earthland
earthland     Postitusi: 995
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 30.05.2015 Asukoht: varjatud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.05.2006 kell 18:33 |
|
|
võimalik, et tulevad. sõjaolukord pidi siiski kahe aasta eest tulema. eks näis siis, mis saab. putin lasi ju enda kodumaal, venemaal mingid majad
õhku, et saaks ettekäände teise riigi ründamiseks.
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.05.2006 kell 18:41 |
|
|
Äkki need sõjaootajad seletavad ,milleks oleks Venemaale vaja sellist asja nagu Eesti.Kas tõesti arvate,et nende sitaste räuskajate pärast,kes tatt
ripakil oma võidupüha tähistavad.Mida on Eestil venelasele pakkuda.Mitte midagi.Ja kui on vaja siia tulla siis sõlmitakse see leping niikuinii kage
superriigi pealiku vahel,mitte arvestades kellegi teisega.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
Imre
:      Postitusi: 2315
Registreeritud: 30.12.2004 Viimane külastus: 12.01.2020 Asukoht: Päälinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.05.2006 kell 19:06 |
|
|
Eesti kui aken euroopasse ?!
Mõte mõtteks, ma kahtlen, kas midagi sellist enam tuleb.
Samas, ma ei tea ka mida "sealtpoolt" oodata.
Sellise "delfiliku" jutu peale ma ei hakka küll eriti pead vaevama.
Minu ebaselge jutt on tingitud alkoholist või selle tugevatest jääknähtudest,mille tõttu ei saa mind milleski süüdistada.
|
|
|
arthas6014
Kasutaja    Postitusi: 175
Registreeritud: 05.09.2004 Viimane külastus: 10.02.2015 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.05.2006 kell 09:41 |
|
|
Media backup.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.06.2006 kell 10:26 |
|
|
On päris selge, et sõjaga meile ei tulda. Venemaa on oma eluga nii kimpus, et tal pole aega. Nüüd kutsuti "meie" venelasi Siberi avarusi
asustama. Huvitav, on Putin loll või naiivne? Ilmselt mitte kumbagi. Mis veider strateegia see nüüd on?
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
Vanapaks
Vastaline Krants      Postitusi: 2188
Registreeritud: 12.04.2005 Viimane külastus: 8.05.2011 Asukoht: Ubi Bene Ibi Patria Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.06.2006 kell 12:54 |
|
|
Lühikokkuvõte 1000 aastasest vääramatust sõprusest slaavi hõimudega
1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
1051 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1054 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala
või Soontaga või siis ühe Väinajõe piirkonnas asuva läti-leedu hõimu kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1061 - eestlased hävitasid Jurjevi ja vabanesid Vene ülemvõimust Ugandis. Vasturetk Pihkvani.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu. 12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi
retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).
1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti
Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus.
Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude
saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt
lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni
mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.
1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud
kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000
mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas.
Venelaste vastu võitlemiseks sõlmivad ugandalsed liidu sakslastega. Koostöö algus eestlaste ja Ordu vahel venelaste vastu. Ugalased koos orduga teevad
vasturetke Pihkvamaale.
1217 - venelaste ebaõnnestunud sissetung Liivimaale.
1218 - Ordu esimene retk Pihkva ja Novgorodi vastu. Raskuspunkt võitluses Idaga siirdub eestlastelt Ordule.
1219 - venelaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk venelaste alale.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit. Ordu kolmas retk venelaste vastu eestlaste osalusel.
1223 - venelased saavad lüüa mongoli-tatari väelt Kalka lahingus. Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja
teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1226/27 talvel venelaste suur röövretk Novgorodi vürsti Jaroslavi juhatusel Häme maakonda Soome.
1227 suvel venelaste rüüsteretk Karjalasse.
1228 - hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele.
1233 - Ordu väed vallutavad ajutiselt Pihkva.
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja
eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju
langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all
kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1255 venelaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi
võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi.
Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased
saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1269 - Ordu vastulöök Pihkvale eestlaste osalusel, Irboska ajutiselt Ordu käes.
1278 - Novgorodi suurvürst Dimitri röövretk Karjalasse.
1294 - venelased põletavad Narva.
1296 - Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks.
1322 - Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse eestlaste osalusel, Irboska tehakse maatasa.
1329 - Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse eestlaste osalusel.
1341 - venelased põletavad teist korda Narva asula.
1342 - Vürst Juri Vitovtovitši sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodša juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates
teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, venelased põletavad kolmandat korda Narva.
1368 - Ordu väed Irboska all.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.
1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad
rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Novgorodi inkorporeerinud Moskva suurvürstiriigi esimene sõda Liivi orduga, mille väes võitlevad ka eestlased, venelaste röövretked
Lõuna-Eestisse. Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast,
kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti
kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab
Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.
1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb
kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale.
Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka
piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada
saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub
ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani
küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80
000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad.
Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12
000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja
Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge,
keda opritšnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata
maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid
Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad
Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi
siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna
alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad
sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja
möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja
küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti
kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust
oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere,
Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid
aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all
rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid
talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja
rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda,
kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd
jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja
lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".
1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad.
Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.
1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked
eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100
mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis
minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi Šeremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa
kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse:
"Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid,
väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina
majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta
kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa
palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu
kokku lepitud.
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka
surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades,
kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli
võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse
maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse.
Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene alla.
1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe.
...ja siis hakkasid tiblad "korralikuks". Lubage olla sarkastiline kuubis.
Sed Moscovia delenda est
|
|
|
jenni
I Am What I Am      Postitusi: 3161
Registreeritud: 16.02.2003 Viimane külastus: 11.07.2012 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.06.2006 kell 22:06 |
|
|
Õudne Vanapaks
Pooldan tähemaksu sisseviimist ja selliste "lühiülevaadete" topeltmaksustamist, tulu ntx foorumi ülalpidamiseks
Einoh, huvitav oli tõesti
Anna mehele vabad käed ja sa tead, kust neid leida...
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.06.2006 kell 10:17 |
|
|
Faktiline ülevaade 8 aastast ajalootundidest põhi- ja keskkoolis. Huvitav, mida seal koolis ülejäänud aeg tehti?
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.06.2006 kell 10:51 |
|
|
et sa kogu pedagoogilisele sisteem-balalaikale vett peale ei tõmbaks, siis väike täpsustus. 5. klassis võetakse eelmainit' millenniumi õite
põgusalt, 6.-9. klassis tükati ja pisut vähem põgusalt. 11. klassis lastakse kapakuga üle kogu eesti ajaloo, märksa süvendatumalt kui on tegelik
jõudlus. niiet kaheksa asemel saab tingimisi kuus klassi
ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.06.2006 kell 11:12 |
|
|
vanapaks, aitäh ajalooülevaate eest, aga mina jään arvamuse juurde, et venelane ei tule enam relvaga. Diplomaatilistest sõdadest ei loobu ta muidugi.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.06.2006 kell 11:18 |
|
|
Ka raha on relv. Niisama kui haamer millega saab nii maja ehitada kui ka mõnele vastu pead anda. Oleneb kasutusest.
Kavatsused loevad.
|
|
|
Sybill
uitaja       Postitusi: 2208
Registreeritud: 23.11.2005 Viimane külastus: 1.02.2016 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.06.2006 kell 18:33 |
|
|
Kui venku tuleks sõjaga, siis saaksime vähemalt tiblade peale süüdistavalt näpuga näidata. Majandusliku sõltuvuse tekkides jääb meil üle süüdistada
ainult iseendid ja oma lühinägelikkust.
|
|
|
mc1bluesky
Kasutaja     Postitusi: 221
Registreeritud: 22.06.2005 Viimane külastus: 24.11.2006 Asukoht: EC Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.06.2006 kell 19:24 |
|
|
Hiinlased tungivad jällegi Venemaale.Venelastel sama probleem hiinlastega - neid on lihtsalt liiga palju kaug idas ja vene rahvus võib seal vähemusse
jääda.
Angelfire
|
|
|
arthas6014
Kasutaja    Postitusi: 175
Registreeritud: 05.09.2004 Viimane külastus: 10.02.2015 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.07.2006 kell 11:06 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: mc1bluesky
Hiinlased tungivad jällegi Venemaale.Venelastel sama probleem hiinlastega - neid on lihtsalt liiga palju kaug idas ja vene rahvus võib seal vähemusse
jääda.
Kust... sa seda nüüd võtsid? Suurimad allies on praeguseks just Hiina, Venemaa ja Iraan. Ma mõtlen USA vastu.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.10.2007 kell 14:07 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: anne51
On päris selge, et sõjaga meile ei tulda. Venemaa on oma eluga nii kimpus, et tal pole aega. Nüüd kutsuti "meie" venelasi Siberi avarusi
asustama. Huvitav, on Putin loll või naiivne? Ilmselt mitte kumbagi.
Loll ja naiivne olen mina. On päris selge, et kindel ei saa olla
milleski. Aasta on möödas ja olukord on vägagi muutunud.
Nüüd on siis selge, et Putinist me ei pääse niipea, aga see tähendab jätkuvat survet meie kodakondsus- ja keelepoliitikale. Relvi pole vajagi, vaid
aitab ähvardamisest gaasikraanide kinnikeeramisega ja "sõbrad" läänest ühinesid surveavaldamisega. "Sõprade" soovitusi järgime
me hoolega. Venelased integreeritakse kodakondsuse kaudu, sellele järgneb vene keele seadustamine teise riigikeelena ja siis...
Tegelikult sõda juba käib...
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
sales
filosoofiline lilleke kiivril       Mees Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.08.2014 Asukoht: Kesk- Eestit Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.10.2007 kell 22:52 |
|
|
Rahu!
Küll aatompommi kunagi ka Eesti osta jõuab
ja maa-õhk rakett kindlasti on iga talu õuel...
(Viisil: Mats alati on tubli mees...)
Minu au on minu truudus!
|
|
|
lati
viirastus       Postitusi: 2529
Registreeritud: 11.09.2005 Viimane külastus: 9.08.2014 Asukoht: kuu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.10.2007 kell 06:04 |
|
|
nikuinii tuleb, põhjust pole rohkem vajagi, suurushullustus.
et meie kandis ole pool sajandit otsest sõda olnud, ei tähenda, et seda enam iialgi ei tule. venelaste hingesugulased on serbias, eks siis on siingi
midagi sellist oodata.
Tühjade kätega sa tuled ja tühjadega lähed. Ning kahe mittemillegi vahepeal oled sa piisavalt hull, et uskuda nagu omaksid sa midagi.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.10.2007 kell 10:10 |
|
|
Kui sünnivad nii imelikud asjad nagu on Venemaa ettepanek Soomele ja Eestile pidada maha kohtumine, et arutada Venemaa lennukite õhupiiri rikkumisi,
siis ei oska midagi arvata. Aga netis arvatakse, et arutusele tuleb meie "ei" gaasitrassile ja et seoses sellega võidakse ähvardada isegi
sõjalise aktsiooniga.
Meie valitsus on muidugi kohe valmis Moskvasse sõitma. Miks küll?
Uskumatu, kuidas ajalugu kordub.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
lati
viirastus       Postitusi: 2529
Registreeritud: 11.09.2005 Viimane külastus: 9.08.2014 Asukoht: kuu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.10.2007 kell 11:15 |
|
|
just, selline kohtumine ei tohiks toimuda moskvas. brüssel oleks igati sobiv koht.
Tühjade kätega sa tuled ja tühjadega lähed. Ning kahe mittemillegi vahepeal oled sa piisavalt hull, et uskuda nagu omaksid sa midagi.
|
|
|
ariita
Friik       Postitusi: 6635
Registreeritud: 20.04.2006 Viimane külastus: 5.03.2017 Asukoht: Pärnu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.10.2007 kell 11:38 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sales
Küll aatompommi kunagi ka Eesti osta jõuab
ja maa-õhk rakett kindlasti on iga talu õuel...
(Viisil: Mats alati on tubli mees...)
väike Eest ongi parajalt nõnda suur, et mõne suurriigi "emalaevaks" olla
ei päästa meid aatompomm ega raketid, mõistust on tarvid, et välispoliitikas ja sisepoliitikas veepeal püsida
|
|
|
|