chardonnay
Kasutaja     Postitusi: 423
Registreeritud: 06.03.2004 Viimane külastus: 20.11.2010 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.03.2004 kell 11:15 |
|
|
Ei mäletagi, üks asi oli kindlasti pimedus, mida nii paaniliselt kartsin, aga samas, inimesed, kes mind tunnevad, teavad, et mul oli selleks väga hea
põhjus ka. Praegu enam nii väga pimedust ei karda. Vahel kardan praegu näiteks joodikuid v narkomaane, lapsena nendega eriti kokku ei pidanud puutuma,
kuna elasin rohkem nagu maa kohas.
|
|
|
sirli
Vaikne vaatleja       Naine Postitusi: 2410
Registreeritud: 08.06.2003 Viimane külastus: 6.02.2021 Asukoht: muutub pidevalt,enamasti seal,kus on soe ja kindel Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.03.2004 kell 13:05 |
|
|
Süste ja üldse arste kartsin kohutavalt, pidin nendega palju kokku ka puutuma, kuna vanaema oli med-õde ja arvas, et meil (minul ja mu vendadel) on
kindlasti kõik maailma haigused ja hädad ja nii meid tiriti nende juurde koguaeg ja torgiti ning uuriti koguaeg.
Üksinda kodus olla kartsin kaua kaua, kohe kui mind üksinda koju jäeti hakkasin paaniliselt nutma ja ei lõpetanud seda enne, kui keegi jälle koju
tuli.
Siis kartsin ma selliseid olendeid, nagu varjuhundid. Nad olid mingid pahad tegelased, ühes nukuteatri etenduses, mida mind väiksena vaatama viidi ja
nad ilmusid kuidagi maa-alt, ma olin raudselt kindel,et ükskord nad tulevad minul ka niimoodi maa-alt välja.
Pimedust kartsin ka, kui väiksem olin, aga see hirm läks suhteliselt ruttu üle.
Kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest, mida ihkad, siis sa hiljem üle kõige samu unistusi vihkad
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.03.2004 kell 14:45 |
|
|
Mina kartsin hirmsasti valju mürinat. Kõige kohutavam oli see, kui vanaise suure ketassaega puid hakkas saagima ja kui suur traktor tee peal juhtu
sõitma. Kohutavaks muutis asja see, et tegelikult oli nii traktorit kui eriti just saagimist põnev vaadata ja ninapidi juures passida. Eriti just
saagimist, sest muidu seisis saag kuskil kuuri alla varjus. Kujutage siis seda pisikest poissi ette, kes hirmsasati tahab ninapidi juures passida, aga
ise kardab nagu vanakurat välku.
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.03.2004 kell 15:25 |
|
|
Mina arvasin, et mu voodi all elavad kollid. Lambi lüliti asus vooditest teises seinas ja ma alati hüppasin voodisse, et jumala eest keegi mind ei
tõmbaks voodi alla.
Siis ma kartsin ämblikuid nii palju, et kui üks juhtus uksepiidale peesitama jääma, siis enne ma toast ei liigutanud, kui keegi ta sealt ära koristas,
keegi koju tuli ja ära koristas või ämmeljas ise edasi otsustas astuda ..
Ja ämblikuvõrke kartsin rohkem, kui ämblikuid.
Aga ma ei kartnud kevadel jää peale kargama minna, kui kaldast oli vesi juba väljas. Ma ei kartnud öösel pimedas metsas jalutada. Surnuaeda pidin kord
öösel minema ..
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage OTSINGUT
|
|
|
piloot
Kasutaja     Postitusi: 388
Registreeritud: 12.01.2004 Viimane külastus: 17.10.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2004 kell 12:24 |
|
|
Kui paar korda aastas meil assenaator /sibi/ käis fekaali /sita/ mahutit tühjendamas
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2004 kell 16:53 |
|
|
Mina olin julge tüdruk ja ei kartnud üldse midagi...ei voodialuseid ega kurje koeri ega ämblikke ja pimedust, äike ja müristamine oli minumeelest
lausa lahe....
ainuke asi, mis mulle ei meeldinud, oli see, kui helistati ja isa öösel tööle kutsuti kui mingi õnnetus oli juhtund (töötas abirongi peal), siis
pugesin alati ema kaissu....
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2004 kell 17:26 |
|
|
Hämmastav, kui paljud lapsed kardavad voodialust pimedust! Ei tea, millest see küll võis tulla! 
Mina ei ei mäleta end kartnud olevat muud peale ühe koleda raamatu - "Baskerville'ide koer". Seda ma kartsin üksinda kodus olles ja
ema-isa pidid ära minnes raamatu teistpidi (selg sissepoole) riiulisse panema.
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
täpike
Algaja    Postitusi: 29
Registreeritud: 16.11.2003 Viimane külastus: 10.02.2011 Asukoht: Rakvere Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2004 kell 17:29 |
|
|
Mina kartsin pimedas toas voodi all olevaid kolle.
|
|
|
kodukiisu
kiire putukas       Postitusi: 1450
Registreeritud: 01.09.2003 Viimane külastus: 17.10.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2004 kell 18:34 |
|
|
kartsin lifti (vanaema juures käies läksin 9.korrusele trepist ), ühistransporti - meeletult - üksi ei julenud ei bussi, trolli ega trammiga sõita,
siis kartsin et üks loll naabripoiss visakb telliskiviga meil akna sisse (elasime 4.korrusel), kartsin tulekahjusid (isegi maja taga põleva prügikasti
peale kutsusin tuletõrje ) ja veel kartsin elektrit - nt seda kui midagi stepslist välja tõmbasid nii et sädemeid lendas...
/me kartis väiksena palju tobedaid asju...
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2004 kell 14:28 |
|
|
äikest kartsin, istusin siis pimedas teki all
kolle kartsin, kes kindlasti voodi all pesitsesid
seega magasin alati teki sisse rullituna
sügavat vett kardan siiani, naljalt ma ujuma sügavikku ei lähe
gaasipliidile tuld kartsin alla panna, et näpud ära kõrvetan
selliseid pisikesi sitikaid kartsin, kes kõrva võivad ronida
|
|
|
pisimumm
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 507
Registreeritud: 29.11.2003 Viimane külastus: 23.01.2009 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2004 kell 14:48 |
|
|
Ma kartsin jubedalt koerte haukumist...
Ära nuta, sest elu ei vääri pisaraid.
|
|
|
matu
Algaja    Postitusi: 89
Registreeritud: 05.05.2002 Viimane külastus: 23.01.2010 Asukoht: tln Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2004 kell 16:27 |
|
|
traktoreid ja trammme ja ja pulle ja lehmasi ka... ja ja suuri naabritydrukuid kes mind kiusasid irw a nyyd on vastupidi 
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2004 kell 16:30 |
|
|
Nõidu kartsin, kes pimedas tulevad ja pimedas aknast välja vaadata, ning kolle, kes voodi all on, kui jalad tekialt väljas on neist napavad ja seda
kartsin, kui ema ja isa kaklesid ja vanatädi kartsin ja teismelisena seda, et iial ei armu minusse keegi...
|
|
|
Renka
Kasutaja     Mees Postitusi: 485
Registreeritud: 07.03.2004 Viimane külastus: 5.04.2011 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2004 kell 20:08 |
|
|
nooremas lapsepõlves kartsin ma maal õhtul välja minna sest mets oli lähedal ja ma arvasin et kohe tuleb mõni kiskja ja sööb mu ära
|
|
|
KodutuIngel
Kasutaja     Postitusi: 430
Registreeritud: 01.03.2004 Viimane külastus: 28.04.2006 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2004 kell 20:10 |
|
|
Ma kartsin maal üksi maja taha minna, kus oli kole ja pime. Arvasin alati, et seal on kollid ja muud koledad elukad
Aga tegelikult, ega ma nüüd ka eriti sinna ei pressi Mõrvarid liiguvad ju igal pool  
real eyes realize real lies.
|
|
|
Helendus
Kasutaja     Postitusi: 130
Registreeritud: 29.09.2003 Viimane külastus: 15.09.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.03.2004 kell 10:09 |
|
|
Pimedat tuba, voodialuseid..
Kui ma päris pisike olin, ei julenud ma üle trepi astuda, kus trepikivil pragu sees oli, sest ma kartsin, et kukun prakku 
|
|
|
alar
Kasutaja     Postitusi: 212
Registreeritud: 23.02.2004 Viimane külastus: 4.01.2020 Asukoht: Jõelähtme Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.03.2004 kell 10:37 |
|
|
kartsin surnuaeda sest maal kus me suviti puhkamas käisime pidin läbi surnuaia minema või siis mitu kilomeetrit ringi, kuna sai seal palju käidud siis
ma ei saanudki aru kuidas või mismoodi aga igatahes ühel hetkel käisin läbi surnuaia ja seda ilma igasuguste hirmudeta. vahetevahel käin öösiti
surnuaias jalutamas nii vaikne ja rahulik on. aitab pea selgeks mõelda, võtan kaasa peotäie küünlaid ja istun seal paar tundi. pärast on pea selgem ja
tuju palju parem...
|
|
|
kats
sebija     Postitusi: 192
Registreeritud: 26.10.2003 Viimane külastus: 13.03.2011 Asukoht: Tartumaa Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.03.2004 kell 12:54 |
|
|
Nagu juba mitmed eespool kardsin ka mina väiksena hullult õhtul pimedas välikäimlas käimist. Aga kahjuks kardan seda ka veel tänapäeval
|
|
|
mirelles
Kasutaja     Postitusi: 304
Registreeritud: 22.02.2004 Viimane külastus: 29.09.2004 Asukoht: momendil kodus Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.03.2004 kell 19:52 |
|
|
Mida kartsin lapsena,kardan praeguseni-pimedust, äikest , purjus inimesi ja ....hobuseid.Miks ma neid viimaseid kardan, ei tea. ....aga nii
see on.
|
|
|
Siku
Kasutaja     Postitusi: 351
Registreeritud: 16.02.2004 Viimane külastus: 6.08.2006 Asukoht: muu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.03.2004 kell 21:25 |
|
|
mina kartsin ja kardan siiani pimedust keldrisse ei julgend minna,joodikuid ja kodutuid kartsin, koerasi tånase päevani,
|
|
|
Muffik
Algaja    Postitusi: 48
Registreeritud: 20.03.2004 Viimane külastus: 9.10.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.03.2004 kell 21:44 |
|
|
Väiksena kartsin eelkõige pimedust ja igasuguseid mutukaid ja putukaid.
|
|
|
päikesekilluke
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 748
Registreeritud: 13.04.2004 Viimane külastus: 15.03.2005 Asukoht: Linnast väljas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.05.2004 kell 00:51 |
|
|
Pimedust, äikest, siis ühte sigarikarpi, millel mütsiga narr peal, aga mina seda pelgasin.
Lumivalgukese raamat, see koht, kus võõrasema oma kambris mürkõuna valmistas--õudne ja jube tundus siis.
Õudusfilme kartsin nii meeletult, et kujutasin endale kõike ette ega saanud pärast enam kuidagi und.
Osa neist on vaibunud, kuid mõni on ikka alles. 
|
|
|
dsikibriki
masu päkapikk      Postitusi: 688
Registreeritud: 18.05.2004 Viimane külastus: 31.03.2012 Asukoht: üts ummamuudu liin Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.05.2004 kell 10:45 |
|
|
kartsin naabri koera, oli selline ülbe väike klähvits - päris hea oli nii naabri majast mööda minna kui koer oli küla peale läinud või magas ja ei
viitsinud mind haukuma tulla - siis oli päev korda läinud
veel kartsin pimedaid nurgataguseid, lasteaiast kaasasaadud "varandus" - kuna hirmutati pidevalt kotionudega , tuleb onu pimedas ja pistab
sind kotti - sigadus ju niimoodi väikseid lapsi hirmutada 
|
|
|
pisikene
Kasutaja    Postitusi: 210
Registreeritud: 07.04.2004 Viimane külastus: 3.02.2005 Asukoht: momendil Tallinn Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2004 kell 10:09 |
|
|
Hirmud, mis mulle lapsepõlvega seostuvad, on mingid imelikud kõhedad varjud akna taga öösel ja äike, ka olin suht kõrgusekartlik. Vähemalt neid hirme
enam pole, polegi vist momendil asju, mida ma paaniliselt kardaks
Elu on mäng, kus pole võitjaid ega kaotajaid
|
|
|
spiderman
Kasutaja    Postitusi: 132
Registreeritud: 17.12.2002 Viimane külastus: 3.02.2009 Asukoht: Norra Otsib: naist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2004 kell 12:51 |
|
|
kui veel väga väike olin(hetkel lissalt väike) siiis kartsin kõige rohkem metsa minna ja rihma saada...
"..elu tuleb elada nii, et ei oleks piinavalt valus, sihitult elatud aastate pärast...
Nikolai Ostrovski
"Kuidas karastus teras"
|
|
|