annika
Algaja   Postitusi: 4
Registreeritud: 14.09.2002 Viimane külastus: 17.10.2002 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.09.2002 kell 14:25 |
|
|
Suhted tütrega
Olen kaotanud oma 12-aastase tütrega kontakti, ta on hakanud valetama, hilja koju tulema ja kaks korda on võtnud salaja auto. Kui temaga räägin,
tundub et saab kõigest aru, aga varsti kordub jälle sama lugu. Minu rääkimine muutub juba näägutamiseks, sest kaua võib ühte ja sama rääkida. Veel
aasta tagasi kõnelesime temaga kõigest. Saan aru, et murdeiga, aga ma ei saa ju toimuvat rahulikult pealt vaadata. Minu ema arvab, et sellisel juhul
aitab ainult vits, aga mul on tõrge füüsilise karistamise vastu, kuigi ehk just see tooks ta maa peale tagasi.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.09.2002 kell 14:35 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: annika
Olen kaotanud oma 12-aastase tütrega kontakti, ta on hakanud valetama, hilja koju tulema ja kaks korda on võtnud salaja auto.
12.a. tütar on võtnud mitu korda salaja auto? Isiklikult oletan, et tegemist võib olla mingisuguse kambaasjaga, sellises vanuses võidakse väga
tugevalt olla manipuleeritav. Kõige ohtlikum oleks narkooht, eks siinjuures on üldse probleemne olukord ....
Kahjuks isiklikult mingit tõhusat lahendust ei oska välja pakkuda, eks osaliselt sõltub ka tütre iseloomust jm. sellisest. Ilmselt oleks vaja kuidagi
peilida, kellega ta kambas on ja umbkaudugi, millega tegeletakse. 
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.09.2002 kell 18:11 |
|
|
Mnjah...kogemused nii vana tütrega puuduvad, aga poeg mul nii vana.
Vot vitsa andmisesse suhtun väga eitavalt. Vägivald tekitab vägivalda. Ilmselt tekitad sellise olukorra, kus ta muutub hoopis trotslikumaks ja sel
juhul sa enam endiseid suhteid ei taasta mitte mingil juhul. Teed endale ja tütrele karuteene.
Üks võimalus oleks kellegil teisel täiskasvanud inimesel lasta temaga rääkida. Vahel võõrale usaldatakse rohkem kui omainimesele. Näiteks järsku on
sul mõni noorem sõbranna, kellega nad leiaksid ühise keele ja selle kaudu saaksid teada tema tegemistest ja umbkaudu sellest kus ja kellega ta
liigub.
Teine võimalus on kirjavahetusse türega astuda. See võib algul jabur tunduda, aga vahel toimib. Lihtsalt kirjutad ausalt ära oma kartused ja mõtted,
näiteid oma noorusest ja kõike mis pähe tuleb. Usalda ka midagi endast talle. Jätad talle kirja ja palud vastata, kui aega ja tahtmist on. Tihti on
kirjateel palju lihtsam omi asju rääkida, kui silmast silma. Pealegi ei muutu siis hääletoon tänitavaks ja ta loeb lihtsalt vabas vormis sinu kirja ja
kirja pandud mõtteid.
Muidugi ei toimi see kirjavahetus sellisel kujul, et sina küsid miks, kuidas kellega ja sead omad nõudmised. Alusta sellega, et kirjutad nagu
sõbrannale.
Minu nõuanded ei pruugi toimida, aga katsetada ju võid. Kuskilt otsast peaks ju alustama, enne kui hilja on, ja miskit enam teha ei anna.
Muidugi jäävad veel üle noorukite psühholoogid, aga mina nendesse eriti ei usu. Aga sedagi võib ju proovida...miks mitte.
|
|
|
reelika40
Algaja   Postitusi: 7
Registreeritud: 14.09.2002 Viimane külastus: 17.02.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.09.2002 kell 20:08 |
|
|
Ma ei oleks nii kategooriline kui eelrääkija. Tean oma laste pealt ära, et puberteediga kaasnev võib teinekord neil mõistuse ja isegi
enesealalhoiuinstinkti peast viia ning seal ei aita mitte mingi sõna, ainult hirm karistuse ees. Keegi ei karista last ju vihkamisest, ikka
armastusest, ja seda tunneb laps igatahes. Muidu võib juhtuda nii, et seni kuni igasuguseid pedagoogikanippe katsetad, ajab plika kellegi alla või
sõidab ennast ise vigaseks. Nendest lugudest loeme ju sageli. Ma oma tütrele olen korra vitsu andnud ja meie suhted sellest küll halvemaks ei läinud,
aga probleemi lahendas ära.
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.09.2002 kell 13:29 |
|
|
sry,ei ole kursis tytre kasvatamisega kuid mul on omal kõurikust poeg,kes on olnud vägagi probleemne Lapsega tuleb ja peab tegelema ,millest just
meil oli abi see on mul muide tagantjärgi tarkus,sest ma pole just ise suuremasi lapsekasvataja olnud Aga mingi hetk ,kui hakkati lapsele rohkem
tähelepanu pöörama ja leiti rakendus ühisel tegevusel ,olid tulemused märgata Pidev kaasa haaramine last igapäeva ellu,usaldada mingi oma osa
konkreetsest tegevusest j.n.e.
Jah ,ega see ikka üle öö ei muutu
Muide ,kuidas see laps selle auto üldse kätte saab?
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Mr_Q
Algaja    Postitusi: 56
Registreeritud: 19.09.2002 Viimane külastus: 13.08.2009 Asukoht: Haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 00:25 |
|
|
Armas Annika!
Kui nüüd selle Sinu tütre „autolaenu“ asja üle mõtteid mõlgutada, siis esmapilgul on siin tegu auto ärandamisega, mis on kvalifitseeritav krimasjana.
See on just täpselt selline auto ärandamise juhtum, mida võid kuulata igal hommikul, lõunaajal ja õhtul raadiost ärandatud sõidukite rubriigist. Seega
on Su tütar pannud toime kriminaalkorras karistatava süüteo, olgu põhjus milles tahes: kättemaks õnnetu lapsepõlve pärast, seltskonnas kõrgema
positsiooni saamises, lihtsalt jäätise ostusoovi rahuldamises, või milles iganes.
Oled Sa ikka kindel, et järgmine kord ei „laena“ ta mitte enam Sinu, vaid kellegi teise neljarattalise? Eeldused selleks on ju olemas.
Selle üle, miks inimene on hakanud varastama ja valetama, kahjustades sellega kas teiste inimeste materiaalseid või muid huve, on juureldud juba
aegade algusest pääle ja ühest vastust ning lahendit ei ole suudetud leida – sest pätid on ju veel alles.
Arvan, et siin on probleem maailmavaateline – n.ö on selgusetu, mis on hea ja mis halb.
Lapse maailmapildi kujundamine on suure inimese kätes ja suur inimene kannab selle eest ka vastutust.
Laps ei pruugi alati aru saada probleemisügavusest – ta ei jaga ära miks asjad on nii ja mitte teisiti. Ta ei saa aru et ühiskond on kokku leppinud
moraalinormides just sellepärast, et kõik (ka tema ise) siia ilmapalli peale ära mahuksid ja enamvähem oma võimetele vastavalt rahuldavalt elaksid.
Ta on loonud endale ise maailmakorra ja toimib sellele vastavalt, veel teadmata, milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Probleem tekib siis, kui
tema ilmapildis ei leidu ühiseid jooni ühiskonnas kokkulepitud toimimisnorme. Selle põhjuseks on asjaolu, et toimivat korda pole talle arusaadavalt
selgeks tehtud (n.ö vähene reklaamitus).
Küll-aga teab see inimesehakatatis suurepäraselt millise käitumise pääle suured inimesed teevad hea näo ja milline teguviis toob kaasa pahameele või
karistuse. Ja lapsel on kogemuslikul teel selgeks saanud ka manipuleerimine, mis seisneb Sinu toodud juhtumi näitel oskuses teha arusaav nägu ja
kusjuures ta ise ka usub, et saab aru. (kogemuslikul teel suudab koergi sama omanda, ehkki pisut primitiivsemas vormis). Karistuse mõte ongi selles,
et laps, kes pahateost veel aru ei saa, omandab tagajärgede põhjal teatud kogemuse ja eeldusel, et taipamine tuleb hiljem. Karistus ei pruugi ju
seisneda alati nahaküttes.
Kuidas peaksid toimima?
Eeltoodust lähtuvalt, soovitan Sul endal endaga maha istuda ja mõelda ja kirja panna, mis on Sinu arvates valesti tehtud ja mida saaksid veel
parandada. Siis lähed kellegi targema (psühholoogi, perenõustaja, kirikuõpetaja vms.) juurde ja see kirjapandu läbi arutada, teha vastavad
korrektiivid ning vastavalt toimida. Arvan, et üksi Sa sellest supist välja ei tule.
Sa oled palju vett lasknud merre voolata ja loodetavasti on palju veel alles.
Edu soovides,
Mr_Q
|
|
|
Mr_Q
Algaja    Postitusi: 56
Registreeritud: 19.09.2002 Viimane külastus: 13.08.2009 Asukoht: Haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 00:36 |
|
|
Armas Annika!
Andesta mõningate tekstis esinevate vigade pärast.
Kui miski tekstiosa jäi arusaamatuks, küsi julgesti.
Lugupidamisega,
Mr_Q
|
|
|
meeli
Algaja   Postitusi: 11
Registreeritud: 19.09.2002 Viimane külastus: 30.12.2002 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 10:19 |
|
|
Ma juba nii vana inimene, et võin Sulle nõu anda küll. Olen 3 lapse ema, noorim tütar on praegu ülikooli teisel kursusel. Kõigist on saanud korralikud
inimesed, aga ainult nännutamisega pole see tulnud. Nüüd räägitakse, et last ei tohi käskida isegi oma mänguasju kokku korjama, see olevat lapse
orjastamine ja võtvat talt lapsepõlve. Mõne aja pärast imestatakse, kust tulevad vastutustundetud noored, kellele teine inimene üldse korda ei lähe,
narkomaanid ja sulid. Mõne fondi rahadega tehakse siis jälle uus kasvatuslik organisatsioon, mis teeb suuri sõnu ja riputab linna peale plakateid.
Need kasvatamise spetsid näevad ainult kahte äärmust. On head vanemad, kes lapsega ainult räägivad ja pahad vanemad, kes muud ei teegi kui ainult
karistavad. Elus ju nii ei ole. Iga normaalne ema elab oma lapse elule päevast päeva kaasa, aga kui vaja, siis ka karistab. Ise tunned ju, kas aitab
peo- või arvutikeelust, koduarestist või on vaja vitsa. Küllap oled need pehmemad moodused ammendanud, arvan, ja kui tunned, et sõnad voolavad mööda
külgi maha, siis minu soovitus on küll: tee plikal tagumik kirjuks. Ma olen omal ajal ema käest mõned korrad samuti nahutada saanud, asja eest ja sain
sellest ise väga hästi aru. Küll saab Sinu plika ka. Elu lihtsalt ei maksa nii keeruliseks ajada, sogases vees suhteid ja kohustusi selgemaks ei tee.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 10:56 |
|
|
Minu isikliku arvamuse kohaselt ei ole siin tegemist krim asjaga (sündmused toimusid enne Karistusseadustiku kehtima hakkamist? - nüüd ju väärtegu ja
süütegu) kuna kuriteo koosseis puudub. - vähemalt 12.a. tütre poolt. Kui on kambas vanemaealisi keelitajaid või koguni sundijaid, on võimalik
küll asi menetlusse võtta.
Isiklikult oletan, et tegemist on kambaeffektiga, mille kaudu meessoost sõbrad keelitavad tütdrukut autot salaja võtma. Võetakse ikka sealt, kus
kergem v. lihtsam.
Küsimus ei ole ilmselt "paadunud tegijaga" vaid selles eas tihtiesineva kambavaimuga, kus ka omad autoriteedid.
Probleem on selle, et sündmustel on tihti omadus progresseeruda ning võib viia suurema õnnetuseni. Mille näol see siis ka võiks juhtuda.
Tsitaat: Algne postitaja: Mr_Q
Kuidas peaksid toimima?
Eeltoodust lähtuvalt, soovitan Sul endal endaga maha istuda ja mõelda ja kirja panna, mis on Sinu arvates valesti tehtud ja mida saaksid veel
parandada. Siis lähed kellegi targema (psühholoogi, perenõustaja, kirikuõpetaja vms.) juurde ja see kirjapandu läbi arutada, teha vastavad
korrektiivid ning vastavalt toimida. Arvan, et üksi Sa sellest supist välja ei tule.
Mr_Q
Kirikuõpetajast nüüd vaevalt tolku on sest nad ise on tihti ebastabiilsed tegelased, psühholoogid kipuvad ise tahtma tütar näha - mis tekitab trotsi
tütres ilmselt ning nõustajad kahjuks liiga subjektiivsed. Aga proovida ikka võib, sest kahju sellest vaevalt tekib. Erand kinnitab reeglit.
Loomulikult on mõtlemisainet ning päris niisama loota, et asjad iseenesest lahenevad, ehk ei tasu, kuigi vahel ka nii läheb.
Lihtsalt minu arvamus, loodan et kedagi ei riivanud.
|
|
|
Mr_Q
Algaja    Postitusi: 56
Registreeritud: 19.09.2002 Viimane külastus: 13.08.2009 Asukoht: Haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 13:18 |
|
|
hmm. Karistusseadustiku § 33. ütleb tõepoolest isiku süüvõime kohta, et
isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.
Loomilikult ei algata keegi kellegi vastu miskit süüteomenetlust. Seda kohe kindlasti mitte. Aga asjal on süüteo tunnused küll täitsa olemas.
Ja siinkohal ei tasu küll ootama jääda süüvõimelisse ikka jõudmist.
Olgu tegu tehtud mis tahes ajendil - on tegu ikkakgi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest omastamise eesmärgita.
Süüvõimelist isikut karistatakse sel juhul rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Miks ma seda jura siin räägin?
Põhjus on selles, et kui ei suudeta lapsele seligtada, milles seisneb tema heaolu pikaealisus, siis võib tekkida olukord, kus tulevikus teevad tema
eest valikuid kohtunikud ja teised parukakandjad.
Loomulikult ei pruugi olukord just alati nii trasstiliseks minna, ja alati on võimalus väiksemate kadudega läbi saada.
Loo moraal seisneb selles, et metsas puu võib ise kasvada, inimlast tuleb aga kasvatada.
oletan, et maailmasjade selgitamist vajavad nii emme kui ka lapsuke.
Lugupidamisega,
Mr_Q
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 13:57 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Mr_Q
Loo moraal seisneb selles, et metsas puu võib ise kasvada, inimlast tuleb aga kasvatada.
oletan, et maailmasjade selgitamist vajavad nii emme kui ka lapsuke.
Lugupidamisega,
Mr_Q
Loo moraal seisneb selles, et metsas puu võib ise kasvada, inimlast tuleb aga kasvatada.
Siinjuures olen Ca 50 - 60% nõus. Olen elus mõndagi näinud, geneetika võib kasvatuse üle mängida. Loomulikult on igaühel õigus oma arvamusele. Aga
tegelikult tuleks muidugi ennem hinnanguid veidi vaadelda, mida selle "kasvatuse" all on täpsemalt mõeldud.
maailmasjade selgitamist vajavad nii emme kui ka lapsuke.
-> selgitada võib inimene, kes on asjadega tõeliselt kursis ning selgitamiseks peab teine pool olema avatud ehk siis aksepteerib selgitaja väiteid
(vähemalt momendil), muidu on tegemist monoloogiga. Mina näiteks seda ei ole. Lisaks igal inimesel on oma vaade ja omad tõekspidamised. Seega jällegi
mõtlemisainet. Kuna selgitajaks on inimene, siis tegelikult toimub vähem - rohkem isikliku maailmavaate v. hoiakute väljapakkumine.
Huvitaval kombel meenuvad minule isiklikult kohe kristluse propageerijad.
Tsitaat: Algne postitaja: Mr_Q
Olgu tegu tehtud mis tahes ajendil - on tegu ikkakgi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest omastamise eesmärgita.
Lugupidamisega,
Mr_Q
Teatud mõttes õige, aga arvan, et sisuliselt on pigem siiski ema - tütre vahelise probleemiga. Samuti küsis tütre ema meie arvamust lahenduse mõttes,
mitte kvalifitseerida §§§-järgi... see ajaks tütre ema veelgi närvilisemaks ja murelikumaks.
Lugupidamisega
Ray
|
|
|
reelika40
Algaja   Postitusi: 7
Registreeritud: 14.09.2002 Viimane külastus: 17.02.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 15:04 |
|
|
Armsad kaasamõtlejad! Minu arust küsis Annika meie suhtumist lapsele nahapeale andmise kohta kui muud mõjutusvahendid on jäänud ilma tulemusteta. Siin
on selgelt kaks põhimõtteliselt vastandlikku leeri. Minu arusaamine on, et vahel võib ja peabki laps vitsu saama, kui ema selle vajalikkust tunneb.
Ilmapeal ei usu, et seda keegi kergel käel teeks ja kindlasti on Annikagi kõik muu ära proovinud.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 15:09 |
|
|
Mina olen väiksena ikka usinalt nahapeale saanud, aga ise ma ei näe mingeid järelnähte.
Naise (naissoost isiku) psüühhika on muidugi erinev ning lisaks on iga isiksus erinevate omadustega ja "valuläviga".
Seega spekuleerin, et väike vitsutamine on ema enda sisetunde küsimus, kuna ta tunneb meist paremini oma tütre loomust ning ehk oskab veidi ka
järgnevaid sündmuseid prognoosida.
See on minu hetkeline seisukoht, mis võib teatud tingimustel kuuluda korrigeerimisele.
|
|
|
reelika40
Algaja   Postitusi: 7
Registreeritud: 14.09.2002 Viimane külastus: 17.02.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 15:20 |
|
|
No mulle tundub, et Annika on vabakasvatuse reeglitest ära hirmutatud ja kardab nagu ühiskondliku arvamuse hukkamõistu, kui plikale nahapeale annab.
Tõenäoliselt on ka sõbrannad teisest leerist. Aga ei vii see vabakasvatus kuhugi. Vanasti said lapsed ikka vitsu, olgu poisid või tüdrukud, ja kõigil
oli selge, mida tohib ja mida ei tohi.
|
|
|
reelika40
Algaja   Postitusi: 7
Registreeritud: 14.09.2002 Viimane külastus: 17.02.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 15:46 |
|
|
Eelmise jutu jätkuks niipalju, et just praegu lugesin hoti uudistest, kuidas kaks 15-aastast plikat poest 4000 krooni eest varastasid. Kas keegi
tüesti arvab, et 15-aastased plikad ei tea, et varastada ei tohi? OK, vanemad maksavad kahjud kinni ja loevad plikadele sõnad peale, et ära enam nii
tee, varastamine on pähh! Arvate, et aitab? Mina küll nii ei arva.
|
|
|
tankist
Kasutaja    Postitusi: 194
Registreeritud: 12.09.2002 Viimane külastus: 19.02.2004 Asukoht: ev Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 16:00 |
|
|
Kullakene, seleta, kuidas saab 12 aastane minna autoga sõitma ilma lubadeta?
Ju siis on Su kasvatuses praaki olnud. Minu tirts ei julgeks isegi õues autot võtta kui sellel ka võtmed ees ripuksid, kuigi ta oskab väga hästi
sõita.
Ju Sinu rääkimised on olnud sellised pealiskaudsed, mis pole plikale mitte midagi andnud. Või ta ei ole tahtnudki asjasse süveneda, sest teab, et Sa
ise tüdined sellest näägutamisest.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 16:17 |
|
|
Moraali on muidugi lihtne lugeda, aga konkreetne lahendus asjale?
Inimene pöördus siia foorumisse küsimusega ja murega, mida ette võtta, vastustes kipuvad domineerima näägutamine.
Vabandan kohatu võrdluse eest, samahästi võiks näägutada arst mõne haige kallal, et miks sa salli ei kandnud ja mütsi, nüüd on kurk haige!!! Jne.
Just thinking
No hard feelings!
NB! Kas me kõik oleme lapsena igati sõnakuulelikud ja viksid olnud? 
|
|
|
meeli
Algaja   Postitusi: 11
Registreeritud: 19.09.2002 Viimane külastus: 30.12.2002 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 16:35 |
|
|
Lapsed on inimesed ja inimesed on erinevad. Ühte võib valges kleidis õue mängima saata, teine käib poistega koos õunaraksus. Nii ei saa võrrelda
ometi. Ei usu mitte, et 12-aastane plikake ei tea, mis keelatud ja kui ta üle igasuguse piiri läheb, siis lapsikus lootuses, et asi välja ei tule.
Probleem pole kasvatamises,kui laps suurema pahateoga hakkama saab, siis valitseva arvamuse kohaselt on süüdi kõik peale lapse enda. Minge nüüd ikka
selle jutuga.
|
|
|
Tom25
romantik      Postitusi: 1001
Registreeritud: 16.09.2002 Viimane külastus: 22.11.2002 Asukoht: Virumaa Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 17:02 |
|
|
Nõus täiesti Meeliga.
Inimesed on erinevad ja omandavad ka kõike erinevalt, sealhulgas ka "piire".
Ühed õpivad enam teistelt, teised tahavad kõike ise katsetada. Isepäisemad seega ja lõpuks võivad väga edukad olla. Kuidas saadakse "piire" teada?.
Maitsesid piprakauna, teist korda enam suhu ei pane. Põletasid end ahju vastu, oled kohe ettevaatlikum. Üks omandab "piirid" ainult veenmise läbi ,
teine sageli karistuste teel. Laps peab piire teadma, mis oma, mis võõras; mida võib, mida mitte. Kui jutt ei aita, tuleb piirid teisti selgeks teha.
See muidugi ei tähenda, et peab lapsega väga karm olema, aga järjekindel küll.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.09.2002 kell 17:13 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: meeli
Lapsed on inimesed ja inimesed on erinevad. Ühte võib valges kleidis õue mängima saata, teine käib poistega koos õunaraksus. Nii ei saa võrrelda
ometi. Ei usu mitte, et 12-aastane plikake ei tea, mis keelatud ja kui ta üle igasuguse piiri läheb, siis lapsikus lootuses, et asi välja ei tule.
Probleem pole kasvatamises,kui laps suurema pahateoga hakkama saab, siis valitseva arvamuse kohaselt on süüdi kõik peale lapse enda. Minge nüüd ikka
selle jutuga.
Põhimõtteliselt jah....
Korra hakkasin meelde tuletama, (oli ikka ammu ) mida ma ise 12 - 13.a. vanuses tegin? Käisin koolis, olin kampades, kellelgi oli alati mõni veidi
vanem sõber, kellel auto vabalt käes, mõni sõber sõitis juba täitsa avalikult ringi selles (13.a.) vanuses, oli hierarhia mis põhjustas
väljapressimisi ja väga jõhker kord oli selles mõttes, paljudel sõpradel oli Lubja tänava uurijate külastamine nii tavaline, et isegi vanemad ei
pilgutanud silmagi kui kutse jälle tuli.... 14.a. vanuses juba oli asi üsna metsik, kangemad olid juba noakangelased, käisid julmad arveteklaarimised,
tüdrukute pärast oldi eriti julm... mõnelgi oli isiklik suht. korralik auto (vaid vanemate dokumendid), teistel lihtsalt vanematega (isaga) kaubale
saadud ja sai pisteliselt auto oma käsutusse saadud ... joomingud ja muu...
Ühesõnaga, aru sain (-me) küll, mida tegime,
aga probleem oli tihti selles, et kui oldi satutud väljapressimise objektiks, siis pääsu enam ei olnud. Võidi tahta raha, vanemate baarikapist alkot,
siis võidi kästa auto võtta jne jne. Kõik progresseerus vastavalt vanusega. Ja mis kõige olulisem, ega naljalt pääsu ei olnud. Vanemad poleks suutnud
aidata (väljarääkimisel võidi panna vanemate auto v. suvila põlema takkaotsa - see EI olnud vaid nali!!!) ning politsei on (miilits oli) ainult
naerukoht sellisel juhul. Mäletan siiani, kui sõbrad käisid u. iga 2 nädala tagant kedagi haiglas vaatamas, kui oli keegi ära tambitud. Nendel
juhtudel polnud vaid nina lõmmilöömisega tegemist, ikka ribid löödi sisse, lõualuu, enamus hambaid, mõni käeluu, sõrmeluud murtud - ühekorraga ->
stiilis. See oli poiste mängumaa. Tüdrukud panid kaudselt poisse lollusi tegema, aga ka vastupidi. Eks hormoonid ka mõllasid.
Kokkuvõttes oleks hea teada, kas tegemist on tütre "omavoliga" või avaldatakse tugevat survet?
Kahjuks mingit lahendust ei olnud selles postituses, aga püüdsin oma vaatenurka veidikenegi selgitada...
Ray
|
|
|
katriin
Algaja   Postitusi: 2
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 17.10.2002 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.09.2002 kell 16:06 |
|
|
Kas te olete kodus karistada saanud, kui vanad te siis olite ja mida tundsite?
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.09.2002 kell 10:28 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: katriin
Kas te olete kodus karistada saanud, kui vanad te siis olite ja mida tundsite?
Ikka noorena karistatud saadud, ka 11 aastasena. Hiljem, kui ma kasvasin suuremaks (ma olin suht kiire ja tugeva kasvuga) peale viimast
karistusüritust karistusvaheni jõuga käest äravõtmist minupoolt, siis piirduti ohjeldamatu sõimuga vahel, mis tegelikult ainult närve sõi. Vanemas eas
mõjus konkreetne ja rahuliku tooniga jutt ehk dialoog väga mõjusalt. Kuigi seda harva juhtus (rahulikku diskussiooni).
Kõik on individuaalne.
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.09.2002 kell 11:25 |
|
|
Olen saanud väiksena ise kerepeale ja siiani mäletan väga täpselt igat korda ja mille eest sain. See ei teinud mind paremaks küll mitte, vaid pigem
trotslikumaks. Olen ka oma lastele mõned korrad nahapeale andnud. Ja see pole mitte soovitud tulemust toonud. Endal halb ja laps endast väljas.
Isiklikult minu laste puhul on rahulikust rääkimisest palju-palju enam kasu kui füüsilisest karistamisest.
See võib küll kõlada vabakasvatuse moodi, aga ütlen siis, et ei poolda mitte mingil juhul vabakasvatust. Täiskasvanu lööb last vaid siis, kui tunnetab
enda jõuetust midagi sõnadega seletada ja oskamatus muude meetmetega ennast maksma panna. Ühesõnaga tuleb see täiskasvanu nõrkusest.
Jah muidugi, vanal ajal ikka lastele vitsu anti, aga siis oli taludes palju tööd, inimesed kinnised ja polnudki aega lastele muud moodi asju selgeks
teha kui vitsa abil. Aga nüüd on ajad muutunud. On ju ka muid karistusmeetodeid. Miks peab tugevam ja suurem, endast väiksema ja nõrgema peal oma
jõuetust välja elama?
Ainuke mida lapsepõlves vitsa saamisest kasu sain, oli see, et tean kui haavav on vitsa saada. Mitte füüsiliselt, vaid moraalselt. Tihti mõtlesin, et
miks täiskasvanud ei või lihtsalt asja seletada, vaid peavad füüsiliselt haiget tegema? Seepärast ei karista ka oma lapsi füüsiliselt. Ja üks tõsine,
ilma näägutamiseta omavaheline jutt lapsega on minu laste puhul küll kõige tõhusam olnud.
Need on muidugi minu kasvatusmeetodid. Igaüks kasvatab omi lapsi nagu tahab ja õigeks peab. Ega ükski lapsevanem tee midagi selleks, et last kiusata,
vaid ikka selleks et neist tublid inimesed kasvaksid.
Ja ka lapsedki erinevad. Iga lapsevanem peab ise tunnetama, milline karistus/kasvatusmeetod kõige tõhusam tema lapse puhul on.
Tiina<---pole vabakasvatuse pooldaja mitte, kui keegi nüüd nii arvab
|
|
|
Ull Miis
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 670
Registreeritud: 24.05.2002 Viimane külastus: 12.09.2020 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.09.2002 kell 16:16 |
|
|
Annika mul olex sulle kõige pealt paar küsimust enne kui miskit nõu saan anda!
Kas sul tütar tegeleb miski huvialaga N: käib kuskil trennis või ringis?
Üks põhjustest mix ta seda kõike teeb võib see olla, et tal lihtsalt igav on!!!
A kui talle miskit tegevust anda mis talle meeldix siis arvatavasti lõppevad ka need muud probleemid!
|
|
|
annika
Algaja   Postitusi: 4
Registreeritud: 14.09.2002 Viimane külastus: 17.10.2002 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.09.2002 kell 18:20 |
|
|
Probleem selles ongi, et kuni möödunud aastani polnud temaga mingeid probleeme, tegi sporti, käis latinotantsutrennis, õppis suhteliselt hästi,
käisime koos teatris, kontsertitel jne. Tal on võrdlemisi palju sõpru, aga ma teadsin alati, kus ta on ja mida teeb. Ma ei tulnud selle pealegi, et ta
võiks mulle valetada, kuni kevadel selgus, et trennis on tal tekkinud pikad pausid. Siis ükskord oli ta enda jutu järgi sõbra juures, aga tegelikult
teda seal polnud. Varem olid meil väga usalduslikud suhted ja nüüdki saan temaga arutada kõike, välja arvatud see, mida ta ei oska vist endalegi
seletada, siis läheb lukku ja lihtsalt vaikib. Need korrad, millal ta lubatud ajal koju ei tule, on läinud kogu aeg tihedamaks, telefon on postkastis,
ja kui uurin, kus ta siis oli, valetab midagi mõttetut kokku. Kui uurin, miks valetab, siis on jälle vaikus. Olen talle koduseid areste kehtestanud,
aga sellest pole olnud mingit tolku. Mul on aegajalt 2-3-päevased välislähetused, ükskord jõudsin varem tagasi ja nägingi, et tüdruk koos autoga on
kadunud. Siis läksin küll endast välja, püüdsin seletada, mis võib kõik juhtuda, aga tema vastuse mõte oli see, et mitte midagi ei juhtunud ju.
Kahtlustan, et ta on hankinud teised võtmed, sest oma autovõtmed on mul alati kaasas - kui kutsusin teda auto juurde, et näidaku, kuidas ta seda tegi,
siis jooksis oma tuppa ja keeras ukse lukku. Kui see lugu kordus, siis võttis mul küll põlved nõrgaks. Püüdsin mõni päev hiljem rahulikus õhkkonnas
asja selgitada, ta vaatab otsa ja on vait. Ta võib koos minuga veeta suurepärase päeva, öelda siis, et läheb tunniks sõbra juurde ja tulla keset ööd.
Treeneritega on mul kokkulepe, et kui tüdruk puudub, siis nad helistavad mulle. Nüüd sügisel pole helistanud, aga kindlustunnet edaspidise suhtes mul
pole. Samas pean ju nendele hilistele äraolemistele ei tea kus kuidagi piiri panema. Ja kes oskab öelda, kuidas lõpeb järgmine autosõit.
|
|
|
|