Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2  >>
Autor: Teema: surnute kartmine
vantark
algaja



Postitusi: 1670
Registreeritud: 02.04.2003
Viimane külastus: 4.01.2008
Asukoht: tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.10.2003 kell 17:35 Reply With Quote
kartma on vale sõna aga kõhe tunne on küll





I saw a birdie in the sky, it made a poopoo in my eye, Im not mad and I dont cry, Im just glad that cows can´t fly

View User's Profile View All Posts By User
Oleskleja
Laiskur



Postitusi: 573
Registreeritud: 05.02.2003
Viimane külastus: 15.12.2019
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.10.2003 kell 18:59 Reply With Quote
Surnu või laiba kartmisel on väga suur osa ürgsel enesalalhoiuinstinktil.Eks me olime omalajal üsna kergelt kättesaadavad ja abitud saakloomad.Kui inimloomad nägid omasuguse korjust, oli kindlasti edukam ellujääja neist see, kes kabuhirmus minema jooksis ja end ära peitis.Nii ma arvan jah.





Isegi postitada ei viitsi.

View User's Profile View All Posts By User
eero
sugumürsk



Postitusi: 2789
Registreeritud: 06.05.2002
Viimane külastus: 27.11.2012
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.10.2003 kell 19:14 Reply With Quote
ei karda aga rõve on...
täna käisime metsas mõõtmas ja siis leidsin surnud koera sealt haises ja mädanes...väga jõle vaatepilt.....





www.ekore.ee

View User's Profile View All Posts By User
püsimatu
püsiväärtustaja



Postitusi: 2542
Registreeritud: 07.09.2003
Viimane külastus: 9.07.2007
Asukoht: tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.10.2003 kell 20:41 Reply With Quote
Ütleks siis nii, et kui metsateel jalutades vedeleb teel ees surnud kassi, koera, linnu ,konna, siili, roti jne rajakas...siis astun edasi...matustel, haiglas...ei karda...kusjuures surnuaiad mulle tohutult meeldivad...selline rahu...aga kui peaks surnuga üksi ööläbi ühes ruumis viibima, siis ikka kõhe oleks küll ja vaevalt, et uni tuleb...nii, et kõik on suhteline...ärge kelkige oma kartmatusega





Tulnud eluteatrisse, istume rumalalt seljaga lava poole. Näeme kullatud sambaid ja kaunistusi, jälgime rahvast tulemas ja minemas, ja kui tuli lõpus kustutatakse, siis küsime endalt hämmeldunult:mis on kõige selle mõte?
R.Tagore

View User's Profile View All Posts By User
ipsu
kodune



Naine
Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002
Viimane külastus: 18.11.2009
Asukoht: haapsalu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 04.10.2003 kell 10:35 Reply With Quote
Pole eriti surnutega kokku puutunud, nii et ei oka öeldagi.





Ära kaeva teisele auku.......

View User's Profile View All Posts By User
euqen
pläralära siirum-saarum tingel-tangel



Postitusi: 766
Registreeritud: 16.09.2003
Viimane külastus: 14.11.2020
Asukoht: Peaaegu Tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.10.2003 kell 22:36 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: eero
ei karda aga rõve on...
täna käisime metsas mõõtmas ja siis leidsin surnud koera sealt haises ja mädanes...väga jõle vaatepilt.....
Mis tõugu koer oli ........seda ei saa rõvedaks nimetada.
See on puhas inimeste lohakus, see näitab vastutustunde puudumist





On talutav ja ülal pidada odav!

View User's Profile View All Posts By User
mmunk
emeriiteremiit



Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003
Viimane külastus: 28.02.2014
Asukoht: siinpool võrtsu
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.10.2003 kell 15:52 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Mara
paljud kardavad surnuid kuna see on selline asi, millega iga päev lihtsalt kokku ei puutu...ka õudusfilmid on kõvasti oma töö teinud....


arvan et õudukaid selles süüdistada ei saa-kardeti ju är'koolnuid juba siis, kui jalgratastki polnud veel leiutatud. inimesel ju alateadlik hirm igasuguste muutuste ees. mis see surm muud on kui üks suur muutus?

meie vanavanemad kasutasid surnute kartmisest ülesaamiseks väga lihtsat vahendit- kui keegi ei julgenud surnut puudutada, siis tegi ta seda kellegi teise vahendusel. ehk siis üks puudutas koolnut, hoides samal ajal teisel (kartjal)käest. millest häda, sellest ka abi; ainult väiksemas koguses.

põhjus, miks surma ja surnuid tänapäeval rohkem kardetakse on see, et surm isoleeritakse (tinglik väljend) elust ja elavatest. kes meist on olnud surnuvahis? pesnud surnut? näinud pealt agooniat, teinud suremist leevendavaid/ raskendavaid protseduure?

meil viiakse ju vanad inimesed vanadekodusse, kust edasi satuvad nad kas otse surnukuuri või siis teevad vahepeatuse haiglas. viimase variandi teeb kõige hullemaks asjaolu, et seal topitakse vanake rahusteid täis ja nii jääb agoonia ära. agoonias elab inimene läbi nö "halvad" lõpetamata sündmused, millega elu ajal ei juletud tegeleda. nüüd saadetakse hingeke koos selle lõpetamata saastaga maise keha viimsele teekonnale!

kujutage ette: te saadate oma 60aastase ema (vabatahtlikult, sest nii on see ju kombeks saanud) vanadekodusse. seal ta sureb ja te lasete ta kremeerida. kui sinna juurde lisada eksistentsialistlik maailmakäsitlus ning ühiskonna surmaeitav hoiak (nö igavese inimese maailmavaade ehk "homme-hakkan-heaks", siis pole ime, et inimesed kardavad kõike, mis surmaga seotud. tuttav ja loomulik on ju muutunud võõraks ja tundmatuks.

selle tõenduseks küsimus: kui palju te mäletate surmaga seotud endeid.. või üldse endeid? jaah- kui must kass läheb üle tee, siis on oodata õnnetust; kui metsast hõigatakse, ei tohi vastu hõigata jne jne. kultuuride kokkupõrkel kaob esimesena reeglina konstrukiivne pool (kasulikud ended jms), jääb alles neurootiline pool. osalesin aastake tagasi ühes esprimendis, kus paluti auditooriumil 5 minuti jooksul kirja panna kõik ended, mis pähe tulevad. tulemus: neist 95% olid sellised, mida ei tohi teha, mis toob õnnetusi jne jne. selle kõik võib üle kanda ka inimese suhtesse surmaga - jäänud on vaid see neurootiline pool ja sellestki tahetakse lahti saada.

krt kukkusin lobisema..

View User's Profile View All Posts By User
madu
ületamatult kitsarinnaline



Postitusi: 2415
Registreeritud: 09.07.2003
Viimane külastus: 18.10.2012
Asukoht: seal, kus internet
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.10.2003 kell 15:59 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
Ütleks siis nii, et kui metsateel jalutades vedeleb teel ees surnud kassi, koera, linnu ,konna, siili, roti jne rajakas...siis astun edasi...matustel, haiglas...ei karda...kusjuures surnuaiad mulle tohutult meeldivad...selline rahu...aga kui peaks surnuga üksi ööläbi ühes ruumis viibima, siis ikka kõhe oleks küll ja vaevalt, et uni tuleb...nii, et kõik on suhteline...ärge kelkige oma kartmatusega

Täpselt!
/me varsti ainult tsiteeribki





"Isane peab olema karvane, haisev ja väga resoluutne."
Aleksei Turovski, Drosophilate (äädikakärbeste) partnerivalikust

View User's Profile View All Posts By User
Beith
Elulõpuni neitsi



Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003
Viimane külastus: 19.08.2013
Asukoht: maal
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.10.2003 kell 16:57 Reply With Quote
EI karda eriti surnuid, vähemalt mitte matustel. Seal on nad justkui nukud kirstus ja ei meenuta üldse neid inimesi, kes nad olid elusatena.
KUid kui peaks kusagilt võsaalt mõne laiba leidma, siis ehmataks küll ennast kandeks.
Kuid surm on üks osa elust ja ei ole mõtet seda mahavaikida. Mida enam seda lahtiseletada ja mõelda selle üle, seda selgemaks ta saab..Kuigi surma ja elu saladusi selle käigus ei avasta.Ehk kaob lihtsalt hirm ära ja see teema ei ole enam nii tabu.





Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.

View User's Profile View All Posts By User
Ayle
Algaja



Postitusi: 9
Registreeritud: 13.07.2003
Viimane külastus: 11.01.2004
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.10.2003 kell 23:10 Reply With Quote
Kui ma surnuid ja nende hingi vms. kardaksin, oleksin vist ammu hulluks läinud. Mul nimelt maja juurest otse üle tee jääb surnuaed. Väga kena on seal, kusjuures, see on rohkem nagu puudesalu või nii. Käin seal tihti jalutamas, hauad ei häiri üldse. Ma ei mõista miks sellest nii suurt numbrit teha.
Iseasi on aga surnukehadega. Pole neid just eriti elu jooksul näind ega pole erilist isu ka selle järgi. Karta pole midagi, pigem ebameeldiv on vaadata seda tühja kesta.





Me saame muuta seda, mis me teeme. Kuid me ei saa muuta seda, mis me oleme.

View User's Profile View All Posts By User
muhhin
Kuuvarjutus



Postitusi: 4532
Registreeritud: 10.12.2002
Viimane külastus: 17.06.2020
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2003 kell 08:11 Reply With Quote
Ei karda ma surnuid aga puudutama kah ei kutsu eriti






View User's Profile View All Posts By User
püsimatu
püsiväärtustaja



Postitusi: 2542
Registreeritud: 07.09.2003
Viimane külastus: 9.07.2007
Asukoht: tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2003 kell 08:53 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Ayle
Kui ma surnuid ja nende hingi vms. kardaksin, oleksin vist ammu hulluks läinud. Mul nimelt maja juurest otse üle tee jääb surnuaed. Väga kena on seal, kusjuures, see on rohkem nagu puudesalu või nii. Käin seal tihti jalutamas, hauad ei häiri üldse. Ma ei mõista miks sellest nii suurt numbrit teha.
Iseasi on aga surnukehadega. Pole neid just eriti elu jooksul näind ega pole erilist isu ka selle järgi. Karta pole midagi, pigem ebameeldiv on vaadata seda tühja kesta.


ma ei tea kohe, mis eriline huvi mul on surnuaedade vastu, nii kui kuskile võõrasse linna jõuan, siis surnuaial pean kindlalt ära käima...tuttavad naeravad mind seepärast ja küsivad, et kas kohta otsin...aga no meeldivad surnuaiad, oi kuidas meeldivad...tea, vahest seepärast, et lapsena sai tihti koos vanaemaga surnuaial käidud, pea iga nädal...

View User's Profile View All Posts By User
viidik
tütrekesega



Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 21.01.2018
Asukoht: Tartumaa, Veskiorg
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2003 kell 09:46 Reply With Quote
Meil suri naise vanaema laupäeva öösel koju ära. Surnukuuri võeti aga alles esmaspäeval, niisiis jäi ta ka pühapäeva ööseks koju. Oli ikka teisiti küll, teades, et kõrvaltoas surnud inimene on. Mina ikka magasin, aga naine-ämm ei saanud vist sõba silmale.





Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?

View User's Profile View All Posts By User
Ayle
Algaja



Postitusi: 9
Registreeritud: 13.07.2003
Viimane külastus: 11.01.2004
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2003 kell 18:40 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
Tsitaat:
Algne postitaja: Ayle
Kui ma surnuid ja nende hingi vms. kardaksin, oleksin vist ammu hulluks läinud. Mul nimelt maja juurest otse üle tee jääb surnuaed. Väga kena on seal, kusjuures, see on rohkem nagu puudesalu või nii. Käin seal tihti jalutamas, hauad ei häiri üldse. Ma ei mõista miks sellest nii suurt numbrit teha.
Iseasi on aga surnukehadega. Pole neid just eriti elu jooksul näind ega pole erilist isu ka selle järgi. Karta pole midagi, pigem ebameeldiv on vaadata seda tühja kesta.


ma ei tea kohe, mis eriline huvi mul on surnuaedade vastu, nii kui kuskile võõrasse linna jõuan, siis surnuaial pean kindlalt ära käima...tuttavad naeravad mind seepärast ja küsivad, et kas kohta otsin...aga no meeldivad surnuaiad, oi kuidas meeldivad...tea, vahest seepärast, et lapsena sai tihti koos vanaemaga surnuaial käidud, pea iga nädal...


Ma ka mäletan, kuidas ma väiksena koos vanaemaga seal talvel oravatele küpsiseid viisin. Ilmselt ei saagi mingeid halbu mälestusi tekkida kohaga, mis on iseenesest rahulik ja vaikne. Mõned inimesed lihtsalt mõtlevad liiga palju asju selliste paikade kohta välja.





Me saame muuta seda, mis me teeme. Kuid me ei saa muuta seda, mis me oleme.

View User's Profile View All Posts By User
tuti
Algaja



Postitusi: 31
Registreeritud: 09.10.2003
Viimane külastus: 1.11.2003
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.10.2003 kell 01:18 Reply With Quote
pärast oma kalli vanaisa surma (1996) on suhtumine surma ja surnusse muutunud.

Enne seda ikka pelgasin,peale seda mitte

View User's Profile View All Posts By User
dillinger
Kollanokk



Postitusi: 4670
Registreeritud: 14.07.2003
Viimane külastus: 25.04.2018
Asukoht: õige
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.10.2003 kell 11:33 Reply With Quote
Elavaid tuleb karta ,mitte surnuid!

TJ





Mõttega seks on tõepoolest parim!

View User's Profile View All Posts By User
VadeMecum
Algaja



Naine
Postitusi: 92
Registreeritud: 29.11.2003
Viimane külastus: 5.04.2009
Asukoht: Võrumaa
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.12.2003 kell 16:55 Reply With Quote
mul pole surnutega õnneks palju kogemusi olnud...
Ma ei karda neid aga miski neist tekitab sellise halva tunde ja masenduse....

View User's Profile View All Posts By User
Aike
unenägudemeister



Postitusi: 864
Registreeritud: 18.07.2003
Viimane külastus: 19.03.2011
Asukoht: Tartu
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.12.2003 kell 17:04 Reply With Quote
Ei karda olen sellega piisavalt palju kokku puutunud.Loomulikut pole ka mingit tõmmet nende poole.
Võtan seda kui elu paratamatut osa me kõik ju liigume vaikselt sinnapoole.
Palju enam kardan tõesti elavaid.Neilt võib kõike oodata,Seinast seina.





Elu on elamiseks mitte irisemiseks.

View User's Profile View All Posts By User
sinisilm
elas kord...



Postitusi: 1063
Registreeritud: 22.05.2003
Viimane külastus: 22.06.2012
Asukoht: lõunas ikka lõunas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.12.2003 kell 18:05 Reply With Quote
Pole kunagi puutunud ja pelgan...hoian kaugele...





Sellele ei olegi vastust.Ei ole kunagi olnudki.Sellele ei saa kunagi vastust olemagi.See ongi vastus. G.S.

View User's Profile View All Posts By User
TechKiller
Algaja



Postitusi: 7
Registreeritud: 06.12.2003
Viimane külastus: 25.12.2003
Asukoht: Järva-Jaani Bike Club
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.12.2003 kell 19:32 Reply With Quote
mina ei usu surma .. vastan ausalt.. selles mõttes ei usu et nagu.. kuidas saab inimine ära surra.. midagi peab ju peale seda juhtuma





---TéC Ad---

-Kui sa näed seda lugeda siis oled liiga ligidal-

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
pisimumm
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 507
Registreeritud: 29.11.2003
Viimane külastus: 23.01.2009
Asukoht: Tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.12.2003 kell 13:52 Reply With Quote
Ma kardan neid,kes tahavad,et mina oleksin surnud.Ma loodan,et neid palju pole.Aga milleks surnuid karta?Õudusfilmide pärast äkki?????





Ära nuta, sest elu ei vääri pisaraid.

View User's Profile View All Posts By User
ishtar
Algaja



Postitusi: 24
Registreeritud: 21.12.2003
Viimane külastus: 10.01.2004
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.12.2003 kell 12:26 Reply With Quote
surnut pole vaja karta, surm nagu sündki- elu osa(ehk siis lõpp )
sai lahkamisel käidud. seal olid laibad ikka väga vanad- formaliini sees säilitatud. tunnet küll ei tekkinud et need ka kunagi inimesed olnud. lihtsalt tükk liha. aga hais
-see oli vinge-oli tahtmine nii kiiresti kui võimalik ruumist lahkuda. loomainstinkt

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0169539 sekundit