valvejoodik
Kasutaja     Postitusi: 110
Registreeritud: 24.06.2005 Viimane külastus: 4.02.2011 Asukoht: kilulinn Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.08.2006 kell 08:18 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Kadri0
Oh jah. Mida teha??? See on haigus.. Ta küsib, kellega tööl koos olen ja absoluutselt kõike... Ta teab, et see on vale ja tunnistab kõike, aga kuidas
sellest lahti saada?
Sa oled isegi tubli olnud, et 2 aastat sellises olukorras vastu pidanud.
Vaata, mida psühhiaatri juures käik annab. Kuigi ma arvan, et sel võib olla väga lühiajaline efekt. Kui tal oleks jõudu oma probleemist jagu saada,
oleks see juba ammu juhtunud ja ilma kõrvalise abita.
sul on ilmselt 2 varianti:
1. Ignoreerid ta armukadetsemist ning ei allu provokatsioonidele. Aga sel juhul pole normaalsest suhtest mõtet rääkida. Sa saad lastele ehk hea isa.
2. Kõnnid minema - nii raske, kui see ka ei ole. Sest pidev usalduse puudumine tapab igasugused tunded.
Olen ka näinud mõningaid erandeid - mees armukadetses seni, kuni tuli laps. Pärast oli kõik enavähem OK, kuna omanditunne rahunes maha, sest laps seob
kõige kindlamini. Aga see mees ei lugenud avalikult SMS-se ja kirju ning ei pärinud käimiste johta. Küll tegi seda varjatult.
Või on ka variant, et teed talle selgeks, et kui usaldamatus ei lõpe, lähed ära. Kuigi ma sellisesse paranemisse ei usu, sest muutused paremuse poole
viitsitakse teha alles siis, kui on pöördumatult hilja.
|
|
|
Chess
Kasutaja     Postitusi: 220
Registreeritud: 13.08.2006 Viimane külastus: 2.10.2015 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.08.2006 kell 19:29 |
|
|
Tsitaat:
Nad ei suuda teist poolt usaldada. Selle vastu aitab ainult selle probleemi enesele teadvustamine ja sellest teadlikult hoidumine.
Ja mida muud see on, kui kivi enda kapsaaeda?
Vot nii uhke olen küll, et võin lihtsalt minema kõndida!
|
|
|
Vanapaks
Vastaline Krants      Postitusi: 2188
Registreeritud: 12.04.2005 Viimane külastus: 8.05.2011 Asukoht: Ubi Bene Ibi Patria Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.08.2006 kell 19:41 |
|
|
No ma ei tea... On esinenud. Lahkus koos hilispuberteediga. Siis kui sai selgeks, et mitte iialgi ei ole võimalik teist inimest OMADA. Edasine
siplemine on mõttetu. Ole sina nii hoolas kui sina oled- ega kogu aeg ikka kätt ette ei jõua. Jääb üle ainult usaldada. Muidugi- kõiki ei saa
usaldada. Aga väldi neid lihtsalt.
Sed Moscovia delenda est
|
|
|
Imre
:      Postitusi: 2315
Registreeritud: 30.12.2004 Viimane külastus: 12.01.2020 Asukoht: Päälinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.08.2006 kell 19:51 |
|
|
Ma olin ka tõsiselt armukade kunagi.
Tuli välja, et asja eest, aga see selleks.
See õpetas nii mõndagi õnneks.
Nüüdseks on nii, et kõigest ja kõigist ükskõik.
Enda vajadused ja heaolu on esimesed, siis on palju tühja maad ja ehk kuskil taga lõpus on teiste vajadused/soovid.
Kui ei meeldi Mulle miski, siis leian kellegi teise.
Tunduvalt vähem muretsemist ja muud taolist.
Minu ebaselge jutt on tingitud alkoholist või selle tugevatest jääknähtudest,mille tõttu ei saa mind milleski süüdistada.
|
|
|
Sybill
uitaja       Postitusi: 2208
Registreeritud: 23.11.2005 Viimane külastus: 1.02.2016 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.08.2006 kell 20:27 |
|
|
Minu arvates pole armukadedusel armastusega suurt miskit pistist...rohkem seoseid võib armukadeduse puhul leida omamisinstinkti, ebakindluse ja
usaldamatusega.
|
|
|
Quex
Kasutaja    Mees Postitusi: 242
Registreeritud: 23.07.2006 Viimane külastus: 11.09.2014 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.08.2006 kell 20:44 |
|
|
Armukadeduse vastu aitab täiesti kriitikavabalt endast heal arvamisel olemine, siis saab ka üle ebakindlusest ja usaldamatusest, sest see teine ei saa
mitte nii rumal olla, et peaks tahtma sind kellegi teise vastu ümber vahetada. Ja kui see teine peaks ikkagi jalga laskma, siis ei tohi lasta egol
sellest heituda, vaid tuleb aru saada, et seekord sa tõesti eksisid ja Ta ei olnud lihtsalt Sind väärt!*.
* muudetud vastavalt Vanapaksu ettepanekule 
|
|
|
Vanapaks
Vastaline Krants      Postitusi: 2188
Registreeritud: 12.04.2005 Viimane külastus: 8.05.2011 Asukoht: Ubi Bene Ibi Patria Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.08.2006 kell 20:51 |
|
|
Hea tekst! Lõpp aga vajub ära...Ta ei olnud lihtsalt Sind väärt!.. peaks sobima.
Sed Moscovia delenda est
|
|
|
Sybill
uitaja       Postitusi: 2208
Registreeritud: 23.11.2005 Viimane külastus: 1.02.2016 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.08.2006 kell 10:17 |
|
|
Quex - kestvad kiiduavaldused
|
|
|
Tulevik.vs.Olevik
Kasutaja     Postitusi: 160
Registreeritud: 28.05.2004 Viimane külastus: 19.07.2007 Asukoht: Planeet:Maa Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.08.2006 kell 19:34 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Imre
Ma olin ka tõsiselt armukade kunagi.
Tuli välja, et asja eest, aga see selleks.
See õpetas nii mõndagi õnneks.
Nüüdseks on nii, et kõigest ja kõigist ükskõik.
Enda vajadused ja heaolu on esimesed, siis on palju tühja maad ja ehk kuskil taga lõpus on teiste vajadused/soovid.
Kui ei meeldi Mulle miski, siis leian kellegi teise.
Tunduvalt vähem muretsemist ja muud taolist.
Hästi öeldud, väga egoistliku käitumisena lõhnab aga nii on õige. Panen "kõrvataha"
Ma olin ka kunagi samuti armukade, siiani ei tea kas asja eest või mitte. Lõppend lugu aga parem on kui armukadetsemiseks põhjust ei anta. Eks elu ja
vanus õpetab, mõnele asjale saab üldiselt ka "läbi näppude vaadata" tegelikult.
|
|
|
mirja3
Kasutaja     Postitusi: 121
Registreeritud: 16.01.2005 Viimane külastus: 18.06.2018 Asukoht: kaugel kaunis kohas... Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.08.2006 kell 19:54 |
|
|
liiga armukadedust haigaslik-mõõdukalt tervislik lausa
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.08.2006 kell 22:23 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: mirja3
liiga armukadedust haigaslik-mõõdukalt tervislik lausa
Äkki põhjendad oma seisukohta et ta ei jätaks sellist eneseõigustuse muljet.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
männu
Algaja    Postitusi: 69
Registreeritud: 16.10.2006 Viimane külastus: 6.11.2006 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.10.2006 kell 21:43 |
|
|
minu puhul on sama...kui ma olen armukade siis see järjest kasvab ja kasvab ja kui tüliks läheb siis paisatakse see kõik välja .... see armukadedus
on üks vastikuid tülialgatajaid... arvan et elu oleks parem kui inimesel üks selline harjumus puuduks
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.10.2006 kell 21:49 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: mirja3
liiga armukadedust haigaslik-mõõdukalt tervislik lausa
Milline on "tervislik mõõdukas armukadedus"?
Minu jaoks on too ühtviisi ebatervislik ja "vitamiinivaba".
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
unistaja
*.: rahulolev :.*      Naine Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 14.02.2021 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.10.2006 kell 23:49 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: RealBitch
Jäin hetkeks mõtlema armukadeduse teemal.. Et kui vastik ja nõme see on.Kui keegi teine on armukade ja veel asjata, siis on hea öelda, et appi kui
haige. Aga samas veel vastikum on, kui endal hakkab mingi armukadedus sees keerlema ja siis nagu lumepall kogub ennast. See võib ju alguse saada
mingist imepisikesest hetkest, mis tegelikult endas mitte kui midagi ei sisalda, lihtsalt oli selline hetk ja siis hakkangi mõtlema, et nii ja naa ja
siis koguneb pähe sadu mõttid, yks hullem kui teine ja siis on endal nii vastik...
Mõni ytleb, et armukadedus on haigus, teine, et kui on armastus on ka armukadedus, kolmas et kui on tõeline armastus siis polegi armukadedust. Või
siis olen ma tõesti nii isekas, et minu armukadedus tuleneb sellest?
On jah vastik ja nõme, aga mida sa teed, kui need tunded tulvavad sinust lihtsalt üle. Aga sellega neid tundeid ei kustuta, et teine pool sulle ütleb
- ära ole armukade, ning järgmisel hetkel kuhugi peole süstib. Ikka hakkavad mingid mõtted vurama...
Aga see läheb mööda, kui suudad oma mõtteid suunata ning otsid tegevust, et mitte jääda ning mürgiseid mõtteid veel toita. Kannatajaid pooli on rohkem
kui üks. Mõtled küll sellel hetkel, et 'mis siis', aga kui neist kohutavatest mõtetest toibud, siis näed asju teises valguses.
Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!
|
|
|
Kelly.Palm
Algaja   Naine Postitusi: 4
Registreeritud: 26.10.2006 Viimane külastus: 17.11.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.10.2006 kell 00:35 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Kadri0
Mul on ka mure. St meil... Täpsemalt seda, et mu "kaasa" on kohutavalt armukade. Oleme koos olnud üle 2 aasta. See on nii jube... asi on
läinud nii kaugele, et ma olen väga väsinud talle aru andmast. Ta kontollis kõike, seda, miks ma messis talle nii kaua vastan...jne. Ma ei või
sõbrannadega kohvigi jooma minna. Mul polegi eriti selle tõttu enam sõpru... Kui tänaval meessoost isikutest mööda kõnnin ja taga tellis räägin, siis
ta kohe ärritub, et kes need olid...Ta loeb mu smsse, loeb kontaktide arvu msnis, rate kirju... Asi võib selles olla, et ta isa hülgas ta perekonna
ammu. Ta on vähi tähtkujuts, kes hoiab kõigest 10 küünega kinni, ega lase enne lahti, kui tükk väljas on. Ja minu süü on, et olin liiga avatud ja aus.
Nimelt enne teda olin suur pidutseja ja mul oli väga paju austajaid. Ta kardab, et suhtlen veel vanade tuttvatega v on mul uued...See ei ole nii.
Tunnistan, et mulle meeldib flirtida ja olen selline, kes tähelepanu äratab, aga olen otsustanud oma elu tema kõrval veeta ja olen seda ka talle
korduvalt öelnud ja välja näidanud. Aga ma olen väsinus, et püüan pidevalt tülisi ära hoida, kõike ette kanda, aga ma enam ei jõua. Muidugi tahame
midagi ette võtta ja oma suhet hoida. Ma ei petaks teda ometi!! Armastan teda ja tean, et ta on hea mees ja isa. Ta paneb psühhiaatri juurde aja, et
ometi põhjused leida ja ka võimalused, kuidas sellest üle saada. See on jube haiglaslik. Mina näen igal pool jube tema armukadedust, ta kõnetoonis ja
jutus. Ärritume mõlemad ja see põhjustab konflikte. Mu vend oli samasugune, ent sai sellest üle ja nad elavad õnnelikult edasi... Oh jah. Mida
teha??? See on haigus.. Ta küsib, kellega tööl koos olen ja absoluutselt kõike... Ta teab, et see on vale ja tunnistab kõike, aga kuidas sellest lahti
saada? Ta ütleb, et see uss närib ta sees ja võtab lihtsalt võimust. Kujutab asjad alatasa hullemaks.... :`(
Mis on saanud sinu elust?
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.10.2006 kell 11:43 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Tsitaat: Algne postitaja: mirja3
liiga armukadedust haigaslik-mõõdukalt tervislik lausa
Milline on "tervislik mõõdukas armukadedus"?
Minu jaoks on too ühtviisi ebatervislik ja "vitamiinivaba".
Ehk mõtles mirja palavikku? Haigestumise korral on palavik organismi kaitsereaktsioon. Armukadedus on psüühiline palavik, mis sunnib tegutsema. Ainult
et nüüd oleneb kasvatusest, intelligentsist jm. , kuidas tegutsetakse, millised teed valitakse, et häiriv situatsioon likvideerida. Eelduseks on, et
toimub midagi häirivat. Kui kõik on korras, aga ikkagi paanitsetakse palavikuliselt, siis niisuguse inimesega ei saa elada.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|