Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.06.2003 kell 23:58 |
|
|
Kas tõesti on olemas kustumatud tunded?
Kui tõenäoline tundub teile see, et mõni inimene on teid 13 pikka aastat armastanud. Olenematta sellest, et vahepeal olete väga valedel hetkedel
kohtunud. Tema kinni, sina kinni jne. Ja siis ühel ilusal päeval ilmub ta teie ellu ja teatab - me oleme teineteisest nii kaugel ja kohati unustab ehk
keegi kellegi olemasolu, aga MA POLE HETKEKSKI LAKANUD SIND ARMASTAMAST.
Tegelikult on asi vastastikune. Sel hetkel tundub sulle kogu senine elatud elu mõtetuna. Kõik püüdlused leida kedagi või kelleski seda õiget mõtetuna.
Sa näed oma kaaslases vaid meest, kelle kõrval oled olnud ilma midagi sellist erilist tundmatta.
Kuidas käituksite? Loobuksite oma sesnisest elust? Jätaksite kõik sinnapaika ja läheksite oma armastatu juurde?
Pealegi elab ta teises riigis. Ainus reaalne võimalus on sinna kolida. Kas oled valmis riskima ja jätma kõik, et olla lõpuks lõpuni õnnelik, sest sa
tead, et ainus võimalik viis saavutada rahu, on olla tema kõrval.
|
|
|
saadanas
Kasutaja    Postitusi: 247
Registreeritud: 15.03.2003 Viimane külastus: 9.01.2005 Asukoht: olemas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 00:06 |
|
|
Kui teaks, et see on tõesti just see õige, läheks, ei kohkuks.
Ka aimates vaid seda peaks riskima, kaotada pole palju vaid mõni aeg oma elust, võita aga võid kõik.
Tõde seisneb vaid antud ajahetkes. Hiljemisem on kõik juba subjektiivne tõlgendus
|
|
|
Blond_Bimbo
tuulest viidu     Postitusi: 701
Registreeritud: 21.04.2003 Viimane külastus: 20.06.2011 Asukoht: Eesti Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 07:53 |
|
|
Sama siin. Pärast poleks vähemasti põdemist, et miks ei kasutanud ära vb ainust taolist võimalust elus.
Maailmale oled sa lihtsalt keegi, kellelegi aga terve maailm.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 08:27 |
|
|
Kõige enam kahetseme lõpeks ikkagi katsumata võimalusi.
Aga mida ma teeks ... It depends ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Pioneer
Kasutaja     Postitusi: 390
Registreeritud: 08.04.2003 Viimane külastus: 21.04.2007 Asukoht: talin Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 10:38 |
|
|
Armastuse nimel tehakse igasugu asju. Su süda ei annaks sulle hiljem asu, kui sa jätaks selle tegemata.
/ Kes aitab sinu kõrvatagust sügada, selle juttu on ka mõnus kuulata /
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 11:51 |
|
|
Minu jaoks tekib aga siinkohal küsimus senisest elust. See 13 aastat on ikka tükk aega. Ja sinna on mahtunud kindlasti ka suhe/suhteid. Needki
peaks olema reeglina tunnetega seotud. Kui see 13 aastat on täidetud samuti helluse, hoole ja armastusega, kuigi nüüd lööb see vana uus armastus taas
pea segi, siis .. Ma ei tea ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
bohemian
susserdis...paberitega     Postitusi: 566
Registreeritud: 06.06.2003 Viimane külastus: 9.02.2008 Asukoht: seal kus vaja .... Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 12:28 |
|
|
selles et keegi kuskil kes sind 13 aastat armastanud on teeb sind õnnelikuks ainsana siin ilmas seda ma ei usu...
13 aastat hiljem seda on võimatu taibata...tunne peab olema kohe.
ja kui aegajalt kohtutakse ega see ei anna mitte mingisugust pilti inimesest kui tervikust. võid minna ja sa ei saa kunagi ette teada mis sind
ootab.
ok suhtlesit ekunagi ammu need 13 aastat tagasi pidevalt...ja nyyd on lõpuks teil võimalus koos olla... inimesed muutuvad ja 13 aastat on ikkagi pikk
pikk aeg.
kui seda kohe ära ei tabanud et tema see ainus ja õige on siis järelikult pole. kui ta oleks seda olnud siis poleks pooleliolevad suhted lugenud ja
oleksite need jätnud kuhu tahes
kurb aga ni ta vist on...
kelle sohilaps mina kyll olen?
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 12:44 |
|
|
Praegu ei läheks ma enam kuskile Mul on just selline kaasa, keda vajan ja armastan.
Aga kunagi...kunagi oleksin läinud küll. Seda inimest pole enam elavate kirjas ja kange tahtmine oli talle ka järgneda sinna "ei kuhugi".
Kas ta oli SEE ÕIGE...ma ei tea. Aga aastad läksid....saime tuttavaks kui olin 14 ja lahkus ta igaveseks, kui mina olin 25. Selle aja sisse mahtus nii
palju...meie teed läksid eraldi. Aga kohtudes oli meil mõlemil silmis säde, mis andis mõista, et me kuulume kokku...meie hinged kuuluvad...kuigi
kunagi me salaja ei kohtunud ja voodisse ei roninud. Ta suri oma sünnipäeva päeval ja matus toimus minu sünnipäeva päeval. Mõtlen siiani temale
helluse ja armastusega. Ta oli midagi väga ilusat ja helget minu noorusajal. Ma ei tea, kas meil oleks tulevikku olnud...seda ei tea keegi. Kui ta
elaks ja mul poleks kallist kaasat, keda üle kõige armastan...siis vist isegi järgneks talle...isegi kui ta oleks teises riigis.
Praegusel juhul ei järgneks talle. Armastan oma meest üle kõige ja ei jätaks teda...mitte kunagi... 
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 13:22 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Minu jaoks tekib aga siinkohal küsimus senisest elust. See 13 aastat on ikka tükk aega. Ja sinna on mahtunud kindlasti ka suhe/suhteid. Needki
peaks olema reeglina tunnetega seotud. Kui see 13 aastat on täidetud samuti helluse, hoole ja armastusega, kuigi nüüd lööb see vana uus armastus taas
pea segi, siis .. Ma ei tea ...
Lugu lihtne. Sel hetkel mil me mõne inimesega lhku läksime, oli koos edasiminek suht võimatu. Temal ees sõjavägi. Vanemad ka pidid aasta hiljem
järgmisesse kohta kolima. Vanasti ju sõjaväälased olid 5 aastat ühes, siis 5 järgmises väeosas jne. Seega poleks ta Eestisse naasnud nii ehk naa.
Pealegi Tuli tal edasi õppida. Plaan oli Moskva Kõrgem Sõjakool. Nii nagu põlvest põlve mehed kõik sõjaväelased. Mis mina oleks seal Moskvas siis
teinud. Nii hästi ma ka venekeelt ei osanud, et mind mõnda Moskva ülikooli oleks vastu võetud. Jne.
Siis leppisime saatusega, et meil puudub ühine tulevik     
Mina jäin siia, tema lahkus. Selge oli see, et elu läks edasi. Kohtasin mina üht noormeest ja elasin temaga 7 aastat koos. Just aasta enne
lahkuminekut ilmus aga nagu maa alt välja to õige. Aga mina olin hõivatud, nii ta jäi. Siis läksin mina lahku, aga tema oli endale naise võtnud. Jälle
ei midagi.
Nüüd aasta tagasi tuli välja, et nad lahutasid. Jaanuaris käis ta Eestis. Kohtusime, rääkisime niisama. Ütelsin, et mu elu meenutab lõputut põrgut.
Aga ei väitnud, et kavatsen ka sellest noormehest lahku minna.
Ja nüüd, kus ma olin kindel, et veel paar head kuud ja ma olen vaba, ilmus ta äkki üleöö taas välja. Ja mitte sellesk, et niisama lobiseda, vaid
teatega, et kui ma endiselt teda armastan, siis tulgu ma temaga kaas. Ta võib ju elada kellegagi ja luua suhteid, aga mõtted on minuga.
Pean tunnistama, et mul sama. Olen olnud kahe inimesega koos. On olnud ka paar suhet, mis kusagile ei viinud, aga ma pole teda kunagi oma südamest
välja saanud ja iga kontakt on just kui tornaado, mis kõik mu sees segi paiskab. Pärast tema iga Tallinnas käiku olen nädalaid halvatud. Ma ei taha
kodus kellegagi suhelda ja istun õhtuti toas tekisees, silmad kinni, tema pilt silme ees, tema hääl kõrvus.
Aga kuidas ma oma pojaga koos Moskvasse kolin. Hmmm, tal läheb raskeks, sest ta ei oska sõnagi venekeelt. Aga seal koolis ilma selleta ei saa. Mul
lihtsam. Keel suus probleeme pole. Ma ei tea mida selle kõige peale enam kosta. APPI!!!!!!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 13:28 |
|
|
Hiirekas, see tõesti raske probleem. Kui ei lähe, süüdistad ennast elu aeg.
Kui lähed ja miski läheb halvasti, siis süüdistad, et läksid.
Pead paljud küsimused läbi arutama. Kuidas ta sinu lapsesse suhtub? Milline elustiil tal on. Pead ta tausta natuke uurima. Ehk võimalik ka kuu temaga
koos veeta suvel. Pead tegema palju eeltööd, et õige otsus teha.
Olen olnud samade küsimuste ees kunagi ammu. Mina lõin araks...ei julgenud...hiljem kahetsesin ja nüüd seda inimest üldse enam pole.
Õnneks läks minu elu õnnelikult edasi
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 14:11 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Hiirekas, see tõesti raske probleem. Kui ei lähe, süüdistad ennast elu aeg.
Kui lähed ja miski läheb halvasti, siis süüdistad, et läksid.
Pead paljud küsimused läbi arutama. Kuidas ta sinu lapsesse suhtub? Milline elustiil tal on. Pead ta tausta natuke uurima. Ehk võimalik ka kuu temaga
koos veeta suvel. Pead tegema palju eeltööd, et õige otsus teha.
nõustun Tiinaga, et ennem oleks vaja läbi mõelda, mida selline otsus endaga kaasa toob. Ja samas- kui te olete jaksanud oodata 13 aastat, siis võite
natike ennast pidurdada ka praegu, kuigi tunded nagu sunnivad kiirustama. Kuid kiirustamine on kurjast..
Keskkonna vahetuse tagajärjed jõuavad kohale mõne aasta pärast, kui suhe uudsus on kadunud.
ja enne otsuse langetamist võiksid veeta tõesti kasvõi mõni nädal temaga koos, ja siis kolmekesi-siis saad näha, kuidas ta saab sinu pojaga hakkama ja
kuidas poeg saab temaga hakkama..
ja veel-võiksid mõelda ka musta stsenaariumi variandile - mis saab siis kui kolidki sinna ja suhe mõne aja pärast läheb lõrri? kas tuled siis Eestisse
tagasi? kas sa suudaksid seda üle elada?
Tsitaat: Olen olnud samade küsimuste ees kunagi ammu. Mina lõin araks...ei julgenud...
njahh..mina olin ka, kuid ma olin sel hetkel vaba ja vallaline, lapsi polnud.. Ja ma läksingi..

|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 15:59 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: MonaLisa
njahh..mina olin ka, kuid ma olin sel hetkel vaba ja vallaline, lapsi polnud.. Ja ma läksingi..
ehh jahh. ma olen seda kutset vist alati alateadvuses oodanud. ja nüüd, kui se tuli, olen nõutu. ehh jahhh.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 16:02 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: MonaLisa
ja veel-võiksid mõelda ka musta stsenaariumi variandile - mis saab siis kui kolidki sinna ja suhe mõne aja pärast läheb lõrri? kas tuled siis Eestisse
tagasi? kas sa suudaksid seda üle elada?
just see mind vist vaos hoiabki. või, et siis lõppeks see sisemine teadmine, et kusagil on keegi. saaks lõpuks vabaks.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 16:56 |
|
|
Tjah, siin tahaks proovida. Kas kõik kolm osalist ühele "muruväljakule" mahuvad, kokku mängima sobivad või kukub keegi kividele. Ja minna
lasteta on üks asi. Lastega sootuks teine. Eriti kui laps on eas, kus ta nagunii otsib iseennast.
Samas kui üldse ei ürita, siis jääd elupäevade lõpuni kurtma kasutamata võimalust. Isegi kui tuleb uus armastus, mis näib ainumas ja igavene, sisi
alatiseks jääb kõhklus ja küsimus, aga mis siis kui ....
See ei ole ühe inimese otsus. Suurel määral on see lapse otsus. Jah, emal on oma sõna, aga tema vanus kohustab temaga arvestama.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 17:01 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Tjah, siin tahaks proovida. Kas kõik kolm osalist ühele "muruväljakule" mahuvad, kokku mängima sobivad või kukub keegi kividele. Ja minna
lasteta on üks asi. Lastega sootuks teine. Eriti kui laps on eas, kus ta nagunii otsib iseennast.
Samas kui üldse ei ürita, siis jääd elupäevade lõpuni kurtma kasutamata võimalust. Isegi kui tuleb uus armastus, mis näib ainumas ja igavene, sisi
alatiseks jääb kõhklus ja küsimus, aga mis siis kui ....
See ei ole ühe inimese otsus. Suurel määral on see lapse otsus. Jah, emal on oma sõna, aga tema vanus kohustab temaga arvestama.
Ehh jahh. Minu laps kostis eile nii, kallis ema, sa ju tahad ka kunagi õnnelik olla. Mina küll olen nõus Moskvasse kolima. Ta vist ei suuda vaatamatta
pikale selgitusele aru saada, mida see tegelikult tähendab. Kuigi vene kultuuris kasvaks temast üllesse kindlasti oluliselt asisem mees, kui siin.
|
|
|
kuriKass
kõikehõlmav pimedus      Postitusi: 1119
Registreeritud: 25.03.2003 Viimane külastus: 20.06.2016 Asukoht: igaviku lõpp Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 17:08 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
...Kuigi vene kultuuris kasvaks temast üllesse kindlasti oluliselt asisem mees, kui siin.
Nüüd lähen teemast kõrvale!
See kultuurirruum siin on täpselt nii hea või halb kui me ise!
Vabandan, lihtsalt ei seedi sellist "seal on palju parem, siin nii paha" juttu. Kui valesti aru sain, mis siis ikka.
Born under a bad sign
With a blue moon in your eyes.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 18:05 |
|
|
Ta võib ema jaoks ju sinna tahta, aga ta ei pruugi seal oluliselt asisemaks küll muutuda. Se kultuur ei tähenda siin veel midagi. Ma pelgaks pigem
sootuks teist sunda kui asisust.
Aga kui tema dobro on olemas, siis proovi. Esialgu siin, tuttaval pinnal äkki. Kui meespoolele on see viibimine siin võimalik. Moskva ja ema kõrval
uus mees võib olla liiga palju korraga. Moskva ei ole Tallinn.
Kuigi samas on mu hinges ka killuke kahtlust. Jah, me kahetseme enim kasutamata võimalusi, aga ... Kas need pidevalt teineteise leidmise/taasleidmise
teele veeretatud takistused ei näita, et teie teed ei ole päris sedaviisi kulgema määratud?
Ahh, ma ei tea milline lahendus on õige. Pole ka minu öelda. Proovimata sa teada ei saa. Proovides võid põletada saada. Valida on kaks rasket valikut.
Kumb on parem?
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 18:26 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: kuriKass
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
...Kuigi vene kultuuris kasvaks temast üllesse kindlasti oluliselt asisem mees, kui siin.
Nüüd lähen teemast kõrvale!
See kultuurirruum siin on täpselt nii hea või halb kui me ise!
Vabandan, lihtsalt ei seedi sellist "seal on palju parem, siin nii paha" juttu. Kui valesti aru sain, mis siis ikka.
Ehh, sealne elustiil on veidi teistsugune. Meeste ja naiste koht ühiskonnas ka rangemalt määratletud. Tegelikult on see positiivne. Poiss kasvab
oluliselt mehelikumaks. Mulle isiklikult sealnekultuuriruum meeldib, muud ei midagi.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 18:30 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: kuriKass
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
...Kuigi vene kultuuris kasvaks temast üllesse kindlasti oluliselt asisem mees, kui siin.
Nüüd lähen teemast kõrvale!
See kultuurirruum siin on täpselt nii hea või halb kui me ise!
Vabandan, lihtsalt ei seedi sellist "seal on palju parem, siin nii paha" juttu. Kui valesti aru sain, mis siis ikka.
Ehh, sealne elustiil on veidi teistsugune. Meeste ja naiste koht ühiskonnas ka rangemalt määratletud. Tegelikult on see positiivne. Poiss kasvab
oluliselt mehelikumaks. Mulle isiklikult sealnekultuuriruum meeldib, muud ei midagi.
Poissi vormimaks on see hetkel liiga lilleline lootus. Ta on sul eas, kus ta tahab ise valida. Tahab trotsida üldist suunda. Vaielda. Ja
mittenõustuda. Ära võta selliseid plaane, muidu on pettumus juba ette programmeeritud.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 18:31 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Ahh, ma ei tea milline lahendus on õige. Pole ka minu öelda. Proovimata sa teada ei saa. Proovides võid põletada saada. Valida on kaks rasket valikut.
Kumb on parem?
Mina ka ei tea. Hing ihkab sinna. Tema kasvatus on mulle teada. See sobib mulle. See oleks vast võimalus tunda end tõesti naisena, sest tema on
kasvatatud perepeaks, kes otsustab kõik. Kui mees ise ok on, mis on mul siis tema sõnakuulamise vastu.
Poisiga on muidugi mured. ja põhilised mured tema ümber oleksidki.
Võimalus saada enda hingele kõik, või hääbuda siin lootuses, et äkki kunagi kohtan kedagi kodumaist. Ehh jahh.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 18:33 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Poissi vormimaks on see hetkel liiga lilleline lootus. Ta on sul eas, kus ta tahab ise valida. Tahab trotsida üldist suunda. Vaielda. Ja
mittenõustuda. Ära võta selliseid plaane, muidu on pettumus juba ette programmeeritud.
Seda küll. tahtsin lihtsalt öelda, et venekultuur on teistsugune ja kindlasti jätab oma jälje. a paar tuttavat eestlast, kes on kasvanud ülesse
Narvas, on sootuks teistsugused. Ümbruskond siiski jätab jälje.
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 18:36 |
|
|
Vabandused-teemast körvale natuke Teema kui selline väga mötlemapanev ja pönev teid lugeda
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 18:40 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: meryli
Vabandused-teemast körvale natuke Teema kui selline väga mötlemapanev ja pönev teid lugeda
No nii harva kui ma siin omi näiteid toon. Seetõttu vist olen ka elav kommentaator siin.
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 21:45 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Ahh, ma ei tea milline lahendus on õige. Pole ka minu öelda. Proovimata sa teada ei saa. Proovides võid põletada saada. Valida on kaks rasket valikut.
Kumb on parem?
Mina ka ei tea. Hing ihkab sinna. Tema kasvatus on mulle teada. See sobib mulle. See oleks vast võimalus tunda end tõesti naisena, sest tema on
kasvatatud perepeaks, kes otsustab kõik. Kui mees ise ok on, mis on mul siis tema sõnakuulamise vastu.
Poisiga on muidugi mured. ja põhilised mured tema ümber oleksidki.
Võimalus saada enda hingele kõik, või hääbuda siin lootuses, et äkki kunagi kohtan kedagi kodumaist. Ehh jahh.
Nii palju kui sa oma elust oled
siin rääkinud...nii palju ma ka tean. Ja mõne sõnaga oled sa valgustanud ka oma praegust mees ja kodust olukorda.
Ma ei tea...aga kui ma oleks sinu asemel...ehk võtaks isegi visatud palli vastu
Ära saa valesti aru palun. Ma ei soovita midagi. Lugesin siin praegu ja mõtlesin asja üle ja proovisin natukenegi paigutada ennast sinu asemele.
Üks laps...seegi juba päris suur. Kaotada pole palju...kui siis võita või tagasi tulla.
Ükskõik kui palju sa suhteid ei looks...see armastus jääb sind kummitama elu lõpuni, sest see on lõpetamata suhe...sa ei tea milleni see oleks võinud
minna. Kas siis poleks parem ära proovida...
Olen selle kunagi enam vähem läbi teinud. Aga minu armastus oli enese pettus ja mina võõrsil elada ei suutnud. See polnud see armastus mida otsisin ja
tulin koju tagasi. Siis oli mul kah vaid üks laps ja kedagi muud mul polnud.
Üks soovitus mul on sulle küll. Kui otsustad minna, siis jäta omale taganemise tee. Jäta võimalus omale tagasi tulla. Kas siis mingi elamine omal siin
vms. Et sul oleks kuhu tulla tagasi. Muud tegelikult polegi vaja. Oled piisavalt noor, et uusi väljakutseid proovida.
Hiirekas, kalli sulle ja jõudu otsustamisel. Nii või naa saab see algul raske olema...ükskõik mis sa ka siis ei otsustaks.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
saadanas
Kasutaja    Postitusi: 247
Registreeritud: 15.03.2003 Viimane külastus: 9.01.2005 Asukoht: olemas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.06.2003 kell 22:25 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: saadanas
Kui teaks, et see on tõesti just see õige, läheks, ei kohkuks.
Ka aimates vaid seda peaks riskima, kaotada pole palju vaid mõni aeg oma elust, võita aga võid kõik.
Samas, arvestades, et sul on laps, tekib küsimus, kas Sa saad arvestada vaid sellega mis Sulle hea?
Jajah, vene sõjaväeline kasvatus (sõjaväelasest kasuisa, kui ma õieti aru sain) ehk siis vana vene aristokraatlik kasvatus, tuleks poisi kasvamisele
kindlalt kasuks.
Aga...
Arvestades, et sellest aristokraatiast 70-ne aasta jooksul miskit paljut järgi ei saanud jääda ---
Arvestades, et Sina ise oled suure osa oma teadlikust elust veetnud siin...
Arvestades, et laps ei oska veel võõras keskonnas kohaneda...
Võta ja mõtle sellel teemal veel veidi, kas Sina ja Su laps sellise kannaka ka välja kannatate?
Kuula mõistuse häält tunnete kõrvale.
Tõde seisneb vaid antud ajahetkes. Hiljemisem on kõik juba subjektiivne tõlgendus
|
|
|