Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
Autor: Teema: pettepilt
stinkfist
Kasutaja



Postitusi: 136
Registreeritud: 13.02.2003
Viimane külastus: 22.11.2008
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 17.04.2003 kell 12:38 Reply With Quote
pettepilt

Meile on meeltmööda olla elav. Kuid, miks laseme end tõugata sügavale kuristiku laiusesse, arvates, et seal on hea saada kaljuga üheks. Seal peaks olema parem ja maitsvam dogma? Me nimetame end inimesteks ja väidame, et oleme valmis surema lähedase eest. Aga kui saabub aeg, mil tõuseb esile meie omakasupüüdlikkus, siis tõmbame end mugavalt kerra ja hoiame küüned enda poole.
Me oleme head ja osavad valetajad, s*arlatanid, sest see on meie loomuses. Kui madu peidab end põõsasse, siis me ei soovigi teda sealt minema ajada. Laiskus on saanud me värviks, eesmärgiks eirata gravitatsiooni. Ligimesearmastus on saanud meile ettekäändeks, et püüda õhku õhuta, et hingata sisse torm, mis on lõhkumas seinu. Kuid see torm, mõistetamatu sügav tuuleiil, on end sünnitanud selleks, et avitada meie meelt, mis justkui vangikongis magaks. Kuid vangis on hea – ei pea me enese eest hoolt kandma, vaid on olemas keegi, kes tunneb meie pärast muret ning hoiab meil sees eluvaimu. Tundub, et polegi mõtet põgeneda ning sellega end ohtu seada.
Meil on jõud, et lõhkuda seinad, me lihtsalt ei ole seda varem kasutanud. Me pole kunagi näinud, mis asub väljaspool vangiseinu. Alles siis kui me oleme kaotanud kõik, oleme vabad tegemaks mida iganes. Kujutame, et väljas saab meid vastu võtma paradiis, aga võib-olla ka põrgu. Kuid, mis vahet sel on, milline aiake meid ootamas on, kui me oleme saanud vabaks surmast, igavusest, pimedusest, valgusest, laiskusest ning armastusest. Kui viimased on tõelised, mitte üksnes meie endi väljamõeldised, siis ei ole me kaotanud, vaid võitnud selle, mis teeb kadedaks võõrad. Kui nad aga tõelised ei ole, siis on meie keha viigis vaimuga ning me oleme õppinud tundma enda võimalusi. Me oleme end painutanud ja muutnud. Me oleme sammu võrra ligemal sellele, milleks meid on loodud. Me oleme vabad sellest, et öeldes sõbrale eeskuju ning näidates talle eeskuju, teebki ta kõike meie järgi, et kuuluda loomaaeda, kus söögi saamiseks tuleb lõbustada isandaid. On meil tõesti vaja süüa, kui sel pole maitset ega lõhna? Sel on vaid palav vangistuse aur. Meil on vaja hoopis julgust ning nutmist, et end vabastada ahelatest. Olgugi, et nad on niivõrd tugevad, on vaimul samad vajadused mis kehalgi. Rahuldust pole aga vaja materiaalselt. Ärgem vaadakem peeglisse selleks, et näha enda olemasolu, vaid selleks, et muuta enda olemasolu.


kas teile ei tundu, et me oleme muudetud vihmapiiskadeks? - neid on nii palju, et vahet ei ole kui kaob ära üks või kaks...kas üks on erinev kui teine.kõik on täpselt samast allikast saanud alguse ning kõik kukuvad maa poole...






View User's Profile View All Posts By User
Krissu
Kasutaja



Postitusi: 458
Registreeritud: 13.02.2003
Viimane külastus: 7.01.2006
Asukoht: Tartu
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 17.04.2003 kell 16:57 Reply With Quote
niipalju ma nyyd foorumis kah pead ei murra





Kui võixid panna jalaga sellele, kes on paljudes sinu
ebaõnnestumistes süüdi, ei saax sa pool aastat istuda. ...

View User's Profile View All Posts By User
cleona
kivimüüridel kõndija



Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002
Viimane külastus: 27.06.2009
Asukoht: hetkel siin
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.04.2003 kell 23:03 Reply With Quote
No ei ole vihmapiisk..ei ole!
View User's Profile View All Posts By User
marintz
internetivaim



Postitusi: 1309
Registreeritud: 14.01.2003
Viimane külastus: 28.03.2014
Asukoht: Viljandi
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.04.2003 kell 09:40 Reply With Quote
Väga keeruline....keeruline mõte...prr...ausalt...





'Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus.....'

View User's Profile View All Posts By User
jenni
I Am What I Am



Postitusi: 3161
Registreeritud: 16.02.2003
Viimane külastus: 11.07.2012
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.04.2003 kell 11:29 Reply With Quote
Just sellised me olemegi, oleme sellisteks loodud. Kuid... kas tõesti kõik vihmapiisad on ühesugused?





Anna mehele vabad käed ja sa tead, kust neid leida...

View User's Profile View All Posts By User
pisimimm
Super Moderator



Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002
Viimane külastus: 7.09.2010
Asukoht: muinasjutumaal :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2003 kell 08:27 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: jenni
Just sellised me olemegi, oleme sellisteks loodud. Kuid... kas tõesti kõik vihmapiisad on ühesugused?


Ei usu, et ühesugused, nagu ka lumehelbekesed on igaüks erinev...





Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...

View User's Profile View All Posts By User
Mara
Olgu jääv meile päike!



Postitusi: 1861
Registreeritud: 11.12.2002
Viimane külastus: 29.10.2015
Asukoht: keskel
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2003 kell 18:59 Reply With Quote
igal asjal on oma mõte...veetilgad moodustavad allika..yhe veetilga ylesanne on juba yyratult suur...





Parim vibukytt siinpool Uuraleid...

View User's Profile View All Posts By User
Hiirekas
Bännitud



Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003
Viimane külastus: 5.09.2003
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.04.2003 kell 00:03 Reply With Quote
olen selle sama asjaga kunagi silmitsi seisnud ja pean tõdema, et suures osas olen muutunud. kas lõplikult, vaevalt, sest sellist inimest pole olemas, angu pole olemas üliinimest. ikka omad inimlikud nõrkused. aga käies korra päris põhjas ära ja leides endas jõudu taas pinnale tõusta muutub nii mõnigi asi sinu tulevases elus.

vihmapiisk oleme teatud ajakontekstis kindlasti, mõni on lihtsalt ehk värelevam, aga mine sa võta kinni, milline neist.






View User's Profile View All Posts By User
Pioneer
Kasutaja



Postitusi: 390
Registreeritud: 08.04.2003
Viimane külastus: 21.04.2007
Asukoht: talin
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.04.2003 kell 09:23 Reply With Quote
Jeerum... kui keeruline mõtteavaldus. Loen ja püüan mõista.. su sõnad on hämarad ma ei suuda mõista neid. Minu maailm on lihtne, muretu, probleemivaba.. Püüan hoida seda nii lihtsana kui võimalik.. olla õnnelik ja seda ka teistega jagada... Ärme ela oma elu ise keeruliseks...
Mina olen hoopis teistsugune vihmapiisk...

View User's Profile View All Posts By User
kontorihiir
..umbusklik...



Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002
Viimane külastus: 13.06.2018
Asukoht: kontoriavarustes
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.04.2003 kell 09:29 Reply With Quote
Kui vaadata stinkfisti kodukat võib temast ka aru saada.
Tundub et tegu on sügavalt juurdleva ja filosofeeriva inimesega.
Tjah, igaühele oma.





Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.

Karlsson Katuselt

View User's Profile View All Posts By User
Hiirekas
Bännitud



Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003
Viimane külastus: 5.09.2003
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.04.2003 kell 09:33 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Kui vaadata stinkfisti kodukat võib temast ka aru saada.
Tundub et tegu on sügavalt juurdleva ja filosofeeriva inimesega.
Tjah, igaühele oma.


Hea, et selliseid on. Keegi, kes tahab ja tunneb, et peab asjadest sügavuti mõtlema.






View User's Profile View All Posts By User
kontorihiir
..umbusklik...



Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002
Viimane külastus: 13.06.2018
Asukoht: kontoriavarustes
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.04.2003 kell 09:35 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Kui vaadata stinkfisti kodukat võib temast ka aru saada.
Tundub et tegu on sügavalt juurdleva ja filosofeeriva inimesega.
Tjah, igaühele oma.


Hea, et selliseid on. Keegi, kes tahab ja tunneb, et peab asjadest sügavuti mõtlema.


Polegi väitnud, et ei pea. Mida siiruviirulisem maailm, seda huvitavam ju kõigile !





Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.

Karlsson Katuselt

View User's Profile View All Posts By User
Lii001
õnnelik ja endaga rahul



Postitusi: 1100
Registreeritud: 20.04.2003
Viimane külastus: 27.08.2007
Asukoht: kodu
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 17.05.2003 kell 12:52 Reply With Quote
sul võib tuline õigus olla...





Ärge kunagi pyytke muuta asju, mis teist ei olene...

View User's Profile View All Posts By User
Ray
Friik



Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002
Viimane külastus: 5.05.2013
Asukoht: Eesti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 17.05.2003 kell 13:11 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: stinkfist
Meile on meeltmööda olla elav. Kuid, miks laseme end tõugata sügavale kuristiku laiusesse, arvates, et seal on hea saada kaljuga üheks.


Ei lase ennast ei mõttes ega ilmsi naljalt kuristikku tõugata.

Tsitaat:
Seal peaks olema parem ja maitsvam dogma? Me nimetame end inimesteks ja väidame, et oleme valmis surema lähedase eest. Aga kui saabub aeg, mil tõuseb esile meie omakasupüüdlikkus, siis tõmbame end mugavalt kerra ja hoiame küüned enda poole.


Nimetan ennast inimeseks, ei väida, et olen valmis surema lähedase eest. Keda võib nimetada "lähedaseks"?

Tsitaat:
Me oleme head ja osavad valetajad, s*arlatanid, sest see on meie loomuses. Kui madu peidab end põõsasse, siis me ei soovigi teda sealt minema ajada.


Kas valetamine on teadlik valeinfo rääkimine või mitteteadlik valeinfo rääkimine? Mao koht põõsas on igati hea: nii on minul vaba ruumi astuda ja ka temal pole ohtu jalaalla jääda.Seega ei olegi mõtet teda põõsast niisama minema ajada. Kõigile jätkub ruumi.

Tsitaat:
Laiskus on saanud me värviks, eesmärgiks eirata gravitatsiooni. Ligimesearmastus on saanud meile ettekäändeks, et püüda õhku õhuta, et hingata sisse torm, mis on lõhkumas seinu. Kuid see torm, mõistetamatu sügav tuuleiil, on end sünnitanud selleks, et avitada meie meelt, mis justkui vangikongis magaks. Kuid vangis on hea –ei pea me enese eest hoolt kandma, vaid on olemas keegi, kes tunneb meie pärast muret ning hoiab meil sees eluvaimu. Tundub, et polegi mõtet põgeneda ning sellega end ohtu seada.


Laiskus on ka õkonoomse elutegevuse üks väljendusi. ka loodus areneb õkonoomselt. Kes ei sobitu keskkonda, hukkuvad.

Tsitaat:
Meil on jõud, et lõhkuda seinad, me lihtsalt ei ole seda varem kasutanud. Me pole kunagi näinud, mis asub väljaspool vangiseinu. Alles siis kui me oleme kaotanud kõik, oleme vabad tegemaks mida iganes.


Jah, loobumine toob tihti vabaduse.

Tsitaat:
Kujutame, et väljas saab meid vastu võtma paradiis, aga võib-olla ka põrgu. Kuid, mis vahet sel on, milline aiake meid ootamas on, kui me oleme saanud vabaks surmast, igavusest, pimedusest, valgusest, laiskusest ning armastusest. Kui viimased on tõelised, mitte üksnes meie endi väljamõeldised, siis ei ole me kaotanud, vaid võitnud selle, mis teeb kadedaks võõrad. Kui nad aga tõelised ei ole, siis on meie keha viigis vaimuga ning me oleme õppinud tundma enda võimalusi. Me oleme end painutanud ja muutnud. Me oleme sammu võrra ligemal sellele, milleks meid on loodud.


Pagan teab seda, mis ja kuidas.

Tsitaat:
Me oleme vabad sellest, et öeldes sõbrale eeskuju ning näidates talle eeskuju, teebki ta kõike meie järgi, et kuuluda loomaaeda, kus söögi saamiseks tuleb lõbustada isandaid.


Kes on need "isandad"?

Tsitaat:
On meil tõesti vaja süüa, kui sel pole maitset ega lõhna? Sel on vaid palav vangistuse aur. Meil on vaja hoopis julgust ning nutmist, et end vabastada ahelatest.


Nii vaim kui keha tahab toitu.

Tsitaat:
Olgugi, et nad on niivõrd tugevad, on vaimul samad vajadused mis kehalgi. Rahuldust pole aga vaja materiaalselt. Ärgem vaadakem peeglisse selleks, et näha enda olemasolu, vaid selleks, et muuta enda olemasolu.


Peegel petab, peegelpilt polegi ju 1:1 sama. Lisaks võivad meeled petta jne.

Tsitaat:
kas teile ei tundu, et me oleme muudetud vihmapiiskadeks? - neid on nii palju, et vahet ei ole kui kaob ära üks või kaks...kas üks on erinev kui teine.kõik on täpselt samast allikast saanud alguse ning kõik kukuvad maa poole...



Allikas on ehk tõesti sama. Iseasi, kas me oleme kõik samasugusteks kujunenud. Ehk on vaid ühine nimetaja meievahel?






View User's Profile View All Posts By User
MonaLisa
mõtlik kasutaja



Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003
Viimane külastus: 20.05.2005
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 17.05.2003 kell 13:26 Reply With Quote
natuke teemast mööda:
tuli meelde selline lause - ükski vihmapiisk ei tunne ennast vastutavana üleujutuse eest.

View User's Profile View All Posts By User
Blond_Bimbo
tuulest viidu



Postitusi: 701
Registreeritud: 21.04.2003
Viimane külastus: 20.06.2011
Asukoht: Eesti
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 17.05.2003 kell 22:39 Reply With Quote
Minu arust selline teema on aktuaalsem rohkem nt foorumid.net'is





Maailmale oled sa lihtsalt keegi, kellelegi aga terve maailm.

View User's Profile View All Posts By User
li-li
pensil;)



Naine
Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002
Viimane külastus: 20.04.2018
Asukoht: seal kus on parem
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 17.05.2003 kell 22:47 Reply With Quote
iga ühe oma tunnetus on puhtalt tema oma ja sellel teemal filosofeerida jõuax vist oi kui palju.......täiesti tasub mõelda





armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/

View User's Profile View All Posts By User
Oleskleja
Laiskur



Postitusi: 573
Registreeritud: 05.02.2003
Viimane külastus: 15.12.2019
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.05.2003 kell 20:54 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: stinkfist
Meile on meeltmööda olla elav. Kuid, miks laseme end tõugata sügavale kuristiku laiusesse, arvates, et seal on hea saada kaljuga üheks. Seal peaks olema parem ja maitsvam dogma? Me nimetame end inimesteks ja väidame, et oleme valmis surema lähedase eest. Aga kui saabub aeg, mil tõuseb esile meie omakasupüüdlikkus, siis tõmbame end mugavalt kerra ja hoiame küüned enda poole.
Me oleme head ja osavad valetajad, s*arlatanid, sest see on meie loomuses. Kui madu peidab end põõsasse, siis me ei soovigi teda sealt minema ajada. Laiskus on saanud me värviks, eesmärgiks eirata gravitatsiooni. Ligimesearmastus on saanud meile ettekäändeks, et püüda õhku õhuta, et hingata sisse torm, mis on lõhkumas seinu. Kuid see torm, mõistetamatu sügav tuuleiil, on end sünnitanud selleks, et avitada meie meelt, mis justkui vangikongis magaks. Kuid vangis on hea – ei pea me enese eest hoolt kandma, vaid on olemas keegi, kes tunneb meie pärast muret ning hoiab meil sees eluvaimu. Tundub, et polegi mõtet põgeneda ning sellega end ohtu seada.
Meil on jõud, et lõhkuda seinad, me lihtsalt ei ole seda varem kasutanud. Me pole kunagi näinud, mis asub väljaspool vangiseinu. Alles siis kui me oleme kaotanud kõik, oleme vabad tegemaks mida iganes. Kujutame, et väljas saab meid vastu võtma paradiis, aga võib-olla ka põrgu. Kuid, mis vahet sel on, milline aiake meid ootamas on, kui me oleme saanud vabaks surmast, igavusest, pimedusest, valgusest, laiskusest ning armastusest. Kui viimased on tõelised, mitte üksnes meie endi väljamõeldised, siis ei ole me kaotanud, vaid võitnud selle, mis teeb kadedaks võõrad. Kui nad aga tõelised ei ole, siis on meie keha viigis vaimuga ning me oleme õppinud tundma enda võimalusi. Me oleme end painutanud ja muutnud. Me oleme sammu võrra ligemal sellele, milleks meid on loodud. Me oleme vabad sellest, et öeldes sõbrale eeskuju ning näidates talle eeskuju, teebki ta kõike meie järgi, et kuuluda loomaaeda, kus söögi saamiseks tuleb lõbustada isandaid. On meil tõesti vaja süüa, kui sel pole maitset ega lõhna? Sel on vaid palav vangistuse aur. Meil on vaja hoopis julgust ning nutmist, et end vabastada ahelatest. Olgugi, et nad on niivõrd tugevad, on vaimul samad vajadused mis kehalgi. Rahuldust pole aga vaja materiaalselt. Ärgem vaadakem peeglisse selleks, et näha enda olemasolu, vaid selleks, et muuta enda olemasolu.


kas teile ei tundu, et me oleme muudetud vihmapiiskadeks? - neid on nii palju, et vahet ei ole kui kaob ära üks või kaks...kas üks on erinev kui teine.kõik on täpselt samast allikast saanud alguse ning kõik kukuvad maa poole...


Viisakas oleks kirjutada kust tsitaat pärit on!





Isegi postitada ei viitsi.

View User's Profile View All Posts By User
stinkfist
Kasutaja



Postitusi: 136
Registreeritud: 13.02.2003
Viimane külastus: 22.11.2008
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.05.2003 kell 08:07 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Oleskleja
Tsitaat:
Algne postitaja: stinkfist
Meile on meeltmööda olla elav. Kuid, miks laseme end tõugata sügavale kuristiku laiusesse, arvates, et seal on hea saada kaljuga üheks. Seal peaks olema parem ja maitsvam dogma? Me nimetame end inimesteks ja väidame, et oleme valmis surema lähedase eest. Aga kui saabub aeg, mil tõuseb esile meie omakasupüüdlikkus, siis tõmbame end mugavalt kerra ja hoiame küüned enda poole.
Me oleme head ja osavad valetajad, s*arlatanid, sest see on meie loomuses. Kui madu peidab end põõsasse, siis me ei soovigi teda sealt minema ajada. Laiskus on saanud me värviks, eesmärgiks eirata gravitatsiooni. Ligimesearmastus on saanud meile ettekäändeks, et püüda õhku õhuta, et hingata sisse torm, mis on lõhkumas seinu. Kuid see torm, mõistetamatu sügav tuuleiil, on end sünnitanud selleks, et avitada meie meelt, mis justkui vangikongis magaks. Kuid vangis on hea – ei pea me enese eest hoolt kandma, vaid on olemas keegi, kes tunneb meie pärast muret ning hoiab meil sees eluvaimu. Tundub, et polegi mõtet põgeneda ning sellega end ohtu seada.
Meil on jõud, et lõhkuda seinad, me lihtsalt ei ole seda varem kasutanud. Me pole kunagi näinud, mis asub väljaspool vangiseinu. Alles siis kui me oleme kaotanud kõik, oleme vabad tegemaks mida iganes. Kujutame, et väljas saab meid vastu võtma paradiis, aga võib-olla ka põrgu. Kuid, mis vahet sel on, milline aiake meid ootamas on, kui me oleme saanud vabaks surmast, igavusest, pimedusest, valgusest, laiskusest ning armastusest. Kui viimased on tõelised, mitte üksnes meie endi väljamõeldised, siis ei ole me kaotanud, vaid võitnud selle, mis teeb kadedaks võõrad. Kui nad aga tõelised ei ole, siis on meie keha viigis vaimuga ning me oleme õppinud tundma enda võimalusi. Me oleme end painutanud ja muutnud. Me oleme sammu võrra ligemal sellele, milleks meid on loodud. Me oleme vabad sellest, et öeldes sõbrale eeskuju ning näidates talle eeskuju, teebki ta kõike meie järgi, et kuuluda loomaaeda, kus söögi saamiseks tuleb lõbustada isandaid. On meil tõesti vaja süüa, kui sel pole maitset ega lõhna? Sel on vaid palav vangistuse aur. Meil on vaja hoopis julgust ning nutmist, et end vabastada ahelatest. Olgugi, et nad on niivõrd tugevad, on vaimul samad vajadused mis kehalgi. Rahuldust pole aga vaja materiaalselt. Ärgem vaadakem peeglisse selleks, et näha enda olemasolu, vaid selleks, et muuta enda olemasolu.


kas teile ei tundu, et me oleme muudetud vihmapiiskadeks? - neid on nii palju, et vahet ei ole kui kaob ära üks või kaks...kas üks on erinev kui teine.kõik on täpselt samast allikast saanud alguse ning kõik kukuvad maa poole...


Viisakas oleks kirjutada kust tsitaat pärit on!
see ei ole pärit kusagilt mujalt kui minu peast






View User's Profile View All Posts By User


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0171130 sekundit