Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2    3  >>
Autor: Teema: Suhted vanematega...
inglike
Kasutaja



Postitusi: 192
Registreeritud: 25.09.2002
Viimane külastus: 2.10.2003
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.09.2002 kell 15:02 Reply With Quote
Pean tunnistama, et minul on küll oma vanematega vedanud. Nii ema kui ka isaga. Ja kui nüüd päris aus olla, siis on mul viimaseid lausa kaks. Mõlemaga suhted äärmiselt head.
Tean, et võin minna alati oma murede ja rõõmudega vanemate juurde. Alati kuulatakse mind ära. Kui võimalik, siis aidatakse ja leitakse probleemile lahendus. Väljapääsmatut olukorda pole olemas. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Samuti on rõõmsate asjdega. Hea ju kui saad oma muljeid jagada.
See muidugi ei tähenda, et ma poleks koduarestis olnud. Olen küll. Ja kõik on ikka asja eest. Nii see tarkus tuleb. Tasa ja targu. Ju siis on vaja seda järelemõtlemise aega. Lapsi tuleb ikka kasvatada piitsa ja präänikuga. See, et karu näeb - on jama! Vastasel korral võib hiljem vanematega juhtuda nii, et saab ise piitsa, aga präänkut ei anna talle keegi. ja kus siis karu nägemas on?
Endal on ka laps. Tahaks loota, et oskan talle sama hea ema olla, kui minu ema mulle on.
Ja hea ema ei pea sugugi kaugel elama. Minu ema minust 3 km kaugusel. Näen teda pea iga päev. Alati on rõõm teda näha ja kallistada ja tunda huvi, kuidas läinud on.

View User's Profile View All Posts By User
Tom25
romantik



Postitusi: 1001
Registreeritud: 16.09.2002
Viimane külastus: 22.11.2002
Asukoht: Virumaa
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 30.09.2002 kell 15:27 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: inglike
...Pean tunnistama, et minul on küll oma vanematega vedanud. Nii ema kui ka isaga... Kui võimalik, siis aidatakse ja leitakse probleemile lahendus...Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab...
See muidugi ei tähenda, et ma poleks koduarestis olnud... Lapsi tuleb ikka kasvatada piitsa ja präänikuga...

Ega siia suurt lisada polegi, samad sõnad. Koduarestis pole küll olnud. See-eest on vist kõrvad saanud parasjagu venitada, ju see ära kulus. See pidi ka tervisele kasulik olema.

View User's Profile View All Posts By User
pirka
Bännitud



Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002
Viimane külastus: 1.08.2004
Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.10.2002 kell 17:15 Reply With Quote
Seni kuni nukkudega mängisin, oli kõik ok..
Kuid edasi, kui avastasin et ilmas midagi huvitavamat mängimiseks on kui nukud... läks asi hulluks. Saand nii naha peale kui koduareste. No aga ega ma mingi ingel kah ei olnud, tagantjärgi mõeldes, võis mu vanematel minuga ikka päris raske olla. Ma tegin ikka rohkem seda mis ise heaks arvasin teha, mitte nende soovide järgi.
Hiljem, kui eraldi elama kolisin, suhted paranesid. Ema lihtsalt ei teadnud enam kõigest, ja nii oli rahulikum, nii talle kui mulle.
Mida kauem lahus elasime, seda paremini läbi saime. Praegu võin õelda, et paremat emmet on raske leida
Arvan et mingil hetkel lapsed peavad eraldi vanematest elama hakkama. Et ka vanemad mõistaks, laps suureks saand. Ja laps tunnetaks, et lapseiga läbi, tuleb ise hakkama saada.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
kontorihiir
..umbusklik...



Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002
Viimane külastus: 13.06.2018
Asukoht: kontoriavarustes
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.10.2002 kell 09:39 Reply With Quote
Mul on vedanud. Vanematega on suhted normaalsed ja minu ellu nad ei sekku. Aga raskel ajal alati toeks ja abiks.





Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.

Karlsson Katuselt

View User's Profile View All Posts By User
ivi
Kasutaja



Postitusi: 116
Registreeritud: 29.09.2002
Viimane külastus: 11.12.2003
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.10.2002 kell 12:19 Reply With Quote
ma oma ema üle uhke olen,väga arusaaja ja tore inimene,kui tekivadki lahkarvamused,siis seletame oma seisukohad lahti ja pärast mõlemapoolne rõõm jälle,,,,,,isa kahjuks manalas juba,,,aga oli ka meeldiv inimene
View User's Profile View All Posts By User
Ixan
Bännitud



Postitusi: 653
Registreeritud: 01.10.2002
Viimane külastus: 29.10.2003
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.11.2002 kell 19:40 Reply With Quote
Eks väikeseid tülisid ole ikka ette tulnud, kuid muidu on läbisaamine hea.
Kuid jah, ega neil vist minuga pole kõige lihtsam olnud...





...

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
julychill
Kasutaja



Postitusi: 411
Registreeritud: 13.10.2002
Viimane külastus: 7.01.2004
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.11.2002 kell 00:37 Reply With Quote
krt mul emaga see jama, et ma ei oska nõustuda kui ma nõus pole.. ja juhuslikult on ta allergiline vastuvaidlemise/vastuvaidlejate suhtes..
View User's Profile View All Posts By User
pirka
Bännitud



Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002
Viimane külastus: 1.08.2004
Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.11.2002 kell 01:06 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
krt mul emaga see jama, et ma ei oska nõustuda kui ma nõus pole.. ja juhuslikult on ta allergiline vastuvaidlemise/vastuvaidlejate suhtes..

Aga see muideks emade tüüpiline probleem, et nad arvavad, et teavad kõige paremini, mis nende lastele hää on.
Mu oma ema on kah natu veel praegugi selline
Ja ma olen täheldand seda omadust ka endal mingil määral.
Ning ei sa ette tea, milline ise emana oled.
Kuid lastel jällegi ajast aega see viga, et ei taha nad teps mitte emadega nõus olla. Nad ikka ise teavad kõike kõige paremini

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
julychill
Kasutaja



Postitusi: 411
Registreeritud: 13.10.2002
Viimane külastus: 7.01.2004
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.11.2002 kell 01:11 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
krt mul emaga see jama, et ma ei oska nõustuda kui ma nõus pole.. ja juhuslikult on ta allergiline vastuvaidlemise/vastuvaidlejate suhtes..

Aga see muideks emade tüüpiline probleem, et nad arvavad, et teavad kõige paremini, mis nende lastele hää on.
Mu oma ema on kah natu veel praegugi selline
Ja ma olen täheldand seda omadust ka endal mingil määral.
Ning ei sa ette tea, milline ise emana oled.
Kuid lastel jällegi ajast aega see viga, et ei taha nad teps mitte emadega nõus olla. Nad ikka ise teavad kõike kõige paremini


noh igatahes ei ole mina selline laps kes ei nõustu lihtsalt sellepärast, et omab põhimõtet arvata täpselt vastupidi.. ja väga nõme on ka emadel see "mina-tean-kõike-kõige-paremini-ole-sina-vait" suhtumine

View User's Profile View All Posts By User
pirka
Bännitud



Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002
Viimane külastus: 1.08.2004
Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.11.2002 kell 01:29 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
noh igatahes ei ole mina selline laps kes ei nõustu lihtsalt sellepärast, et omab põhimõtet arvata täpselt vastupidi.. ja väga nõme on ka emadel see "mina-tean-kõike-kõige-paremini-ole-sina-vait" suhtumine

Muidugi selles osas ei vaidle, leidub ka äärmuslikke erandeid, kes üldse last ei kuula.
Kuid see äärmuslik juhus.
Tüüpilisem siiski ema mure oma lapse pärast. Emadel ju paljud asjad oma elus läbi kogetud, tahaksid, et lapsed tema vigu ei kordaka. Laps aga ise tahab kogeda, ei arvesta sellega, mis teine kogend, vaid ise tahab proovida. Sellest tulebki konflikt. Mõlemad arvavad, et teavad kõige paremini.

Ja kurb tõsiasi see, et vanemaks saades me tihti väga oma emade sarnasteks kipume muutuma, kuigi noorena seda eitame, märkamatult ikkagi muutume. Hea kui seda muutust õigel ajal tähele paned, siis vead ehk jõuad tagasi tõmmata. Kuid kui ei märka... ja oledki ühel hetkel oma ema koopia.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
julychill
Kasutaja



Postitusi: 411
Registreeritud: 13.10.2002
Viimane külastus: 7.01.2004
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.11.2002 kell 01:34 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Laps aga ise tahab kogeda, ei arvesta sellega, mis teine kogend, vaid ise tahab proovida. Sellest tulebki konflikt. Mõlemad arvavad, et teavad kõige paremini.

paljud asjad peabki laps ise omal nahal ka kogema, et tast inimene saax.. ma muidugi ei räägi mingitest jubedatest asjadest..

Kuid kui ei märka... ja oledki ühel hetkel oma ema koopia.


ei ole, sest ma ei taha mitte kunagi inimesi õnnetux teha!

View User's Profile View All Posts By User
pirka
Bännitud



Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002
Viimane külastus: 1.08.2004
Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.11.2002 kell 01:49 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
paljud asjad peabki laps ise omal nahal ka kogema, et tast inimene saax.. ma muidugi ei räägi mingitest jubedatest asjadest..

ei ole, sest ma ei taha mitte kunagi inimesi õnnetux teha!

Kuid kas ema seda ka suudab taluda, et ta laps kõike omal nahal tahab proovida. Eriti kui ema teab, et laps võib haiget saada.... Muidugi õpitakse ikkagi omadest vigadest, mitte ei taheta teiste vigadest õppida... see igiammune probleem.

Ja minu arvates ükski naine ei sünnita last selle mõttega, et vat ma tahan ta nüüd õnnetuks teha

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
julychill
Kasutaja



Postitusi: 411
Registreeritud: 13.10.2002
Viimane külastus: 7.01.2004
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.11.2002 kell 01:53 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
paljud asjad peabki laps ise omal nahal ka kogema, et tast inimene saax.. ma muidugi ei räägi mingitest jubedatest asjadest..

ei ole, sest ma ei taha mitte kunagi inimesi õnnetux teha!

Kuid kas ema seda ka suudab taluda, et ta laps kõike omal nahal tahab proovida. Eriti kui ema teab, et laps võib haiget saada.... Muidugi õpitakse ikkagi omadest vigadest, mitte ei taheta teiste vigadest õppida... see igiammune probleem.

Ja minu arvates ükski naine ei sünnita last selle mõttega, et vat ma tahan ta nüüd õnnetuks teha


mõned naised vist üldse ei mõtlegi sünnitades

View User's Profile View All Posts By User
kykloop
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 645
Registreeritud: 04.11.2002
Viimane külastus: 24.09.2006
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.11.2002 kell 18:42 Reply With Quote
nii ja naa

vahel on ike sitad küll ja vahel head, see sõltub vist tähtede seisust... irve






View User's Profile View All Posts By User
pirka
Bännitud



Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002
Viimane külastus: 1.08.2004
Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.11.2002 kell 21:00 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: julychill
mõned naised vist üldse ei mõtlegi sünnitades

Selle väitega kahjuks pean nõustuma. On ka selliseid naisi
Kuid need siiski erandid, ja neid pole siiski õnneks eriti palju.
Lastekodulaste juures olen tähele pannud sellist imelikku asja, et olgu see ema milline tahes, lapsed oma hinges teda ikkagi näha igatsevad. See teeb haiget... ja kui siis ühel hetkel kõigubki kohale see "ema"... haisev, lällav, tühja tuima pilguga jõllitab last... siis sellisele tahaks millegi raskega virutada... sellistelt lastesaamisvõime laseks üldse eemaldada...

Kuid enamus naisi siiski lapse sünnitab mõttega, et teda armastada ja hoida, ja ei soovi oma lapsele teps mitte halba. Vaid oskustest seda armastust väljendada võib puudu olla. Lihtsalt elulised probleemid ta tühjaks teind, ei suuda enam mõista lapse tundeid ja vajadusi.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Lola69
Võrrandi muutuja



Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002
Viimane külastus: 18.12.2019
Asukoht: Päikesetõusupool pealinna
Otsib: kirjasõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 24.11.2002 kell 18:31 Reply With Quote
Mehe vanemate puhul on mul küll kahju, et nad on sellised nagu nad on. Mis parata kui tema ema pole osanud perekonda hoida ja oma lapsele st. minu mehele peremudelit ette anda. Nii siis on mu mees kuidagi taeva ja maa vahel. Enda vanemate kohta ... Nad on aastaid lahus. Ja on midagi, mida ma emale iial andestada ei suuda. Et ta isast lahku minnes üritas meid vennaga panna isa vihkama. Päriselt õnneks see ei läinud. Vähemalt ma tean, mida ma ise oma lastele teha ei tohiks. Ka kui abielu peaks mingil põhjusel purunema. /me sülitab 3 korda üle vasempa õla.

Muidu eraldi võttes kõiki osapooli ma eriti kurta ei saa. Kui et seda, et mu oma ema sekkub minu pere majanduslikku toimetulekusse liiga aktiivselt. Aga noh, vanematele oleme me ikka lapsed. Ja ma ei tee suurt välja.

Ent omale olen võtnud sihiks olla veidi teistsugune lapsevanem. Tahaks olla neile rohkem olemas, ent samas teha seda nii, et nad saaksid kord rahus pesast lennatud ilma, et mina klammerduks liialt ning samas ka nii, et nemad ei jääks minust sõltuvaks. Kuna ma olen sellel teel veel üsna alguses, siis tulemustest ma nagu rääkida ei saa.





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!

Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Inna
Kasutaja



Postitusi: 179
Registreeritud: 04.12.2002
Viimane külastus: 4.06.2004
Asukoht: round,round the world
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.12.2002 kell 16:06 Reply With Quote
Ei ela umbes 4 aastat juba nendega.
Juba 10-das klassis tulin ära.
12-da lõpus abiellusin.
Aga enne oli täitsa piin nendega elada,nüüd kiidab ema et ma olen muutunud ja puha.
Paremuse poole..
tjah emale olin ma nooruses ikka hull laps.
Praegu on suhted emaga head.





Ettevaatust blond!

View User's Profile View All Posts By User
Naxik
Kasutaja



Postitusi: 407
Registreeritud: 24.11.2002
Viimane külastus: 8.02.2013
Asukoht: seal kus kodu ja kallis naisuke
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.12.2002 kell 18:06 Reply With Quote
kolisin nende juurest ära ja külastan kuus 1-4x on suhted täitsa heaks läinud





Surra jõuab alati

View User's Profile View All Posts By User
joosu
Kasutaja



Postitusi: 233
Registreeritud: 29.11.2002
Viimane külastus: 1.06.2011
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 18.12.2002 kell 18:49 Reply With Quote
Niikaua kui ühe katuse all pidime eksisteerima oli asi ikka päris hull.Ja eks üksjagu süüd siin ka minu keevalises temperamendis. Nüüd kui elan mujal on suhted lausa ideaalsed.
Hiljem oleme asju arutanud, et miks nii oli. Ja jõudsime välja tõeni, et meie maailmavaated ja arusaamad elust on niivõrd erinevad. Ühte korterisse lihtsalt ei mahtunud kaks nii erinevat inimest üksteist lämmatamata ära.





Kõik jooned on unikaalsed. Ka iseloomujooned. Võtkem siis neid kui autogramme

View User's Profile View All Posts By User
pisimimm
Super Moderator



Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002
Viimane külastus: 7.09.2010
Asukoht: muinasjutumaal :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.12.2002 kell 10:05 Reply With Quote
Siin ka vanematega (nüüd kahjuks küll ainult emaga ) suhted ok. Eks ütlemisi tule ikka, sest tema selline vana kooli inimene ja teinekord ei saa meie põhimõtetest aru, kuid nüüd ei teha neist ütlustest enam suurt välja - st- solvumisi ei esine. Kuid jah, eks pubeka eas sai ikka kakeldud (sõnadega) ja tujutsetud küll - mõnikord ka uksi paugutatud.... kuid õnneks on see möödas. Ka isaga saime väga hästi läbi, vaata et paremini kui emaga. Isa elu lõpupoole kui ma enam kodus ei elanud, sain eriti tunda nende hoolitsust ja armastust. Ikka oodati külla ja pandi head-paremad palad ette. Kuid nüüd võin vaid öelda, et mul vedas vanematega, ainult kiitvad sõnad !!! Kahju ainult et isa nii vara ära võeti.





Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...

View User's Profile View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.12.2002 kell 08:14 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: pirka
Aga see muideks emade tüüpiline probleem, et nad arvavad, et teavad kõige paremini, mis nende lastele hää on.
Mu oma ema on kah natu veel praegugi selline
Ja ma olen täheldand seda omadust ka endal mingil määral.
Ning ei sa ette tea, milline ise emana oled.
Kuid lastel jällegi ajast aega see viga, et ei taha nad teps mitte emadega nõus olla. Nad ikka ise teavad kõike kõige paremini
Sellised emad, kes oma lastest suurt ei hooli, võiksid küll oma nõuanded ****** pista. Pole ise elada osanud ja annavad veel nõu, kuidas laps peaks täiskasvanuna elama. Õnneks on minu ema aru saanud, et kuna ta minu kasvatamisest suurt osa ei võtnud, on parem kui ta oma suu selle koha pealt kinni hoiab. Viimasel ajal näen teda üldse harva.

Kurvaks teeb ainult see, et lastel pole ka praktiliselt vanaema Pole elu teda õpetanud mitte üks raas ja samamoodi nagu suhtus oma lastesse, suhtub ka lastelastesse. Isegi lastelaste sünnipäevad ei ole meeles ega soovi õnne neile. Minu sünnipäev on tal juba aastaid ära ununenud ja isegi ei helista sel päeval.
Algul ehk tegi se haiget, nüüd harjunud sellega juba tasapisi.





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
Virgin
Naine



Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002
Viimane külastus: 3.08.2011
Asukoht: Lõuna :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.12.2002 kell 12:18 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: desiree
kodune vägivald, ema tõi koju uue "isa", koduarest, vanemad ei mõista mind!!--tuleb tuttav ette??
ei tule tuttav... pole kodust vägivalda, pole uut isa toodud, koduarestis pole kunagi olnud ja viimasel ajal nad ikka mõistavad mind üsna sageli... ex arusaamatusi ole kõigil olnud, aga needki klaaritud ühel või siis teisel viisil... muidugi olen näinud ka rohkem ühtehoidvamaid peresid, avatumaid suhteid jms... Arvan, et meil mingil määral probleemix see, et ei juleta välja näidata kui kallid me tegelikult üxteisele oleme, harva kui kallistame ja ilusaid sõnu lausume... olgugi, et nii mõtleme, jäävad paljud kaunid asjad välja ütlemata





See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
pirka
Bännitud



Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002
Viimane külastus: 1.08.2004
Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.12.2002 kell 12:19 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Pole elu teda õpetanud mitte üks raas ja samamoodi nagu suhtus oma lastesse, suhtub ka lastelastesse. Isegi lastelaste sünnipäevad ei ole meeles ega soovi õnne neile. Minu sünnipäev on tal juba aastaid ära ununenud ja isegi ei helista sel päeval.
Algul ehk tegi se haiget, nüüd harjunud sellega juba tasapisi.

Krt...no selline külmus on ju kohutav
Ka mina ju oma emaga olen olnud riius, nii et nädalate-kuude kaupa vahepeal ei kontakteeru me. Kuid minu laste sünnipäevadel on ta alati kohal, ükskõik miuke käts meil omavahel parajasti ka om, lapsed sellest jäävad välja ja nende sünnadel on rahu meite vahel. No vanaema on ju laste jaoks siiski liiga oluline, et seda tunnet meite omavaheliste nägelustega rikkuda.
Sellise külmuse korral tõesti ei jää muud üle, kui süda lukku ja polegi siis teda vaja ju...olgu omas külmuses omaette...





... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
tiina
Administrator



Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002
Viimane külastus: 19.08.2020
Asukoht: Läänemaa
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 04.01.2003 kell 11:24 Reply With Quote
Pirka, nõus sinuga. Ja ma juba harjunud sellega. Ja lapsed ka harjunud. nad ei küsigi enam vanaema järgi ja räägivad temast väga harva.
Ja asi pole ka meie nääklemises, vaid temale tunduvad niisugused asjad nii tühised, et ei tule meeldegi.

Minu "ema"...ehk siis tegelikult vanaema suri paari aasta eest ja alles vaid bioloogiline ema. Ta lihtsalt on ja ma aksepteerin seda. Ka lastele oli palju olulisem vanavanaema(minu vanaema). Nad räägivad temast siiani, kuigi tütar oli siis veel suht väike, kui vanaema elus oli ja vanaema oli siis haiglane ja sai temaga vähe suhelda. Ikka räägitakse temast siiani. Inimene on oma elu vääriliselt elanud siis, kui teda ka sooja sõnaga pärast surma meelde tuletatakse ja ta lastelaste ja laste-lastelaste mälestustes edasi elab.

Vanavanematega suhtlemine on lastele väga oluline. Kas või selleks, et mõista vanemat põlvkonda ja aru saada aegadest, millest kirjutatakse ainult veel raamatutes.

Minu maailmapilt ja selgemad arusaamad hakkavad vanaema lapsepõlve ajast. Minu lastel paraku hakkab selgem maailmapilt minu lapsepõlve ajast. Loomulikult püüan kõke mida ise vanaema käest kuulsin, ka neile edasi anda, et neil ikka mingisugune side jääks oma esivanematega.





Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...

View User's Profile View All Posts By User
meryli
LEBO



Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002
Viimane külastus: 19.09.2008
Asukoht: PorFin-land
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 04.01.2003 kell 11:28 Reply With Quote
Minu päris vanemad on siis vastavalt 8 ja 7 aastat surnud! Emaga ei olndki eimingeid suhteid! Isaga olid sellised, t no need lihtsalt olid! Aga mina polnud kade, ma nimelt võtsin kätte ja "adopteerisin" endale uue pere Isa, ema ja endast paar kuud vanema õe! No hiiglema rahul ja lihtsalt pole sõnu millega seda mõistvat suhtumist, abi ja toetust raskel hetkel ära kiita
Kuigi ka sõnad ei saa ja tohi on kasuvanemate suust tuttavad. aga egas asjata ju keelata





Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2    3  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0196531 sekundit