolt kandma, vaid on olemas keegi, kes tunneb meie pärast muret ning hoiab meil sees
eluvaimu. Tundub, et polegi mõtet põgeneda ning sellega end ohtu seada.
Laiskus on ka õkonoomse elutegevuse üks väljendusi. ka loodus areneb õkonoomselt. Kes ei sobitu keskkonda, hukkuvad.
Tsitaat: Meil on jõud, et lõhkuda seinad, me lihtsalt ei ole seda varem kasutanud. Me pole kunagi näinud, mis asub väljaspool vangiseinu. Alles siis kui
me oleme kaotanud kõik, oleme vabad tegemaks mida iganes.
Jah, loobumine toob tihti vabaduse.
Tsitaat: Kujutame, et väljas saab meid vastu võtma paradiis, aga võib-olla ka põrgu. Kuid, mis vahet sel on, milline aiake meid ootamas on, kui me oleme
saanud vabaks surmast, igavusest, pimedusest, valgusest, laiskusest ning armastusest. Kui viimased on tõelised, mitte üksnes meie endi väljamõeldised,
siis ei ole me kaotanud, vaid võitnud selle, mis teeb kadedaks võõrad. Kui nad aga tõelised ei ole, siis on meie keha viigis vaimuga ning me oleme
õppinud tundma enda võimalusi. Me oleme end painutanud ja muutnud. Me oleme sammu võrra ligemal sellele, milleks meid on loodud.
Pagan teab seda, mis ja kuidas.
Tsitaat: Me oleme vabad sellest, et öeldes sõbrale eeskuju ning näidates talle eeskuju, teebki ta kõike meie järgi, et kuuluda loomaaeda, kus söögi
saamiseks tuleb lõbustada isandaid.
Kes on need "isandad"?
Tsitaat: On meil tõesti vaja süüa, kui sel pole maitset ega lõhna? Sel on vaid palav vangistuse aur. Meil on vaja hoopis julgust ning nutmist, et end
vabastada ahelatest.
Nii vaim kui keha tahab toitu.
Tsitaat: Olgugi, et nad on niivõrd tugevad, on vaimul samad vajadused mis kehalgi. Rahuldust pole aga vaja materiaalselt. Ärgem vaadakem peeglisse
selleks, et näha enda olemasolu, vaid selleks, et muuta enda olemasolu.
Peegel petab, peegelpilt polegi ju 1:1 sama. Lisaks võivad meeled petta jne.
Tsitaat: kas teile ei tundu, et me oleme muudetud vihmapiiskadeks? - neid on nii palju, et vahet ei ole kui kaob ära üks või kaks...kas üks on erinev
kui teine.kõik on täpselt samast allikast saanud alguse ning kõik kukuvad maa poole...
Allikas on ehk tõesti sama. Iseasi, kas me oleme kõik samasugusteks kujunenud. Ehk on vaid ühine nimetaja meievahel?
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.05.2003 kell 13:26 |
|
|
natuke teemast mööda:
tuli meelde selline lause - ükski vihmapiisk ei tunne ennast vastutavana üleujutuse eest.
|
|
|
Blond_Bimbo
tuulest viidu     Postitusi: 701
Registreeritud: 21.04.2003 Viimane külastus: 20.06.2011 Asukoht: Eesti Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.05.2003 kell 22:39 |
|
|
Minu arust selline teema on aktuaalsem rohkem nt foorumid.net'is
Maailmale oled sa lihtsalt keegi, kellelegi aga terve maailm.
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.05.2003 kell 22:47 |
|
|
iga ühe oma tunnetus on puhtalt tema oma ja sellel teemal filosofeerida jõuax vist oi kui palju .......täiesti tasub mõelda
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Oleskleja
Laiskur      Postitusi: 573
Registreeritud: 05.02.2003 Viimane külastus: 15.12.2019 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.05.2003 kell 20:54 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: stinkfist
Meile on meeltmööda olla elav. Kuid, miks laseme end tõugata sügavale kuristiku laiusesse, arvates, et seal on hea saada kaljuga üheks. Seal peaks
olema parem ja maitsvam dogma? Me nimetame end inimesteks ja väidame, et oleme valmis surema lähedase eest. Aga kui saabub aeg, mil tõuseb esile meie
omakasupüüdlikkus, siis tõmbame end mugavalt kerra ja hoiame küüned enda poole.
Me oleme head ja osavad valetajad, s*arlatanid, sest see on meie loomuses. Kui madu peidab end põõsasse, siis me ei soovigi teda sealt minema ajada.
Laiskus on saanud me värviks, eesmärgiks eirata gravitatsiooni. Ligimesearmastus on saanud meile ettekäändeks, et püüda õhku õhuta, et hingata sisse
torm, mis on lõhkumas seinu. Kuid see torm, mõistetamatu sügav tuuleiil, on end sünnitanud selleks, et avitada meie meelt, mis justkui vangikongis
magaks. Kuid vangis on hea – ei pea me enese eest hoolt kandma, vaid on olemas keegi, kes tunneb meie pärast muret ning hoiab meil sees eluvaimu.
Tundub, et polegi mõtet põgeneda ning sellega end ohtu seada.
Meil on jõud, et lõhkuda seinad, me lihtsalt ei ole seda varem kasutanud. Me pole kunagi näinud, mis asub väljaspool vangiseinu. Alles siis kui me
oleme kaotanud kõik, oleme vabad tegemaks mida iganes. Kujutame, et väljas saab meid vastu võtma paradiis, aga võib-olla ka põrgu. Kuid, mis vahet sel
on, milline aiake meid ootamas on, kui me oleme saanud vabaks surmast, igavusest, pimedusest, valgusest, laiskusest ning armastusest. Kui viimased on
tõelised, mitte üksnes meie endi väljamõeldised, siis ei ole me kaotanud, vaid võitnud selle, mis teeb kadedaks võõrad. Kui nad aga tõelised ei ole,
siis on meie keha viigis vaimuga ning me oleme õppinud tundma enda võimalusi. Me oleme end painutanud ja muutnud. Me oleme sammu võrra ligemal
sellele, milleks meid on loodud. Me oleme vabad sellest, et öeldes sõbrale eeskuju ning näidates talle eeskuju, teebki ta kõike meie järgi, et kuuluda
loomaaeda, kus söögi saamiseks tuleb lõbustada isandaid. On meil tõesti vaja süüa, kui sel pole maitset ega lõhna? Sel on vaid palav vangistuse aur.
Meil on vaja hoopis julgust ning nutmist, et end vabastada ahelatest. Olgugi, et nad on niivõrd tugevad, on vaimul samad vajadused mis kehalgi.
Rahuldust pole aga vaja materiaalselt. Ärgem vaadakem peeglisse selleks, et näha enda olemasolu, vaid selleks, et muuta enda olemasolu.
kas teile ei tundu, et me oleme muudetud vihmapiiskadeks? - neid on nii palju, et vahet ei ole kui kaob ära üks või kaks...kas üks on erinev kui
teine.kõik on täpselt samast allikast saanud alguse ning kõik kukuvad maa poole...
Viisakas oleks kirjutada kust tsitaat pärit on!
Isegi postitada ei viitsi.
|
|
|
stinkfist
Kasutaja    Postitusi: 136
Registreeritud: 13.02.2003 Viimane külastus: 22.11.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.05.2003 kell 08:07 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Oleskleja
Tsitaat: Algne postitaja: stinkfist
Meile on meeltmööda olla elav. Kuid, miks laseme end tõugata sügavale kuristiku laiusesse, arvates, et seal on hea saada kaljuga üheks. Seal peaks
olema parem ja maitsvam dogma? Me nimetame end inimesteks ja väidame, et oleme valmis surema lähedase eest. Aga kui saabub aeg, mil tõuseb esile meie
omakasupüüdlikkus, siis tõmbame end mugavalt kerra ja hoiame küüned enda poole.
Me oleme head ja osavad valetajad, s*arlatanid, sest see on meie loomuses. Kui madu peidab end põõsasse, siis me ei soovigi teda sealt minema ajada.
Laiskus on saanud me värviks, eesmärgiks eirata gravitatsiooni. Ligimesearmastus on saanud meile ettekäändeks, et püüda õhku õhuta, et hingata sisse
torm, mis on lõhkumas seinu. Kuid see torm, mõistetamatu sügav tuuleiil, on end sünnitanud selleks, et avitada meie meelt, mis justkui vangikongis
magaks. Kuid vangis on hea – ei pea me enese eest hoolt kandma, vaid on olemas keegi, kes tunneb meie pärast muret ning hoiab meil sees eluvaimu.
Tundub, et polegi mõtet põgeneda ning sellega end ohtu seada.
Meil on jõud, et lõhkuda seinad, me lihtsalt ei ole seda varem kasutanud. Me pole kunagi näinud, mis asub väljaspool vangiseinu. Alles siis kui me
oleme kaotanud kõik, oleme vabad tegemaks mida iganes. Kujutame, et väljas saab meid vastu võtma paradiis, aga võib-olla ka põrgu. Kuid, mis vahet sel
on, milline aiake meid ootamas on, kui me oleme saanud vabaks surmast, igavusest, pimedusest, valgusest, laiskusest ning armastusest. Kui viimased on
tõelised, mitte üksnes meie endi väljamõeldised, siis ei ole me kaotanud, vaid võitnud selle, mis teeb kadedaks võõrad. Kui nad aga tõelised ei ole,
siis on meie keha viigis vaimuga ning me oleme õppinud tundma enda võimalusi. Me oleme end painutanud ja muutnud. Me oleme sammu võrra ligemal
sellele, milleks meid on loodud. Me oleme vabad sellest, et öeldes sõbrale eeskuju ning näidates talle eeskuju, teebki ta kõike meie järgi, et kuuluda
loomaaeda, kus söögi saamiseks tuleb lõbustada isandaid. On meil tõesti vaja süüa, kui sel pole maitset ega lõhna? Sel on vaid palav vangistuse aur.
Meil on vaja hoopis julgust ning nutmist, et end vabastada ahelatest. Olgugi, et nad on niivõrd tugevad, on vaimul samad vajadused mis kehalgi.
Rahuldust pole aga vaja materiaalselt. Ärgem vaadakem peeglisse selleks, et näha enda olemasolu, vaid selleks, et muuta enda olemasolu.
kas teile ei tundu, et me oleme muudetud vihmapiiskadeks? - neid on nii palju, et vahet ei ole kui kaob ära üks või kaks...kas üks on erinev kui
teine.kõik on täpselt samast allikast saanud alguse ning kõik kukuvad maa poole...
Viisakas oleks kirjutada kust tsitaat pärit on!
see ei ole pärit kusagilt mujalt kui minu peast
|
|
|
|