tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 08:11 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Siiani hoiame neid alles, aga lugenud uuesti pole
Hiljuti sain uue kogemuse osaliseks just vanu kirju lugedes - olin omadega üsna puntras, sest suhe muutus piinavaks ja kohati ei saanud endast enam
aru ja kirjasõbrast - enam üldsegi mitte. Aga vanade kirjade lugemine justkui avas silmad. Vähemasti tean ma nüüd, mis sõbralt oodata on ja ... mida
ise ootan... meie suhtelt.
Mina hoopis ootan õiget aega nende sirvimiseks. Kui tekib võimalus kaasaga üks romantiline õhtu koos veeta...siis
loeks ka teineteise kaisus neid kirju ja meenutaks seda aega, kus vahemaa oli suur ja kokku ei saanud
Loodan, et suvel ka see võimalus tekib ja saame lapsed kellegi hoolde jätta, et siis teineteise jaoks rohkem aega leida ja vaadata ka minevikku
tagasi...meie kirjad on meie minevik ja loo algus
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
sinisilm
elas kord...       Postitusi: 1063
Registreeritud: 22.05.2003 Viimane külastus: 22.06.2012 Asukoht: lõunas ikka lõunas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 08:42 |
|
|
Kahju on inimestest, kellest on armastuskirjad mööda käinud...Kindlasti on nad vajalikud-kasvõi sahtlisse kirjutamiseks-enda leidmiseks ja teisele
rõõmuks. Kui vastaspool ei oska neid hinnata siis on temast kahju...iseennast ei maksa siis küll haletseda, vaid rõõmu tunda ,et oled võimeline
millekski ilusaks ja pole selles materiaalses maailmas kalgistunud.
Sellele ei olegi vastust.Ei ole kunagi olnudki.Sellele ei saa kunagi vastust olemagi.See ongi vastus. G.S.
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 08:50 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sinisilm
Kahju on inimestest, kellest on armastuskirjad mööda käinud...Kindlasti on nad vajalikud-kasvõi sahtlisse kirjutamiseks-enda leidmiseks ja teisele
rõõmuks. Kui vastaspool ei oska neid hinnata siis on temast kahju...iseennast ei maksa siis küll haletseda, vaid rõõmu tunda ,et oled võimeline
millekski ilusaks ja pole selles materiaalses maailmas kalgistunud.
Täiesti nõus sinuga Minu arust pole midagi halba selles, kui inimene
oskab oma tundeid väljendada ja teisele arusaadavaks teha...see vaid tore avastus inimese puhul. Isegi kui ma pole mõnele vastanud samaga, kes mulle
on oma armastust ja poolehoidu näidanud...siis kunagi naernud või alavääristanud ma neid pole.
Mehega oli see vastastikune õnneks ja saime mõlemad ennast kirjades välja elada...muidugi olid ka telefonid...aga kirjas see tunnete väljendamine
kuidagi paremini õnnestus
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
cleona
kivimüüridel kõndija       Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002 Viimane külastus: 27.06.2009 Asukoht: hetkel siin Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 10:01 |
|
|
/me ka oma mehega sihuke kaasaegne kirjakirjutamine Emailile käis....nüüd need ammuilma välja prinditud ja tal minu omad oma käe järgi pandud ja minul
tema omad.Mina olen neid vaadanud...meenutanud...heldinud...kas mees on vaadanud....ei tea..ei küsi...see tema asi!
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 14:08 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Hiljuti sain uue kogemuse osaliseks just vanu kirju lugedes - olin omadega üsna puntras, sest suhe muutus piinavaks ja kohati ei saanud endast enam
aru ja kirjasõbrast - enam üldsegi mitte. Aga vanade kirjade lugemine justkui avas silmad. Vähemasti tean ma nüüd, mis sõbralt oodata on ja ... mida
ise ootan... meie suhtelt.
Mina olen vahel segaduse hetkil avastanud, et vahel on esimese õhinaga mingi nüanss lugemata jäänud. Ja nüüd tulebki see "paberile jäädvustus" appi,
kuna kannab seda mõtet ju ikka veel ja ikka ja jälle loetuna ikka kord silma torkab. Ja vahel saavad nii sootuks segased asjad loogilisema lahenduse
või viivad järeldusteni, mida muidu võiks jäädagi otsima ja ootama. Loogika osa muidugi jah ... kui loogiline see armastus siis ikka on. Ent mõtetes,
ka kirjutatuna, mingi korrapära reeglina siiski valitseb, kui süüvida.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
roosi
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 620
Registreeritud: 27.07.2002 Viimane külastus: 19.11.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 14:30 |
|
|
Olen saanud ja ise neid kirjutanud see oli siis kui mees veel sõjaväes oli siis panime kõik oma armastuse ja tunded kirja ja saatsime teineteisele.
|
|
|
saskia
Kasutaja     Postitusi: 446
Registreeritud: 25.09.2002 Viimane külastus: 5.02.2009 Asukoht: ikka maal metsas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 15:21 |
|
|
Kunagi ammu kirjutasin, vastu sain ka. Nüüdseks olen kõik ära visanud ja ka selle suhte unustanud. Enam ei kirjuta...
me elame ju vaid korra...
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 15:33 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Siis ei pea kartma, et partneri näoilme või hääletoon või suhtumine sind segaks mõtteid kogumast. 
End sellelt mõtelt pole ma küll tabanud. Võib olla seetõttu, et ma ei ole kunagi üritanudsõnu kuidagi ilusamini ritta seada. Kõik tunded tulevad mu
sees ja peavad jõudma muutumatuna jailustamatuna teisieni.
Mulle meeldib oma tundeid just silmast silma väljendada. Sest vaid siis saan anda edasi kõik selle, mida iial paberile pole võimalik panna.
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 19:16 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sinisilm
Kahju on inimestest, kellest on armastuskirjad mööda käinud...Kindlasti on nad vajalikud-kasvõi sahtlisse kirjutamiseks-enda leidmiseks ja teisele
rõõmuks. Kui vastaspool ei oska neid hinnata siis on temast kahju...iseennast ei maksa siis küll haletseda, vaid rõõmu tunda ,et oled võimeline
millekski ilusaks ja pole selles materiaalses maailmas kalgistunud.
Ma arvan ka, et igast hellast tundest südames ja kui see on kirja pandud tuleb rõõmu tunda ja mitte haletseda ennast, kui sellele ei ole vastatud.
Vastama ei saa ju kedagi sundida. Veelvähem tahaksin ma, et halastusest vastupidiselt tunnetele teeseldaks vastuarmastust...
Minu au on minu truudus!
|
|
|
sinisilm
elas kord...       Postitusi: 1063
Registreeritud: 22.05.2003 Viimane külastus: 22.06.2012 Asukoht: lõunas ikka lõunas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.05.2003 kell 21:41 |
|
|
Kahe inimese vahel olevaid tundeid ei peaks olema raske ka silmast silma öelda.See peaks olema võimalik, kui tunded on siirad-siis saad ju julgelt
teisele silma vaadata ja see pilk mis vastu vaatab peaks sind julgustama ja aitama sõnu ritta seada.Ja tähtis on ka see, et vastaspool su ära
kuulab-austusest sinu vastu.
Sellele ei olegi vastust.Ei ole kunagi olnudki.Sellele ei saa kunagi vastust olemagi.See ongi vastus. G.S.
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.05.2003 kell 10:28 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sinisilm
Kahe inimese vahel olevaid tundeid ei peaks olema raske ka silmast silma öelda.See peaks olema võimalik, kui tunded on siirad-siis saad ju julgelt
teisele silma vaadata ja see pilk mis vastu vaatab peaks sind julgustama ja aitama sõnu ritta seada.Ja tähtis on ka see, et vastaspool su ära
kuulab-austusest sinu vastu.
Loomulikult on silmast silma parem öelda, aga minu arust ka kirjutamine vajalik. Saab mõtiskleda...endasse
vaadata...on aega sõnu ritta seada.
Ja eriti on kirjutamine vajalik, kui vahemaad on suured...kui seda silmast silma ütlemist nii vähe saab olla...siis kirjad ikka asendamatud.
Aga miks mitte ka kaasaga kirjutada, kellega koos elatakse. Vahel on elutempo nii kiire, et väga vähe aega saab pühendada teineteisele...oleneb mehe
tööst ja palju on pisikesi lapsi kodus. Väikesed röövivad enamuse emme ajast ja issi aja röövib töö...eriti kui emme alles kodune. Miks mitte ka siis
kirjutada...see ju vaheldus...ja saab kõik hinge kogunenu teisele välja öelda.
Vahel harva kirjutan isegi mehele...mitte küll tihti ja palju...aga vahel juhtub...istun kodus ...mõtlen...ja nii tahaks et mees teaks mida mõtlen
Õnneks meie elutempo on veel selline, et saame õhtuti kaisus olla ja rääkida. Aga vahel lihtsalt on isu kallist kaasat üllatada ja kirjutada talle üks
armas kiri
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2003 kell 00:50 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Vahel harva kirjutan isegi mehele...mitte küll tihti ja palju...aga vahel juhtub...istun kodus ...mõtlen...ja nii tahaks et mees teaks mida mõtlen
Õnneks meie elutempo on veel selline, et saame õhtuti kaisus olla ja rääkida. Aga vahel lihtsalt on isu kallist kaasat üllatada ja kirjutada talle üks
armas kiri
Seoses sellega üks tõsine juhtum, kus kiri päästis perekonna ja suhte.
Olid nad ikka jõudnud sellisesse faasi, et ainult sõimlesid ja kaklesid omavahel ja mingit leppimist polnud nagu silmapiiril, sest mees oli tõesti
kõrvalhüppega vahele jäänud ja naine ei saanud kohe mitte kuidagi enam järele anda, kuigi armastas meest endiselt. Ja mees kahetses juhtunut, kui ka
ei saanud järgi anda.
Ja ausameelseks ja kaineks jutuks ei paistnud enam mingit võimalust olevat...
Ja siis ma soovitasingi naisel kirjutada kiri, et pangu siis sinna kogu oma viha ja süüdistused ja valu ja kurbus, aga ärgu siiski unustagu
kirjutamast ka oma tahtmistest ja soovidest ning kindlasti - armastusest, andestusest,mõistmisest ja lugupidamisest.
Ja see pole muinasjutt, aga nad elavad õnnelikult seniajani.
Siis on armastuskirjal ikka suur võim.
 
Minu au on minu truudus!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2003 kell 07:47 |
|
|
sales, on küll suur jõud neis Ja mulle meeldib kirjutada. Eriti kui pole tükil ajal sattunud rääkima ja on tunne, et tahaks nii paljut öelda,
aga just on kiire aeg...mehel tööd palju...õhtuti väsimus kallal...pikemalt juttu ajada ei saa...siis kiri suureks abiks...saab südamelt ära
kirjutada Ja õhtul veidi kaisus lamada ja maailma asju arutada
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.05.2003 kell 22:39 |
|
|
Aga üks küsimus seoses armastuskirjadega: Kas on mingit vahet e - kirjade ja paberil kirjade vahel?
-----------------------------------------------
Proovisin täna meenutada, millal kirjutasin viimati paberile armastuskirja. Ja ausalt ei tule meelde.
Aga omati peaks käsitsi kirjutatud kiri ju hoopis infotihedam olema kui see "tippimine" - käekiri peaks väljendama üsna hästi kirjutaja meeleolu.
Ja armsama aroom ju kirjal juures ?
Minu au on minu truudus!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.05.2003 kell 22:47 |
|
|
Loomulikult on paberil kirjutaud ja e-kirjal vahe Ikka pooldan paberil kirjutatut. Ja kõige armsamad kirjad just need ongi, mis kirjutasime mehega,
kui üksteisest kaugel olime. Minul neti võimalust polnud ja seepärast kirjutasime ikka paberile. Pabrile kirjutatud kirjades, on palju enam
emotsioone...võib kasutada erinevaid värve...võib niisama midagi joonistada. See võib küll lapsik tunduda...aga on ääretult armas
Praegu need kirjad seisavad kokku seotuna riiulis ja ootavad oma aega. Kunagi kindlasti need mehega ette võtame ja loeme neid jälle
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.05.2003 kell 00:24 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Aga üks küsimus seoses armastuskirjadega: Kas on mingit vahet e - kirjade ja paberil kirjade vahel?
-----------------------------------------------
Proovisin täna meenutada, millal kirjutasin viimati paberile armastuskirja. Ja ausalt ei tule meelde.
Aga omati peaks käsitsi kirjutatud kiri ju hoopis infotihedam olema kui see "tippimine" - käekiri peaks väljendama üsna hästi kirjutaja meeleolu.
Ja armsama aroom ju kirjal juures ?
Vahet? On. Päris kindlasti on. Aga kiirele ajale ja tehnikaajastule tuleb maksta ka nii tehnikavõõras valdkonnas nagu armastus lõivu.
Kirjutaks. Aga keegi ei taha ju ammu enam neid "roosiümbrikke" ja roosakas-kollaseid paberilehti ridadega saada
Kuigi ükski, ka väljaprinditud e-kiri ei sialda ealses seda kõike mida paberile kribatud read.
Kahjuks on kaduvikku jäänud nende ridade tagamaa: Ja nii ma haaran paberi, sule ja kirjutan valgele mustaga .... tule ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.05.2003 kell 08:36 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Loomulikult on paberil kirjutaud ja e-kirjal vahe Ikka pooldan paberil kirjutatut. Ja kõige armsamad kirjad just need ongi, mis kirjutasime mehega,
kui üksteisest kaugel olime. Minul neti võimalust polnud ja seepärast kirjutasime ikka paberile. Pabrile kirjutatud kirjades, on palju enam
emotsioone...võib kasutada erinevaid värve...võib niisama midagi joonistada. See võib küll lapsik tunduda...aga on ääretult armas
Praegu need kirjad seisavad kokku seotuna riiulis ja ootavad oma aega. Kunagi kindlasti need mehega ette võtame ja loeme neid jälle
Tuleb meelde meiegi lahusoldud 2 kuud, kus tihe kirjavahetus tundeid elus hoidis.....on küll vahe e-kirjal ja paberkirjal, suur vahe....
Just see vahetus, inimene kes sulle on kirjutanud, on need read edastanud otse sulle, vahetult paberil, mida sa loed.... Arvutist väljaürinditud kiri,
olgu ta nii ilusal taustapaberil kui tahes, ei anna iial seda efekti...
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.05.2003 kell 14:08 |
|
|
Mul näitekson kirjutades kergem omamõtteid ja tundeid välja öelda, kuigi viimasel ajal olen õppinud ka sõnadesse oma mõtteid panema. Eks need kirjad
ikka selleks on, et saaks oma asjad valjusti välja öelda ja sellega teisele inimesele need edasi anda. Ma viimastel kordadel olen saatnud armastus
SMSe. need pole kyll samad mis oma verega pberile kirjutatud read, kuid vast ajendab inimesi, vähemalt mind kyll teisele inimesele oma kirjapandud
tundeid avaldama hirm, et aeg läheb edasi ja iga minut siin elus on nii kallis, et kui selle maha magame, siis võime jääda millestki väga suurest ja
kallist ilma. Ja ma leian, et kui kedagi armastada, sisi pole häbiasi seda ka välja öelda
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.05.2003 kell 20:12 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Aga üks küsimus seoses armastuskirjadega: Kas on mingit vahet e - kirjade ja paberil kirjade vahel?
Minu jaoks on vahe sees. Paberile ja käsitisi kirjutatud kiri on oluliselt soem ja lähedlasem.
|
|
|
Krissu
Kasutaja    Postitusi: 458
Registreeritud: 13.02.2003 Viimane külastus: 7.01.2006 Asukoht: Tartu Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.06.2003 kell 12:36 |
|
|
Olen kirjutanud armastuskirju ja neid ka vastu saanud. Kirjutan vaid inimesele, kes seda oskab mõista ja välja ei naera, et mitte haiget teha. Kui
leian, et inimene ei vääri mu tundeavaldusi siis kirjutan niisama, et endast kõik välja elada. Luuletused on lihtsam lahendus
Kui võixid panna jalaga sellele, kes on paljudes sinu
ebaõnnestumistes süüdi, ei saax sa pool aastat istuda. ...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.06.2003 kell 13:35 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Tartu vaim
/.../... ja ma ei põe üldse sellepärast, kas mu mõte jõuab nagu mõeldud teise inimese südamesse ja mõtteisse. Me kõik saame ju omamoodi aru
kirjapandust vastavalt oma kogemustele ja tunnetele. /.../ Mõtle, mis siis saab kui ei teki võimalust seda näkku öelda ja tükk aega mitte. /.../
Me kõik loeme teksti veidi isemoodi. ja same aru isemoodi. Kõigest ei pruugigi korraga aru saada. Küll aga annab kiri võimaluse sünade tähendusse
kauem süveneda ja nii võime õigest öeldust lõpeks ikagi aru saada. Kõnes võib see jäädagi mõistmata.
Ja õigus selleski, et ... aga kui pikka aega ei teki võimalust öelda. Ja kui üldse enam ei teki võimalust ... Teadmine, et armastus jäigi ütlemata ...
seegi võib olla piinav. Siis parem juba paberil sõnad lendu, et ei jääks ootama hetke, mida tulla ei pruugigi.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Beith
Elulõpuni neitsi        Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003 Viimane külastus: 19.08.2013 Asukoht: maal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 12:27 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Vahel harva kirjutan isegi mehele...mitte küll tihti ja palju...aga vahel juhtub...istun kodus ...mõtlen...ja nii tahaks et mees teaks mida mõtlen
Õnneks meie elutempo on veel selline, et saame õhtuti kaisus olla ja rääkida. Aga vahel lihtsalt on isu kallist kaasat üllatada ja kirjutada talle üks
armas kiri
Seoses sellega üks tõsine juhtum, kus kiri päästis perekonna ja suhte.
Olid nad ikka jõudnud sellisesse faasi, et ainult sõimlesid ja kaklesid omavahel ja mingit leppimist polnud nagu silmapiiril, sest mees oli tõesti
kõrvalhüppega vahele jäänud ja naine ei saanud kohe mitte kuidagi enam järele anda, kuigi armastas meest endiselt. Ja mees kahetses juhtunut, kui ka
ei saanud järgi anda.
Ja ausameelseks ja kaineks jutuks ei paistnud enam mingit võimalust olevat...
Ja siis ma soovitasingi naisel kirjutada kiri, et pangu siis sinna kogu oma viha ja süüdistused ja valu ja kurbus, aga ärgu siiski unustagu
kirjutamast ka oma tahtmistest ja soovidest ning kindlasti - armastusest, andestusest,mõistmisest ja lugupidamisest.
Ja see pole muinasjutt, aga nad elavad õnnelikult seniajani.
Siis on armastuskirjal ikka suur võim.
 
MIna olen kah üks elav näide, kelle suhte vist päästsid need kirjad, mida ma kirjutasin..Nii said nii mõnedki asjad hulga selgemaks...Minul on
lihtsalt nii, et mul lähevad suusõnaliselt rääkides nii paljud asjad meelest ära, et tihti jääbki oluline rääkimata..JA nii ma kirjutangi, kui mul on
midagi tõeliselt vaja öelda..
See nüüd ei tähenda, et ma oma kaasaga üldse ei räägi..Räägin ikka, ent vahel on parem oma mõtted paberile kirjutada, sest siis saad nad ilusti
rahulikult üle vaadata ja ilma segamata täiendada...
JA olla avameelne nii enda, kui teiste suhtes
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.06.2003 kell 20:49 |
|
|
Kunagi oli poiss, minudt 6 aastat vanem, kes mu sydame vallutas ja siis sinna jäi ja mulle palju haiget tegi, kuna mina tahtin nii väga et asi edeneks
aga nagu hiljem selgus ei tahtnud tema mu noorust ja yytust ära kasutada ja hoidis mind. Mina aga arvasin, et talle ma korda ei lähe ja lõpetasin
selle. Aasta hiljem sain aga teada, mis olid ta tegelikud plaanid. Sain talt kirja, mis polnud kyll mõeldud armastuskirjana, kuid milles ta end avas.
Ma lugesin seda ja nutsin. Ise armastasin teda ja ta on mu sydames kuskil veel siiani, kuid aeg tegi oma töö ja me kasvasime lahku. Tema armastab mind
vist siiani, nagu ma tast aru olen saand aga me mõlemad mõistame, kuivõrd erinevad me oleme. Samas on mul midagi väga ilusat meenutada, mis teeb
siiani silma märjaks 
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.06.2003 kell 20:08 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sinisilm
Kahe inimese vahel olevaid tundeid ei peaks olema raske ka silmast silma öelda.See peaks olema võimalik, kui tunded on siirad-siis saad ju julgelt
teisele silma vaadata ja see pilk mis vastu vaatab peaks sind julgustama ja aitama sõnu ritta seada.Ja tähtis on ka see, et vastaspool su ära
kuulab-austusest sinu vastu.
Nii see ongi. Aga alati ei leia seda avali silmapaari lihtsalt üles. Ja tihti on see silmapaar vaateväljast ära. Siis on kirjad ainukesed, mis südame
sooja hoiavad.
------------------------------------------------
Eks enamus armastuskirju ole ikkagi igatsusest sündinud - sellest, et armas silmapaar eemal.
Minu au on minu truudus!
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.06.2003 kell 20:15 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Nii see ongi. Aga alati ei leia seda avali silmapaari lihtsalt üles. Ja tihti on see silmapaar vaateväljast ära. Siis on kirjad ainukesed, mis südame
sooja hoiavad.
------------------------------------------------
Eks enamus armastuskirju ole ikkagi igatsusest sündinud - sellest, et armas silmapaar eemal.
Teinekord võib see eemalviibimise hetk olla tõepoolest viiv. Suhteliselt üürike, mitte päevi, kuid kestev eemalolek. Aga seda, mis südamel, seda
lihtsalt peab ütlema. Kasvõi selelks, et "ah nii raske üksi kõike ilu kanda, kuid Sind ei ole siin, et seda Sulle anda .... "
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|