li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.06.2003 kell 05:22 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Kas moodsa aja raske haigus või hea vabandus eluga toimetulematuse õigustamiseks? Peenelt kõlab ju
Ja kui te olevatki haige, kas sirutate käe kohe ravimite järele või püüate ikkagi niisama välja tulla?
Tean täpselt millal vajan ravimeid ja selle aitasid mul välja uurida arstid,sest ise ma tunnistada seda ei tahtnud.Alati me mõtleme ,et oleme
tugevad......aga kui närvikava juba kõvasti kannatab,siis mis tervisest me enam räägime
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Mc
Kasutaja     Postitusi: 446
Registreeritud: 07.04.2003 Viimane külastus: 6.06.2018 Asukoht: Tartu/Tallinn/Riia/Kopenhagen Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.06.2003 kell 15:58 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: li-li
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Ja kui te olevatki haige, kas sirutate käe kohe ravimite järele või püüate ikkagi niisama välja tulla?
Seda, et mind depressioon vaevab, sain teada alles hiljem, alguses tundub asajal teised põhjused olevat. Ja jumal tänatud, et õigeaegselt teada sain -
arst ütles.
Ravimite järgi kätt sirutada ilma profi abita pole mõtet. Tavainimene ei tea, mida ja kuidas teha.
Kahjuks (nagu ikka) pole halba ilma heata - olenevalt ravimist võid sa sellega olla seotud elulõpuni (kui ei võta, siis on jama). Aga õigeaegselt
asjale jälilesaamine on eduvõti.
______________________
Yours, Mc
The Only One
...sest ainult mina tean, kuidas see haiget teeb...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.08.2003 kell 17:48 |
|
|
Sünnitusjärgsest depressioonist lugedes jäi ette sellline asi, et depressioon on ka omamoodi individualismi hind. Titemamma elas vanadel aegadel mitme
põlvkonnaga ühe katuse all ja sealt siis ka tugi olemas alati. Kuid nüüd .. Mida rohkem ühe inimese isiklikke saavutusi ja vajadusi tähtsaks
peetakse, seda rohkem inimesed üksteisest eralduvad ja seda vähem on lähedussuhteid. (tsitaat) Puudujääk omakorda võtab tüki turvatunnet küljest.
Ja see tõukab edasi masenduse maile.
Uuringute järgi olevat kollektivistlikes kultuurides depressiooni vähem kui individualistlikes.
Hind mida maksame oma olemise eest.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Mandark
Kasutaja     Postitusi: 204
Registreeritud: 16.04.2003 Viimane külastus: 2.06.2005 Asukoht: On my home planet Earth Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.08.2003 kell 19:47 |
|
|
Oleneb kui tõsine on mu haigus.
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.08.2003 kell 22:49 |
|
|
Kunagi oli kellelgi vaja kirjandit ja siis oli teema ka mingi mega hea, milles ma sain end avada. No ja siis pärast see, kes selle sai, ytles, et krt
sul on kyll tagumine aeg minna psyhholoogi juurde, et sul kohe haiglane depressioon vai mis iganes.
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.10.2003 kell 14:04 |
|
|
ühe sõnaga on masendus enesehaletsus. sama pailu kui see takistavad inimest täisväärtuslikku elu elamast laiskus, eneseuhkus ja kannatamatus. edal
õnnestub reeglina masendusest üle vaadata ning näha selle taga enesehaletsust.. ja sellega lugu lõpebki.
igast antidepressandid võiks minu arvates nende tootjatele sisse sööta. nendega probleemide põhjusi ei ravi ja teistmoodi elama nad sind ei õpeta.
mu truu saatja ängistusega naa lihtne pole - temaga tuleb lihtsalt õppida koos elama
|
|
|
Marla
Friik       Naine Postitusi: 1828
Registreeritud: 04.11.2002 Viimane külastus: 23.06.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.10.2003 kell 18:08 |
|
|
ma ei tea, milles asi
wöibolla pole mul kunagi depressiooni olnudki
aga tablette pole siiamaani waja läind
muusikat aga kyll
ohtralt
|
|
|
unistaja
*.: rahulolev :.*      Naine Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 14.02.2021 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.10.2003 kell 22:38 |
|
|
Püüan ravimeid võimalikult vähe kasutada. Seni on õnnestunud ka!
|
|
|
chocolatefugitive
Kasutaja     Postitusi: 238
Registreeritud: 19.11.2003 Viimane külastus: 3.08.2010 Asukoht: pilvepiiril Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.12.2003 kell 21:57 |
|
|
mina sain nende testide vastuseks sellise asja: STextSul võib olla raske depressioon. Sinu elu vajab kindlat ümberkorraldamist. Sa pead pöörduma
professionaalse abi saamiseks perearsti või psühhiaatri poole, sest Sina ise ja Sinu sõbrad ei saa Sind praegu aidata.
ma ei tea nüüd.. tunne on küll selline et võiks ju üle vaadata mis need psühholoogid ja psühhiaatrid endast kujutavad ja mis nad teevad muga.. aga
samas ei tea ka..
äkki peaks lihtsalt rohkem magama ja metsas käima..
seisab paigal, universum ta ümber kukub kildudeks
|
|
|
ishtar
Algaja    Postitusi: 24
Registreeritud: 21.12.2003 Viimane külastus: 10.01.2004 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.12.2003 kell 20:45 |
|
|
tervelt viimased 4-5 kuud juba deprekas .
uuel aastal psühhiaatri vastuvõtule kui ikka veel vaja. ei teagi kohe mida endaga peale hakata- vastik vaadata kuidas mu seisukord mu lähedastele
mõjub.
aga vähemalt enesetappu küll plaanis pole- tundub nõme...
Tänaseida postitusi ära viska homse varna
|
|
|
Vamp O Drama
star deluxe      Naine Postitusi: 953
Registreeritud: 12.03.2003 Viimane külastus: 28.02.2010 Asukoht: Pärnu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.12.2003 kell 20:49 |
|
|
psühhiaatrid ja ravimid on läbikäidud tee.
teist korda seda enam korrata ei taha.
mitte et mu depressioon üleläinud oleks.... kaugel sellest. aga eelistan tuttavat turvalist masendust kui enese kaotamist keemilise õnne lõksudesse.
I know you hate me
for me it's real love
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.12.2003 kell 20:51 |
|
|
tundub juba pool võitu käes olevat,kui osataxe tunnistada
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
ishtar
Algaja    Postitusi: 24
Registreeritud: 21.12.2003 Viimane külastus: 10.01.2004 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.12.2003 kell 22:37 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Vamp O Drama
psühhiaatrid ja ravimid on läbikäidud tee.
teist korda seda enam korrata ei taha.
mitte et mu depressioon üleläinud oleks.... kaugel sellest. aga eelistan tuttavat turvalist masendust kui enese kaotamist keemilise õnne lõksudesse.
Ega ma ravimeid neelata tahagi. Loodan et mulle pakutakse mõni parem lahendus- mingi täiesti uus vaatenurk asjadele ja elule, mida ka ma usuksin.
Midagi, mis annaks mu elule mõtte ja lohistaks mind kuidagi sellest läbi. Paneks mind liikuma.
krt üks elektri¹okk kuluks mulle ilmselt ära
Tänaseida postitusi ära viska homse varna
|
|
|
vantark
algaja       Postitusi: 1670
Registreeritud: 02.04.2003 Viimane külastus: 4.01.2008 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.12.2003 kell 23:25 |
|
|
korra elus olnud
ei tahtnud tööle minna ega süüa ega magada ega olla.
kuidas üle sain?
jõin sõbraga, panime stuffi, enam depret plnd aga oli juba peaaegu konks, sain aru et seda ma ei taha ja suutsin välja rabeleda.
ega erilist vahet ple stuffil ja antidepressantidel mõlemad tekitavad sõltuvust tore oleks kui ilma üle läheks aga jah elu ei peagi alati tore olema,
läbi raskuste saad rohkem teada iseenda ja tahtmiste koht, kui vatimaailmas elades
I saw a birdie in the sky, it made a poopoo in my eye, Im not mad and I dont cry, Im just glad that cows can´t fly
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.12.2003 kell 23:30 |
|
|
Kas antidepressandid teitavad sõltuvust? Ma ei teadnudki. A võib olla on see individuaalne? Või ehk oleneb sellest, kui kaua võtta? Mina tarvitasin
2,5 kuud. Pärast küll mingit sõltuvust ei olnud. Mingit muud muutust ka enda juures ei märganud. Ainult deprekas oli üle läinud.
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.12.2003 kell 23:32 |
|
|
ärge te nüüd asjast rääkige ,kui te ei tea mina kiidan antidepresante küll ja sõltuvust pole tuvastatud
......ja kapsel üsna õigetpidi alles jäi
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
vantark
algaja       Postitusi: 1670
Registreeritud: 02.04.2003 Viimane külastus: 4.01.2008 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.12.2003 kell 23:33 |
|
|
teatud ravimid tekitavad, suurem osa nendest mis mõjuvad, tekitavad
sellest on päris palju kirjandust, kui otsida viitsid
I saw a birdie in the sky, it made a poopoo in my eye, Im not mad and I dont cry, Im just glad that cows can´t fly
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.12.2003 kell 23:34 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: li-li
...mina kiidan antidepresante küll...
Mina ka kiidan! Igatahes sain ma neist abi. Ja muidugi psühholoogist ka! 
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
madu
ületamatult kitsarinnaline       Postitusi: 2415
Registreeritud: 09.07.2003 Viimane külastus: 18.10.2012 Asukoht: seal, kus internet Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.12.2003 kell 10:52 |
|
|
Olen põdenud. Ja ka antidepressante võtnud vist oma 4 kuud. Sõltuvust ei tekitanud (otsustasin ise, et enam ei taha võtta) ja õigesti elama õpetasid.
Kes ei taha uskuda, ärgu uskugu.
Ma lihtsalt ei saanud ise enam endaga hakkama. Süüa ei suutnud (iga päevaga kadus kilo, sain glükoosisüste), magama ei julgenud jääda, sest nägin
kohutavaid koshmaare, tööl olla ei suutnud, kodus olla ei suutnud, inimestega suhelda ei suutnud. Rohud aitasid mind seeläbi, et sain taaskord aimu,
mida tähendab olla rahulik. Olin selle mingil imelikul kombel unustanud.
Minu enda jaoks moraal - loodetavasti ei pea enam eales midagi sellist läbi elama, kuid vähemalt tean, millal tuleb minna abi otsima.
"Isane peab olema karvane, haisev ja väga resoluutne."
Aleksei Turovski, Drosophilate (äädikakärbeste) partnerivalikust
|
|
|
Deiviidas
Hundi aaria ooperist Tagahambad      Mees Postitusi: 3629
Registreeritud: 12.12.2003 Viimane külastus: 26.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
postitatud 22.12.2003 kell 12:08 |
|
|
Minu arust depressioon nüüd küll mingi eluga mitte toimetuleku õigustamine ei ole. Miks tekib tänapäeva inimestel depressioon? Enamustel tekib see
seoses raske tööga, mis ei ole palgaga vastavuses. Tööpäevad on pikad, töö on raske ja palgaga veetakse vaevaliselt järgmise palgapäevani välja.
Saadud rahaga makstakse ära maksud ja toidetakse peret ning millekski muuks raha nagu ei jätku. See kestab nii pidevalt ja inimene langeb
ebameeldivasse rutiini, mis tekitab depressiooni. See on minu arvamus.
|
|
|
vantark
algaja       Postitusi: 1670
Registreeritud: 02.04.2003 Viimane külastus: 4.01.2008 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.12.2003 kell 14:27 |
|
|
USAs on mitu kohtu protsesi olnud ja mõned alles käivad sõltuvuse osas, eestis on tavaliselt nii et arstid neid igale ei soovitagi, pean silmas väga
kangeid näiteks prozac ms on maailma üks levinumaid, reklaamis küll, et ei tekita, kuid ka nendel kohtuasjad kaelas, prozac on uurimuste järgi vägagi
lähedane aine extasyle, tekitab samu protsesse ajus mis extasy, eks igal omad kogemused ja ma ei tea ka mis ained te kasutanud olete, aga palderjani
söömise pärast ei maksa arvata, et nii ongi
I saw a birdie in the sky, it made a poopoo in my eye, Im not mad and I dont cry, Im just glad that cows can´t fly
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.12.2003 kell 15:00 |
|
|
Pole elu sees tarvis läinud sellist asja nagu antidepressant....see vist minu õnn, kuigi põhjuseid oleks olnud küllaga. Ju siis on närvid hästi korras
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
renet
Friik       Postitusi: 1273
Registreeritud: 28.12.2003 Viimane külastus: 18.07.2011 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.12.2003 kell 02:10 |
|
|
well, well, well ... depressiooni kiputakse tihti segi ajama paha tuju või lihtsalt kurbusega. kui öeldakse et on deprekas, siis enamasti viidatakse
sellele samale pahale tujule, seda on praktiliselt kõik kogenud, see on täiesti loomulik. tegelik depresioon (kliiniline) on haigus, läheb
meeleoluhäirete alla, viidatakse ka kui patoloogilisele meeleolulangusele.
need kes ytlevad, et see on laiskus, enesehaletsus blablabla, enamasti ei tea millest nad räägivad ning pole suure tõenäosusega depressiooni ise
põdenud. kui sa oled jõudnud staadiumisse, kus sul on juba täiesti ykskõik kas sa oled elus või surnud, enesetapufaasist kaugemal, nii et isegi kui sa
tahaksid elu lõpetada, poleks sul piisavalt energiat et seda teha, kui sa tunned ennast nagu zombina, päev ja öö on sulanud yheks halliks massiks ja
sa ei suuda neid enam yksteisest eristada siis on seda kõike pisut raske lihtsalt pahaks tujuks või laiskuseks nimetada.
tegelikkus on see, et kui inimesel on kliiniline depressioon, siis on vaja proffessionaalset ravi, sellest ei saa ennast lihtsalt "välja
mõelda" või snap out of it nagu ingl. keeles öeldakse.
depressioon võib olla tingitud nii fysioloogilistest kui psühholoogilistest teguritest. seetõttu on ka mitmeid erinevaid ravimeetodeid, medikamendid,
psühhoteraapiad, hormoonravi jne. Iga depressioon ei eelda kohe tablettide krõbistamist. samuti pole antidepressandid ainult yhte tyypi pisikesed
pillid, nende klasse on erinevaid, neil on erinevad kõrvalmõjud ja teatud määral erinevad toimemehhanismid. Ning antidepressandid ei tekita sõltuvust;
rahustid, unerohud jmt. kyll tekitavad, aga mitte antidepressandid. arvamus et nad tekitavad sõltuvust on enamasti tingitud kas sellest, et inimene
katkestas kuuri liiga vara ning tal tekkis tagasilangus, mis on sel puhul täiesti loomulik või siis on tegemist lihtsalt eelarvamusega, et kui ajudele
mõjub siis peab ikka sõltuvust ka tekitama. Kui keegi tahab tulla siinkohal välja mingite vandenõuteooriate või muu taolisega a´la varjatud tõed siis
säästku oma vaeva, ma olen seda kõike juba kuulnud.
samuti nagu ma olen kuulnud kõikvõimalikke variante ytlustest teemal: ära võta neid rohtusid jne. Huvitav on see, et suhkruhaigele ei minda ütlema, et
mis sa sellest insuliinist systid, sa saad ilma ka hakkama. kui hakkad antidepressante võtma, siis võid ysna kindel olla, et varsti keegi tuleb välja
lausega : ära võta neid rohtusid, neid pole vaja, blablabla.
Ma ise elasin depressiooniga ymmarguselt 6 aastat enne kui psyhhiaatri juurde läksin. Viivitus oli tingitud sellest, et tykk aega ei teadnud ma
depressioonist midagi, esiti ma arvasin et olengi siuke (algas kui ma olin 16), aga kui yks hetk enam yldse elada ei lasknud, siis arvasin, et ehk
peaks. Pidigi. Nojah, hiljem selgus et mul pole ainult depresioon vaid bipolaarne meeleoluhäire, varasemalt nimetati seda maniakaal-depressiivseks
psühhoosiks. ravi on kestnud ymmarguselt 3,5 aastat. antidepressante hetkel enam ei söö, liitiumit aga kyll (meeleolustabilisaator, lihtsustatult
öeldes töötab põhimõttel et ei lase meeleolu liiga sügavale langeda ega liiga kõrgele tõusta (ehk siis (hypo)mania). mul on ravi seisnenud peamiselt
medikamentides, psühholoogile polnud eriti midagi rääkida, ei olnud lihtsalt selliseid väliseid faktoreid ja rohud on aidanud väga edukalt. bipolaarne
häire tegelikult ongi peamiselt bioloogilistest faktoritest tingitud, mistõttu võib ravimitest täiesti piisata. muidugi vajaduse korral kasutatakse ka
psühhoteraapiat.
anyway, depressioon on haigus ja vajab ravi. mulje et tegemist on moehaigusega on tõenäoliselt tingitud sellest, et seda terminit depressioon lihtsalt
kasutatakse tihti valesti.
|
|
|
püsimatu
püsiväärtustaja       Postitusi: 2542
Registreeritud: 07.09.2003 Viimane külastus: 9.07.2007 Asukoht: tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.12.2003 kell 12:46 |
|
|
Krt, see nn zombifaas on mul küll kunagist olnud...umbes 7-8 aasta eest.Ise läks üle või pole see võimalik?Arstil pole käinud. Järsku on mul deprekas
siis koguaeg varjatul kujul...krooniline?
Ja miks ma ise aru ei saa ja teised?
Tulnud eluteatrisse, istume rumalalt seljaga lava poole. Näeme kullatud sambaid ja kaunistusi, jälgime rahvast tulemas ja minemas, ja kui tuli lõpus
kustutatakse, siis küsime endalt hämmeldunult:mis on kõige selle mõte?
R.Tagore
|
|
|
kati
1188      Postitusi: 608
Registreeritud: 05.10.2003 Viimane külastus: 20.05.2020 Asukoht: kristiine Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.12.2003 kell 18:00 |
|
|
Olen korduvalt depreka küüsis olnud ja ka antidepressante söönud aga et nende söömine päris kulukas on püüan ilma hakkama saada.
Praeguse seisundi ja ka testide järgi vajaksin kohest sekkumist aga loodan,et tuleb kevad ja läheb üle....
Kui aga peaks juhtuma ,et ei siis ikka tuleb mõnekuine kuur läbi teha,tean see aitab.
Kui inimene iseendaks jääb,siis jääb talle palju.
|
|
|