sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 07:52 |
|
|
Armastus on otsas: minna lahku või mitte?
Ühel hetkel märkad, et armastus on läbi. Ükskõik kui palju vaeva sa ei näe, armastust ellu äratada ei õnnestu. Nagu müür oleks kahe vahel. Samad tülid
puhkevad üha uuesti. Vaikus teie vahel süveneb. Kunagisest armastusest saab valu.
Olen märganud, et isegi siis klammerduvad paljud oma partneri külge, muutes end tuimaks viha, valu ja pettumise vastu. Tunnistamata, et see suhe on
suremas.
Miks? Kas me kardame tunnistada suhte läbikukkumist? Kas meist saavad võitu mingid majanduslikud kaalutlused? Või me kardame kõige rohkem jääda
üksi?
Paljudel juhtudel lastakse suhtel lihtsalt vinduda, lootes mingile imele, et ühel hommikul ärgates on kõik jälle "nagu vanasti".
Kurb küll, kuid ma arvan, et enamikule meist ei saabu sellist hommikut mitte kunagi.
Võibolla me ei tea lihtsalt, kuidas sellist suhet lõpetada?
Mis arvate?
Minu au on minu truudus!
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 08:02 |
|
|
Öigust räägid! pelgalt ühtekuuluvustundest ja harjumusest selline suhe veel koos püsib, võib püsida aastaid aga on tühi, tuim, tundetu ja ennekõikke
mõtetu! Inimesed ei suuda justnimelt harjumuse jõust suhet lõpetada. Armastust ja tõmmet-särtsu ei ole ammugi aga on siiski tunne, et ilma selle
inimeseta oleks tulevik kuidagi tühi, noh harjunud iga hommik teineteise kõrvalt, seljad vastamisi ärkamast Sellise suhte lõpetamine nõuab
korralikku läbirääkimist iseendaga.
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 09:44 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: meryli
Öigust räägid! pelgalt ühtekuuluvustundest ja harjumusest selline suhe veel koos püsib, võib püsida aastaid aga on tühi, tuim, tundetu ja ennekõikke
mõtetu! Inimesed ei suuda justnimelt harjumuse jõust suhet lõpetada. Armastust ja tõmmet-särtsu ei ole ammugi aga on siiski tunne, et ilma selle
inimeseta oleks tulevik kuidagi tühi, noh harjunud iga hommik teineteise kõrvalt, seljad vastamisi ärkamast Sellise suhte lõpetamine nõuab
korralikku läbirääkimist iseendaga.
Just - alustada tuleb endast.
Sest alati tuleb ju selgeks teha, miks armastus on otsa saanud. Tavaliselt püstitatakse sel juhul küsimus muidugi natuke teisiti: Kes on süüdi?
Ja siin võib komistada kohe ka esimesele lõksule: enamasti arvatakse, et süüdi on "teine" või vähemasti "rohkem süüdi"...
Võib juhtuda nii, et süüdistatakse ka ainult ennast.
Enamasti aga on põhjuseks hoopis see, et te lihtsalt kumbki ei sobi üksteisele ja kogu SUHE ON algusest peale olnud VALE.
Minu au on minu truudus!
|
|
|
moggy
Kasutaja    Postitusi: 288
Registreeritud: 14.12.2002 Viimane külastus: 18.03.2008 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 10:33 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Miks? Kas me kardame tunnistada suhte läbikukkumist? Kas meist saavad võitu mingid majanduslikud kaalutlused? Või me kardame kõige rohkem jääda
üksi?
Võibolla me ei tea lihtsalt, kuidas sellist suhet lõpetada?
Mis arvate?
olen tähele pannud mõnel juhtumil kõiki neid põhjuseid koos. võibolla ma ise liialt julm/külm. aga kui ikka enam ei saa koos oldud ja armastus
kadunud siis ainult harjumusest kokku ei saa jääda või mõnel muul põhjusel. samas sõbrannaga sama asi aga ta toob mulle kõik need põhjused ette, et
miks ta ei saa lahku minna: Kus ma siis elama hakkan? Ma ei saa üksi hakkama! jne.
eks muidugi kurb ole sellisel põhjusel lahku mina, samas kui midagi teha ei saa..?!?
Minu jaoks on tõde tähtsam kui armastus! ja ma pole veel aru saanud kas see hea v halb.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 10:48 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Ühel hetkel märkad, et armastus on läbi. Ükskõik kui palju vaeva sa ei näe, armastust ellu äratada ei õnnestu. Nagu müür oleks kahe vahel. Samad tülid
puhkevad üha uuesti. Vaikus teie vahel süveneb. Kunagisest armastusest saab valu.
Olen märganud, et isegi siis klammerduvad paljud oma partneri külge, muutes end tuimaks viha, valu ja pettumise vastu. Tunnistamata, et see suhe on
suremas.
Miks? Kas me kardame tunnistada suhte läbikukkumist? Kas meist saavad võitu mingid majanduslikud kaalutlused? Või me kardame kõige rohkem jääda
üksi?
Paljudel juhtudel lastakse suhtel lihtsalt vinduda, lootes mingile imele, et ühel hommikul ärgates on kõik jälle "nagu vanasti".
Kurb küll, kuid ma arvan, et enamikule meist ei saabu sellist hommikut mitte kunagi.
Võibolla me ei tea lihtsalt, kuidas sellist suhet lõpetada?
Mis arvate?
Vaata see miks inimesed kramplikult teineteise külge klammerduvad ja lahti ei lase on tingitud mitmetest asjadest.
Kindlasti mängib siin suurt rolli harjumus. Väga tihti aetakse segi armastus ja harjumus.
Vaasake kui lihtsalt toimub lahutus, kui leitakse keegi teine. Siis pole seda üksi jäämise hirmu. Saada taastada samasuguse olukora, vaid väikese
muutusega - teine inimene. Tegelt ongi nii, et kui oled harjunud koos elama, siis üksi on harjumatu.
Üks suur grupp paraku klamerduvad rahassa. Ajab ikka hirmu nahka küll, kui oled harjunud omamajas elma, partneri suure sissetulekuga. Ja nüüd ühtäkki
peaksid kitsa üürikorteri võtma, kõikjal jala käima, väga kitsalt elama.
Osadele on veel tähtis ka eneseuhkus, mind ei jääta maha, meil on ideaalne kodu.
Ideaalne kodu sildi taga on vähemalt minu pool tutvusringi. Tegelikult on mehel armuke, tihti naisel ka. Sex toimub harvemini, kui kuuvarjutus.
Pealtnäha aga ideaalne pere. Käivad koos ütiruatel jne. Ka neid hoiab midagi koos. Tavaliselt ajuloputus.
|
|
|
jenni
I Am What I Am      Postitusi: 3161
Registreeritud: 16.02.2003 Viimane külastus: 11.07.2012 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 10:52 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
/.../ Enamasti aga on põhjuseks hoopis see, et te lihtsalt kumbki ei sobi üksteisele ja kogu SUHE ON algusest peale olnud VALE.
Siin ma vaidleksin vastu... Ei saa olla, et suhe on algusest peale vale. Suhte tekkimine eeldab ikka mõlemapoolseid tundeid, aga kahjuks pole ju miski
igavene... Ütlusse "kuni surm meid lahutab" ma ei usu. Kui tõesti juhtub, et kokku ei saa jääda enam, tuleb lasta minna. Kindel värk on
aga see, et kergem öelda kui teha
Anna mehele vabad käed ja sa tead, kust neid leida...
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 11:38 |
|
|
Harva armastus tekib kahe jaoks samal silmapilgul, veel harvemini saab üheaegselt otsa. Ja kooselus esineb ka armastusemõõna ja muid
"toredusi". Kui ühel pool on armastus otsas, siis tihti teisel pool see alles hakkab lõõmama. Armastuses on KÕIK võimalik
Kui usud, et armastus kestab, sul on õigus. Kui usud, et armastus on otsas, jällegi õigus. 
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 11:49 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Mis arvate?
Teha täpselt nii nagu ise heaks arvatakse. Teiste soovitusi on imelik järgida.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 13:34 |
|
|
Miks vindutakse koos? Sest uus algus on hirmutav. Algused olevat rasked.
Ja paljudele on raske/talumatu olukord, kus kõrvalseisjad esitavad küsimusi stiilis a la "teil oli ju nii ideaalne kooselu/perekond? miks te
lahku läksite?" jne. Ebamugav võib olla tunnistada, et suhte, oma armastuse hoidmisel ebaõnnestuti. Armastus vajab ju ka hoidmist, tööd iseendas
ja iseendaga.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 13:57 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Miks vindutakse koos? Sest uus algus on hirmutav. Algused olevat rasked.
Ja paljudele on raske/talumatu olukord, kus kõrvalseisjad esitavad küsimusi stiilis a la "teil oli ju nii ideaalne kooselu/perekond? miks te
lahku läksite?" jne. Ebamugav võib olla tunnistada, et suhte, oma armastuse hoidmisel ebaõnnestuti. Armastus vajab ju ka hoidmist, tööd iseendas
ja iseendaga.
Ehh, popp on ju naistega koos istuda ja oma meest kiruda, ta mul nii otu ja puha, siis teine, et mu oma näe jälle selline. Vinguvad ja virisevad, aga
1000 küünega kinni hoiavad. Jäledad kujud, kui sügavalt järgi mõtlen. ja siis imestatakse, miks inimesed silmakirjalikud on. Lahkumine on ja
ühisvaraga seotud, tihti küll koosneb ühisvara ühe poole pingutustest. Aga sellest looduda ei taha kumbki. Nii siis tehakse skandaale, ja kirjutatakes
iga vale liigutus armastuse petmise alla. Armastusest aga paraku asi väga kaugel on.
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 14:17 |
|
|
Võibolla me ei tea lihtsalt, kuidas sellist suhet lõpetada?
Mis arvate?
kõike mida inimene ei tea ,seda ta pelgab....ka suhte lõpetamist ...vahest on see ainu õige otsus,kuid seda peab iga üx eneses ise
otsustama
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 14:22 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
/.../Võibolla me ei tea lihtsalt, kuidas sellist suhet lõpetada?
Mis arvate?
Ma arvan, et enamus siiski teab, kuidas suhet lõpetada. Aga kuna puhta lõikepinna saamiseks on vaja vahedat nuga, siis pelgame sellega kaasnevat valu.
Kuigi lõpeks räsib see pidev nüsiv saagimine enam veel. Ja valu on valusam ning kestab kauem. Ja haavad paranevad hoopis vaevalisemalt.
Lihtsalt arvame, et nüri noaga ei saa haiget. Saab ikka. Aga avastus tuleb liiga hilja.
Parem on ikkagi üks õudne lõpp kui lõputu närvesööv õudus.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 14:26 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Parem on ikkagi üks õudne lõpp kui lõputu närvesööv õudus.
Loomulikult õige. paraku valitakse teine tee. Mõedakse välja, miks antud logisev suhe ikka hea on ja elatakse edasi koos.
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 15:33 |
|
|
Sest kunagi oli hea.
Ja seda tahetakse tagasi, mis kunagi oli. Seda turvatunnet ja õnne.
Valul ei ole enam nii suurt mõju .. kõik tuim seest. Aga taga igatsetakse seda olnud ja arvatakse, et ehk see tuleb tagasi. Kui natuke veel proovida,
kui endast natuke veel anda..
Ja nii seni, kuni sa enam ei ela ..
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage OTSINGUT
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 18:37 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Kayleigh´n I
Sest kunagi oli hea.
Ja seda tahetakse tagasi, mis kunagi oli. Seda turvatunnet ja õnne.
Valul ei ole enam nii suurt mõju .. kõik tuim seest. Aga taga igatsetakse seda olnud ja arvatakse, et ehk see tuleb tagasi. Kui natuke veel proovida,
kui endast natuke veel anda..
Ja nii seni, kuni sa enam ei ela ..
Jah, eks nad looda selle "hiilguse" naasmist. Aga siis peaks endale aru andma, et selle nimel tuleb tööd teha. Ja tööga alustamiseks on
ühel hetkel hilja. Kui kaks hinge on üdini haigetsaanud ja pidev riid on majas. Mõlemad loodavad palsamit hingele, aga kumbki ei suuda pakkuda enam.
See on elu silmaklappidega. Kus käed on justkui kinni, see on hea vabandus neid mitte eemaldamaks. Siis hea ju öelda, et "aga sina ju ...
"
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 22:21 |
|
|
Nii ta ongi ju. Samas, kui inimene hindab seda suhet ja näeb, mis logiseb ja siis on nõus muutma neid asju, et asi töötaks, võib ju kõik veel toimima
hakata. Ilma armastuseta ma ei tea, kuidas ja mille nimel veel olla ja üritada. Samas aga, kui on olemas kasvõi yhel poolel armastus ja tahe asi
töötama panna ja siis selle nimel muutuda ja muuta, siis võib ju veel kõik õnnestudagi.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 22:30 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: RealBitch
/.../ Ilma armastuseta ma ei tea, kuidas ja mille nimel veel olla ja üritada. Samas aga, kui on olemas kasvõi yhel poolel armastus ja tahe asi
töötama panna ja siis selle nimel muutuda ja muuta, siis võib ju veel kõik õnnestudagi.
Ega see armastus ongi ju üks selline asi, mis on ikka igaühel veidi isemoodi. kellele tugevam, kellele nõrgem. Kellel teab mis 7 moodi veel. Päris ühe
kraadiga teda vaevalt mõõta saab. Seega peaks olema, kui tast midagigi olemas veel on, kõik võimalik, kui tahet on. Aga sellistes situatsioonides
kalduvad inimesed otsima süüdlast mitte tegema tööd. Suhte ja iseendaga. Või siis seda umbsõlme läbiraiuma. Seegi nõuab enam otsustusvõimet kui
vingudes virelemine.
Otsustusvõimetu on see aeg. Vist nõuab elu liiga paljudes pisiasjades otsuseid ja nii mõnigi neist läheb vettvedama. Nii kaob julgus suurtes asjades
kättproovida. Kuna kaalul on enam.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
sinisilm
elas kord...       Postitusi: 1063
Registreeritud: 22.05.2003 Viimane külastus: 22.06.2012 Asukoht: lõunas ikka lõunas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.06.2003 kell 22:55 |
|
|
Tõepoolest võib kokku minna ka valedel põhjustel.Kas arvasid end armastavat ja ei süvenenud vastaspoolde ja ei õppinud teda tundma.Aga sellest saad
aru hiljem ja hiljem saad aru, et see vajalik oleks olnud.Ja kohe lausa aastaid hiljem-siis kui äkki oled sellest tardunud olekust välja tulnud ja
vaatad ilma hoopis teise pilguga ja vaatad ka iseenda sisse.Ja leiad oma mina ja saad aru oma soovidest ja tegelikest tahtmistest.Käid aastaid klapid
silmadel ja kindlat sissetallatud rada ja omad mingit eesmärki-mis ühel päeval tundub nii tühine ja ebaoluline.Ja siis mõtled kõigele eelnevale ja
tulevikule ja näed, et kuidagi asjata on tormatud ja palju tegelikult huvitavat on jäänud kogemata.Nii katsud siis võtta veel, mida jõuad.Hobid-mida
oled aastaid tahtnud teha ja millegipärast on jäänud ainult mõtteks.Ja samuti suhted.Leiad,et oled elanud tegelikult võõraga, kellega pole millestki
oluliselt rääkida.Puuduvad täielikult ühised huvid...jne.
Ei teagi, mida siis ette võtta?Vast ikkagi iseennast veel uurida ja natuke harjuda selle uue olukorraga ja siis otsustada.
Sellele ei olegi vastust.Ei ole kunagi olnudki.Sellele ei saa kunagi vastust olemagi.See ongi vastus. G.S.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 00:53 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sinisilm
Leiad,et oled elanud tegelikult võõraga, kellega pole millestki oluliselt rääkida.Puuduvad täielikult ühised huvid...jne.
Ei teagi, mida siis ette võtta?Vast ikkagi iseennast veel uurida ja natuke harjuda selle uue olukorraga ja siis otsustada.
jUst vaata oma sisse ja tee endale õige otsus. Sest keegi siin maailmas tegelikult ei hooli sinust rohkem, kui sa ise. Kui ise end ei hoia, siis ei
hoia keegi.
Jääb järgi kas tee vabadusele või unustusele.
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 12:19 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: jenni
Tsitaat: Algne postitaja: sales
/.../ Enamasti aga on põhjuseks hoopis see, et te lihtsalt kumbki ei sobi üksteisele ja kogu SUHE ON algusest peale olnud VALE.
Siin ma vaidleksin vastu... Ei saa olla, et suhe on algusest peale vale. Suhte tekkimine eeldab ikka mõlemapoolseid tundeid, aga kahjuks pole ju miski
igavene... Ütlusse "kuni surm meid lahutab" ma ei usu. Kui tõesti juhtub, et kokku ei saa jääda enam, tuleb lasta minna. Kindel värk on
aga see, et kergem öelda kui teha
Vaata, see minu mõte valest suhtest, ei ole mitte päris nii, et algul kohe hakkasid kokku elama vale inimesega. Kuigi ka illusioone võib olla, mis tõe
varjutavad...
Kooselu ei ole ju mingi urg, kuhu sisse poed ja enam sealt välja ei vaata... See on elu. Ja elu on areng. Ja koos elades= arenedes hakkab tasapisi
selguma, et justkui liiguksime ei suunas ja eri kiirusega... Ja elu vale inimesega, ei ole mitte ainult siis, kui sa ei saa temalt enam seda
armastust, mida vajad. Või kui märkad, et tegelikult on teil erinevad vaated elule, seksile. Vaid ka see, kui teie arusaamad,elustiil ja vajadused
muutuvad, et ühel päeval märkad - ei sobi enam kokku.
Ja viga oli selles, et arvasid kokku jäädes, et armastav ja hea inimene ja need mõned puudused - küll me need muudame - hakkasid teist omale
sobitama.
Või vastupidi - hakkasid ennast sobitama kaasa juurde.
Aga mõlemal puhul on üks teist rahulolematu ja pikapeale tekib vastuolu ja isegi vaen.
------------------------------------------------
Öeldakse ju, et kunagi ära muutu, et meeldida kellegile teisele peale iseenda.
Minu au on minu truudus!
|
|
|
Anonüümne
Registreerimata Postitusi: N/A
Registreeritud: N/A Viimane külastus: 29.08.2014 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.06.2003 kell 23:25 |
|
|
täpselt sama on mul ka präegu.Miks oma mees kunagi ei saa aru oma naise mõtlemisi.Küll olen rääkinud kuid ta nagu ei mõistaks neid.Kui kuskil linnas
sõidame ja näeb naisterahvast siis sõidab kasvõi kraavi peasi kui näha saab.See on ju nii nõme. Sellega alandab ju oma naist. Räägi või seinaga. KAS
ON KUSKIL MEEST KES EI VAATAKS ROHKEM KUI OMA NAIST ,VASTAKE
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.06.2003 kell 00:02 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Anonymous
täpselt sama on mul ka präegu.Miks oma mees kunagi ei saa aru oma naise mõtlemisi.Küll olen rääkinud kuid ta nagu ei mõistaks neid.Kui kuskil linnas
sõidame ja näeb naisterahvast siis sõidab kasvõi kraavi peasi kui näha saab.See on ju nii nõme. Sellega alandab ju oma naist. Räägi või seinaga. KAS
ON KUSKIL MEEST KES EI VAATAKS ROHKEM KUI OMA NAIST ,VASTAKE
Pole olemas meest, kes ei vaataks ilusale naisele järele. Pole olemas naist, kes ei vaataks mehisele mehele järele
Milleks tühjast probleemi teha? Silmailu soovivad ju kõik
Ta ju ei peta sind vaid lihtsalt vaatab. Ega ta silmad sellest kulu
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.06.2003 kell 15:45 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: sinisilm
Leiad,et oled elanud tegelikult võõraga, kellega pole millestki oluliselt rääkida.Puuduvad täielikult ühised huvid...jne.
Ei teagi, mida siis ette võtta?Vast ikkagi iseennast veel uurida ja natuke harjuda selle uue olukorraga ja siis otsustada.
Just vaata oma sisse ja tee endale õige otsus. Sest keegi siin maailmas tegelikult ei hooli sinust rohkem, kui sa ise. Kui ise end ei hoia, siis ei
hoia keegi.
Jääb järgi kas tee vabadusele või unustusele.
Sa avastad, et aastate möödudes sina ja su partner ei sobi, sest sa ei saa armastust mida vajad ja pealegi olete nende aastate jooksul arenenud
einevates suundades ja koos elaks nagu kaks võhivõõrast...
Tavaliselt ei olegi siis küsimus selles, kas minna lahku või mitte.
Sellel teelahkmel on probleem hoopis selles - kuidas lahku minna. Sest nii või teisiti toob lahkuminek kaasa suuri muutusi su elus. Sa ei jäta hüvasti
mitte ainult sellega, keda kunagi arvasid armastavat või kes armastas sind või keda isegi veel praegu armastad või kes sind armastab. Vaid ka tuhande
muu kõrvalsuhtega ühises tutvusringis ja hõimluses, elu pisiasjades. Eks omajagu valus ole seegi. Ja hirmutab ikka ka!
Ja siis oleks nagu ahvatlus kokku jääda, et vähemalt ei muutu midagi halvemaks.
--------------------------------------------------
Ma arvan, et siis saabki kuulata oma südame häält selle uue tee valikul. Ja kui näed, et uuel elurajal on sinu jaoks nii palju ootel, millest oled
unistanud, siis otsusta...
Ja on nii, et sel uuel teel kohtad sa kindlasti inimest, kes läheb sinuga ühes suunas ja kellest saab sind jäägitult armastav partner.
Minu au on minu truudus!
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.06.2003 kell 17:55 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
/.../ Sa ei jäta hüvasti mitte ainult sellega, keda kunagi arvasid armastavat või kes armastas sind /.../. Vaid ka tuhande muu kõrvalsuhtega ühises
tutvusringis ja hõimluses, elu pisiasjades. /.../
Need tutvusringi ja hõimluse sidemed on sageli ka selleks lahkuminekut takistavaks teguriks. Ebamugav on oma minekuid, samme seletada. Justkui
õigustusi leida oma käitumisele. Seda näivad reeglina inimesed ümberringi ootavat. Kuigi samas peaks aru andma vaid endale ja oma partnerile, kellega
lahku minnakse. Meie otsused ei ole/ei tohiks olla teiste asi. Kuigi inimeste uudishimul näib et ei ole piire. Ja see teeb teatud sammud ebamugavaks
ja nii ka otsustamise/otsuse elluviimise keerulisemaks. Ka kui iseendas teatakse, et see oleks ainumas võimalik lahendus.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.06.2003 kell 19:22 |
|
|
just nimelt. Meie läksime laiali ja siis sõbrad said ka sellest nii möödaminnes teada. Aga samas mulle tundus imelik, et kuidas ma jään inimestega,
kellega 2 aastat koos käidud ja hästi läbi saadud võõraks, kuna enam oma mehega koos ei ela, sest esialgu olid ja on nad siiski tema sõbrad. Ka ta
sõbrad, "meie" sõbrad, võtsid asja loomulikult ja leidsid ka, et pole midagi imelikku kui edasi suhtleme, nad ainult muretsesid, et mida
mu ekskutt siis asjast arvab ja tema ikka esikohale sedasid ja mullegi ütlesid, et kui tuleb valida, siis valiksid tema. Aga nyyd käime kõik jälle
koos- mina oma kuti/mehega taas koos ja sõbrad samamoodi edasi yhised
Samas vastik oli kyll, kui iga asja juurde käis see, et mida TEMA arvab ja ega TEMA pahanda jne. Ja sama imelik oli alguses, kui taas kokku saime,
vaadata otsa teistele, sest olin ju mina see, kes ära läks ja niisamuti olin mina ka see, kes tagasi tuli. Aga nad õnneks mõistvad inimesed ja vaid
yks kysis, et kas te olete jälle koos või niisama seksite. 
|
|
|