Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.07.2003 kell 17:28 |
|
|
Kas tõesti on nii lihtne kaotada head sõpra?
Olles rääkinud kellegile oma sügavaimatest tunnetest (mitte armastuse vallas), mõtetest ja arusaamadest, mis paraku ei lähe kuskilt otsast kokku
ühiskonna omadega, kas teil tekib tõrge selle inimesega suhtlemisel?
Kas ei teki tunnet, et te olete just kui mingi tulnukas ja olete rääkinud asju mida tegelikult ei tohiks rääkida.
Kurb, aga minul paraku nii on. Olen endast mõnele inimesele liiga palju rääkinud. Asju mida ma oma sügavas sisemuses tavaliselt hoian. Miks? Ju
seetõttu, et sel hetkel tundus, et mind ehk mõistetakse. Nüüd kahetsen seda. Sest ei oska temaga enam suhelda. Kõik mis ütlen on kohati nii tobe ja
näitlik. Samas tahaks, sest olles kunagi kedagi usaldand, tahaksid ikka edasi suhelda. Aga sõnad on kurgus kinni. Üritan nalja teha, aga kõik kukub
kuidagi tobedalt välja.
Tegelt tahaks oldu tema peast pühkida. Aga see nagu me kõik teame on võimatu. Inimene küll ütleb, et pole midagi. Mõistan sind. Aga mis tegelikult
tema peas toimub? Mis ta tegelikult mõtleb? Kas tõesti on nii lihtne kaotada head sõpra?
Kurb, aga mulle on see sõprus kadunud.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.07.2003 kell 18:51 |
|
|
Ehk ta võttis mõtlemisaega, kuna kohe ei saanud sinu mõtetest ja tunnetest aru... ? Ehk laabub mõne aja pärast kõik siiski ? Olen tundnud seda, et end
liiga palju avades on järgmine kord kohtudes lihtsalt ebamugav sellel, kellele end lahti rääkisid ja ta nagu teades sinust liiga palju, kardab sinu
argumnetide vastu eksida ja sellepärast on vaiksem... Või siis tõesti ei mõista sind ja sinu väiteid ning hoiab eemale...siis aga pole paraku midagi
teha. Olen õppinud end vaos hoidma ja rääkima alles siis, kui inimesest sotti olen saanud (kindlamini kui esialgne pilk öelda võib). Endal ja teistel
kergem hiljem See, mis teise peas toimub, jääb meil paraku peaaegu alati teadmata
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.07.2003 kell 18:54 |
|
|
Vaikimine kuld, rääkimine hõbe.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.07.2003 kell 18:58 |
|
|
Eks ta paraku ole jah nii. Lolle ei künta ega külvata, nad kasvavad ise. See käis mu pihta. Tagantjärgi mõeldes, lasin end liiga lihtsalt vabaks. Aga
ju oli vaja rääkida. Kuigi vana hea reegel ütleb, et puista end bussis sõites võhivõõrale, aga mitte sõbrale. Peale seda läheb alati kuulaja minema,
sõbrast on kahju. Võhivõõras mingu aga.
|
|
|
tont
Kasutaja    Postitusi: 380
Registreeritud: 10.06.2003 Viimane külastus: 25.08.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.07.2003 kell 19:13 |
|
|
sõpra kaotada , kas ta on mees või naine, on
minu jäoks hullem kui kaotada ...
sest sõber kuulab su alati ära ja alati igati toeks...(,naiste suhtes ka sexis. ).
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.07.2003 kell 20:00 |
|
|
Ikka ja jälle tuleb mul meelen vanaema ütlus: ärgu olgu sul 100 sõpra, parem siis juba sada vaenlast.
Sõpra on tegelikult kaotada imelihtne. Aga kõik sõbrad pole ka kaduvat sorti. On sõbrad ja sõbramad
Kuid jah, olematuks teha midagi ei saa. peab sellega edasielama. Sina öelduga ja tema kuulduga. Aeg näitab, kuidas.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
montca
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 719
Registreeritud: 22.04.2003 Viimane külastus: 25.04.2012 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 00:12 |
|
|
Mind on elu õpetanud, et paljud asjad ikkagi vaid oma teada peab hoidma. Sõber: olgu siis mees- või naissoost võib seda kunagi kasvõi kogematta sinu
vastu ära kasutada. Kuid mis keele taha ja omale jäänud, ei seda keegi kunagi peale sinu teada ei saa... Ja kõike endast ei maksa kunagi kellegile
rääkida, sest inimesed mõtlevad vägagi erinevalt ...
|
|
|
Scrat
Algaja   Postitusi: 27
Registreeritud: 27.06.2003 Viimane külastus: 16.09.2004 Asukoht: Enamasti Eestis Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 09:33 |
|
|
Ma saan aru, et tõrge ei ole sõbra poolne, vaid rääkija enda. Kui ma sain õieti aru, siis ei oska muud öelda, kui et võiks proovida asju selgeks
rääkida (kes mida ja kuidas arvab) - kaotada pole ju midagi. Samas võib selguda, et probleem on rääkija poolt ülevõimendatud ja probleemi tegelikult
polegi. Tõenäoliselt võib leida igast inimesest midagi, mis teiste jaoks imelik ja arusaamatu tundub ja paljud saavad sellest ka aru, ega tee sellest
suurt numbrit.
Mis ei tapa, teeb tugevamaks...
|
|
|
Pioneer
Kasutaja     Postitusi: 390
Registreeritud: 08.04.2003 Viimane külastus: 21.04.2007 Asukoht: talin Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 09:35 |
|
|
See teema ajab mu kooralikult vihale, sest ka mina usaldasin kunagi oma sõpra, et keda siis veel... nüüd me käime küll endiselt tihedalt läbi, kuid
usaldust enam pole. Peale sellist jama, mis ta mulle kokku keeras ei suuda enam kedagi õieti usaldada.
Kui siis üht väga head sõbrannat, kes usaldas just mind, rääkides asju mida mina poleks julgenud rääkida, sellega tundsin et olen talle oluline
usaldusisik ja nüüd julgen ka mina talle rääkida asju, mis vahest vajavad hingelt ära rääkimist. Läbi osutatud usalduse leidsin temas endale väga hea
sõbra...
/ Kes aitab sinu kõrvatagust sügada, selle juttu on ka mõnus kuulata /
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 10:58 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Pioneer
See teema ajab mu kooralikult vihale, sest ka mina usaldasin kunagi oma sõpra, et keda siis veel... nüüd me käime küll endiselt tihedalt läbi, kuid
usaldust enam pole. Peale sellist jama, mis ta mulle kokku keeras ei suuda enam kedagi õieti usaldada.
Kui siis üht väga head sõbrannat, kes usaldas just mind, rääkides asju mida mina poleks julgenud rääkida, sellega tundsin et olen talle oluline
usaldusisik ja nüüd julgen ka mina talle rääkida asju, mis vahest vajavad hingelt ära rääkimist. Läbi osutatud usalduse leidsin temas endale väga hea
sõbra...
Läbi usalduse on võimalik leida need kõige usaldusväärsemad inimesed oma ellu. Ja ka enim haiget saada.
Usaldus on väga väärtuslik kingitus. Ja seda peaks püüdma hoida. Hoolikalt.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
p@rdic
Kasutaja    Postitusi: 104
Registreeritud: 25.06.2003 Viimane külastus: 25.07.2003 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 11:01 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Pioneer
kes usaldas just mind, rääkides asju mida mina poleks julgenud rääkida, sellega tundsin et olen talle oluline usaldusisik ja nüüd julgen ka mina talle
rääkida asju, mis vahest vajavad hingelt ära rääkimist. Läbi osutatud usalduse leidsin temas endale väga hea sõbra...
Minu arusaamist mööda ongi sõber see kellega saab rääkida avameelselt ja tuleks inimesi natuke rohkem usaldada siis usaldavad ka nemad sind ja nö
sõpruse nimel oma arvamuse maha surumine pole vist ikka päris sõprus vaid soov kellegile meeldida Sõber võtab ikka sind sellisena nagu sa oled ja
kui inimene on piisavalt tolerantne siis suudab ta suhelda ka teistsuguse maailmavaatega inimesega ning kui mõnes valdkonnas nad ikka nii
kardinaalselt erinevad ja kohe kuidagi ei suudeta sellest rahulikult rääkida/kuulata siis võib ju antud teemavaldkonda mitte puudutada.
Näiteks kui inimesed on erineva seksuaalse orjentatsiooniga ei välista see ju nende omavahelist suhtlust aga näiteks sellel teemal, et kumb siis
parem/õigem on ei räägita lihtsalt 
|
|
|
bohemian
susserdis...paberitega     Postitusi: 566
Registreeritud: 06.06.2003 Viimane külastus: 9.02.2008 Asukoht: seal kus vaja .... Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 11:20 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: montca
Mind on elu õpetanud, et paljud asjad ikkagi vaid oma teada peab hoidma. Sõber: olgu siis mees- või naissoost võib seda kunagi kasvõi kogematta sinu
vastu ära kasutada. Kuid mis keele taha ja omale jäänud, ei seda keegi kunagi peale sinu teada ei saa... Ja kõike endast ei maksa kunagi kellegile
rääkida, sest inimesed mõtlevad vägagi erinevalt ...
ja millegipärast tundub mulle et naissõbrad kasutavad oma teadmisi teistest oma huvides kergemalt ära kui mehed...
kelle sohilaps mina kyll olen?
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 12:15 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Usaldus on väga väärtuslik kingitus. Ja seda peaks püüdma hoida. Hoolikalt.
Kõik väidavad seda, aga paraku tehaks risti vastupidi. Või siis ei tahet lihtsalt hoolida.
Ok, mina olen oma õppetuni kätte saanud ja edaspidises elus vaevalt keegi mu käest enam poolt piiksugi kuuleb. Pole mõtet endale haiget teha lasta.
|
|
|
Pioneer
Kasutaja     Postitusi: 390
Registreeritud: 08.04.2003 Viimane külastus: 21.04.2007 Asukoht: talin Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 12:48 |
|
|
To p@rdik:
Kui mu juttu lõike eraldi võtta siis on jah nii.. pigem tahtsin öelda, et sõpru n.ö sõpradest väga raske selekteerida.
/ Kes aitab sinu kõrvatagust sügada, selle juttu on ka mõnus kuulata /
|
|
|
p@rdic
Kasutaja    Postitusi: 104
Registreeritud: 25.06.2003 Viimane külastus: 25.07.2003 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 13:07 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Pioneer
To p@rdik:
Kui mu juttu lõike eraldi võtta siis on jah nii.. pigem tahtsin öelda, et sõpru n.ö sõpradest väga raske selekteerida.
Aga mismoodi sa neid veel siis selekteerid. Need kes su usaldust ära kasutavad kaotavad ka sõbra staatuse ja kui sa võtad juba algselt ise
usaldamatuse positsiooni siis ei ole jah võimalik välja selgitada kes on sõber ja kes mitte 
|
|
|
p@rdic
Kasutaja    Postitusi: 104
Registreeritud: 25.06.2003 Viimane külastus: 25.07.2003 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 13:15 |
|
|
Naljakas on see, et nii palju ja paljud on rõhutanud, et lahingu kaotus ei ole veel sõja võit, kõik mis ei tapa teeb tugevamaks, peale tagasilööke on
oluline mitte alla anda ja isegi kui olete põlvili löödud/surutud on oluline püsti tõusta aga nii kui tuleb esimene tagasilöök nii loobutakse
lootusest, võitlusest ja võetakse sisse kaitsepositsioon
Ju siis pole asi seda väärt, et selle nimel pingutada. Oleks siis midagi materjaalset, käega katsutavat ehk siis pingutaks - saaks tulemust ikka
nautida 
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 14:31 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Olles rääkinud kellegile oma sügavaimatest tunnetest (mitte armastuse vallas), mõtetest ja arusaamadest, mis paraku ei lähe kuskilt otsast kokku
ühiskonna omadega, kas teil tekib tõrge selle inimesega suhtlemisel?
Kas ei teki tunnet, et te olete just kui mingi tulnukas ja olete rääkinud asju mida tegelikult ei tohiks rääkida.
Kurb, aga minul paraku nii on. Olen endast mõnele inimesele liiga palju rääkinud. Asju mida ma oma sügavas sisemuses tavaliselt hoian. Miks? Ju
seetõttu, et sel hetkel tundus, et mind ehk mõistetakse. Nüüd kahetsen seda. Sest ei oska temaga enam suhelda. Kõik mis ütlen on kohati nii tobe ja
näitlik. Samas tahaks, sest olles kunagi kedagi usaldand, tahaksid ikka edasi suhelda. Aga sõnad on kurgus kinni. Üritan nalja teha, aga kõik kukub
kuidagi tobedalt välja.
Tegelt tahaks oldu tema peast pühkida. Aga see nagu me kõik teame on võimatu. Inimene küll ütleb, et pole midagi. Mõistan sind. Aga mis tegelikult
tema peas toimub? Mis ta tegelikult mõtleb? Kas tõesti on nii lihtne kaotada head sõpra?
Kurb, aga mulle on see sõprus kadunud.
Olen ise peaaegu samasugune. Liiga usaldav ja sageli hakkan rääkima asju, mida hiljem kahetsen, et üldse midagi rääkisin. Õnneks on mul siiski nii
läinud, et pole keegi midagi edasi rääkinud ja miskit halba pole juhtunud, kuid siiski. Ikka ja jälle pean endale meelde tuletama: hoia suu kinni ja
räägi ometi vähem.
Kuigi pean tunnistama, et läbi usaldusliku jutuajamise on ka mulle usaldatud asju....
Huvitav siiski millest see sõltub , et mõnega oled liigagi avatud aga mõnega kohe ei taha mittemillestki rääkida...
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2003 kell 14:42 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Usaldus on väga väärtuslik kingitus. Ja seda peaks püüdma hoida. Hoolikalt.
Kõik väidavad seda, aga paraku tehaks risti vastupidi. Või siis ei tahet lihtsalt hoolida.
Ok, mina olen oma õppetuni kätte saanud ja edaspidises elus vaevalt keegi mu käest enam poolt piiksugi kuuleb. Pole mõtet endale haiget teha lasta.
Mulle jäi arusaamatuks...kas ta siis kasutas sinu räägitut sinu vastu kurjasti ära? Kui nii...siis polnud ta küll õige sõber ja kaotus polegi
teab mis suur asi.
Aga see ikka suht vale...et kavatsed edaspidi kõik endale hoida. Nii ei tohi...see teeb haigeks
Mõnda aega ehk see õige, kuni põed seda suhet...aga siis peaks hakkama ilma jälle veidi avatumana vaatama...et leida see õige, kellega võib
rääkida.
Aga see vaid minu soovitus ja minu kogemused. Kurb kui pikaks ajaks või jäädavalt endasse sulgud
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
montca
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 719
Registreeritud: 22.04.2003 Viimane külastus: 25.04.2012 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.07.2003 kell 16:29 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: bohemian
Tsitaat: Algne postitaja: montca
Mind on elu õpetanud, et paljud asjad ikkagi vaid oma teada peab hoidma. Sõber: olgu siis mees- või naissoost võib seda kunagi kasvõi kogematta sinu
vastu ära kasutada. Kuid mis keele taha ja omale jäänud, ei seda keegi kunagi peale sinu teada ei saa... Ja kõike endast ei maksa kunagi kellegile
rääkida, sest inimesed mõtlevad vägagi erinevalt ...
ja millegipärast tundub mulle et naissõbrad kasutavad oma teadmisi teistest oma huvides kergemalt ära kui mehed...
... seepärast ongi parem mitte kõigest rääkida, siis ei saa keegi seda oma huvides ka ära kasutada.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.07.2003 kell 19:32 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: p@rdic
Naljakas on see, et nii palju ja paljud on rõhutanud, et lahingu kaotus ei ole veel sõja võit, kõik mis ei tapa teeb tugevamaks, peale tagasilööke on
oluline mitte alla anda ja isegi kui olete põlvili löödud/surutud on oluline püsti tõusta aga nii kui tuleb esimene tagasilöök nii loobutakse
lootusest, võitlusest ja võetakse sisse kaitsepositsioon 
ei ole see päris nii. pigem tekitas hetkeks viha ja trotsi. nüüd järgimõeldult - mõnda ikka usaladan. naine noh, tujukas
|
|
|
kykloop
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 645
Registreeritud: 04.11.2002 Viimane külastus: 24.09.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.07.2003 kell 19:43 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Ray
Vaikimine kuld, rääkimine hõbe.
tabav!
|
|
|
kuriKass
kõikehõlmav pimedus      Postitusi: 1119
Registreeritud: 25.03.2003 Viimane külastus: 20.06.2016 Asukoht: igaviku lõpp Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.07.2003 kell 19:51 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Olles rääkinud kellegile oma sügavaimatest tunnetest (mitte armastuse vallas), mõtetest ja arusaamadest, mis paraku ei lähe kuskilt otsast kokku
ühiskonna omadega, kas teil tekib tõrge selle inimesega suhtlemisel?
Kas ei teki tunnet, et te olete just kui mingi tulnukas ja olete rääkinud asju mida tegelikult ei tohiks rääkida.
Kurb, aga minul paraku nii on. Olen endast mõnele inimesele liiga palju rääkinud. Asju mida ma oma sügavas sisemuses tavaliselt hoian. Miks? Ju
seetõttu, et sel hetkel tundus, et mind ehk mõistetakse. Nüüd kahetsen seda. Sest ei oska temaga enam suhelda. Kõik mis ütlen on kohati nii tobe ja
näitlik. Samas tahaks, sest olles kunagi kedagi usaldand, tahaksid ikka edasi suhelda. Aga sõnad on kurgus kinni. Üritan nalja teha, aga kõik kukub
kuidagi tobedalt välja.
Tegelt tahaks oldu tema peast pühkida. Aga see nagu me kõik teame on võimatu. Inimene küll ütleb, et pole midagi. Mõistan sind. Aga mis tegelikult
tema peas toimub? Mis ta tegelikult mõtleb? Kas tõesti on nii lihtne kaotada head sõpra?
Kurb, aga mulle on see sõprus kadunud.
Põhjus miks mul vaid 3 sõpra on. Ülejäänud laseks mind kinni panna kui kõigest räägiksin
Born under a bad sign
With a blue moon in your eyes.
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.07.2003 kell 00:55 |
|
|
polnud järelikult väärt sõber,keda taga nutta
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|