Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2    3    4    5  >>
Autor: Teema: Puudega laps
familyman
Kasutaja



Postitusi: 170
Registreeritud: 26.06.2004
Viimane külastus: 5.03.2010
Asukoht: arvuti taga
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.07.2004 kell 14:51 Reply With Quote
Iga inimene kannab endas 5-te haigusgeeni. Kui juhtub et mehel ja naisel on üks ja sama haigusgeen siis on väga väga suur tõenäosus et laps sünnib mingi haigusega.
Nõnda meil juhtus.
Kahjuks sellisest varjandist kuuled allles siis kui see juba juhtunud on. Kuigi on võimalik enne välja uurida et milliseid haigusgeene sa kannad.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Hera
Friik



Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004
Viimane külastus: 27.04.2018
Asukoht: Olympos
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.07.2004 kell 14:58 Reply With Quote
Vot sedasamust ma oma kirjutises silmas pidasingi. Tuleb teha eeltööd, et selliseid õnnetuid lapsi võimalikult vähem oleks. Tänapäeval on see täiesti võimalik. Ma ei ole südametu, kuid samas ei ahmi ma ka kõike, mis mulle pakutakse, kohe tõe pähe endale sisse. Võtan mütsi maha inimeste ees, kes raske puudega lapse eest suutelised hoolitsema on. Mina nende ridadesse kahjuks ei kuulu - olen maksimalist - kas kõik või mitte midagi. Ning selle tõttu oleks minu eeltöö vägagi põhjalik, et vähendada riskifaktorit miinimumini.





mõtlemine on vahel tervislik

View User's Profile View All Posts By User
põrnikas
Algaja



Postitusi: 3
Registreeritud: 15.07.2004
Viimane külastus: 16.07.2004
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.07.2004 kell 14:35 Reply With Quote
tere kõik vahvad tegelased!

minul nimelt on endast 5 aastat vanem õde, vaimse puudega, kes on suurt kasvu väike tüdruk.
kui ta sündis siis käskisid arstid emal ta ära anda, aga minu kallis ema on nii tark ja tubli ja, lausa fantastiline inimene , et tema keeldus sellest. ja nüüd ta siis on meiega ja räägib mõnikord nii vahvaid jutte, et naera või puruks. ta on lausa geenius ja nii puhta maailma vaatega , et sellist inimest annab leida. ka mu isa on selle suure ja raske katsumuse ees väga tugev ja vastupidav inimene, et ta jäi ema kõrvale ja on seda juba olnud 27 aastat. ma arvan et iga vanem kes armastab oma last tõeliselt ei annaks iial oma liha ja verd ära, olgu ta siis vaimse , füüsilise või ehk isegi mõlema puudega.
enne kui hakata mõtlema temast loobumise peale siis mõelgu ka sellele, et mis sa ise teeks kui sind ära antaks kui sa oleks abitu ja nõrk ja sa tead, et sinu ainus tugi on su vanemad.
mina ei teeks seda kunagi, ma lihtsalt ei suudaks seda teha . müts maha minu vanemate ja kõigi teiste puudega laste vanemate ees, kes n otsustada ise oma väetike ja õrnuke üles kasvatada, temaga tegeleda ja pakuda seda milleks ollakse võimelised pakkuma. see laps ei nõua kalleid autosid ja nukke ja riideid . tema vajab armastavat kodu vanemaid mõnda vahvat loomakest ehk isegi, ja kindlasti ka mõnda õde või venda kes tulevad ja kallistavad ning mängivad temaga ja kui need õed ja vennad suureks kasvavad siis temaga koos igasuguseid üritusi ette võtavad.
ja kui pisikestest asjadest nad võivad rõõmu tunda, see nende puhtus ja siirus on ikkagi enneolematu ime.

TextRed

View User's Profile View All Posts By User
mompsik
Kasutaja



Naine
Postitusi: 372
Registreeritud: 29.11.2003
Viimane külastus: 8.09.2009
Asukoht: tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.07.2004 kell 14:36 Reply With Quote
ta oleks ikkagi minu laps ja mina teda küll ära ei annaks..hoolikseksin ise tema eest
View User's Profile View All Posts By User
põrnikas
Algaja



Postitusi: 3
Registreeritud: 15.07.2004
Viimane külastus: 16.07.2004
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.07.2004 kell 15:40 Reply With Quote
aga see on ju loomulik ja sa oled tubli kui võtad sellise vastutuseTextRed
View User's Profile View All Posts By User
päikesekilluke
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 748
Registreeritud: 13.04.2004
Viimane külastus: 15.03.2005
Asukoht: Linnast väljas
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.07.2004 kell 02:13 Reply With Quote
Kui tõesti sünniks laps, kellel on mõni vaimne puudus, siis kasvataks ikka teda, nii nagu oma last ikka.

Eks ta muidugi raskem ja keerulisem oleks, aga millestki ta seetõttu ilma ka ei jääks, eelkõige hellusest ja armastusest.

Lapse vaimne areng, milline see ka ei oleks, ei viiks mind kunagi tema äraandmise tee juurde.

Pean väga neist vanemaist, kes elavad koos lastega, kel mõned puudused, aga kes on ikkagi inimesed nagu me kõik.





Muutes oma suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile.

View User's Profile View All Posts By User
mirelles
Kasutaja



Postitusi: 304
Registreeritud: 22.02.2004
Viimane külastus: 29.09.2004
Asukoht: momendil kodus
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.07.2004 kell 07:28 Reply With Quote
Annaks taevas, et puudega lapsi üldse ilma ei sünniks. Oma on oma jah,
aga kui peres on lapsi rohkem ja kui neist üks oleks puudega, ma ei tea, niikaua, kui nad on pisikesed, on nende nõudmised ka väiksed, suuremaks kasvades kasvavad ka nõudmised. Ja kui töötab ainult üks vanematest, või osalise ajaga mõlemad, siis sissetulek on väiksem ja pinged peres kasvaksid. Sellises olukorras poleks minust küll puudega lapse kasvatajat, siis oleks ühe asemel juba kaks abivajajat . Aga ma austan sellseid vanemaid, kellele elu on esitanud sellise väljakutse ja kes saavad sellega hakkama, vaatamata raskustele.

View User's Profile View All Posts By User
bluepearl
Kasutaja



Postitusi: 120
Registreeritud: 29.06.2004
Viimane külastus: 12.03.2009
Asukoht: seal kus lõppeb asfalt...
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.07.2004 kell 09:59 Reply With Quote
eripedagoogika valdkond suht südamelähedane ja vastavad teadmised-kogemused erialaselt omandatud. nii et selles osas oleks natuke lihtsam, kuna mõistaksin puude olemust, ennustatavaid võimeid ja arengukäiku.
aga eks oleks kindlasti palju rohkem tööd kui tavalapsega. ning olenevalt puude raskusastmest ei pruugi ju laps täiskasvanuks saades iseseisvalt toime tulla.. ja seega vajab suurt ja pikaajalist pühendmust.
aga kindlasti ei annaks ära puudega last.

View User's Profile View All Posts By User
kidra
Algaja



Postitusi: 6
Registreeritud: 30.07.2004
Viimane külastus: 12.02.2005
Asukoht: tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 31.07.2004 kell 19:52 Reply With Quote
mina leian et on inimesi kes suudavad haige lapse ära anda, ilma nutmata ja on neid kes ei tee seda iial.
lihtne on rääkida et ei mina ei suuda haiget last kasvatada. Aga kui teda ikka juba oma aja ära kannad, siis selgub ( et lapsel haigus ), muudavad 50 % inimestest ( kes enne ütleisd et ei taha puudega last ) meelt. Sellel halval asjal on head küljed ka, kui kedagi sellist kasvatad saad kõigepealt aru, et see on ainult sinu probleem. Ja on raske. Elades sellega ja saades päev päevalt tugevamaks, vaatad oma kõrval inimesi, kes on stressis ja ohivad koguaeg igasuguste asjade üle hakkad mõtlema, et küll sina ise oled ikka üks õnnelik inimene.
Üldjuhul on puudega lapsed on väga tundelised aga nad oskavad tänada, enam kui tavaline laps, ja see annab tohutult jõudu.
Ja jõudu neile kel selline õnnetus juhtunud.

View User's Profile View All Posts By User
familyman
Kasutaja



Postitusi: 170
Registreeritud: 26.06.2004
Viimane külastus: 5.03.2010
Asukoht: arvuti taga
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 01.08.2004 kell 11:44 Reply With Quote
Meie lapsega oli ju nii et me saime tema puudest teada alles siis kui ta oli umbes aastane.





Peace Love & ...

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Lord666
Kasutaja



Postitusi: 317
Registreeritud: 04.08.2004
Viimane külastus: 6.08.2013
Asukoht: Lääne- Virumaa
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 09.08.2004 kell 16:08 Reply With Quote
Kindlasti jätaks endale, sest ka tema on ju inimene. Tean ka kui raske tegelikult nendega on, sest olen tööalaselt puudega lastega piisavalt kokku puutunud
View User's Profile View All Posts By User
salliise
Friik



Postitusi: 1201
Registreeritud: 01.09.2004
Viimane külastus: 16.09.2010
Asukoht: Olemas
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.10.2004 kell 09:42 Reply With Quote
Ei julge öelda ei ega jah. Asja palju kõrvalt näinud, kaks pisikest erineva puudega sugulast. Kõik ikkagi oleneb olukorrast ja võimalustest. Hakkasin mõtlema, et äkki peaks enne kolmandat last haigusgeene uurida laskma.
View User's Profile View All Posts By User
Uss
tross



Postitusi: 1015
Registreeritud: 12.05.2004
Viimane külastus: 6.02.2010
Asukoht: EST
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2005 kell 09:54 Reply With Quote
Minu arvates pole küsimustel Kas annaksid ära oma lapse? ja Kas annaksid ära oma puudega lapse? mitte mingisugust vahet. Ka puudega laps on kõigepealt ikkagi laps.






View User's Profile View All Posts By User
GrinningSoul
sõbralik madalalaubaline



Postitusi: 679
Registreeritud: 04.12.2004
Viimane külastus: 11.11.2006
Asukoht: plaanin vahetada
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2005 kell 10:04 Reply With Quote
olen selle üle mõelnud ja otsustanud,et annan lapse ära. see on liiga suur koorem võta enda kanda, kumbagi ei tee õnnelikuks, ei sind ega last. samas võib see väga raske otsus olla ja ei tea, kuidas käituksin otse olukorras. siiski tean,et ära anda oleks õigem.





I am not David Bowie

View User's Profile View All Posts By User
familyman
Kasutaja



Postitusi: 170
Registreeritud: 26.06.2004
Viimane külastus: 5.03.2010
Asukoht: arvuti taga
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2005 kell 11:35 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: GrinningSoul
olen selle üle mõelnud ja otsustanud,et annan lapse ära. see on liiga suur koorem võta enda kanda, kumbagi ei tee õnnelikuks, ei sind ega last. samas võib see väga raske otsus olla ja ei tea, kuidas käituksin otse olukorras. siiski tean,et ära anda oleks õigem.


Väga lapsik jutt.



Peace.





Peace Love & ...

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
berta
muutumas...



Postitusi: 743
Registreeritud: 22.11.2004
Viimane külastus: 29.10.2007
Asukoht: Tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2005 kell 11:43 Reply With Quote
/me on kah veidi eripedagoogikaga kokku puutunud, aga laps ei ole ometi mingi väljaheide, et kehast väljutatud ja siis vaatan, mis temaga teen. Laps on ikka ennekõike INIMENE, mis sest et loodus on omad vimkad sisse visanud. Annan endale täiesti aru, et puudega lapse kasvatamine on eluaegne pühendumine, kuid mis tunne oleks olla ise puudega ja hüljatud?
View User's Profile View All Posts By User
Lola69
Võrrandi muutuja



Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002
Viimane külastus: 18.12.2019
Asukoht: Päikesetõusupool pealinna
Otsib: kirjasõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2005 kell 13:08 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: GrinningSoul
olen selle üle mõelnud ja otsustanud,et annan lapse ära. see on liiga suur koorem võta enda kanda, kumbagi ei tee õnnelikuks, ei sind ega last. samas võib see väga raske otsus olla ja ei tea, kuidas käituksin otse olukorras. siiski tean,et ära anda oleks õigem.
Juba sündinud last ära anda? Ma pole üldse kindel, et seda niisamalihtsalt teha suudetakse, ka kui ollakse kunagi nii mõelnud. Kuigi mine sa neid inimesi tea. Kindel olen ma aga selles, et last ära andes ei saa andja küll kunagi (päris) õnnelikuks. Nii või teisiti jääb see koorem kanda, ka äraandmine on koorem. Ja suuremgi veel. Ning iseenda õnnetu elu pole siin küll mingi mõtleva inimese argument haige lapse poolt või vastu.

Raseduse esimeses pooles avastatud puude/defekti korral saaks/tahaks raseduse katkestada. Seda olen ma mõelnud, aga ma ei ole kindel kas ma seda ikkagi teha suudaks. Juba sündinud laps on aga kindlalt MINU laps ja jääb peresse.





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!

Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
GrinningSoul
sõbralik madalalaubaline



Postitusi: 679
Registreeritud: 04.12.2004
Viimane külastus: 11.11.2006
Asukoht: plaanin vahetada
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2005 kell 14:07 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: familyman


Väga lapsik jutt.



Peace.


muide sama soovitab enamus psühholooge(anda ruumi tervetele lastele ja elada oma elu), nii tegi ka näiteks minu sugulane, kes tuntud psühholoog/psühhiaater... enne rasedust võttis vastu otsuse,et annab lapseära, kui ta on vigane...õnneks sündis terve laps
loomulikult on lapsest raskem loobuda, kui temaga juba üle aasta koos oldud.vahel tuleb olla egoist....see on muidugi individuaalne valik ja kui sina oled võtnud endale koorma, siis see ei tähenda,et see ainuõige oleks ja kõik samamoodi toimima peaks.
selline on minu arvamus.





I am not David Bowie

View User's Profile View All Posts By User
Uss
tross



Postitusi: 1015
Registreeritud: 12.05.2004
Viimane külastus: 6.02.2010
Asukoht: EST
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2005 kell 15:41 Reply With Quote
Olles kokku puutunud ka päris paljude rohkem või vähem tuntud psühholoogidega, julgen väita, et sellist suhtumist küll kohanud pole. Ja olla saab ikka, kas tuntud psühholoog või tuntud psühhiaater. Aga see selleks. Loomulikult on igaühel õigus oma arvamusele. Minul on oma arvamus sõltumata sellest, mida enamus mingi eluaala esindajaid arvab.






View User's Profile View All Posts By User
euqen
pläralära siirum-saarum tingel-tangel



Postitusi: 766
Registreeritud: 16.09.2003
Viimane külastus: 14.11.2020
Asukoht: Peaaegu Tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2005 kell 15:53 Reply With Quote
valus teema lihtsalt





On talutav ja ülal pidada odav!

View User's Profile View All Posts By User
berta
muutumas...



Postitusi: 743
Registreeritud: 22.11.2004
Viimane külastus: 29.10.2007
Asukoht: Tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.01.2005 kell 15:55 Reply With Quote
Ei tahaks ka uskuda, et tänapäeval psühholoogid (psühhiaatrid ei puutu üldse asjasse, nemad tegelevad rohkem kliiniliste juhtumitega) midagi sellist soovitavad. Kes seda ikka tõesti on ka, mitte et peavad ennast. See oli rohkem nõuka-aegne poliitika, kus puudega lapsed lastekodudesse anti ja neid seal pimedas ja "norm" inimestest eemal hoiti. Ühtlasi kültiveeriti suhtumist, "teistsuguseid" inimesi polegi olemas või vähemalt ei vääri nad elu.
View User's Profile View All Posts By User
pipiplika
lahutatud :P



Postitusi: 674
Registreeritud: 20.11.2002
Viimane külastus: 23.08.2019
Asukoht: seal, kus oma sabakonti toetan
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.01.2005 kell 23:15 Reply With Quote
igal juhul jätaks omale, kuid siis tean, et enamik perest meiega ei suhtleks, sest nende mõistus ei võta seda kinni, et puudega laps on ikkagi laps, kes on oma ja keda on ka hoolimata puudest terve aeg armastatud. raske küll võib olla, kuid raskus ei tapa vaid teeb tugevamaks. õnneks oman tuttavaid kellel on puudega laps ja minu laps saab päris hästi temaga koos oldud ja väga vahva poiss on





kõigeks on aega mul, kõigeks, ainult igavuseks ei leia ma hetkegi, sest igavust ei olegi kusagil mujal, kui vaid neis enestes, kes seda tunnevad

View User's Profile View All Posts By User
Loretta
Virtuaalne



Naine
Postitusi: 264
Registreeritud: 24.05.2002
Viimane külastus: 4.04.2017
Asukoht: Keset lompi
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.01.2005 kell 01:18 Reply With Quote
Tegelikult on siin lingis juba üksjagu vana lugu. Jutt on Saksamaalt pärit siiamikaksikutest, kes USA-s septembris 2004 teineteisest eraldati. Üks neist suri, teine on enamvähem stabiilses seisus.
Naine teadis raseduse ajal, et ootab siiamikaksikuid. Ta otsustas sünnitada ja kasvatada.
Igal juhul müts maha...
Ma ise arvatavasti oleks teistmoodi otsustanud...





Do not take life too seriously, you never get out of it alive

View User's Profile View All Posts By User
miaise
Algaja



Naine
Postitusi: 4
Registreeritud: 29.03.2005
Viimane külastus: 30.03.2005
Otsib: kirjasõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.03.2005 kell 13:18 Reply With Quote
meie pisike on puudega- kellega päevast päeva teeme suurt tööd....
algul on raske leppida mõttega- peres on teistmoodi laps aga hiljem harjud nagu kõigega siin ilmas....ikka haiglasolekud, ikka taastusravi....ja ilusad hetked kõige vahel.....
meie pere tegi selleks kõik, et pisike meie juurde jääks ja nüüdki on rõõm tõdeda- elu liigub ikka paremuse poole. jõudu ja kannatlikku meelt teistelegi, kel peres just selline armas ja tugev teistmoodi laps.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Roxena
Kasutaja



Postitusi: 234
Registreeritud: 22.03.2004
Viimane külastus: 21.04.2018
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 29.03.2005 kell 19:32 Reply With Quote
Teema läbilugemisel oli mu meelest tähelepanuväärne see, et need, kellel kas on omal puudega laps või kes töötavad nendega nagu Pretty Lizi, familyman jt, nemad on veendunud, et ei annaks ära ja kasvataks, sest see arendab neis või vanemates uusi omadusi ja võimeid. Et see olukord on hoolimata ettetulevatest raskustest neid hingeliselt rikkamaks muutnud. Mõne inimese jaoks on alles siis õnn saanud reaalse tähenduse või vormi.
Ka mina kummardan nende inimeste ees eelkõige nende võime pärast olla Inimene. Armastav, hooliv ja positiivne. Osata väikestest asjadest rõõmu tunda. Mõista. Anda.
Nad on väga ilusad inimesed.
Järeldagem siit, et see kogemus annab inimesele midagi juurde.

Äraandmise poolt on ennekõike need, kellel kogemus puudub ja seega on olukord hirmutav.

Võiksime küsida endalt, mis on meie siin maamunal viibimise eesmärk seekordse elu jooksul? Ega me pole siin ju ometi selleks, et asju omandada, millega meie lähedased pärast meie surma vaeva näevad, et neist lahti saada :-)? Me oleme siin kogemusi omandamas - me tahame teada elu, seksi, sünni, surma, vaimu jne müsteeriume. Ja nüüd meile antakse järjekordne õppetükk - hoopis teistsugune keha või vaim kui me oleme harjunud ette kujutama. See antakse näiteks meie lapsele. Või meile endile. Ja me ütleme "Tänan, seda peatükki ma ei õpi. Ma võtan järgmise. Selle, mis mulle meeldib." Kas see pole pisut kõrk, või kuidas, armsad sõbrad? Ega me sel juhul peamist eesmärki ära ei unustanud :-)

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2    3    4    5  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0193160 sekundit