RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.08.2003 kell 15:12 |
|
|
Vat nii tahaks öelda, et "jah, minu laps, võtaks kyll" Kuid samas... pead ei anna, nii isekas kui see ka pole. oleneb ka puudest. Kui on
mingi kurtus, pimedus, siis pole nagu eriti hull, aga kui lapsel ikkagi nii sügav vaimupuue, et kohe kuidagi ilma 24/7 järelvalveta ei saa, siis ma
tõesti ei tea, kas minus on nii palju emalikkust ja eneseohverdust, et selle "elava laiba " nimel oma elu seisma jätta. ja ma loodan ja
andku jumal, et ei pea kunagi sellise valiku ees ka seisma.
|
|
|
PrettyLizi
väikeste viguritega       Postitusi: 1266
Registreeritud: 26.01.2003 Viimane külastus: 26.08.2009 Asukoht: maa ja taeva vahel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.08.2003 kell 22:40 |
|
|
Kindlasti kasvataks ise.
Olen nüüdseks juba 5 aastat puuetega lastega/täiskasvanutega tegelenud ja võin öelda, et kui varakult saada palju ja õiget infot siis ei tundugi see
maailm nii tume.
Ka "elaval laibal" on olemas emotsioonid, mingil moel suudab ta ennast väljendada, kindlasti on võimalik kuigi palju teda arendada jne.
Tänapäeva probleem ongi selles, et vanematel puudub piisav info: kuidas hakkama saada?, kuhu pöörduda? jne.
Tihti peale jääb vanem oma puudega lapsega juba haiglas üksi ja tal tekib hirm: mis edasi saab? Siin näengi suurt murepunkti - haiglasse tööle
inimesed, kes suudavad vanematele anda konkreetseid juhtnööre edasi tegutsemiseda. Ei tohi oodata - kohe tuleb lapse arendamisega peale hakata.
Vanemad ärge häbenege oma lapsi. Nad on nagu teised aga oma iseäärasustega. Puudega lapsed on palju emotsionaalsema, siiramad ja avatumad oma
tunnetes.
Tuleb rõõmu tunda ka kõige väiksematest õnnestumistest. Õppis ise sööma, potil käima või andma märku, et on häda jne.
Oh ma võiks jäädagi neist rääkima.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 18:31 |
|
|
Huvitava järelduse võin siin teha. Kunagi varem oli teema - mida teha hulluks läinud vanemaga? Kas panna vanadekodusse. Enamik olid nõus panema ta
vanadekodusse, aga puudega last on nõus igal juhul kasvatama.
Mõlemad on ju sinu liha ja veri. Miks arvamused on nii erinevad.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 18:48 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Huvitava järelduse võin siin teha. Kunagi varem oli teema - mida teha hulluks läinud vanemaga? Kas panna vanadekodusse. Enamik olid nõus panema ta
vanadekodusse, aga puudega last on nõus igal juhul kasvatama.
Mõlemad on ju sinu liha ja veri. Miks arvamused on nii erinevad.
Hulluks läinud vanemat ei panda vanadekodusse. Pigem
hooldekodusse, kus tema eest kantakse vastavalt tema "hullusele" hoolt. Hooldada tõepoolest hullu on üks asi, kasvatada lihtsalt
veidi teistsugust last teine. Neist esimene võib olla tõepoolest ümbritsevaile ohtlik. Teine reeglina mitte.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 18:56 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Huvitava järelduse võin siin teha. Kunagi varem oli teema - mida teha hulluks läinud vanemaga? Kas panna vanadekodusse. Enamik olid nõus panema ta
vanadekodusse, aga puudega last on nõus igal juhul kasvatama.
Mõlemad on ju sinu liha ja veri. Miks arvamused on nii erinevad.
Hulluks läinud vanemat ei panda vanadekodusse. Pigem
hooldekodusse, kus tema eest kantakse vastavalt tema "hullusele" hoolt. Hooldada tõepoolest hullu on üks asi, kasvatada lihtsalt
veidi teistsugust last teine. Neist esimene võib olla tõepoolest ümbritsevaile ohtlik. Teine reeglina mitte.
Nii nagu RealBitch ütleb, et kõik oleneb ikka puude astmest. Kurti, pimedat, aga tõsine vaimupuue. Mis vahe on siis hullul esivanemal või hullul
lapsel.
|
|
|
PrettyLizi
väikeste viguritega       Postitusi: 1266
Registreeritud: 26.01.2003 Viimane külastus: 26.08.2009 Asukoht: maa ja taeva vahel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 19:01 |
|
|
Vanemale vandadekodu ja lapsele internaadiga kool kas ei või siin = märki tõmmata.
Lapse tood nädalavahetuseks koju ja vanemale lähed külla, tähtpäevadeks tood koju jne.
Isiklikult arvan, et vanemal inimesel on omasuguste seas parem olla kui näägutavate noorte juures elada. On ju ammu teada tõde, et vanematega saad
seda paremini läbi, mida kaugemal üksteisest ollakse.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 19:09 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Huvitava järelduse võin siin teha. Kunagi varem oli teema - mida teha hulluks läinud vanemaga? Kas panna vanadekodusse. Enamik olid nõus panema ta
vanadekodusse, aga puudega last on nõus igal juhul kasvatama.
Mõlemad on ju sinu liha ja veri. Miks arvamused on nii erinevad.
Hulluks läinud vanemat ei panda vanadekodusse. Pigem
hooldekodusse, kus tema eest kantakse vastavalt tema "hullusele" hoolt. Hooldada tõepoolest hullu on üks asi, kasvatada lihtsalt
veidi teistsugust last teine. Neist esimene võib olla tõepoolest ümbritsevaile ohtlik. Teine reeglina mitte.
Nii nagu RealBitch ütleb, et kõik oleneb ikka puude astmest. Kurti, pimedat, aga tõsine vaimupuue. Mis vahe on siis hullul esivanemal või hullul
lapsel.
On vahe. Kui sa oled ise lapse ilmale toonud, siis temast loobumine on palju raskem kui vanemast, kes ei tunne kedagi ära, kes ei tea
mida ta teeb, kes justkui ei elakski.
Puudel ja puudel on vahe jah. Aga oma lapsest emana loobuda ... Ma ei ole kindel, et ma seda suudaks. Kuid kindlasti on piisavalt neid, kellele
väljapoole ilus ja särav, ideaalne elu pildina nii oluline on, peitmaks seda "praaki" silme eest ära ja tegemaks nägu et midagi pole
juhtund. Kindlasti on neidki kellele see variant kõige paremini sobib. Elu kui pilt.
Eks see on igaühe enda valida.
Kuid ma ei ole kindel, et ma suudan olla nii "mõistlik" ja lapsest loobuda, kui see mulle puust ette ja punaseks tehakse. Süda on see, mis
hoiaks kinni. Lapsest. Sest temaga on ikkagi alati seotud lootus.
Ja puudega last on ka pea alati võimalik teatud piirini arendada. see vajab vaid teavet ja tahet. Tohutult tahet.
Lõppjaamale ligi jõudnud vanemaga ei ole alati enam seotud positiivseid lootusi.
Ja eks sõltu ka vanemaist ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 19:17 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Kuid kindlasti on piisavalt neid, kellele väljapoole ilus ja särav, ideaalne elu pildina nii oluline on, peitmaks seda "praaki" silme eest
ära ja tegemaks nägu et midagi pole juhtund. Kindlasti on neidki kellele see variant kõige paremini sobib. Elu kui pilt.
Ah mine sa ka kohe oma äärmuste jne. Pole see maailm midagi nii must ja kõik nii halvad. Kui mõni üksik on ebanaiselik, siis vaevalt seda enamik on.
Mina ka oma lapsest ei loobuks nii lihtsalt. Aga kui ma seda teeksin, siis pigem meditsiinilistel kaalutlustel, kui mingi totaka välise ilu pärast.
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 19:21 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Lõppjaamale ligi jõudnud vanemaga ei ole alati enam seotud positiivseid lootusi.
Ja eks sõltu ka vanemaist ...
See sültub ikka sellest, kui palju on südant teda ära anda. Kas pingutad, et paar viimast päeva, kuud või aastat olla ta kõrval, või mitte.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 20:35 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Lõppjaamale ligi jõudnud vanemaga ei ole alati enam seotud positiivseid lootusi.
Ja eks sõltu ka vanemaist ...
See sültub ikka sellest, kui palju on südant teda ära anda. Kas pingutad, et paar viimast päeva, kuud või aastat olla ta kõrval, või mitte.
See on nüüd küll teemaväline, aga ...
Asi on keerulisem veel kui südame valikud. Küsimus ei ole alati vaid paaris viimases päevas, kuus. Aastad ... Jah kui neid oleks paar, siis veel. Aga
kui terendavad kümned aastad?
Kas sul on südant sulgeda inimene 10-teks aastateks lihtsalt üksinda tuppa, kus ta päevad läbi on vaid iseendaga. Kõigele lisaks kui ta on seoses
mõningate asjadega ka endale ohtlik? See sunnitud sulgemine ajaks teda veel enam "hulluks" ja tooks lõppu võib-olla ka lähemale?
Lisaks on siin üks elu valik: kas olla päevad läbi, niipaljukest kui kodusolemisi on, vanema kõrval või saada lapsi? Need kaks kokku ei sobi alati.
Üks on ohtlik nii endale kui ümbitsevaile. Ja lapsed vajavad tähelepanu. Koos mõlema eest hoolt kanda ei ole võimalik.
Hooldekodu annaks talle vähemalt vajaliku hoolitsuse, sest ta vajab kellaaja peale rohtusid, riietajat, söötjat. Ta oleks omasuguste hulgaski.
Või vead vägisi asja koduseinte vahele ja leiad ühel päeval ehamatusega, et su lapsed elavad hirmus. Pelgavad seda lähedast, kes oma igapäevase
olemisega hirmutav.
Lihtsalt endaga mittetoimetuleva vanema hooldamine on üks asi. Ka lihtsalt dementne vanainimene ei ole nii raske hooldada kui mõni tõsine diagnoos.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 21:54 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Aga kui terendavad kümned aastad?
Kas sul on südant sulgeda inimene 10-teks aastateks lihtsalt üksinda tuppa, kus ta päevad läbi on vaid iseendaga. Kõigele lisaks kui ta on seoses
mõningate asjadega ka endale ohtlik?.....
Lisaks on siin üks elu valik: kas olla päevad läbi, niipaljukest kui kodusolemisi on, vanema kõrval või saada lapsi? Need kaks kokku ei sobi alati.
Üks on ohtlik nii endale kui ümbitsevaile. Ja lapsed vajavad tähelepanu. Koos mõlema eest hoolt kanda ei ole võimalik.
Esiteks, mis vahe sel on kas oled 10 aastad vanema või haige lapse juures. Kas raske vaimupuudega lapse jätad üksi koju?
Teiseks, kas raske vaimupuudega laps ja tulevane terve laps sobivad kokku. Kas agressivne vaimupuudega laps ei ole ohtlik teisele lapsele?
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 22:12 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Aga kui terendavad kümned aastad?
Kas sul on südant sulgeda inimene 10-teks aastateks lihtsalt üksinda tuppa, kus ta päevad läbi on vaid iseendaga. Kõigele lisaks kui ta on seoses
mõningate asjadega ka endale ohtlik?.....
Lisaks on siin üks elu valik: kas olla päevad läbi, niipaljukest kui kodusolemisi on, vanema kõrval või saada lapsi? Need kaks kokku ei sobi alati.
Üks on ohtlik nii endale kui ümbitsevaile. Ja lapsed vajavad tähelepanu. Koos mõlema eest hoolt kanda ei ole võimalik.
Esiteks, mis vahe sel on kas oled 10 aastad vanema või haige lapse juures. Kas raske vaimupuudega lapse jätad üksi koju?
Teiseks, kas raske vaimupuudega laps ja tulevane terve laps sobivad kokku. Kas agressivne vaimupuudega laps ei ole ohtlik teisele lapsele?
Ei, ei jäta üksi. Aga kas sa võtad end hullu vanema hooldamise jaoks töölt palgalt maha? Lapsega jääd koju hoopis teistel alustel.
Ja ära joonista kõiki vaimupuudeid agressiivseks. Enamus on agressiivsusest siiski kaugel. Ja erinevate vajadustega laste kasvatamist üheskoos on
võimalik tahtmise korral ühendada. Pudega lapsed peaksidki kasvama tervetega kokkupuutes, et need terved omandaks selle terve ellusuhtumise, et meie
hulgas on ruumi ka teistsugustele ilmakodanikele.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2003 kell 22:20 |
|
|
Lola, aga ma ju kirjutasingi, et põhjus miks laps anda kasvatada INJU lastekodusse peab olema kindlasti ikka suht raske puue. Seega olen rääkinud siin
just sellistest võimalustest, kus lapse kasvatamine kodus on äärmiselt raske või võimatu.
Muudel puhkudel ma vaevalt lapsest loobuks. Mina kohe kindlasti mitte. Olen sellesk sisemiselt liiga ellujääja ja liiga hooliv. Vot.
|
|
|
arena
Kasutaja     Postitusi: 381
Registreeritud: 22.04.2003 Viimane külastus: 30.03.2006 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.08.2003 kell 12:41 |
|
|
kuna mu ema töötas puuetega lastega päris kaua aega olen neid igasuguse puudega kohanud ja nende vanemaid ja kui õnnelikud nad on kui saavad nädala
puhata mida pole aastaid teha saanud.
igaljuhul on see ju oma laps ja poleks südant ära anda ja pealegi kui suur lootus on et teda puudega adobteeritaks kui lastekodud on terveid lapsi
täis
tean et see muudaks kohutavalt raskeks elu ja ei oleks mitte kerge ka oma peret koos hoida sest loogiliselt läheks enamus ajas tema hoolitsemiseks ja
ega tal endal ka mingi hea elu olema saa kui ei saa joosta,mängida,käija samas koolis ja lasteaias kus teised tema vanused.
aga vähemalt oleks tal armastav ema kes ta eest hoolitseks.
kindlasti saaks hakkama.on teised saanud saaks mina ka.ära ei annaks
|
|
|
marintz
internetivaim       Postitusi: 1309
Registreeritud: 14.01.2003 Viimane külastus: 28.03.2014 Asukoht: Viljandi Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.09.2003 kell 11:17 |
|
|
Ikka ise,ta ju nii või teisiti MINU lapseke...Kuhu ma ikka ta annaks,ise vähemalt hoolitseksin nii , et tal oleks hea,...mingis hooldekodus ei tea ,ma
iialgi kuidas või mismoodi temasse suhtutaksse ju... Ei Ei mina oma last küll ei annaks kuhugi...
'Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus.....'
|
|
|
Kavaldaja
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 735
Registreeritud: 13.04.2003 Viimane külastus: 9.10.2009 Asukoht: idas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.09.2003 kell 20:22 |
|
|
ma ei tea mida ma teeksin .........
|
|
|
yller
joonistatud mees      Postitusi: 2583
Registreeritud: 14.01.2003 Viimane külastus: 29.04.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.09.2003 kell 20:24 |
|
|
kõigiparem kõigile oelks et siuksed lasped ei sünniks
tänapäeval annab ju välja uurida selliseid asju
|
|
|
PrettyLizi
väikeste viguritega       Postitusi: 1266
Registreeritud: 26.01.2003 Viimane külastus: 26.08.2009 Asukoht: maa ja taeva vahel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.09.2003 kell 12:59 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: yller
kõigiparem kõigile oelks et siuksed lasped ei sünniks
tänapäeval annab ju välja uurida selliseid asju
Nt sünnitraumat sa ette ei ennusta ja juhtuda võib igal ühel.
Nii et kõrvaldada me neid lapsi ei saa. Seega peame pakkuma neile elamisväärset elu.
|
|
|
marintz
internetivaim       Postitusi: 1309
Registreeritud: 14.01.2003 Viimane külastus: 28.03.2014 Asukoht: Viljandi Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.09.2003 kell 13:07 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: yller
kõigiparem kõigile oelks et siuksed lasped ei sünniks
tänapäeval annab ju välja uurida selliseid asju
Tegelt päris kõike ikka ei anna.
'Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus.....'
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.09.2003 kell 13:49 |
|
|
mu onu sai naisega "kaasavaraks" tolle õe ja poja, kes kannavad mähkmeid ja söövad pudipõllega (üks neist 60 teine 45 aastane). onu on
ikka kibestunud küll - hea kui loetud korrad aastas ennast tuulutamas saab käia (peamiselt matustel). nende kooselu on praeguseks nii karidel, et
päästa pole enam midagi.
aga kui mõistus lapsel omal kohal on, siis ei näe küll põhjust, miks teda kellelegi teisele kasvatada anda. kas sünnitada või mitte - eks see jääb
igaühe enda otsustada.
|
|
|
familyman
Kasutaja     Postitusi: 170
Registreeritud: 26.06.2004 Viimane külastus: 5.03.2010 Asukoht: arvuti taga Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.07.2004 kell 10:12 |
|
|
Üks laps (4a) meil raske puudega ja vajab pidevat järelvalvet. Tal väga väga tubli õde(8a).
Õnneks saime lasteaiakoha Õunakese lasteaias. Fantastilised inimesed seal.
Tööl käime naisega nii et kui mina tööl siis tema kodus ja vastupidi (töö meil mõlemal graafiku järgi).
Päikest kõigile.
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.07.2004 kell 14:03 |
|
|
Kui lapsel olek mingi kergem füüsiline puue, siis kasvataksin ta ise üles. Kui aga puue oleks vaimsust puudutav, siis loovutaksin lapse. Ma ei suudaks
sellist last armastama hakata, olgu ta pealegi mu enda ihuvili. Eelkõige uuriksin ma muidugi juba enne, et kas laps on ikka igate pidi korras ning
mingigi kahtluse korral teeksin aborti. Minu meelest on lolle siin ilmas juba niigi liiga palju, et neid veel juurde toota.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.07.2004 kell 14:16 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Kas igal juhul kasvataksite ise, võtaksite selle raske töö enda kanda või loobuksite lapsest, annaksite ta lastekodusse kui teie peres juhtuks sündima
puudega laps?
olen õnnelik, et pole kunagi pidanud pead murdma selle üle..oleks tulnud teha ränk otsus, mis jäänuks mõningatel juhtudel piinama terveteks
aastateks
kergema puudega jäänuks meie juurde, aga kui selline, mis nõudnuks abiliste kätt, enda töölt kojujäämist , tõesti ei tea
oma laps on oma, aga kui see terve elu sassi lööb...
südametu olla ei tahaks, julm samuti mitte, aga kui peres oleksid teised lapsed ka, siis vajavad nemad samuti hoolt, kuid puudega lapse kõrvalt ei
jääks aega nende jaoks
ehtne nõiaring..
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
familyman
Kasutaja     Postitusi: 170
Registreeritud: 26.06.2004 Viimane külastus: 5.03.2010 Asukoht: arvuti taga Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.07.2004 kell 14:32 |
|
|
Soovin kõigile head südant, armastust kõigi ja kõige vastu, ...
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.07.2004 kell 14:40 |
|
|
Armastus armastuseks, kuid mulle tundub veidi võõras see, kui kuulen raadiost uhkusega öeldavat, et meil on vaimse puudega inimesi Eesti peale kokku
sama palju kui Ida-Virumaal elanikke. Eesti on väike ning kõikide selliste laste puhul ei saa süüd arstide kaela ajada. Järelikult on midagi
ühiskonnas väga viltu. Lapsevanemad peaksid omaenda käitumise ette võtma ning vaatama, kas pole tegu liigse alkoholi tarbimisega, narkootikumidega,
päriliku haigusega, ülemäärase tossamisega (ka raseduse ajal). Haletseda ning avali südant omada on palju lihtsam kui taolise lapse sündi ära hoida.
Ning pealegi, kas see laps isegi elades õnnelik on. Talle on siiski paljud asjad tulevikus tabu.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|