sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 10:57 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: MonaLisa
ja veel-võiksid mõelda ka musta stsenaariumi variandile - mis saab siis kui kolidki sinna ja suhe mõne aja pärast läheb lõrri? kas tuled siis Eestisse
tagasi? kas sa suudaksid seda üle elada?
just see mind vist vaos hoiabki. või, et siis lõppeks see sisemine teadmine, et kusagil on keegi. saaks lõpuks vabaks.
Tõesti - võrrand mitme tundmatuga, nagu meie elu alati!
Lugesin mitu korda läbi su loo ja üks mõte tekkis seoses sellega ja tahaks sulle ausalt ära seletada.
Vaata - ma millegipärast ei usu sellesse 13 aastat vanasse armastusse. Äkki idealiseerid midagi?
Selles suhtes tuleks ettevaatlik olla, sest ma näen su kommidest,et pettumised senises elus ei ole lämmatanud sinus soovi ja igatsust tõelise suhte
järele.
Aga selline olek mängib vahel vingerpussi. Olen midagi sellist ise läbi elanud peale ühe suhte purunemist, kus hing ja ihu kõike reaalset enda ümber
unustades kihutas klammerduma uue suhte külge ja idealiseeris seda.Ja pärast selgus, et mitte oodatud-loodetud vaid ainult ideaal... ja tegi valu ja
hingepiina.
Ma ei ütle sulle - ei ära tee ja ära mine ja ära usu ja ära looda, sest oleks ropp õnnetus, kui tühiste kahtluste pärast lased võibolla ainuma õnne
käest...
Aga mõtle veel!
Võibolla aitaks kui, hetkeks kire ja tunded kõrvale jättes, võtaksid aega ja leiaksid vaikse hetke - realistlikult tema ja sinu sobivuse üle
mõtleksid ja päris kirjalikult kohe. Murra paberileht pikku pooleks ja kirjuta vasakule poolele oma ja paremale tema kohta kõik mis tead (kui mõni
koht jääb tühjaks siis arvesta, et see on tulevases suhtes suur miinus) järgmistes lõikudes:
1.Isiklikud huvid (kunst, muusika, harrastused , sport jne.)
2.Füüsis (välimus,vanus, selle sobivus, ka riietumise harjumused)
3.Tervis(sh.suhtumine suitsetamisse, alkoholi)
4.Moraalsed tõekspidamised (ka usk,rahvustunne, suhe õiglusesse jne.)
5. Seltsivus (kas kinnisus või seltskonna hing, pere- ja seltsielu suhted jne.)
6.Armastamise stiil (seks, romantilisus,hellitustelembus jne.)
7.Suhe töösse ja rahasse.
Ja võrdle siis - kas sobivad, öeldakse,et sobivuse % ei olegi otsustav, et peab lihtsalt tunnetama, mis on määrav... Ja soovitatakse olla võimalikult
konkreetne.
--------------------------------------------------
Oled siin üks armsamaid kommijaid olnud, sellepärast olen ikka lõpuni aus. Eks teisele on muidugi hea nõu anda. Ja ma ei saa sellepärast kätt
südamele pannes öelda, et ise sellises situatsioonis olles suudaksin päris kainelt otsustada...
Aga üritada tasub!
Minu au on minu truudus!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 11:51 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Tõesti - võrrand mitme tundmatuga, nagu meie elu alati!
Lugesin mitu korda läbi su loo ja üks mõte tekkis seoses sellega ja tahaks sulle ausalt ära seletada.
Vaata - ma millegipärast ei usu sellesse 13 aastat vanasse armastusse. Äkki idealiseerid midagi?
Selles suhtes tuleks ettevaatlik olla, sest ma näen su kommidest,et pettumised senises elus ei ole lämmatanud sinus soovi ja igatsust tõelise suhte
järele.
Aga selline olek mängib vahel vingerpussi. Olen midagi sellist ise läbi elanud peale ühe suhte purunemist, kus hing ja ihu kõike reaalset enda ümber
unustades kihutas klammerduma uue suhte külge ja idealiseeris seda.
Ma ei ütle sulle - ei ära tee ja ära mine ja ära usu ja ära looda, sest oleks ropp õnnetus, kui tühiste kahtluste pärast lased võibolla ainuma õnne
käest...
Aga mõtle veel!
Võibolla aitaks kui, hetkeks kire ja tunded kõrvale jättes, võtaksid aega ja leiaksid vaikse hetke - realistlikult tema ja sinu sobivuse üle
mõtleksid ja päris kirjalikult kohe. Murra paberileht pikku pooleks ja kirjuta vasakule poolele oma ja paremale tema kohta kõik mis tead (kui mõni
koht jääb tühjaks siis arvesta, et see on tulevases suhtes suur miinus) järgmistes lõikudes:
1.Isiklikud huvid (kunst, muusika, harrastused , sport jne.)
2.Füüsis (välimus,vanus, selle sobivus, ka riietumise harjumused)
3.Tervis(sh.suhtumine suitsetamisse, alkoholi)
4.Moraalsed tõekspidamised (ka usk,rahvustunne, suhe õiglusesse jne.)
5. Seltsivus (kas kinnisus või seltskonna hing, pere- ja seltsielu suhted jne.)
6.Armastamise stiil (seks, romantilisus,hellitustelembus jne.)
7.Suhe töösse ja rahasse.
Ja võrdle siis - kas sobivad, öeldakse,et sobivuse % ei olegi otsustav, et peab lihtsalt tunnetama, mis on määrav... Ja soovitatakse olla võimalikult
konkreetne.
--------------------------------------------------
Oled siin üks armsamaid kommijaid olnud, sellepärast olen ikka lõpuni aus. Eks teisele on muidugi hea nõu anda. Ja ma ei saa sellepärast kätt
südamele pannes öelda, et ise sellises situatsioonis olles suudaksin päris kainelt otsustada...
Aga üritada tasub!
Tänan Sind Sales. Tead, olen sellele kõigele tuhandeid kordi mõelnud. Paberile just pannud ei ole. Aga mõelnud olen küll. Kui sa mu kommentaare
lugenud oled, siis saad isegi aru, et ma suht põhjalik olen. Kõik need aastad mis me lahus oleme olnud, olen ma tegelikult oodanud, et ta need kuulsad
sõnad ütleks. Et ta ütleks tule. Alati ma olen teadnud hinges vastust, lähen. Lähen, ilma kõhklematta. Aga nüüd reaalses situatsioonis olen kahevahel.
Ju vist kadan oma elu 180 kraadi muuta. J a tegelikult olen ma kohutavas segaduses. Sest see pole otsus kolida Haapsalust Tallinna, mis kunagi sai
edukalt läbitud. Veidi pelgasin, et äkki ei õnnestu. Aga siin ma olen ja kõik kenasti.
Kolida teise riiki, Teise kultuuri, kuigi see mulle endale alati väga hingelähedlane olnud. Muidu poleks ma tolle kasakapoisiga 16 aastat tagasi üldse
suhtlema ju hakanudki. Muide, mis minu meesideaali puutub, siis olen kogu aeg alateadlikult teist teda otsinud. ma väärtustan just tema omadusi,
oskusi ja käitumist. Aga abielluda, hakat teise riigi kodanikuks. Väga karmid pöörded.
Teisalt tean ma ka seda, et kui nüüd ei ütlen, siis igaveseks. Niipalju ma teda tunnen, siis ta läheb jäädavalt.
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 22:25 |
|
|
sellisel juhul ma ei kahtleks hetkegi. Olen kord uba selline, et seni , kuni südamega pole asjad korras, ei edene ka ykski muu asi. Kedagi elu aeg
armastada on täiesti reaalne. Ja meie elus on edasi viiv jõud leida hingerahu ja kui see sellisel viisil leitakse, siis miks mitte?! 
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 22:54 |
|
|
Minul isiklikult on vaid paar asja mis panex mind sügavalt inimise juures kaalutlema.(need pole hetkel siin tähtasd)kui on sügavad tunded,siis
pisiasjades leiame kompromissi ja ma ei näe põhjust ,mix ma ei peax talle järgnema
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
reheline
The Bad Thresher       Postitusi: 4502
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.03.2021 Asukoht: Kagunurk Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 23:04 |
|
|
Hiirekas, siin valemid puuduvad, samuti ei õnnestu Sul põhjalik olla, ega inimest nummerdada. Eelkõige peaksid endale aru andma, kas elaksid veel ühe
pettumuse üle. Tähtis on ellu jääda. Mõtlesin teema üle kaua ja ehmatuseks leidsin end eri ajahetkel erinevaid vastuseid andvat. Nii et , otsustama
pead ise ja nagu aru saan, kahe eest. Aga tea, et ükspuha, mis otsuse langetad, me toetame Sind!
Üts reheline nännu ja tõmmanu herra jalgupiten maha. Kõik pesmä. Herr õks rüüknü: "Ma olen saks!" "Ah teid om kaks!" "Ma
olen härra!" "Ah sa' kurrat är' lähät!" Sõs nakat viil õigõ pesmä.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 00:55 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: RealBitch
sellisel juhul ma ei kahtleks hetkegi. Olen kord uba selline, et seni , kuni südamega pole asjad korras, ei edene ka ykski muu asi. Kedagi elu aeg
armastada on täiesti reaalne. Ja meie elus on edasi viiv jõud leida hingerahu ja kui see sellisel viisil leitakse, siis miks mitte?!
sama siin, südamega jama jama kõikjal.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 01:04 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: reheline
Hiirekas, siin valemid puuduvad, samuti ei õnnestu Sul põhjalik olla, ega inimest nummerdada. Eelkõige peaksid endale aru andma, kas elaksid veel ühe
pettumuse üle. Tähtis on ellu jääda. Mõtlesin teema üle kaua ja ehmatuseks leidsin end eri ajahetkel erinevaid vastuseid andvat. Nii et , otsustama
pead ise ja nagu aru saan, kahe eest. Aga tea, et ükspuha, mis otsuse langetad, me toetame Sind!
Tänan Sind reheline. Ega keegi saagi minu eest ju tegelikult otsustada.
Ja pole ka mina elus vist nii olulise otsuse ees seisnud. Kas kunagi seisangi veel. Igatahes tegelen omas mõttes hetkel sellega, et kui ütlen EI, ka
siis vabanen tondist, või hoopis kustub lootus.
Siiani olen alateadlikult oodanud seda hetke. Kui ma eitavalt vastan, siis ei tule enam seda võimalust iialgi. Aga mis siis edasi saab.
Olen igaveseks unustanud armastuse?
Olen igaveseks kaotanud ainuma inimese kes mind armastab?
Kas süttib minus kunagi veel see tunne?
Kas keegi üldse kunagi suudab mind armastada? (palju on neid, kes 16 aastat armastavad kedagi, millest 14 ollakse eemal)
kokkuvõtteks: kas hävitan ainuma võimaluse olla armastatud ja ise armastada?
Ütlen otse, et olen väga pettunud ülejäänud meestes. Ma olen näinud igasugu pettuse proove, igasugu valelikkust ja omakasupüüdlikust. Võin kätt
südamele pannes öelda, et ma pole peale selle mehe kedanud ühtegi inimest, kes mind armastanud kunagi oleks. Kui see oleks teisiti, siis ma ei
kõhkleks vaid ütleks - kahju aga liiga palju on meie vahel erinevusi. Nii aga kaalun kahte äärmust mõistuse ja tunnete häält.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 10:02 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Vaata - ma millegipärast ei usu sellesse 13 aastat vanasse armastusse. Äkki idealiseerid midagi?
Selles suhtes tuleks ettevaatlik olla, sest ma näen su kommidest,et pettumised senises elus ei ole lämmatanud sinus soovi ja igatsust tõelise suhte
järele.
Aga selline olek mängib vahel vingerpussi. Olen midagi sellist ise läbi elanud peale ühe suhte purunemist, kus hing ja ihu kõike reaalset enda ümber
unustades kihutas klammerduma uue suhte külge ja idealiseeris seda.Ja pärast selgus, et mitte oodatud-loodetud vaid ainult ideaal... ja tegi valu ja
hingepiina.
Ma ei ütle sulle - ei ära tee ja ära mine ja ära usu ja ära looda, sest oleks ropp õnnetus, kui tühiste kahtluste pärast lased võibolla ainuma õnne
käest...
/.../
Tjah, see 13 aastat on aeg, mis muudab meid endid ja teisi mitmel moel. Esialgu võib kõik tunduda ainus, õige ja kordumatu, aga järgmisel hetkel koos
võib sellele järgneda ka pettumus. Sest see on fakt, et tema ei ole enam ammu päris see, kes ta oli siis. Ja sina ei ole ka tegelikult see, kes sa
olid siis. Proovimata teada ei saa, õige seegi. Aga mõtlemaks on siin ainest enam kui küll enne sammu astumist.
Neid lugusid aastakümnetetagustest armastustest, kes ilmuvad teele ja osutuvadki ainumaiks ja õigeiks on küll. Neid ilmutatakse aegajalt siin ja seal.
Need õnnelikud, mis "kuulsaks" saavad on aga vaid jäämäe veelpealne osa. Enamus teineteist taasleidnutest peab pettuma, sest aeg muudab
meid kõiki. Ka kui me väidame, et pole muutunud. Ja sedakorda võib see pettumus olla veelgi valdavam kui kõik varasemad.
13 aastat on paras pikk aeg, et luua endas ja kinnistada selle ainuma õige ideaal toonides, mis teevad tema poole pürgimise ainuvõimalikuks
lahenduseks. Kuid elus pole ideaale. Reeglina.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 10:12 |
|
|
Omamoodi on sul Lola õigus. Aga nagu sa isegi tead, olen ma suht pettunud kõikides senistes suhetes. Olen täiesti surmani tüdinud meeste
pealiskaudsusest, omakasupüüdlikusest jne. Lihtsalt tean, et see on vast ainuke võimalik võimalus leida see mida ma alati otsinud olen - tõeline
armastus.
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 10:16 |
|
|
Mul ema vanaema vend armastas kord yhte neiut. See oli vist isegi enne teist maailmasõda. Siis aga oli komme, et abiellutakse raha ja positsiooni
järgi ja nii ta ei saanudki abielluda selle neiuga. Üheksakymnendate alguses aga mehe naine suri ja ta sai oma nooruspõlve armastusega taas kokku ja
nad elasid koos, kuni nyyd paar aastat tagasi see mees suri.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 10:17 |
|
|
Tegelikult on siin haigetsaamise võimalus sisse kodeeritud nii proovimise kui ka mitteprooovimise korral. seega sisuliselt ju vahet pole. Kuigi kindel
teadmine õnnestumusest käib vaid proovimisega kaasas. Seega ....
Ei ole mina ütleja, aga mina prooviks koosolemist mitte siin kõiki sildu põletades ja minnes. Distantsilt ja vahelduva eduga koosolles teineteist
tasahilju uuesti tundmaõppides. Sest temagi armastab seda kunagist Sind. Veelkord 13 aastat on pikk aeg ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 10:21 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: RealBitch
Mul ema vanaema vend armastas kord yhte neiut. See oli vist isegi enne teist maailmasõda. Siis aga oli komme, et abiellutakse raha ja positsiooni
järgi ja nii ta ei saanudki abielluda selle neiuga. Üheksakymnendate alguses aga mehe naine suri ja ta sai oma nooruspõlve armastusega taas kokku ja
nad elasid koos, kuni nyyd paar aastat tagasi see mees suri.
Jah, aga neile olid antud vanuigi mõned aastad. Ühine ilus eluõhtu. Ent mitte selles kõige aktiivsema tegutsemise eas. Mitte ajad teismeaes poisslapse
kujunemise east. Kõige töisemas eas. Eneseteostuse eas.
Need on kaks täitsa iseasja.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 10:25 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Tegelikult on siin haigetsaamise võimalus sisse kodeeritud nii proovimise kui ka mitteprooovimise korral. seega sisuliselt ju vahet pole. Kuigi kindel
teadmine õnnestumusest käib vaid proovimisega kaasas. Seega ....
Ei ole mina ütleja, aga mina prooviks koosolemist mitte siin kõiki sildu põletades ja minnes. Distantsilt ja vahelduva eduga koosolles teineteist
tasahilju uuesti tundmaõppides. Sest temagi armastab seda kunagist Sind. Veelkord 13 aastat on pikk aeg ...
Jah, aga meil puudub see aegaajalt koos olemise võimalus. Minul pole puhkuselootustki, ja temal elu pea sama kiire. Pealegi see paariks päevaks koos
ei anna mingit pilti inimese olemusest. Ja kui me oleme muutunud selle aja jooksul siis küpsemaks ja kainemaks ja oleme aru saanud, et ei suuda endale
teist iniemsest kõrvale leida, sest me vajame teineteist.
Vaata Sina üritad kooselu mõistuseraamidesse panna, aga mina ei suuda elada koos inimesega, kes nagu ankeedijärgi sobib. Ma vajan tundeid, rohkem kui
värsket õhku.
Õde pakub võimalust, et jätaksin poisi eestisse. Ja tooks ta hiljem järgi. Ehhh, see oleks parim aga ma ei raatsi. Ei taha ilma lapseta minna. Ta mul
nii kallis noorsand siin, et ma seal piiritaga igatsusest hääbuks.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 10:35 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
/.../ Minul pole puhkuselootustki, ja temal elu pea sama kiire. Pealegi see paariks päevaks koos ei anna mingit pilti inimese olemusest. Ja kui me
oleme muutunud selle aja jooksul siis küpsemaks ja kainemaks ja oleme aru saanud, et ei suuda endale teist iniemsest kõrvale leida, sest me vajame
teineteist.
Vaata Sina üritad kooselu mõistuseraamidesse panna, aga mina ei suuda elada koos inimesega, kes nagu ankeedijärgi sobib. Ma vajan tundeid, rohkem kui
värsket õhku.
Õde pakub võimalust, et jätaksin poisi eestisse. Ja tooks ta hiljem järgi. Ehhh, see oleks parim aga ma ei raatsi. Ei taha ilma lapseta minna. Ta mul
nii kallis noorsand siin, et ma seal piiritaga igatsusest hääbuks.
Minu kooselunägemused on kõike muud kui mõistuse järgi. Siin on point kus sa eksid väga.
Pigem ütleb mulle sinu mõtlemine hetkel, et sa ei lähe mitte tunnete järgi, vaid mõistuse hääle kutsel. Juba see, et "mina tulen seal
toime". Kas kui teaksid, et ei tuleks ka läheks, kaaluks minekut?
Süda ei räägi nii pikalt. Süda teeb otsuse ja järgib seda. Süda ei kaalu head ja halba. Mõistus kaalub.
Aga te ei vaja hetkel teineteist. Te arvate vajavat. Sest teil on need kaks noorpõlve ideaali silme ees mõlemal: temal sina ja sinul tema. See, kas te
tõesti vajate, selle saate teada alles siis kui koos olete ja tunnete, et see ongi see otsitu. Aga see lõplik selgumine ei ole alati sugugi aasta ja
paari töö. Kuigi absoluutse mittesobimise võib ka kiiremini teada saada.
Ja veel üks aga ... Sa ütled, et tema elu on kiire ... See on minu arvates esimene kari. Kui sina satud vägagi kiires ajas tema elus uude rolli ja
paika, siis .... Mis saab siis, kui inimestel meie jaoks aega ei ole? Uutes suhetes eriti?
Sinu valikud.
Mina läksin kohe oma esimese silmapilgu armastuse järel. Mitte just niikaugele. Aga teadmatusse küll. Kui ma mõistusel kõneleda laseks, siis oleks ma
sootuks mujal ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 10:40 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Aga te ei vaja hetkel teineteist. Te arvate vajavat. Sest teil on need kaks noorpõlve ideaali silme ees mõlemal: temal sina ja sinul tema. See, kas te
tõesti vajate, selle saate teada alles siis kui koos olete ja tunnete, et see ongi see otsitu. Aga see lõplik selgumine ei ole alati sugugi aasta ja
paari töö. Kuigi absoluutse mittesobimise võib ka kiiremini teada saada.
Ohh jahh. Ütle mis tahad, aga mina vajan teda, vajan rohkem kui sa arvata oskad. Samas olen lihtsalt liiga palju suhetes ninali käinud ja liialt palju
mehi kuskurat seetõttu saatnud, et kardan lihtslat. See on ka ainus põhjus mika ma siin kõhkeln ja mõtlen. Tean, et tema suudab pakkuda mulle seda
kaitstu tunnet, mis iganes ka ette ei tule.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 11:11 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Ohh jahh. Ütle mis tahad, aga mina vajan teda, vajan rohkem kui sa arvata oskad. Samas olen lihtsalt liiga palju suhetes ninali käinud ja liialt palju
mehi kuskurat seetõttu saatnud, et kardan lihtslat. See on ka ainus põhjus mika ma siin kõhkeln ja mõtlen. Tean, et tema suudab pakkuda mulle seda
kaitstu tunnet, mis iganes ka ette ei tule.
Ütlen jah mis arvan. Ja loodan et sa ei pahanda. Aga sa ei vaja teda, kui see armastatud inimesele järgnemine niipalju sõnu ja kaalumist vajab.
Vähemalt ei vaja sa teda ja tundeid nagu õhku, sest muidu oleks juba otsus olemas.
Kardad pettuda? Aga sa ütled, et senine ja praegune elu on üks suur pettumus. Kas on siis parem elada edasi suures ja sügavas pettumuses kui proovida
seda säravsinist õnnelindu püüda? Kui proovida võimalust, kus kõik kaardid on veel pakist võtmata? Kus on võimalik tõmmata elu õnneloosi?
Nagu sa ise ütled ühes teises teemas, et suhteid ei soovi paljud naised lõpuni lõhkuda seepärastki, et siis pole ju enam kelle kallal isekeskis
norida, vinguda, et mees on paha ja raha teenib vähe? Samas tundub mulle, et kui sa nüüd selle ülistatud armastusega ääristatud tee valid, kardad
kaotada võimaluse hiljem pettumusi meeste kaela laduda. Suhetes ei ole kunagi üks pooltest süüdi. Alati on kaks. Ja sa ise tead ka, et sul on hetkel
vaid ideaal, mis reaalses elus võib ostutuda millekski muuks.
Tema suudab sulle pakkuda kaitsu tunnet? Aga oled sa kindel, et sina suudad talle pakkuda seda naist, keda tema tegelikult vajab ja ihkab juba oma
koduse kasvatuse põhjal?
Sry, ma vist lõpetan omaltpoolt hetkel selle arutelu. See ei vii nagunii kuskile.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 11:39 |
|
|
Mul sulle üks nõuanne Hiirekas.
Võta tühi paberileht. Tee sinna kaks tulpa...plussid ja miinused.
Ja siis hakka kirjutama kõike, mis pähe tuleb...tulpadesse.
Vaata palju tuleb kokku miinuseid ja plusse. Kui olulised on need plussid mis välja kooruvad ja kui olulised on sinu jaoks need miinused, mis välja
kooruvad.
Praegu ei oskaks ma enam öelda, kas järgneksin kellelegi nii kaugele, kui oleksin üksi.
Tean, et oma kaasale järgneksin igale poole. Aga ta ka minu abikaasa ja kõige kallim siin ilma peal.
Aga kas ma ka järgneksin inimesele, kellega pole koos elanud. Ma kardan ideaale, sest tegelikult pole neid olemas....ja ma ise ei suudaks olla
ideaalne.
Eh...selles asjas peavad käima ikka mõistus ja süda käsikäes. Igati keeruline ja raske olukord.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
Mara
Olgu jääv meile päike!       Postitusi: 1861
Registreeritud: 11.12.2002 Viimane külastus: 29.10.2015 Asukoht: keskel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 13:27 |
|
|
see tunne võib yle minna...naisinimese poolel...alguses tundub kõik nii ilus ja tõeline...siis järsku avastad, et tahad endist elu tagasi ja tunded on
kustunud...aga siis on juba sillad põletatud....
Parim vibukytt siinpool Uuraleid...
|
|
|
PrettyLizi
väikeste viguritega       Postitusi: 1266
Registreeritud: 26.01.2003 Viimane külastus: 26.08.2009 Asukoht: maa ja taeva vahel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.07.2003 kell 15:24 |
|
|
Kes ei riski see shampanjat ei joo.
Kui oleksin ehk samasuguses situatsioonis, siis arutaksin lapsega ajad läbi. Ja kui laps on põhimõtleiselt valmis sinuga kaasa tulema, siis proovida
ju tasub. Ja võib ju ka nii nagu su õde soovitas, et jätad esialgu lapse siia( kui laps muidugi nõus on) ja vaatad kuidas asjad laabuvad. Samas kui
laps nõus on siis võid ta ju kohe kaasa võtta.
Aga kuidas suhtub too mees sinu lapsesse?
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.07.2003 kell 15:34 |
|
|
13 aasta möödudes on küllaltki tõenäoline, et te olete arenenud eri suundades... Kuigi algselt tundubki, et kõik on endine, siis võivad erinevused
välja tulla ajapikku ja võid leida, et siiski, te ei sobi. Kuid, nagu ka PrettyLizi ütles, kes ei riski, see šampanjat ei joo...ega sa enne ka teada
saa tegelikku seisu, kui oled seda ise katsetanud, kas siis kooseluna või mõngase koosolemisega.... Kui endal tunded nii suured oleks, nagu sa
kirjeldada, siis läheksin...eriti kui kaotada poleks suurt midagi
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Smile
Algaja    Postitusi: 48
Registreeritud: 01.06.2003 Viimane külastus: 10.07.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.07.2003 kell 22:39 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Aga te ei vaja hetkel teineteist. Te arvate vajavat. Sest teil on need kaks noorpõlve ideaali silme ees mõlemal: temal sina ja sinul tema. See, kas te
tõesti vajate, selle saate teada alles siis kui koos olete ja tunnete, et see ongi see otsitu. Aga see lõplik selgumine ei ole alati sugugi aasta ja
paari töö. Kuigi absoluutse mittesobimise võib ka kiiremini teada saada.
Ohh jahh. Ütle mis tahad, aga mina vajan teda, vajan rohkem kui sa arvata oskad. Samas olen lihtsalt liiga palju suhetes ninali käinud ja liialt palju
mehi kuskurat seetõttu saatnud, et kardan lihtslat. See on ka ainus põhjus mika ma siin kõhkeln ja mõtlen. Tean, et tema suudab pakkuda mulle seda
kaitstu tunnet, mis iganes ka ette ei tule.
Aga... kas ei ole tegemist armastusega ideaali...? Just sellepärast, et kõik teised suhted on läinud lurri. Sellisel juhul ju paratamatult
idealiseerid seda, mis kunagi oli nii hea ning õrn.... Aga nagu hakkad unistama minevikust, (a la kui hea ta OLI.... kui hea meil OLI ....), nii
reaalne tänane inimene selle unistuse taga kaob ära, asendudes TOLLE inimesega, minevikust. Ja ongi valmis armastus ideaali.
Kunagi, noorena, juhtus minuga umbes sama asi - minu esimene armastus.... Kui peale kolme erladi oldud aastat taas kohtusime, siis tunded olid
meeletud, kuid ... mõlemad tunnistasime, et tunnete objekt oli jäänud minevikku...
Pealegi, kas ei oleks mõtekas rääkida sellest pikemalt ka mehe endaga? Kui tema on kategooriline (....kas tuled või ei! Arutada pole siin
midagi!!...), siis see on juba esimene ohu signaal..... Kuid seda just KUI ....
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.07.2003 kell 23:04 |
|
|
Jah, kes ei riski, see šampanjat ei joo.
Aga ikkagi olen ma siinkohal Smile'iga ühte meelt. See ei ole armastus reaalsesse inimesse. See on ideaali ihalemine. Ja esile toovad ta
just luhtunud suhted ja "vanad pildid".
Et suhted õnnestuks, ei piisa vaid meile ideaalsest inimesest. Ja kindlasti ei aita asjadel õnnestuda ideaali väljakaevamine. Sest on temaski
muutumisi. Ja ei või teada, kas need on need, millega elada suudad ja tahad. ja milleks valmis oled.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
sungirl23
isepäine kaksikupreili      Naine Postitusi: 655
Registreeritud: 05.07.2004 Viimane külastus: 4.05.2010 Asukoht: kodu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.04.2005 kell 21:53 |
|
|
mina olexin küll nõus riskima... enda õnn on ikkagi kõige tähtsam ja kui ma saan kindel olla, et ta mind armastab, mix siis mitte
|
|
|
BlueAngel
Kasutaja     Naine Postitusi: 207
Registreeritud: 12.08.2004 Viimane külastus: 8.08.2005 Asukoht: Viljandi Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.05.2005 kell 11:54 |
|
|
Igatahes läheksin ma. Kui ma ise ka veel armastan teda, siis milleks mõeldagi? Loomulikult.
Unine unistaja
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.05.2005 kell 14:24 |
|
|
Mulle tundub see küll rohkem seebiooperina. Rohkem on tegu vist loodud romantilise kujutluspildi armastamisega, mitte aga reaalse armastusega. Ilusaid
mõtteid mõeldes ning unistades tunduvad kõik asjad sada korda kenamad olevat kui tegelikkus. Ise küll ei riskeeriks või kui, siis vaid sel juhul, kui
taganemistee on raudselt kindlustatud.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
|