marga22
Auväärne Kasutaja      Mees Postitusi: 652
Registreeritud: 07.09.2005 Viimane külastus: 25.02.2008 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.01.2006 kell 12:11 |
|
|
Mingeid haiglaselt paanilisi hirme pole enesel täniseni tähendanud, kartsin ikka tavalisi asju nagu kõik lapsed. Aga kunagi kartsin pimedat, kuna
pidin tihti maalt rongipeale minema ja teel oli üks väga pime lõik, mida ma alguses väga kartsin. Aga kui ma ühel hetkel ära tabasin, et kui mina olen
pimedas, nõen ma ise palju paremini, mis tomub valges ja teised ei näe mind, siis oli selle hirmuga lõpp.
|
|
|
Acidzeto
Algaja    Mees Postitusi: 89
Registreeritud: 04.02.2006 Viimane külastus: 5.05.2020 Asukoht: Tallinn Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2006 kell 00:02 |
|
|
Juuksur,Hambaarst ja öised kollid,kelle eest ma end teki alla peitsin iga kord kui magama läksin.
Vaatame - Näeme
|
|
|
eliises
Kasutaja     Postitusi: 163
Registreeritud: 21.01.2004 Viimane külastus: 6.04.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2006 kell 00:58 |
|
|
pimedust kartsin kohutavalt. ja üldse seda vanaema maja, milles 9 aastat elasin.
“Life is one big road with lots of signs. So when you riding through the ruts, don't complicate your mind. Flee from hate, mischief
and jealousy. Don't bury your thoughts, put your vision to reality. Wake Up and Live!”
|
|
|
meggle
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 529
Registreeritud: 05.03.2003 Viimane külastus: 18.10.2011 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2006 kell 17:47 |
|
|
välivetse kardan siiani
kui sul on midagi,eputa sellega.kui ei ole teeskle,et on
|
|
|
null
Algaja   Postitusi: 3
Registreeritud: 08.01.2006 Viimane külastus: 13.04.2009 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.02.2006 kell 09:20 |
|
|
mina kartsin adru, mis rannas ujuma minnes varvaste vahele vajus - selline soe ligane ja ohtlik. siis kartsin kala süüa (mitte rannas, vaid
üldse, sest õel jäi ükskord kalaluu kurku kinni-hirmus. siis kartsin kui ema kodus ei olnud - selline tühi ja kurb tunne - eriti kui lõunauinakust
üles tõusta ja kõik nii vaikne tundub. veel oli õudne rongi pealt maha tulla - see vahe perrooni ja rongi vahel tundus palju suurem ja sügavam, sest
ise olin pisike.
üldiselt olin julge pliks - poisse, publikut ja koolidirektorit ei kartnud, pigem vastupidi
|
|
|
skingirl
Armuline Proua         Naine Postitusi: 13042
Registreeritud: 13.09.2003 Viimane külastus: 7.04.2021 Asukoht: Planeet maa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.02.2006 kell 09:30 |
|
|
Mina ei kartnud midagi, peale purjus kasuisa kelle eest tuli igal õhtul või ööl kodust minema joosta ükskõik milline ilm väljas oli.Kurb oli see ,et
ma olin siis 4 aastane ja sain kohutava moraalse trauma.
https://www.youtube.com/watch?v=EC7RAXfWRXM&index=108&list=PL989D1CE89B10455F
|
|
|
frere
Algaja    Mees Postitusi: 4
Registreeritud: 20.01.2006 Viimane külastus: 8.02.2015 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.10.2007 kell 12:23 |
|
|
kartsin kohutavalt aatompommi.
|
|
|
delilah
läbisõidul         Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005 Viimane külastus: 12.08.2011 Asukoht: kolmas kivi päikesest Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.10.2007 kell 12:32 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: skingirl
/.../ purjus kasuisa /.../
Ka sellega kokku puutunud.
Aga üks imelik hirm tuli meelde. Sellel tänaval, kus mu tädi elas, oli tavaline puust aknaluukidega maja. Millegipärast olid ühel aknal kogu aeg
luugid ees ja luukide peale oli aken värvitud. See tundus kuidagi imelikult tühi nagu inimese tühi silmakoobas ja tekitas kergelt õõva.
Mul oli isegi natuke kahju, kui avastasin, et see õõv on nüüdseks kadunud - kuigi see maja oma tühja aknaga on samasugune.
|
|
|
fear
Algaja    Postitusi: 69
Registreeritud: 15.09.2007 Viimane külastus: 19.02.2008 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.10.2007 kell 19:59 |
|
|
Lapsena kartsin hirmsasti tuld,suurena olen õppinud kõrgust katma ....sellepärast saigi minust päästja
|
|
|
ariita
Friik       Postitusi: 6635
Registreeritud: 20.04.2006 Viimane külastus: 5.03.2017 Asukoht: Pärnu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.10.2007 kell 20:06 |
|
|
kartsin 3,5 km. pikkust laantevahelist teed kui väljas oli pime ja kartsin "küla hullu", kes oli ka kurttumm ja tegi jubedaid häälitsusi,
veel kartsin 20 pealist kalkuni karja, sest need lausa ründasid ( paras kaigas oli alati vajalik)
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.10.2007 kell 21:18 |
|
|
Minul oli raske lapsepõlv.Isa teenis sõja ajal saksa sõjaväes ja ema oli elektrik.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
officer
lollile ...üle mõistuse!       Postitusi: 7594
Registreeritud: 08.08.2006 Viimane külastus: 11.06.2020 Asukoht: linnalähedal maal Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.10.2007 kell 21:23 |
|
|
samas sa rääkisid U2-s,et sinu elektrikust ema kindlustas sõja ajal tsitruselised sinu toidulauale ?
"Parim kättemaks on mitte muutuda oma vastase sarnaseks." /Marcus Aurelius- T.-H.Ilves. EV President alates 09.10.2006/
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.10.2007 kell 21:30 |
|
|
Järelikult polnud ka vitamiinipuudust tunda.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
officer
lollile ...üle mõistuse!       Postitusi: 7594
Registreeritud: 08.08.2006 Viimane külastus: 11.06.2020 Asukoht: linnalähedal maal Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.10.2007 kell 21:31 |
|
|
Oleks su vitaminiseeritud areng veel ka harmooniline olnud
"Parim kättemaks on mitte muutuda oma vastase sarnaseks." /Marcus Aurelius- T.-H.Ilves. EV President alates 09.10.2006/
|
|
|
Myrk
*******       Naine Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007 Viimane külastus: 15.12.2020 Asukoht: Pole teada Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.10.2007 kell 10:03 |
|
|
Kartsin ämblike ja putukaid, kellel olid punased jalad. Praegugi tunduvad nad mulle ohtlikud. 
|
|
|
tiivitaavi
Friik       Naine Postitusi: 12738
Registreeritud: 21.12.2006 Viimane külastus: 4.05.2016 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.10.2007 kell 10:45 |
|
|
Ämblikud,konnad ja muud limuskid olid mu kodum*mägudes koduloomadeks,kes vaikselt pidid puuris v*i purgis istuma.
Mäletan kuidas mingi madu 3l-sse purki oma järglased t*i
|
|
|
kräutiiger
Kasutaja     Naine Postitusi: 232
Registreeritud: 24.10.2005 Viimane külastus: 4.02.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.10.2007 kell 11:08 |
|
|
kartsin rünkpilvi,müra(ema töötas tollal tehases,isa viis meid vahel õhtuti talle vastu,enamasti jõudsime tsehhi ka-issand kui jube see
oli),küllatulevad inimesed tekitasid paanikahoo-kui nendega juba harjuma hakkasin,läksid nad koju,kodust eemal ilma emata ei suutnud olla:lasteaed oli
peale hüsteeriahooge ja haigeks jäämisi arsti poolt kategooriliselt keelatud,hambaarst tekitas psühhotrauma ,üksi kodus olla oli kõhe:kartsin et keegi
võõras muugib meile sisse või et väikevend paneb tikkudega mängides elamise põlema(olime luku taga)
olin lapsena üldse üks haiglaselt arglik laps ja ka edasisele arengule(kui seda üldse nii saab nimetada)panid teatud hirmud päris normaalse paugu.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.10.2007 kell 15:45 |
|
|
Meenutasin, meenutasin ja ei meenunud muud, kui hirm uue sõja ees. Vanaema ikka pajatas sõjast ja kuigi tema meenutustes ei olnud midagi õudset,
tundus mulle jube, et tuleb saksa ohvitser ja hakkab meie juures elama. Vanaema talus elas mõnda aega saksa ohvitser.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
saskia
Kasutaja     Postitusi: 446
Registreeritud: 25.09.2002 Viimane külastus: 5.02.2009 Asukoht: ikka maal metsas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.10.2007 kell 18:11 |
|
|
Kartsin körgusi ja sügavusi. Eriti elektrit saada. Nöukaaegsed pistikud meelitasid sukavardaid ligi ja pesumasinas oli mingi lühis sees vist sest
sealt sain päris korralikult särakat
me elame ju vaid korra...
|
|
|
ariita
Friik       Postitusi: 6635
Registreeritud: 20.04.2006 Viimane külastus: 5.03.2017 Asukoht: Pärnu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.10.2007 kell 19:11 |
|
|
veel kartsin pika habemega mehi: esimesel korral nähes põgenesin paaniliselt läbi akna, seda avamata, no pärast mind ikka lapiti mitmest kohast
|
|
|
klarts
Algaja    Postitusi: 41
Registreeritud: 12.07.2007 Viimane külastus: 11.10.2010 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.10.2007 kell 19:26 |
|
|
hirmuks oli äike..ning ma ei julgenud käsi ega jalgu üle voodi ääre panna, kartsin et keegi tõmbab mu voodi alla või hammustab
rutiin tapab, kellegi, kunagi
|
|
|
Tiile
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 588
Registreeritud: 28.05.2008 Viimane külastus: 3.01.2010 Asukoht: Eesti Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.08.2008 kell 18:11 |
|
|
Esimesel aastal lastekodus (olin siis 3-4 aastane) kartsin öösiti magama jääda. Nägin varje ja kartsin, et see tähendab midagi halba. Ka tundus
pimeduses igasuguseid elukaid pesitsevat.
|
|
|
Sinuhe
Kasutaja     Mees Postitusi: 177
Registreeritud: 21.03.2011 Viimane külastus: 9.03.2015 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.03.2011 kell 17:51 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: li-li
kuna olen linnalaps,siis maal kartsin kuivkäimlaid ja ma tõesti ei tea mille krdimapärast Alati pidi keegi minuga kaasas olema ja uxe taga
ootama
Mul oli sellest veidi leebem variant. Nimelt taolised käimlad asuvad elumajast eemal ja sinna ma üksi pimedal ajal minna ei tahtnud üle õue.
|
|
|
liisumiisu
Algaja   Naine Postitusi: 34
Registreeritud: 01.05.2011 Viimane külastus: 11.10.2012 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.05.2011 kell 17:27 |
|
|
kukkusin põlved katki ja karjusin kõvasti nutta.
|
|
|