murdjamees
skinnofiil      Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002 Viimane külastus: 1.12.2006 Asukoht: on muutunud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2002 kell 09:28 |
|
|
Avastasin enese hämminguks just, et ma polegi selle teema alla sõna võtnud!
Nii ajalugu tundva inimesena võin ma väita-kõik halb mis meile kaela on sadanud on tulnud idast. Minu vanaisa võitles vabadussõjas vabadusristi välja
ja kui punased tulid teda 41 aastal kodutalust küüditama. Andis vana senikaua tuld kuni padruneid oli ja viimase kuuli jättis endale.tiblasid oli aga
pärast vankriga minema veetud.
Niipalju venelastest.
Neegritest- kõik neegrid -va mõned Põhja ameerika päritolu isendid- on laisad, lollid ja räpased.ja kui nad oma kodumaalt nüüd siia pressivad lootuses
siin mõnusat äraelamistr leida siis nad eksivad. Kas keegi on kuulnud ettevõtlikust ja töökast neegrist? neeger pole türklane. ainsad sisserändajad
väljaspoolt euroopat , kes on läbi löönud on minu teada türklased.
Hiilased on muidugi omaette nähtus.Aga see probleem pole meil veel terav õnneks!
Kõige hullem kontingent on aga minu arvates ikkagi mägede pojad.nende dzigittidega ma puutusin vene sõjaväes piisavalt kokku ja kõige positiivsem
välispoliitiline ilming -on minu arvates venemaa ja kaukaaslaste vaheline sõda, mille mikromudel itskeerias juba käib.
Tapku üksteist kuni plats puhas.
Juutidest pole mul oluliselt muud mälestust kui nende spetsiifiline lõhn.
Ja ausalt öeldes ei mõista ma seda lähis ida madinat.ühtmoodi ümbertlõigatud jumbud nüüd nii tülis.
Aga ok.
hoidku end ainult siit eemale.
Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2002 kell 10:06 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Olen noorest peast venelastega hästi läbi saanud. Mu esimene armastus oli vene rahvusest nooremees. Tean väga hästi mida venelaste seltskondades
räägitakse. Käisin ju suguvõsa sünnipäevadel jne. Sai ka venemaal sugulastel külas käidud. Ikka suur vahe oli...siinsed sugulased, kes põhimõtteliselt
irvitasid eestlaste üle. Oli aeg kui hakkasid tekkima jutud, et Eesti võiks iseseisvaks saada. Kuulsin ja sain aru mida nad omavahel rääkisid. Kunagi
polnud juttu venemaast vaid NSVLiidust, kui nende kodumaast. Vastupidi oli Venemaa sugulastega. Nemad suhtusid sellesse üsna mõistvalt ja kui oma
kodumaast rääkisid, siis ikka Venemaast. Olid väga toredad ja sõbralikud inimesed.
Kui ma selle noormehega käima hakkasin, ei osanud mina vene keelt, ega tema eesti keelt. Algus oli naljakas küll Lõpuks hakkasime üksteisest aru
saama. Rääkisime siis nii, et tema vene keeles ja mina eesti keeles. Vanemad inimesed igal pool vahtisid suu lahti, et kuda me nii räägime...oldi
teisiti harjutud tol ajal. Lõpuks õppis tema täielikult eesti keele ära ja mina vene keele. Kuna meie teed lahku viisid, siis võttis ta loomulikult
hiljem ka naise ja eestlase muide.
Tema vanematest...ema üritas igati meist aru saada ja õppis ka ise eesti keelt. Isa aga, kes oli vana erusõjaväelane leidis, et tema on
kodumaad(NSVL-tu) nii palju teeninud, et mingit jama tema enam õppima ei pea.
Kuna mul palju tutavaid venelasi ja oskan ise piisavalt hästi vene keelt, siis leian et oskan ikka sõna sekka öelda.
Väga tigedaks ajavad mind need inimesed, kes juba mitmendat põlve siin elavad ja ei suuda elementaarseid asju eesti keeles selgeks õppida ja siis kõva
häälega karjuvad kuidas neile ikka liiga tehakse
Väga palju on ka tublisid vene rahvusest inimesi, kes on aru saanud, et on siia sattunud olude sunnil ja ajad on muutunud ja riigikeele õppimine
õigustatud ja täiesti elementaarselt mõistetav.
Mul ei tuleks pähegi, et lähen elama Rootsi või Taani, või kuhu iganes ja hakkan nõudma, et nemad peavad rääkima minu emakeeles, et mina aru
saaksin...ja võtan veel pähe, et vastasel juhul mind kiusatakse. Selgemast selgem, et õpin ära teise riigi keele, kui tahan tööd saada, asju ajada ja
mingeid kodanikuõigusi endale.
Nii et, need kes soiuvad, et venelastele ikka ropult liiga tehakse...mõelge enne järgi...kas kõik ettekirjutatud kodanikuks saamiseks vajaminevad
reeglid on täidetud nii nagu nad seda muus riigis teeksid(USA, Soome jne.) Nendes riikides ka vene rahvusest inimesi palju, aga seal nad ei
karju, et neile liiga tehakse ja nemad vaesekesed peavad võõrast keelt õppima.
Point Tiina ongi selles, et vanu ohvitseriperesid on Eestis siiski tunduvalt rohkem kui mujal välismaal Eestlasi...kuna 80-nendate löpus läks asi
Eestis juba lohinal Venemaaks kätte, siis ei suuda need ohvitseripered ja nende järeltulijad sellest harjumusest vabaneda ja peavad emakeeleks Eestis
Vene keelt...Soomest 5.milj maalt aga ei leia sama palju Eestlasi kui Eestist venelasi...see rohkem illusioon selline...Loodan, et Eestis siiski
saadakse aru, et riigikeel on Eesti keel ja aeg oleks möödanik unustada
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2002 kell 11:31 |
|
|
Merily, asi selles ongi...et põhiliselt sellised vene rahvusest inimesed kaagutavad. Kuigi nad ei pea koduks ei ühtegi maad, ega austa ühtegi
keelt ega rahvust. Kuna nad sünnist saati vene keeles räägivad...siis karjuvadki, et nüüd sunnitakse miskit muud õppima.
Õnneks nende järeldulijad väga paljud teistsugused ja teistsuguse mõtlemisega. Enamusel ikka enam vähem eesti keel selge ja on muidu tublid.
Mul näiteks kõrval elab vene naisterahvas. Ta kasvatab üksi nelja last. Ta ise, ning ka lapsed oskavad kõik hästi eesti keelt. Ja elavad päris hästi
ära. Ütleks isegi, et vene naised palju tugevamad kui eesti naised. Tubli naine igatahes.
Aga nüüd üks kivi ka eestlaste kapsaaeda. Venelased ei naera kunagi kui sa vene keeles räägid ja valesti. Eestlased vastupidi hirnuvad nii et, kõhud
kõveras, kui venelane juhtub eesti keeles midagi valesti ütlema. Muidugi pole see reegel, aga tihti lugu on see nii.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2002 kell 11:36 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tiina
Merily, asi selles ongi...et põhiliselt sellised vene rahvusest inimesed kaagutavad. Kuigi nad ei pea koduks ei ühtegi maad, ega austa ühtegi
keelt ega rahvust. Kuna nad sünnist saati vene keeles räägivad...siis karjuvadki, et nüüd sunnitakse miskit muud õppima.
Õnneks nende järeldulijad väga paljud teistsugused ja teistsuguse mõtlemisega. Enamusel ikka enam vähem eesti keel selge ja on muidu tublid.
Mul näiteks kõrval elab vene naisterahvas. Ta kasvatab üksi nelja last. Ta ise, ning ka lapsed oskavad kõik hästi eesti keelt. Ja elavad päris hästi
ära. Ütleks isegi, et vene naised palju tugevamad kui eesti naised. Tubli naine igatahes.
Aga nüüd üks kivi ka eestlaste kapsaaeda. Venelased ei naera kunagi kui sa vene keeles räägid ja valesti. Eestlased vastupidi hirnuvad nii et, kõhud
kõveras, kui venelane juhtub eesti keeles midagi valesti ütlema. Muidugi pole see reegel, aga tihti lugu on see nii.
Öigust räägid Tiina! Venelased ei naera kunagi Eestlaste halva keeleoskuse yle! Eestlasel kisub aga sageli naeruks kui keegi "tabavalt valesti"
ytleb! Usun, et selle näite Venelastest, kes ei suvatsegi Eestistuda, töime me mölemad vist suurelt osalt endise söjaväelinnaku Haapsalu kohalt. Kus
poes (önneks neid myyjannasid on vähe) neile seletades, et ma ei saa aru Vene keelest, saad umbes vastuseks, et mis see minu probleem on. Ise austan
Venelasi kyll niipalju, et nähes tema hädist soovi ennast arusaamatus Eesti keeles mulle selgeks teha, lähen temaga yle Vene keelele! Ja sugugi ei
arva, et seda keelt vaja ei oleks!
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2002 kell 11:48 |
|
|
rassism
pole üldse mõelnudki selle peale, kuid ega tänavapildis mõnda mustanahalist nähes küll pahasti ei mõtle. Ainuke küsimus, mis tekib, tekib ka
tavaliselt talvel, et kuda need vaesekesed siin vastu peavad, kes harjunud püsivate soojakraadidega...naljakad on nad oma tutimütsidega
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
julychill
Kasutaja    Postitusi: 411
Registreeritud: 13.10.2002 Viimane külastus: 7.01.2004 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.11.2002 kell 20:53 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: murdjamees
. Kas keegi on kuulnud ettevõtlikust ja töökast neegrist? neeger pole türklane. ainsad sisserändajad väljaspoolt euroopat , kes on läbi löönud on minu
teada türklased.
JAH!, mina olen ja mitte ainult kuulnud vaid ka näinud ja ühtteist veel.. mis ta peax nd teistmoodi inimene olema kui kõik teised sellepärast, et ta
neeger on? ja muide võrreldes paljude eesti meestega olid nemad palju ettevõtlikumad, intelligentsemad ja viisakamad
türklaste osas nõustun nii palju et sellest rahvusest on tõepoolest eriti palju enregilisi, edukaid ja läbilöögivõimelisi inimesi ütleme nii, et ma
pole kohanud veel ühtegi türklast, kes selline ei olex
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.11.2002 kell 21:49 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: julychill
JAH!, mina olen ja mitte ainult kuulnud vaid ka näinud ja ühtteist veel...
Üldiselt ma isiklikult ei tee kiireid järeldusi vaid mõne isendi põhjal, aga: julychill, Sul on ikka kõvasti pealesattumisi olnud
Btw ettevõtlikkust on väga mitmesugust 
|
|
|
julychill
Kasutaja    Postitusi: 411
Registreeritud: 13.10.2002 Viimane külastus: 7.01.2004 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.11.2002 kell 22:01 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Ray
Tsitaat: Algne postitaja: julychill
JAH!, mina olen ja mitte ainult kuulnud vaid ka näinud ja ühtteist veel...
Üldiselt ma isiklikult ei tee kiireid järeldusi vaid mõne isendi põhjal, aga: julychill, Sul on ikka kõvasti pealesattumisi olnud
Btw ettevõtlikkust on väga mitmesugust
üldiselt ma ei teegi siin kiireid järeldusi vaid vastasin küssale, et kas keegi on kasvõi kuulnud ettevõtlikust jms neegrist
aga peale sattumisi.. jah, olen tõesti mitmesugustele peale sattunud.. üritasin päraegu meelde tuletada.. väh ühexa rahvuse esindajat on läbi
proovitud..
kirjutamise hetkel pidasin silmas seda ettevõtlikust mis käib äriajamise poole pealt..
|
|
|
kykloop
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 645
Registreeritud: 04.11.2002 Viimane külastus: 24.09.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.11.2002 kell 12:26 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: julychill
Tsitaat: Algne postitaja: kykloop
Kas jututeemaks on NEEGRID vä? irv
kas leidsid siin midagi naljakat?
Ega ma rassist pole, aga must mees on ike neeger juu...
|
|
|
Ixan
Bännitud Postitusi: 653
Registreeritud: 01.10.2002 Viimane külastus: 29.10.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.11.2002 kell 14:54 |
|
|
Teeks nüüd kokkuvõtte...
Tsitaat: Algne postitaja: Ray
Kas eestil peaks olema eesti rahvusest president? On rahvus presidendi puhul oluline?
Eesti president peaks ikka olema sündinud eestlane. Tegelikult peaks iga Eestit esindav inimene (missid, poliitikud, eurolauljad) olema eesti
rahvusest.
Tsitaat: Algne postitaja: Ray
Keda võib nimetada etniliseks eestlaseks? Kas tal on (peaksid olema) mingid füüsilised kindlad tunnused vms?
Eestlane oleks minu arvates inimene, kelle vanemad on sündinud ja enamus ajast elanud eestis, ja kes ise on ka sündinud ja enamus elust Eestis
elnud (mitmendat põlve), kes valdab vabalt ilma aktsendita eesti keelt. See ei ole nüüd nõue, kuid need tingimused täitnud inimest võib tõesti
eestlaseks nimetada.
Tsitaat: Algne postitaja: pirka
Kujuta ette, et sa elad näiteks Moskvas ja lähed poodi (sa ei ole eestis eland, oled venelane) ning seal müüja soovib, et sa räägiks temaga eesti
keeles... jabur ju, kas pole...aga millegipärast vastupidine olukord siin maal selle suure-laia rahva esindajale ei tundu jabur.
Või see sama eestlane hakkaks seal Moskvas suure kisaga nõudma eesti keele kuulutamist teiseks riigikeeleks... kas sulle ei tundu, et see eestlane
pistetaks siis hullumajja...
Aga teisel maal needsamad venelased ju nõuavad seda...
Selliste näidetega võiks pikalt jätkata, kuid ehk vaatad ise veidi ringi...
Iseenesest on see ka õige... kuid vahe on selles, et Venemaal on
eestlasi mingi väike protsent, Eestis venelasi on u. 20-30 protsenti.
Tsitaat: Algne postitaja: julychill
räägite, et kui venelastele siin ei meeld, siis mingu oma kodumaale tagasi.. aga kas kodumaax võib siis nimetada kindlalt seda maad, mille rahvust te
olete.. isegi kui mitu teie sugupuu põlvkonda seal elanud pole? ntx kui kellegi vanaema, ema ja tema ise on rahvuselt venelased aga pole venemaal
elanud, siis on kodumaa ikkavi venemaa??
Kodumaaks nimetatakse ikkagi seda, kus sa juba pikka aega elanud oled. Kuigi mõni inimene on elanud
Eestis juba mitukümmend aastat, võib öelda, et Eesti on ta kodumaa, kuid päris eestlaseks teda ikka lugeda ei saa.Minu emaisapoolne suguvõsa on elanud
Eestimaa pinnal juba mitu põlve, emaema on mul põline saarlane. Ma arvan, et ma võin öelda, et olen eestlane, kuigi mu juured ulatuvad mitme põlve
taha prantsusmaale, saksamaale ja mujalegi.
Ma ei arva ennast rassistiks, küll on aga mulle vastumeelt sellised inimesed, kes arvavad, et mina pean nendega just nende emakeeles rääkima. Samuti
ei meeldi mulle rassistid. Ise pole antud teemaga eriti kokku puutunud (õnneks), ii et kogemused puuduvad.
Kykloop, teinekord palun loe, millest räägitakse, enne kui hakkad postitama.
...
|
|
|
Mamba
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 840
Registreeritud: 06.11.2002 Viimane külastus: 15.07.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.01.2003 kell 23:54 |
|
|

|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.01.2003 kell 08:56 |
|
|
Mamba! Väga hea pilt. Öelda ei olegi enam midagi.
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.01.2003 kell 08:59 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Mamba
No see vastus kommentaare töesti ei vaja
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.01.2003 kell 11:27 |
|
|
Ahjaa, aga rassismiga puutusin kokku meie oma lasteaia rühmas, kus mõned emad olid selle vastu, et 3-aastased vene lapsed (keda on vist rühma peale
kokku 4 tk 20-st) räägivad omavahel oma emakeeles, seega vene keeles. Olin niivõrd üllatunud seda kuuldes (sest emad, eks häält tõstsid, tundusid
muidu igati intelligentsed ja arusaajad), sest kuidas sa KÄSED rääkida 3-aastasel ??? Lapsed muidu, kasvatajatega ja teiste lastega suheldes räägivad
eesti keeles. Kas tõesti tohib neil keelata rääkimast oma emakeeles ja kuidas seda kasvataja üldse tegema peaks ??? Kohutav, mõtlesin ise, et vanemad
on niigi tublid ja julged olnud, et julgesid oma lapsed ´panna eesti rühma ja siis tullakse neile ütlema ka veel. Pealegi ütlejateks eestlased, kes
ise muudkui vinguvad, et muulased ei õpi meie keelt ära  . Kohutav, kuid sellist rassismi tekitame me ise, eestlased, kahjuks...
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
michelle
ERILISELT OHTLIK INIMENE     Postitusi: 586
Registreeritud: 21.11.2002 Viimane külastus: 12.07.2009 Asukoht: kuupeal Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.01.2003 kell 11:43 |
|
|
minu arusaam selline et värvus ei loe, kõik ühesugused inimesed. ma vist värvipime selle kohapealt. ja laiskus...ka valgete seas on no nii laiskasid
et sõnatuks võtab, ja räpaseid ka. eks see oleneb ikka iseloomust ja kodusest kasvatusest mitte nahavärvist.
elan vaid korra...seepärast kasutan juhust ja proovin ta ära.
|
|
|
Venom
Born to Kill      Postitusi: 1941
Registreeritud: 24.10.2002 Viimane külastus: 21.10.2019 Asukoht: ajaloo hämarustes Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.01.2003 kell 20:03 |
|
|
vot tolle keelekohapealt
Pidin kord Eesti kroonus kirjutama kompaniiülemale seletuskirja mix ma vene poistega vene keeles räägin. Huvitav mis keelest nad veel peax aru saama
kui eesti keelt ei oska? ja asjast mittearusaamine tõi kaasa kogu rühma "kannimise"
Valar Morghulis
|
|
|
Mamba
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 840
Registreeritud: 06.11.2002 Viimane külastus: 15.07.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.01.2003 kell 20:22 |
|
|
Meil oli sõjaväes suhteliselt vähe venelasi ja nad kõik paigutati niimodi teiste sekka, et lihtsalt pidi eesti keeles rääkima, midagi üle ei jäänud,
kolme kuuga said keele selgeks. Üldiselt oli meil seal kõik muud keeled peale eesti keele keelatud ja keelu eiramine tähendas loomulikult karistust.
|
|
|
Zitikaz
Kasutaja    Postitusi: 123
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 21.10.2008 Asukoht: ookeani ääres Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.01.2003 kell 15:44 |
|
|
kui tahad õieti arusaada, mis on rassism, siis soovitan ameerika mandrile minnes läbi põigata mõnest mustade getost, kui suudad seal ellu jääda, siis
ehk jagad neid kogemusi meiega ... eesti kontektis rassism alla pannakse kõik, mis puudutab skinhead lõpetades natsidega.. minu meelest nii üldiselt
seda võtta ei saax.. see on rohkem kõhutunde küsimus.. iga värvuse, rahvuse seas on selliseid inimesi, kelle puhul ei saa kohe mitte ümber sellest
teemast, et maailm on täis idioote
|
|
|
Mamba
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 840
Registreeritud: 06.11.2002 Viimane külastus: 15.07.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.01.2003 kell 13:38 |
|
|
Eestlaste ja venelaste vahelist naginat mina küll rassismiks ei nimetaks.
|
|
|
arvutihiir
Kasutaja    Postitusi: 298
Registreeritud: 15.12.2002 Viimane külastus: 29.07.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.01.2003 kell 22:09 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Mamba
Eestlaste ja venelaste vahelist naginat mina küll rassismiks ei nimetaks.
Mõtlesin sedasama. Rassism tähendab diskrimineerimist rassierinevute pinnal (europiidne rass versus negriidne rass). See, mis mujal toimub, on
lihtsalt diskrimineerimine 
|
|
|
cleona
kivimüüridel kõndija       Postitusi: 1075
Registreeritud: 16.12.2002 Viimane külastus: 27.06.2009 Asukoht: hetkel siin Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.01.2003 kell 18:01 |
|
|
Vat mina küll rassist ei ole.Nahavärvi järgi ei otsusta midagi!Igal kontinendil omad tõprad!oLGU nad siis valged,mustad,sinised või rohelised!
Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui "vanu häid aegu".
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2003 kell 15:30 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Mamba
Eestlaste ja venelaste vahelist naginat mina küll rassismiks ei nimetaks.
Pigem kultuurikonflikt...
|
|
|
Mara
Olgu jääv meile päike!       Postitusi: 1861
Registreeritud: 11.12.2002 Viimane külastus: 29.10.2015 Asukoht: keskel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2003 kell 15:33 |
|
|
isver..ei rassismile...lambad võivad olla mustad või valged ,aga see ei muuda fakti ,et nad lambad on....kahju on neist, kes rassistide kää alla
pidanud jääma
Parim vibukytt siinpool Uuraleid...
|
|
|
Hiirekas
Bännitud Postitusi: 2340
Registreeritud: 23.03.2003 Viimane külastus: 5.09.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2003 kell 15:35 |
|
|
Kurb lugu, aga ma tunnistan end rassistiks. Ma ei saa endaga midagi teha. Olen üritanud suhelda teatud kodanikega, aga tahtmatult jääb ikka tõrge
sisse
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2003 kell 15:38 |
|
|
http://www.okupatsioon.ee/rus/trykised/inimsuse.html
6.3. Nõukogude apartheid ja selle iseärasused
Eespool (osas 5.4) toodud apartheidi definitsioonist järeldub, et nõukogude okupatsioonisüsteem Eestis oli tegelikult apartheid. See oli riiklikult
organiseeritud ja seadustatud rassistlik süsteem ühe rassirühma, nimelt vene ümberasujate ülevõimu kehtestamiseks ja säilitamiseks ning kohaliku rahva
plaanipäraseks rõhumiseks ja hävitamiseks. Rõhujate nimetamine venelasteks on teataval määral tinglik. Ehkki etnilised venelased olid tulnukate seas
valdavas ülekaalus, leidus nende kõrval ka muude N. Liidu rahvaste (enamvähem venestunud) esindajaid, nii et võib-olla oleks täpsem öelda nõukogude
rahvas ehk nõukogude natsioon (kasutame siin natsiooni mõistet nii, nagu see järeldub diskrimineerimisvastase konventsiooni inglise–prantsuse
ametlikest tekstidest, kus eristatakse natsiooni ja etnost, kuid ühtlasi peetakse rassitunnuseks nii ühte kui teist, vt osa 5.3).
Apartheidi mõistemäärangus loetletud kuritegusid Eesti elanikkonna mitmesuguste rassirühmade vastu korraldati kavakindlalt ja väga suures ulatuses.
Eriti võigas oli rõhutud rassirühmade ilmajätmine õigusest elule ja isikuvabadusele ning nende vabaduse ja väärikuse ründamine, sealhulgas
mitmedkümned tuhanded mõrvad ning rohkem kui saja tuhande eesti inimese meelevaldne arreteerimine ja vangidena või küüditatutena väljasaatmine. Selle
kõige ebaseaduslikkust on nüüd koguni Venemaa tunnistama hakanud. Lisaks loodi sadadele tuhandetele eestlastele meelega elutingimused, mis pidid viima
eesti rahva järkjärgulisele füüsilisele hävimisele, sealhulgas järglaste saamise takistamisele või vähemalt rahvusliku iseoleku kaotamisele. Teadliku,
NLKP eestvõttel riiklikult juhitud diskrimineerimisega püüti ahistatud rassirühmade kõigekülgset arengut pidurdada nende ilmajätmisega paljudest
inimese põhilistest õigustest ja vabadustest (vt loetelu eespool osa 5.1 teise lõike lõpus, samuti põhjalikumalt esitatud näiteid osades 4.3 ja 4.4).
Niihästi Eestis tervikuna kui ka kohalikel ja valdkondlikel (sh ettevõtete) tasanditel ja tegevusaladel teostati segregatsiooni, mis väljendus
elanikkonna liigitamises, jaotamises ja eraldamises rassiliste tunnuste järgi, kusjuures eelistatud ja soodustatud nõukogude immigrantide rassirühmale
vastandati hulk mitmete rassitunnuste (riikkondliku, etnilise või perekondliku, kaasa arvatud klassikuuluvuse) alusel ahistatavaid kohalikke
elanikerühmi. Korraldati eesti talurahva maaomandi üldine eksproprieerimine, s.t omastamine okupeeriva riigi poolt, suure osa omanike ja nende
perekondade küüditamine ja ülejäänute kolhoosidesse sundimine, mis Stalini ajal tähendas otsest sunnismaisust ja teoorjust. Nõukogude süsteemi
vastustajaid ja vastustamises kahtlustatavaid jälitati armutult. Kõik need ebainimlikud teod on apartheidi mõiste definitsioonis üles loetud
apartheidikuriteo alamliikidena.
Nõukogude apartheidil oli klassikalise lõuna-aafrika apartheidiga võrreldes muidugi mitmeid erijooni, kuid see ei muuda asja olemust. Esimene
iseärasus oli ülim silmakirjalikkus, millega apartheidi maskeerida püüti. Näiteks kurikuulus proletaarse internatsionalismi ehk rahvaste sõpruse
loosung, mis Eestis tähendas Venemaalt ümberasunute igasuguseid eriõigusi, kaasa arvatud õigus saada eeliskorras tööd ja eluaset ning õigus töötada ja
õppida neile kindlustatud majandus- ja erialadel. “Kohalikele” aga tähen-das rahvaste sõprus üksnes kohustust austada “suurt vene rahvast” ehk
“vanemat venda”, õppida juba lasteaias sundkorras selle keelt ja edaspidi leppida omaenda kodumaal teise järgu elaniku alandava rolliga. Leppimatus
sellega oli karistatav. Vene natsionalism ja šovinism olid lubatud ja koguni soositud, nende vastustamine aga tembeldati kuriteoks nimega “eesti
kodanlik natsionalism”.
Silmakirjalikkuse musternäide nii Eestis kui ka kogu maailmas oli suurvene imperialismi maskeerimine “võitluseks töörahva huvide eest”. Sisemaal
tähendas see klassivõitlust ehk varasemate omanike perekondade mahasurumist ja hävitamist, väljapoole suunatuna aga impeeriumi pidevat laiendamist,
valmistumist selle kaits-miseks väidetavalt kogu aeg ähvardavate välismaiste rünnakute vastu, vägivaldset sekkumist oma ülemvalitsuse alla haaratud
riikide siseasjusse ning vaenuliku “kapitalistliku maailmasüsteemi” väidetavate käsilaste usinat otsimist ja hävitamist kõigis nn sotsialistlikes
maades. Nõukogude poliitika tegeliku olemuse on veenvalt paljastanud väga paljud uurijad niihästi süsteemi sees kui ka mujal maailmas. Nõukogude riik
ilma kommunismi sõnalise viigileheta oli kõige tavalisem totalitaarne imperialistlik režiim, võrreldav Hitleri Suur-Saksamaaga. Erinevalt
Suur-Saksamaast valitses totalitaarsus ka majanduses. Antisemitism oli N?ukogude Liidus leebem, selle eest aga lisandus valdava enamiku mittevene
rahvaste rassistlik ahistamine.
Nõukogude apartheidi teine iseärasus Eestis oli allasurutud rassirühmade mitmekesisus ja teadlik vahetegemine neisse suhtumises. Rakendati “jaga ja
valitse” põhimõtet. Lõuna-Aafrika apart-heid oli lihtne valgete ja mustade vastasseis, põhiliselt kaks rühma ja segregatsioon nahavärvuse alusel.
Eestis oli ainsaks eelistatud rassirühmaks nõukogude natsioon, seega siis okupeeriva riigi rahvas, keda okupeeritud Eestisse järjekindlalt ja suures
ulatuses ümber asustati. Ahistatud ja rõhutud rühmaks oli eesti põliselanikkonna ehk eesti natsiooni see osa, kes ei teinud koostööd okupantidega.
Kuid etnilisi eestlasi ahistati veel eraldi, tehti paljudes asjades vahet eesti ja muude etniliste rühmade vahel ning eestlaste hulgas moodustati
täiendavalt ahistatavaid rassirühmi sugukondliku põlvnemise, s.t klassikuuluvuse ja perekondlike sidemete alusel. Niisuguses mitmel alusel
ülesehitatud, kuid siiski terviklikus rassilise rõhumise süsteemis moodustas paralleelse liini valdkonniti korraldatud segregatsioon, eelistamine ja
ahistamine lähtudes asutuste ja ettevõtete tegevusalast ja sõjalisest tähtsusest. Kohtlemise erinevustega loodeti vältida või vähemalt pärssida rahva
ühtset vastupanu. Diskrimineerimise ajendite näiliku paljusega püüti ühtlasi maskeerida apartheidi põhiolemust.
Nõukogude apartheidi kolmas iseärasus oli tingitud rõhuva ja rõhutud rahvaosa suurussuhetest. Lõuna-Aafrikas on valge elanikkonna osakaal väike ja
kogu aeg vähenemas, mistõttu sealne rassism püüdis valgete olemasolu ja ülevõimu eelkõige säilitada tingimustes, kus mustanahalise tööjõu pidev
juurdevool oli majanduslik paratamatus. See oli rassism kaitseseisundis. Eestis seevastu on nõukogude (suurvene) rassism kogu aeg olnud ründav ja oma
ülevõimu kõigi vahenditega laiendav pool, kelle selja taga seisab 140 miljonit venelast, niisiis tohutu jõureserv vaevalt ühe miljoni eestlase vastu.
Nõukogude apartheidi eesmärk Eestis polnud seetõttu mitte rõhumist teostava vähemuse enesekaitse ja positsioonide säilitamine, vaid hoopis selle
vähemuse muutmine enamuseks. Taotleti senise eesti enamuse, lõppkokkuvõttes kogu eesti rahva likvideerimist. Sellest hoolimata jäi nõukogude rassism
Eestis kuni N. Liidu kokkuvarisemiseni vähemuse valitsuseks.
Neist jõusuhetest tingituna võis nõukogude apartheid endale neljanda iseärasusena lubada meetodite paindlikkust, ära kasutades rõhuva vähemuse kiiret
arvulist kasvu ja eestlaskonna vastupanuvõime nõrgenemist. Esialgu olid apartheidi kehtestamisel hulk aastaid ülekaalus selle mõistega hõlmatud
vägivaldse genotsiidi meetodid. Eesmärk oli poliitilise ja rahvusliku eliidi, ohvitserkonna, haritlaskonna, iseseisva talurahva, keskklassi, tegelike
ja arvatavate vabadusvõitlejate ja nende perekondade, üldse eesti ühiskonda kandvate rahvakihtide sihikindel hävitamine, vene asualade ja väiksemate
asundite jaoks ruumi tegemine ja põlisrahva vastupanu murdmiseks üldise terroriõhkkonna loomine. Rööbiti loodi piirkondlikke ja ametkondlikke
segregatsioonil põhinevaid asu- ja tegevusalasid nõukogude immigrantide jaoks, et vältida nende sulandumist põhirahvastiku hulka. Anastatud
üherahvuselisel maal pidid piirkondlikud asualad olema ühtlasi okupatsiooni strateegilisteks tugialadeks. Nende paigutus Eesti territooriumil viitab
läbimõeldud plaani olemasolule.
Kui 1950. aastate lõpus hakkas immigrantide arv juba ületama veerandit elanikkonnast, siis asendati rahva vahetu likvideerimine genotsiidi veidi
“pehmema” teisendiga, nimelt selliste elutingimuste pealesurumisega, mis pidid ajapikku viima põlisrahva täielikule või osalisele hävimisele, muuseas
ka sündimuse pidurdamise teel. Nõukogude apartheidi üks vorm Eestis oli kindlasti ka ümberrahvustamine ehk rahva senise keele ja eripära kaotamine ja
venelusega asendamine, seega rahva kui etnilise üksuse hävitamine. Sõjalise tähtsusega tugialad ja ettevõtted säilitati küll endiselt puutumatute vene
valdkondadena, kuid vähem tähtsatesse hakati vähehaaval lubama niisuguseid “kohalikke”, kellelt sundvõõrkeelses keskkonnas loodeti rahvusliku iseoleku
(identiteedi) nõrgenemist. “Kohalike” osaline üleviimine parematesse tingimustesse oli ühtlasi tasu kollaboratsionismi ehk okupatsiooniga
kaasatöötamise eest.
Nõukogude apartheidi pole seni kuigi palju uuritud, mistõttu see mõiste võib mõnele uudne tunduda. Ent vene propagandistid ja mitmed nende eesti
mõttekaaslased on juba ammu aru saanud, et nõukogude okupatsiooni ajal Kirde-Eestis, Tallinnas ja mujal rassilise segregatsiooni põhimõttel loodud
vene asualad on tege-likult apartheidi ilmingud. Nad eksivad vaid selles, et unustavad meelega ajaloo ja piirduvad üksnes geograafiaga, nimetades seda
nähtust “eesti apartheidiks”. Üks endine OSCE esindaja Eestis on ettevaatlikum ja kõneleb peamiselt ohust, et kui Narva ei hakata eestlasi asustama,
siis võib sellest linnast kujuneda vene geto. Ta jätab ütlemata, et see, mida ta nimetab “Narva getoks”, on tegeli-kult üks Nõukogude võimu poolt
teostatud järjekindla rahvusliku segregatsiooni kujukamaid ilminguid.
Nõukogude apartheidi teaduslikuks käsitluseks läheb vaja muidugi täiendavaid uuringuid, eriti okupatsiooniaegsete direktiivdokumentide läbitöötamist
ja põhjalikumat faktide kogumist. Esialgseks iseloomustuseks peaks aga piisama ülalöeldust.
|
|
|