Beith
Elulõpuni neitsi        Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003 Viimane külastus: 19.08.2013 Asukoht: maal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 12:06 |
|
|
Esmasünnitus
Kuna sünnitus ja lapsed on seksi tagajärg, mitte küll alati, ent siiski...
Mind huvitab, kuna lastega naiskodutud sünnitasid oma esimese järeltulija..Kui noored te selhetkel olite?
Kui oluline on vanus esmasünnitaja puhul? Mis on teie arvates see alam ja ülempiir...
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 13:37 |
|
|
ylem ja alampiir mingi kindlasti olemas on kellele isiklik, kellele yhiskonna "normidele" vastav aga eks see nagu muugi siin elus alga
ikka sellest, mis sul körvade vahel on
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 14:14 |
|
|
Arvan, et lastesaamine on kõige kergem 20-30 aastasena. Ka vanema- või nooremana on võimalik lapsi saada, kuid siis on energia teine. Nooremana jääb
puudu küpsusest, vanemana võib jõust puudu olla.
Olen suht vanade vanemate esimene laps, ema aeg-ajalt kurtis, et vanus andis tunda.. Kui just keisriga ei sünnitata, siis on ikka oluline paindlikus
ja oskus lõdvestuda, ka luude liikuvus on oluline. Kui esimene laps sünnib pärast 30-aastaseks saamist naisele, kel keha ja vaim treenimata, siis
sünnitus on oluliselt raskem (tavaliselt, erandeid on alati )
|
|
|
cleona
kivimüüridel kõndija       Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002 Viimane külastus: 27.06.2009 Asukoht: hetkel siin Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 16:41 |
|
|
Esimene laps sündis kui olin 22.Oma arust täiesti õige aeg.Targad inimesed ja raamatud väidavad riskipiirist alates 35eluaastat.Võta sa kinni,India
sünnitas ka 65a.naine terve lapse.Eks see piir jookseb sealt kuhu keegi selle tõmbab.
Millal on õige aeg?Ehk siis kui tunned et oled selleks valmis.
Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui "vanu häid aegu".
|
|
|
michelle
ERILISELT OHTLIK INIMENE     Postitusi: 586
Registreeritud: 21.11.2002 Viimane külastus: 12.07.2009 Asukoht: kuupeal Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 16:47 |
|
|
rasedaks jäin 19 aastaselt ja sünnitasin 20 aastaselt. alampiiri ma ei paneks, sest alampiiri määrab pigem vastutusvõime ja küpsus eluks. ma ei mõtle
materjaalset küpsust. ülempiir...no see on suhteline, aga eks kui naine sünnitab 45 aastaselt siis on lapse puberteeti jõudmise ajaks lapsevanem nii
vana et raske noore inimese tujutsemist taluda ja sellele piire seada. aga ka see on suhteline. ainus miinus on see et vanemana sünnitanud naise laps
jääb varem ilma emata.
elan vaid korra...seepärast kasutan juhust ja proovin ta ära.
|
|
|
Beith
Elulõpuni neitsi        Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003 Viimane külastus: 19.08.2013 Asukoht: maal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 18:30 |
|
|
Aga kas lastega hakkamasaamine sõltub teie arvates vanusest või lihtsalt individuaalse inimese arengutasemest...
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 18:53 |
|
|
Esimese lapse sünnitasin nädal enne 22aastaseks saamist.....viimase 32a-selt.
Aga millal alustada?.....minu arvates peaks inimene olema nii füsiliselt kui ka moraalselt küps sellex.
Ära kaeva teisele auku.......
|
|
|
cleona
kivimüüridel kõndija       Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002 Viimane külastus: 27.06.2009 Asukoht: hetkel siin Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 18:53 |
|
|
Sõltub mida silmas pidada.14a võib ka eeldada et tema jaoks on õige aeg sünnitada aga kas temast on lapse hooldajat ja kasvatajat,materiaalset
toetajat.Kahtlen.Hakkama saamisel siiski muud tegurid mängu tulevad.Milline üldse on lapsega hakkama saamine?Imetamine,kasvatamine,koolitamine või
kõik kokku?
Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui "vanu häid aegu".
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 19:12 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Beith
Aga kas lastega hakkamasaamine sõltub teie arvates vanusest või lihtsalt individuaalse inimese arengutasemest...
Mõni on kahekümneselt kurnatud vanainimene ja virinal pole otsa ega äärt. Teine pakatab 30-selt tegutsemislustist ja mõne 35-se emme laps saab sootuks
rohkem aega, lusti ja tähelepanu kui mõne 20-se laps, kuna 20-sel koolid pooleli ja laps sootuks hoida. 30-sel aga just lapse jaoks aeg maha võetud.
Ei sõltu vanusest. Pigem igaühest individuaalselt. Kuigi ma leian et kaalukauss kaldub hetke hariduslike püüdluste möödapääsmatuse avastamise tõttu
sinna küpsete emmede kasuks.
Minu esimene sündis kui olin 29, kohe sain ka 30. teine kui olin 33. Kolmandat kujutan ette 36-selt millaski ja kui antakse siis enne 40-t võiks ju
veel üks olla ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
sinisilm
elas kord...       Postitusi: 1063
Registreeritud: 22.05.2003 Viimane külastus: 22.06.2012 Asukoht: lõunas ikka lõunas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 21:40 |
|
|
Mina olin 25 ja arvan, et piisavalt norm vanuses.Raskus seisnes selles, et juhtus see keset õpinguid ja akadeemilisele ka ei raatsinud minna...Aga
kasuks tuli ta selles mõttes, et tundsin, kui palju mul tegelikult jõudu on kõiges vastu pidada ja puudus võimalus last liialt hellitada.Nüüd on hea
meel, et ta mul selline iseseisev ilmakodanik...
Sellele ei olegi vastust.Ei ole kunagi olnudki.Sellele ei saa kunagi vastust olemagi.See ongi vastus. G.S.
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.06.2003 kell 23:17 |
|
|
Piirid paneb paika ikka inimene ise enda jaoks...või siis ühiskonna tavade järgi, kui ta neid hirmsasti järgida tahab
Minu esimene laps sündis kui olin 17,5 aastane. Mutid soigusid ja näitasid näpuga. Oi kui vara jne.
Teine laps sündis kui olin 22.
Kolmas laps sündis kui olin 28.
Esimese lapsega olin noor ja üksi. Hakkama sain Suur ja tubli poiss nüüd ja laita pole küll miskit. Ju siis olin küps last saama ja oskasin temaga
ka hakkama saada.
Vanus ei näita veel seda, kas saad lapsega hakkama ja oled valmis. Ikka sisemine küpsus ja enesetunne seda isiklikult igaühele ütlevad
Minu viimaseks piiriks on 35. Kui selleks ajaks pole ühte last veel sünnitanud, siis ilmselt rohkem ei sünnita ka. Aga 100% ma seda väita küll ei
julge.
Samas tean ma naisi, kes on sünnitanud 15 aastaselt ja on imehead emad olnud ja lapsed tublid, õpivad koolis hästi ja igati hästi kasvatatud.
Ühest vastust siin polegi. Igaüks peab selle ise enda jaoks selgeks tegema.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
roosi
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 620
Registreeritud: 27.07.2002 Viimane külastus: 19.11.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.06.2003 kell 09:13 |
|
|
Pole siiani veel sünnitanud seega arvan et see inimese enda tunnetus millal sünnitada ja millal ta selleks valmis on
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.06.2003 kell 09:20 |
|
|
olin kasinasti 18 ja sel hetkel ei tundunud see vara midagi tagant järele heiaetada pole mõtet......kõik siiani õigel ajal n. õigel kohal
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Metsamoor
Algaja   Postitusi: 13
Registreeritud: 20.11.2002 Viimane külastus: 7.04.2010 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.06.2003 kell 09:41 |
|
|
Sünnitasin oma esimese ja seni ainasa lapse kui olin 31. Kõik läks kenasti, probleemideta ja poiss on nüüd armas 4-ja aastane terve laps.
Ainus mida vahel mõelnud olen on see, et ilmselt noorema emana võtaksin asju kergemalt. Kui kuulan nooremaid emasid siis on nemad jätnud oma 4-jaseid
ja veelgi väiksemaid lapsi üksi koju. Mina ei ole seda senini teinud ja ilmselt ei juhtu seda ka veel nii peagi mitte. On see sellest et vanemana
tajud ja oskad ohtu rohkem karta?
|
|
|
Beith
Elulõpuni neitsi        Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003 Viimane külastus: 19.08.2013 Asukoht: maal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.06.2003 kell 10:00 |
|
|
Ma 20 ja pole veel siia ilma kedagi toonud...Vahel mõtlen küll, et tahaks, hing ja keh nagu on valmis...Kuid siis hakkan mõtlema, et kool veel
pooleli, et vist ikka ei saa...Kuigi tahtmist oleks päris kõvasti..Mees kah tahaks väikest väänikut perre..
Usun, et hakkama saaksime suurepäraselt.
Ent jah, 20 ju üsna lapseiga alles, mis siis, et peagi kukub 21 juba. paar kuukest veel...
 
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.06.2003 kell 10:25 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Metsamoor
Sünnitasin oma esimese ja seni ainasa lapse kui olin 31. Kõik läks kenasti, probleemideta ja poiss on nüüd armas 4-ja aastane terve laps.
Ainus mida vahel mõelnud olen on see, et ilmselt noorema emana võtaksin asju kergemalt. Kui kuulan nooremaid emasid siis on nemad jätnud oma 4-jaseid
ja veelgi väiksemaid lapsi üksi koju. Mina ei ole seda senini teinud ja ilmselt ei juhtu seda ka veel nii peagi mitte. On see sellest et vanemana
tajud ja oskad ohtu rohkem karta?
Ma ei tea, kas tegemist on ohu tajumisega, aga neljase ja noorema lapse koht ei ole üksinda kodus!!!
Tegelikult oleks päris huvitav teada, mida ütleb lastega juhtunud õnnetuste kohta lapsevanemate vanuse kohta tehtav statistika. Kui sellist oleks. Kas
on sel ohtude tajumisega mingit pistmist või ei?
Jah, ma olen ise ka oma neljase poja suhtes pidevalt ülimalt valvel, kuigi ma ei usu, et see on vanusest tingitud. Küll aga on inimesed ise siinkohal
erinevad. Ühele on miski mõeldamatu, teisele ainuvõimalik. Mine sa siis võta kinni.
Aga sellesse pooleliolevasse kooliaega ma teadlikult last küll ei teeks. Kui juhtub, siis jah. Kätt ette ei pane. Aga käsutuses oleva ajaga ...
Kannatab ema ja kannatab laps. Sest ükski ajaliselt pingeline stressisituatsioon ei tule kasuks. Kõik võib ju ok olla, aga küll on ka neid, kes ühel
hetkel leiavad, et lootsid, et jõuvarud on suremad. Ja laps teha teadmisega, et küll vanaema hoiab! Sorry, aga lapse kasvatamisega tegelegu vanemad,
vanavanemad on hädalahendus, hea kui on abiks.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 11.06.2003 kell 10:30 |
|
|
Kuigi jah, esmasünnituse puhul võib ju iga rolli mängida ja see võib naisele raskem olla. Aa võrreldes end ja oma nooremaid emaks saanud tuttavaid,
siis minul on läinud niipalju lihtsamalt kui enamusel. Nagu polekski sünnitanud mõne arvates. Pigem mängib siin rolli ka iseenda ettevalmistus
sünnituseks. Kui sa tead, mis sinu kehaga raseduse ja sünnituse ajal toimub ja oskad end aidata, oled end ettevalmistanud, see on võimalik rääkigu
teised mis tahavad, siis on ka omal lihtsam. Küpses eas emmesid olen mina neis ettevalmistustes aga enam täheldanud ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
PrettyLizi
väikeste viguritega       Postitusi: 1266
Registreeritud: 26.01.2003 Viimane külastus: 26.08.2009 Asukoht: maa ja taeva vahel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.06.2003 kell 23:36 |
|
|
Ise 22 ja veel last pole ja lähema 3 aasta jooksul teadlikult ei planeeri ka - koolid ja muu see taoline on ees. Kui tuleb siis tuleb, kätt ette ei
pane.
vanus ei mängi rolli, pea asi, et ise oled valmis võtma seda vastutust.
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.06.2003 kell 06:35 |
|
|
Mina olen sünnitades 24 aastane.
Ja ma sünnitan oma esimese lapse kevadel
Siis kui puudele tulevad hiirekõrvus lehed ja esimesed linnud laulavad
Ja mulle sünnib laps, keda ma väga kaua oodanud olen ja vahel alla andsin saamise osas.
Ja ma armastan oma last väga-väga. Ja üritan olla parim ema.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage OTSINGUT
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.06.2003 kell 19:38 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Kuigi jah, esmasünnituse puhul võib ju iga rolli mängida ja see võib naisele raskem olla. Aa võrreldes end ja oma nooremaid emaks saanud tuttavaid,
siis minul on läinud niipalju lihtsamalt kui enamusel. Nagu polekski sünnitanud mõne arvates. Pigem mängib siin rolli ka iseenda ettevalmistus
sünnituseks. Kui sa tead, mis sinu kehaga raseduse ja sünnituse ajal toimub ja oskad end aidata, oled end ettevalmistanud, see on võimalik rääkigu
teised mis tahavad, siis on ka omal lihtsam. Küpses eas emmesid olen mina neis ettevalmistustes aga enam täheldanud ...
Sõltuks sünnituse
raskusaste vanusest, siis poleks häda midagi
Kuigi toetan kahel käel, et ettevalmistust ja lõdvestamist jne...peab enne ikka õppima.
Ei sõltunud minul asi üldse mitte vanusest. Kaks esimest olid raskuselt ja pikkuselt peaaegu ühel tasemel, kuigi vahe oli 5 aastat. Kolmandaga, aga
lihtsalt teed ei avanenud Ei aidanud ei lõõgastumised, rohud ega muu. Tuli lõigata.
Samuti oli mu emal...temal veel hullem...mõlemate lastega ei avanenud. Ka õel suht rasked sünnitused olnud, kuigi parimas eas sünnitanud.
Mingil määral see ikka päritav. Aga selles suhtes küll õigus, et ehk üle 20-sed mõtlevad rohkem sünnituskäigule ja üritavad asjadega rohkem kursis
olla ja rohkem õppida. Ei taha muidugi siin solvata nooremaid emmesid. Kõik ikka suhtumisest oleneb.
Õnneks on praegusel ajal võimalik kõike õppida, on perekoolid, võimlemised jne. Varem sellist võimalust polnud, ja läksid sünnitama nagu visataks pea
ees külma vette Ei olnud ka raamatautest õiget infot saada. Kästi ikka selja peal olla ja mitte liigutada...et mitte ennast väsitada...ääretult
tobe
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
sirli
Vaikne vaatleja       Naine Postitusi: 2410
Registreeritud: 08.06.2003 Viimane külastus: 6.02.2021 Asukoht: muutub pidevalt,enamasti seal,kus on soe ja kindel Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.06.2003 kell 12:40 |
|
|
Ma olen 20.aastane ja pole veel sünnitanud. Ma arvan isiklikult, et olen veel liiga noor. Last peaks saama siis, kui tunnetad, et oled vaimselt küps
selleks, mina veel vist ei ole valmis nii suureks vastutuseks. Ja, Kayleigh´n I, sul on hästi armsad mõtted, minagi kujutan asju umbes niiviisi ette
Kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest, mida ihkad, siis sa hiljem üle kõige samu unistusi vihkad
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.06.2003 kell 00:50 |
|
|
Eks mingid piirid ikka on. Samas võin öelda, et vahel väljub asi kontrolli alt, seega peabki see nii olema.
Kas me ise ikka oleme need õiged asja hindama?
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.08.2003 kell 13:41 |
|
|
Poja sündides olin 23 ja tütrekese sündides 26. Siiani arvan, et olin õiges eas..kuigi see on nii suhteline ju
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.08.2003 kell 14:28 |
|
|
Mul veel lapsi pole. Kunagi põhikoolis olin kindel et ynnitan nii 17/18 sest sõbrannal oli ema tast 18 aastat vanem ja tundus nii mõnus ja nooruslik.
Nyyd aga mõtlen, et õige aeg on siis kui laps ise tuleb. Ent eriti ei poolda, kui nii fyysiliselt kui vaimselt ebakypsed emaks saavad.
Samas yks teooria, mis nyyd eelnevaga vasträäkiv on, seisneb selles, et laps on kaval synnitada nii 15 aastaselt, sest siis on ta selleks ajaks kui
keskkool/ülikool lõppeb juba suur ja iseseisev ja siis emal hea lihtne oma elu elada ja karjääri teha
|
|
|
Oiwa
Algaja   Postitusi: 67
Registreeritud: 11.07.2003 Viimane külastus: 25.01.2006 Asukoht: tippus Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.08.2003 kell 14:54 |
|
|
Minu ema sünnitas mind siis,kui tema oli 30 aastat vana,kusagil selles kandis peabki vist sünnitama,siis on ikka mingi vastutuse tunne ka vanemal
olemas.Kui vaadata neid noori emasid,kes varakult sünnitavad,siis nendel on veel tahtmine ringi liikuda mööda pidusid ja lapsi kasvatavad tegelikult
keegi teised. ja kui siis juhtub midagi lapsega või tekkivad mingid kasvatusvead,alati süüdistatakse kedagi teist-tegelikult on süüdi ikkagi
sünnitaja.Seega sünnitamiseks peab tõepoolest valmis olema.
OIWA-line
|
|
|