Phantom
Universaalnahaal      Mees Postitusi: 861
Registreeritud: 05.05.2003 Viimane külastus: 17.11.2020 Asukoht: Dorpat Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 14:18 |
|
|
Lapsel on isa vaja
Käib selleteemaline reklaamikampaania praegu. Vähemalt peaks igaühel oleama õigus teada, kes on tema vanemad.
Miks seda mõnikord nii kiivalt varjatakse? Põhjendades seda isegi vastuoluliste väidetega... MInu puhul näiteks a) ta oli täielik tõbras b) Ei räägi
et teda kaitsta.
Kui tõbras siis milleks vaja teda kaitsta? Ja kui ikka tahaks teada, mida ette peaks võtma? Oma ema kohtusse kaevata ka nagu natuke nadivõitu...
iseasi kas sealgi õiguse saaks... mis sest et see põhiseaduses kirjas.
Kas ikka on õige omavahelist viha lapse peal välja elada... minu arvates mitte. MIda teised arvavad.
Kirglik mittesuitsetaja
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 14:26 |
|
|
Vanemad peaksid omad vaenud küll nii välja elama, et lapsed sinna vahele ei jääks. Lapsel on vähemalt õigus teada kes on tema isa (või vahel ka ema,
kui nad juhtumisi isa kasvatada on). Jah, kui laps ise ei taha teada mingil põhjusel.
Ainus variant, kus bioloogilised vanemad peaksid jääma teadmata, kui laps on imikueas lapsendatud. Milleks lapse maailm ühel hetkel ribadeks rebida.
Ei leia ta sest teadmisest omale eluks reeglina pidet. Aga see juba teine teema.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Mara
Olgu jääv meile päike!       Postitusi: 1861
Registreeritud: 11.12.2002 Viimane külastus: 29.10.2015 Asukoht: keskel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 14:28 |
|
|
lapsel on õigus teada kyll...kui see ÕIGE aeg on....natuke targem vai nii...
Parim vibukytt siinpool Uuraleid...
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 14:33 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Vanemad peaksid omad vaenud küll nii välja elama, et lapsed sinna vahele ei jääks. Lapsel on vähemalt õigus teada kes on tema isa (või vahel ka ema,
kui nad juhtumisi isa kasvatada on). Jah, kui laps ise ei taha teada mingil põhjusel.
Ainus variant, kus bioloogilised vanemad peaksid jääma teadmata, kui laps on imikueas lapsendatud. Milleks lapse maailm ühel hetkel ribadeks rebida.
Ei leia ta sest teadmisest omale eluks reeglina pidet. Aga see juba teine teema.
ka sellel lapsendatud lapsel ON õigus teada , vähemalt seda, et ta on lapsendatud. Sest sa ei kujuta ettegi kui palju 'heategijaid' on just last
kasvatavate vanemate tuttavate hulgas, kellel see keel mitte hammaste taga ei seisa ja nii teada saada, et sa pole nende 'oma' laps on palju suurem
shokk... Kuigi jah, bioloogilisi vanemaid võib siis laps juba hiljem ise otsida kui seda vajalikuks peab.
Kuid jah, ärge jätke lapsi oma elu hammasrataste vahele - kõigil on õigus teada,kes on nende vanemad... Seda õigust ei tohi lastelt võtta kui nad seda
teada tahavad !
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 14:34 |
|
|
Mina küll ei kavatse varjama hakata, kes mu lapse isa on... laps saab teada täpselt nii palju kui tahab... omavahelist vaenu mul lapse isaga pole ning
kindlasti ei tohix selle olemasolu korral lapsed suhted oma isaga kannatada... iseasi kas isa on lapsega suhtlemisest huvitatud... valetada ei ole
ühegil juhul õige... sest kui ütlen, et tal vahva isa, kes temast väga hoolib, siis valetaxin kõigile...
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 14:37 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: pisimimm
ka sellel lapsendatud lapsel ON õigus teada , vähemalt seda, et ta on lapsendatud. Sest sa ei kujuta ettegi kui palju 'heategijaid' on just last
kasvatavate vanemate tuttavate hulgas, kellel see keel mitte hammaste taga ei seisa ja nii teada saada, et sa pole nende 'oma' laps on palju suurem
shokk... Kuigi jah, bioloogilisi vanemaid võib siis laps juba hiljem ise otsida kui seda vajalikuks peab.
Vaat neid "heategijaid " ma pelgakski. Kui neid ei oleks, siis võiks ju vaikida. Aga kuniks oht, et keegi on liiga suure ja "hea" suuga, siis
tuleks rääkida. Küll alles mõistvamas eas. Mitte väga vara ja mitte ka liiga hilja.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 14:37 |
|
|
ei pea omavahelisi ja peresiseseid juhtumisi ja möödalaskmisi...jms...lapsele ajju tampima a´la oli töbras...jne...jne...! laps kasvab selles
teadmises ja vihkamises ka ise yles. samas tampides talle pidevalt pähe, et su isa oli töbras on 18 vähem-rohkem kaotatud aastat lapsel just tänu ema
ja suguvösa poolt maalitud pildile. mina pooldan pigem seda, et otsustagu laps kord ise oma peaga, et jah, oli töbras. kui seda, et täiskasvanuks
saades avastab, et köik väited puruvale ja vihkamise synnitis oli...PUNKT! alati vöib ise hiljem otseseid teha aga kaotatud yhist väärtuslikku aega
tasa ei tee miski, ainult pöhjustab viha sellist pilti maalinud isiku vastu!
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
Phantom
Universaalnahaal      Mees Postitusi: 861
Registreeritud: 05.05.2003 Viimane külastus: 17.11.2020 Asukoht: Dorpat Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 15:35 |
|
|
Tegelikult ma selle "oli tõbras" sissetoomisega pidasin silmas seda, et no hea küll, oli tõbras... aga miks kuradi pärast peab siis sellist tõbrast
kaitsma??
Või äkki tõesti vara veel... minu arvates küll 24-aastane võiks juba piisavalt vana olla... aga jah see on minu arvamus, mis ei pruugi väljendada minu
partei ega tööandja seisukohti
Kirglik mittesuitsetaja
|
|
|
muhevana
Algaja   Postitusi: 75
Registreeritud: 16.04.2003 Viimane külastus: 7.05.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 15:41 |
|
|
njah
minu lastel on bioloogiline isa ja füüsiline isa.
Kumb on siis rohkem isa?
mina saan lastega läbi ja nemad minuga  
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 15:44 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: muhevana
njah
minu lastel on bioloogiline isa ja füüsiline isa.
Kumb on siis rohkem isa?
mina saan lastega läbi ja nemad minuga 
See kumb kasvatab.
Isaks olemine tähendab tunduvalt enamat kui lihtsalt lapse tegemist. Läbisaamine võib aga tähendada nii üht kui ka teist. Seda peaks juba sina teadma
mida siis.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
PrettyLizi
väikeste viguritega       Postitusi: 1266
Registreeritud: 26.01.2003 Viimane külastus: 26.08.2009 Asukoht: maa ja taeva vahel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.05.2003 kell 22:48 |
|
|
Mul ka nö bioloogiline isa ja füüsiline isa.
Laps peab teadma, kes on tema vanemad. See millise nood inimesed on ei tohiks küll lugeda. Küll laps teab ise kas ta suhtleb oma pärisvanematega või
ei.
Mina tänan oma ema küll selle eest, et ma teadsin juba väiksena, kes on kes. Ja tean ka nüüd kumb neist tegelikult ISA ( just suurte tähtedega) on.
Minu jaoks on isa see, kes kasvatab aga mitte see, kes seemne mulda paneb.
Sul aga soovitan, emale öelda, et olgu see isa siis milline tahes aga sa siiski tahaksid teada, kes ta on. Ja pärast otsusta mis sa edasi teed.
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.05.2003 kell 05:30 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Phantom
Tegelikult ma selle "oli tõbras" sissetoomisega pidasin silmas seda, et no hea küll, oli tõbras... aga miks kuradi pärast peab siis sellist tõbrast
kaitsma??
Või äkki tõesti vara veel... minu arvates küll 24-aastane võiks juba piisavalt vana olla... aga jah see on minu arvamus, mis ei pruugi väljendada minu
partei ega tööandja seisukohti
Minu arvates on täisikka jõudnud lapsel täielik õigus teada kõike oma elust, ka oma bioloogilisest isast ja ise otsustada ja hinnata mis ja kuidas.
---------------------------------------------------
Räägime vere müstikast ja maagiast ja sellest, et pärilikud tunnused, maneerid, emotsionaalsed omadused ja elulaad antakse edasi vere kaudu. Kasvõi
juba selle järgi peaks igaüks meist teadma, kes on tema bioloogilised vanemas, et ennast adekvaatselt hinnata.Eriti kui lapsel on "võõraks jäänud"
vanemaga sama veregrupp.
---------------------------------------------------
Mina sain oma isa enne abiellumist olnud "vallatusest" sündinud poolõest teada 25-aastaselt ja otsisin ta üles. Ja mina tõesti üllatas, kui sarnased
me olime Just oma maneeridelt, kehahoiakult ja toiduvalikult, emotsionaalselt. Kuigi me polnud varem kokku puutunud ja välimuselt üldse mitte
sarnased.
Minu au on minu truudus!
|
|
|
pipiplika
lahutatud :P      Postitusi: 674
Registreeritud: 20.11.2002 Viimane külastus: 23.08.2019 Asukoht: seal, kus oma sabakonti toetan Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.05.2003 kell 15:22 |
|
|
mina tean ühte emmet, kes kes esimesele lapsele ei ütle, kes on tema isa, nüüd sai teise lapse ja igati tore, et mees mõlemaid võrdselt kohtleb, aga
tutvusring suur ja "joodikust" lõuapoolikuid jagub ja ma ei taha olla selle lapse nahas, kui ta kunagi peaks kuulma, et tegelikult ei olegi tema
issi bioloogiline.
minu arvamus asjast on, et isa on see kes kasvatab mitte see kes sigitab ja lapsel on õigus teada ka sigitajat ja siis ise otsustada, kumba ta isaks
pidada tahab
kõigeks on aega mul, kõigeks, ainult igavuseks ei leia ma hetkegi, sest igavust ei olegi kusagil mujal, kui vaid neis enestes, kes seda tunnevad
|
|
|
Phantom
Universaalnahaal      Mees Postitusi: 861
Registreeritud: 05.05.2003 Viimane külastus: 17.11.2020 Asukoht: Dorpat Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.05.2003 kell 20:13 |
|
|
mInu puhul näiteks selline juhus, kus see, kes sigitas on teadmata ja seda, kes kasvatanud oleks pole kunagi olnudki.
Kirglik mittesuitsetaja
|
|
|
montca
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 719
Registreeritud: 22.04.2003 Viimane külastus: 25.04.2012 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.05.2003 kell 20:51 |
|
|
Aga mis teha siis, kui eraldi elav bioloogiline isa pidevalt lubab midagi lapsele ja samas ka unustab oma lubadused. Aga laps põeb seda lubatut
oodates ja ikka-aina loodab, et nüüd... Kas isegi siis ei tohiks lapsele rääkida, et ärgu uskugu oma isa, et need vaid lubadusteks jäävadki?
Kas tõesti peab lapse hingelisi piinu kõrvalt vaatama vaid sellepärast, et laps ise oma isa õpiks tundma ja siis ka vastavad järeldused
teeks?
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.05.2003 kell 21:06 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: montca
Aga mis teha siis, kui eraldi elav bioloogiline isa pidevalt lubab midagi lapsele ja samas ka unustab oma lubadused. Aga laps põeb seda lubatut
oodates ja ikka-aina loodab, et nüüd... Kas isegi siis ei tohiks lapsele rääkida, et ärgu uskugu oma isa, et need vaid lubadusteks jäävadki?
Kas tõesti peab lapse hingelisi piinu kõrvalt vaatama vaid sellepärast, et laps ise oma isa õpiks tundma ja siis ka vastavad järeldused
teeks?
Tohib ikka lapsele rääkida. Aga ma pole kindel kas ta kohe selle teadmise omaks võtaks. Esialgu ta ikkagi usuks isa. see
ärkamine võtab aega. Sest alati uut lubadust oodates loodame ju isegi, et see saabki nii olema. Et lubadus täidetakse.
Mõlemal juhul teeb laps omad järeldused ikkagi lõpeks ise. Ja arvata on et omal ajal, forsseerida seda sageli võimalik ei ole.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.05.2003 kell 01:34 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Phantom
mInu puhul näiteks selline juhus, kus see, kes sigitas on teadmata ja seda, kes kasvatanud oleks pole kunagi olnudki.
võimalik,et emal endalgi valus meenutada ....ürita mõista ja mõista anda,et sinu arvamus ei muutu teadmistega ,mida sa võid isa kohta pärides
teada saada
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
webkaaren
Maru Korralik ®     Postitusi: 832
Registreeritud: 04.04.2003 Viimane külastus: 12.04.2005 Asukoht: Laanes sügaval Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.05.2003 kell 21:02 |
|
|
Minu isiklik tagasihoidlik arvamus on, et vanemal/vanematel on kohustus ausalt vastata kõikidele lapse küsimustele. Liiatigi veel sellistele.
Ja anda võimalikult neutraalne pilt...
Ja küsimustele on vaja vastata siis, kui nad esitatakse...mitte siis kui sobib.
Kes tõbras, kes mitte- see on juba tema otsustada...- aga võibolla selles ongi asi?
Tänasida postitusi ära viska homse varna!
[Lääne-Eesti, XXI saj. algus]
|
|
|
Melanie
Algaja   Naine Postitusi: 5
Registreeritud: 31.07.2010 Viimane külastus: 6.08.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.07.2010 kell 21:31 |
|
|
Pooldan ausalt ärarääkimise varianti. Olen ise lõhutud perekonnast ja see, et ema keelas meil isaga kohtumise ei ole mulle sugugi kasuks tulnud.
Mingil hetkel tahad ikkagi teada, kes ta on ja mis ta on.
Lõhub ainult lapse hinge ja taksitab täisväärtuslikuks inimeseks kasvamist, sest kui need küsimused kõik vastuseta jäävad, hakkad tahtmatult juurdlema
selle üle, kes ma siis lõpuks ikkagi olen...
Vihkan naisi, kes kasutavad last kättemaksuvahendina, et (eks)meestelt head elu välja pigistada (á la- raha ei saada, last ei näe)... Kahjuks leidub
selliseid iga nurga peal.
Ma olen alati valmis õppima, kuid mitte alati ei meeldi mulle, et mind õpetatakse.
Sir Winston Churchill
|
|
|
tiivitaavi
Friik       Naine Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006 Viimane külastus: 4.05.2016 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.07.2010 kell 23:23 |
|
|
Mulle meeldib Sinu seisukoht alates sealt,kus Sa kirjutad."Vihkan naisi..."
http://www.youtube.com/watch?v=fEtwsTfBzLc
|
|
|
Binq
sinisilmne blondiin......      Naine Postitusi: 652
Registreeritud: 30.12.2007 Viimane külastus: 14.05.2020 Asukoht: Keskel Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.08.2010 kell 00:10 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Phantom
Kas ikka on õige omavahelist viha lapse peal välja elada... minu arvates mitte. MIda teised arvavad.
nii käituvad vaid selgelt mittemõtlevad-ja kibestunud vanemad Tuleks siiski lasta lastel ise selle üle otsustada, kas nad armastavad oma
vanemaid või siis mitte.
Parim tõde, on otse öeldud tõde.
|
|
|
Debiiluk
Algaja    Postitusi: 21
Registreeritud: 01.09.2010 Viimane külastus: 27.12.2010 Asukoht: Voore/Võit/Turku Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.09.2010 kell 20:42 |
|
|
Minu isa oli minu juures kolm aastat peale mu sündi. Siis kadus. Paar aastat tagasi tekkis tema vastu huvi. Ema on mul õnneks selline, et midagi ei
varjanud, ütles et helista kui tahad, aga et ma teda sinna ei segaks. Nüüdseks on asi selline, et käisin oma rekkajuhist issiga eelmisel suvel Norras,
kaks nädalat. Ehk siis nägin teda üle 13 aasta esimest korda Ülemiste parklas. Kiindusin temasse ära.. ikkagi ainuke isa. Aga tema minuga eriti ei
suhtle, epale seda reisi pole kordagi näinud. Ainult helistanud. Vahepeal oli ikka tõeline depressioon sellepärast, mis siiani pole täielikult
leppinud. Nutsin peaaegu iga päev, pidevalt mõtlesin talle, seostasin laule temaga, asi läks juba nii kaugele, et hakkasin iga pisiasja peale nutma.
Nüüd aga olen enam-vähem suutnud aktsepteerida, et tema ilmselt mind ei taha. ise ta väitis telefonis vastupidist. Aga jah.. üritan edasi liikuda,
ega midagi muud üle ei jää.
Go home and beat your kids, so they don't turn out as bad as me.
|
|
|
2mustikas
Friik       Postitusi: 4860
Registreeritud: 06.02.2006 Viimane külastus: 4.02.2017 Asukoht: nõiaküla Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.09.2010 kell 22:42 |
|
|
Kahju, nii kahju, kui omad isad ei tee lastest väljagi.
Muideks, kui kellelgi käe peal tema laste arvu ja sugu vaadata, siis pendel näitab ka kasulapsed ära. Kas see tähendab, et mõnele lapsele on juba
enne sündi kaks isa määratud ?...
"Sa pole siin selleks, et rahuldada teiste inimeste hinnanguid ja seisukohti." ( Don Miguel Ruiz )
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.09.2010 kell 20:03 |
|
|
Aga kuidas käituda siis kui isegi ema pole kindel kes on lapse isa.Kui nüüd visata pilk kurvapoolsesse statistuikasse siis päris suur ports nn isasid
kasvatavad teise mehe last.Äkki oleks ka perekonnas oleval isal õigus teada kelle lapsi ta kasvatab.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
Leni
Friik      Naine Postitusi: 2988
Registreeritud: 02.12.2005 Viimane külastus: 8.12.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.09.2010 kell 20:15 |
|
|
DNA-test?
Aga Debiiluk, ära otsusta igaks juhuks kohe ära, et ju ta ei hooli. Vbl tal on pisut piinlik lihtsalt kogu selle aja pärast, mis tal vahele on
jäänud ja nüüd ei oska nii järsku täiskohaga isaks olla ka ju. Võta rahulikult ja suhtle tasakesi edasi.
Ma sain ka oma isaga üle pika-pika aja kokku ca 19-selt alles ja ta põdes ja vabandas saja asja pärast kuigi mul ei olnud omameelest mingit teemat
selle vahelejäänud aja pärast ega pretensioone. Pärast kaotasin ise ta numbri ära ja usun teg., et ta arvas ikkagi, et ju mina ei taha teda
tunda, sest viimane jutt jäi kuidagi nii, et ma võtan ise ühendust. Ja ega ei ... no ma ei teagi, mida temaga väga rääkida oleks osanud, aga ikka on
kahju natuke ja rohkem just selle pärast, et ise lasin n.ö. käest libiseda ja ainult üks isa ju inimesel.
St kui sul on isa-tunne temaga ja te olete juba mingi sisulise kontakti leidnud -st sul on temaga midagi jagada ja usaldad jne-, siis hoia ikka
ühendust. Tal on palju rohkem põhjust sind ju peljata kui sul teda - st sa oled tugevamas positsioonis tegelikult ja ole temaga kannatlik.
|
|
|