Postitusi: 701
Registreeritud: 21.04.2003 Viimane külastus: 20.06.2011 Asukoht: Eesti Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.02.2006 kell 21:41
Raske küsimus, sest minuga pole sellist asja juhtunud. Minu tähelepanu on kuulunud vaid ühele isikule korraga. (Kahjuks vist, sest liiga palju
tähelepanu ja hoolimist viskab kergesti üle, ja nii ma siis jälle üksi olen )
Teemaalgatajale: kui ikka tunned, et püsisuhe ei paku enam midagi, siis mõtle hoolikalt järele, enne kui pea eest uude suhtesse tormad. Ja kui see
ikkagi tundub õige, siis head sukeldumist.
Maailmale oled sa lihtsalt keegi, kellelegi aga terve maailm.
zahiir
Kasutaja
Postitusi: 308
Registreeritud: 22.01.2006 Viimane külastus: 1.12.2011 Asukoht: tln Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.02.2006 kell 21:55
elada saad vaid korra,ja k6ike tuleb proovida.kunagi ei tea mis juhtub ja vahest ongi see suur pluss.kui k6ik laheb perss siis nii pidigi minema
.juhtunut ei saa enam muuta,kui ei lahe, on hea ja sa oled endaga rahul.see ongi k6ige tahtsam.
Postitusi: 9
Registreeritud: 20.11.2005 Viimane külastus: 16.04.2006 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.02.2006 kell 20:37
Kui ma armun, olen õnnelik, sest see on nii hea tunne. Selle olen ma endale ise tekitanud, järelikult ma tahan seda.
Ja et veel parem oleks lähen selle juurde.
Ma ei usu et armumine on selline "hirmus" asi, mis mind nii "ootamatult" kuskil tänaval tabas. Armumise tekitavad need samad
võrratud instinktid mis meile sündides kaasa tulevad. Ja milleks siis neid varjata? Ega see ju midagi halba ei ole.
Mõnedel on moraaliõpik käed ja jalad kinni sidunud, nad ei julge elada, teiste arvamused, jne.
Aga äkki on keegi tähele pannud, et elada ilma teistele haiget tegemata ei ole lihtsalt võimalik. Või kui kõigest jõust nii teha, kõigi meele järel
olla...see on vaid eneseohverdus, saades sellest mitte kõige vähematki.
aga süda, seda asja moraal ei puuduta. Süda saab olla vaba. Mõistus on kinni, ja pidevalt on selles mingid segavad tegurid. Aga kas need viivad meid
õnnele lähemale?
Ja kui ma olen õnnelik, ilmub mu sisse selline ärev tunne, nagu ma elaks päriselt, mul on hea füüsiliselt ja vaimselt. Ja need kes on mu ümber, on
samuti õnnelikud. Muidugi tean et olen kellegi hüljanud, ja ta on õnnetu. aga see on elu. Ei saa süüa liha, ilma looma tapmata.
Mul on hea olla
Õndsad on võidukad sest võit on kõigi õiguste alus.
minister
Algaja
Postitusi: 36
Registreeritud: 19.02.2004 Viimane külastus: 28.10.2006 Asukoht: lõunas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.02.2006 kell 09:41
Ma olen ka kõrvuni armunud...ja ma ei kavatse ennast üldse tagasi hoida
Põrgutee on alati heade kavatsustega sillutatud...
Rashnu
tundehälvikust võltsvagatseja
Postitusi: 911
Registreeritud: 24.07.2007 Viimane külastus: 9.08.2011 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.08.2007 kell 05:46
Armumisi tuleb ikka ette, aga kas nende pärast ajahambale vastu pidavast püsisuhtest loobuda, jäägu asjaosaliste otsutada.
"Iga mõistus on relv, mis on toruotsani tahtejõuga laetud." (O. Wilde)
habe
mõttetu mölaööbik
Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004 Viimane külastus: 11.11.2020 Asukoht: Harjumaa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.08.2007 kell 08:52
Arm, see raip ei anna aru - murrab noori , murrab vanu...
On kogetud ja läbielatud ja õnneks ka hinge jäädud - millise hinnaga, jääb rääkimata.
Kui tahad head otsust teha, siis kujutle enne tundmatusse kargamist enesele, milline näeb välja koos sinu armuobjektiga näiteks esmaspäev aasta pärast
- keset olmerutiini...
Kogemus on sagedasti üpris kainestav.
Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)
metsakutsa
Auväärne Kasutaja
Mees Postitusi: 967
Registreeritud: 03.07.2004 Viimane külastus: 29.04.2021 Asukoht: mets Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.08.2007 kell 08:54
Brr...selline variant on üks paha asi..niipalju tean öelda...
Eks hunt vaatab ikka metsa poole...
faded
Kasutaja
Postitusi: 334
Registreeritud: 09.07.2007 Viimane külastus: 18.03.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.08.2007 kell 09:42
ah...ega ta lõbus olukord just ei ole. armastad oma kallimat, aga samas mõtted on kellegi teise juures pidevalt. kord tunned häbi, siis jälle
meeldivat erutust alakõhus...ilmselt on tegu lihtsalt uudishimuga: kuidas, mismoodi, kus ja miks oleks selle teisega. see läheks vast üle kui see
uudishimu rahuldatud saaks. aga ma ei hakka seda ju ometi rahuldama!
bellatrix
Carl Sagani groupie
Naine Postitusi: 2757
Registreeritud: 13.11.2004 Viimane külastus: 29.02.2020 Asukoht: Kettamaailm Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis