Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.09.2002 kell 01:01 |
|
|
Üksindus
Kas see on otstarbekas?
Kuidas see võib mõjuda mehele või naisele?
Ma maõtlen ilma eriliste suheta elu lõpuni elamine....?
Kas on kellelgi seisukohti?
|
|
|
Tom25
romantik      Postitusi: 1001
Registreeritud: 16.09.2002 Viimane külastus: 22.11.2002 Asukoht: Virumaa Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.09.2002 kell 09:41 |
|
|
Ilmselt sõltub inimtüübist. Kui keegi on väga enesekeskne, siis tal muid valikuid polegi. Vatasel juhul kogub ainult negatiivseid emotsioone, pidevad
konfliktid. Aga see on erandlik nähtus. Üldjuhul on inimesel suhtlemisvajadus, pidev üksiolek mõjub halvasti. Tal jääb midagi realiseerimata, mingi
rahuldamatuse tunne hakkab psüühikat mõjutama.
Halvasti mõjub ka vastandlik olukord, kui polegi võimalik üksi olla. Uuringud on näidanud, et eriti halvasti mõjub see lapse- ja noorukieas, kui
isiksus alles hakkab välja kujunema. Pidevalt on ollakse mingis rühmas, kodus vanematega, lasteaias, koolis, vabal ajal mingis kambas, hiljem tööl.
Polegi võimalust oma mõtteid arendada, pidev arvamusliidri surve. Arvatakse, et laps peaks iga päev olema üksi vähemalt 1-2 tundi. Sel ajal tema
mõtted selginevad ja isiksus on vaba liidri survest. Tekib vaba tee isikliku mina arenemisel.
Täiskasvanutel ju sama probleem. Kes poleks seda tundnud, et tahaks natukene aegagi üksi olla.
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.09.2002 kell 12:09 |
|
|
üksikuks elulõpuni jääda veidike hirmu tekkitav loomulikult on vahest mõnus üksi omi mõtteid mõlgutada eriti ,siis kui oled suhtlemisalal tööl /me
pole vist iial üksindust tundnud ja ei taha ka seda
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.09.2002 kell 12:36 |
|
|
Mina olen tegelikult väga seltskondlik inimene aga vahel tahaks küll kuhugi kaugele üksi ära minna. Ja siis olen väga kinnine....praegu on selline
periood. Teile võin ma siin kribada aga tihtipeale on telefon terved päevad väljas. Külas ei käi ja kedagi külla ei kutsu kah....
Aga tunnen nüüd, et vaikselt tahaks nagu jälle pidudele minna...laevaga tahaks küll juba meeletult sõitma minna. Aga kahjuks on nad praegu nii
täis...ja sõbrantsidel ei ole nii palju raha kah.....
No nüüd läks jutt teisele teemale juba..
Mitme sõnaga...oleneb tujudest, et kas ma olen seltskondlik või väga kinnine.
|
|
|
poleoluline
Kasutaja    Postitusi: 202
Registreeritud: 14.09.2002 Viimane külastus: 9.05.2003 Asukoht: Tartu Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.09.2002 kell 12:43 |
|
|
Pole iial nii üksik olnud kui eile ja täna olen.
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.09.2002 kell 12:53 |
|
|
tahad sa sellest rääkida?kuid soovitus,mine välja jalutama mõlguta mix sa seda tunned.äkki sa siiski liigapalju haletsed end aga kui mitte siis leia
sõber kellega rääkida
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
saskia
Kasutaja     Postitusi: 446
Registreeritud: 25.09.2002 Viimane külastus: 5.02.2009 Asukoht: ikka maal metsas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.09.2002 kell 14:36 |
|
|
Üksi olla mõnda aega võib,aga päris üksikuks jääda küll ei taha.Eks enese avastamise aeg kulub kõigile ära ja eriti hea on seda teha siis,kui oled
üksi.
|
|
|
mada
-           Mees Postitusi: 6524
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 6.04.2021 Asukoht: Tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.10.2002 kell 09:22 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Ray
Kas see on otstarbekas?
Kuidas see võib mõjuda mehele või naisele?
Ma maõtlen ilma eriliste suhteta elu lõpuni elamine....?
Otstarbekas? Eks see oleneb, mida otstarbekaks pidada. Kui näiteks lastesaamist ja nende kasvatamist otstarbekaks nimetada, siis üksindus küll
otstarbekas pole... Kui aga soovid kogu elu elada oma reeglite järgi teistega arvestamata, siis loomulikult on see otstarbekas.
Usun, et see mõjub nii mehele kui naisele suhteliselt sarnaselt. Mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem nad suhtlevad ka teiste inimestega... ja
pensionipõlves on üksildased inimesed tihtipeale ühiskonnast juba päris eemaldunud, tegelevad vaid peamiselt oma hobiga (sest üksikutel inimestel on
alati mingi hobi, olgu selleks markide korjamine või end mõnel alal harimine).
Ja usun, et eks igaüks vajab kedagi, keda toetada ja kes teda toetaks, inimest, kellega saaks rääkida oma mõtetest ja muredest... üksikuna selline
inimene paraku puudub, ja see teeb elu palju palju raskemaks.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.10.2002 kell 09:34 |
|
|
Ega see vist kellelegi hästi mõju, et päris üksikuks jääda. Eriti mida vanemaks jääd seda seda rohkem vajad enda kõrvale teist inimest, vajad hellust
ja hoolimist. See, et inimene väidab, et seda kõike ei vaja...on teiste ja eelkõige enese petmine.
Ei kujutagi ette, et oleksin vanast pärast üksi...lapsed juba laiali ja siis konutan üksi ja meenutan noorusaegu...pole just eriti lõbus vist.
Kahekesi koos ikka hubasem ja mõnusam...üksinda kipub masendavaks...
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2002 kell 15:42 |
|
|
Tunnen üht veidi üle keskea prouat kes mitte mingil tingimusel ei laseks ühtegi meest oma juurde elama. Ega läheks ka ise kellegi teise juurde. Tema
arust on mehed ühed väga räpased olevused. Ja ta on oma eluga rahul.
Issanda loomaaed on suur
Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid ellusuhtumisi.
Mina ise küll üksindust ei talu. Jah aegajalt omaette olla, seda on vaja. Kuid päris üksi... ei, ei tahaks.
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2002 kell 15:45 |
|
|
Pakun välja, et 50%-i inimestest yksi elades kibestub ikka kohutavalt, eriti on seda märgata nende suhtumises teistesse. teine 50%-i jääb päris
normaalseks, ka endal au paari sellist tunda, aga siiski, yksi nagu nad on ikka näiteks lastega suhtelimisel näha, et noo hoia parem eemale. mis teha,
see on nende valik ja otsus, mis teha
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2002 kell 16:00 |
|
|
Mina olen arvatavasti üks sellistest, kes üksi olles on vähe ära keeranud ... ok-ok ... väga palju ära keeranud Aga ma näiteks ei suuda kogu aeg
seltskondlik olla ... tuleb lihtsalt suur vajadus olla oma nurgas ja mõtelda ... lihtsalt üksi olla ja ütleme, et ennast taastada.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2002 kell 16:57 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Kayleigh´n I
Mina olen arvatavasti üks sellistest, kes üksi olles on vähe ära keeranud ... ok-ok ... väga palju ära keeranud Aga ma näiteks ei suuda kogu aeg
seltskondlik olla ... tuleb lihtsalt suur vajadus olla oma nurgas ja mõtelda ... lihtsalt üksi olla ja ütleme, et ennast taastada.
Üldiselt arvan ennast ka suhteliselt vastupidavate hulka, ma pole muidugi kunagi kuigi seltskondlik olnud ka...
Igav mul ei hakkaks kunagi, alati on midagi mõelda ja kasvõi teaduslikke raamatuid lugeda. Ainuke moment on ehk tõesti see, et kui vanadus hakkab
peale tulema, siis laste ja perekonna vajaduse probleem jms.
Peab juba nooremana teadma, millise piirini ollakse valmis minema. Surm ise küll ei heiduta, ta ju ainult vabastab.
|
|
|
Loretta
Virtuaalne     Naine Postitusi: 264
Registreeritud: 24.05.2002 Viimane külastus: 4.04.2017 Asukoht: Keset lompi Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2002 kell 20:04 |
|
|
/me isiklikult ei kavatse end teadlikult siduda.. ei usu et üksiolemine ülimasendavalt mõjub. Vähemalt siiani mitte. On olnud muidugi igasuguseid
hetki,... aga see loomulik ju 
|
|
|
ullike
naiivitar       Postitusi: 5943
Registreeritud: 10.10.2002 Viimane külastus: 21.04.2021 Asukoht: päikese all Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2002 kell 20:24 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: mada
[ Mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem nad suhtlevad ka teiste inimestega... ja pensionipõlves on üksildased inimesed tihtipeale ühiskonnast juba
päris eemaldunud,
--------------------
Ja usun, et eks igaüks vajab kedagi, keda toetada ja kes teda toetaks, inimest, kellega saaks rääkida oma mõtetest ja muredest... üksikuna selline
inimene paraku puudub, ja see teeb elu palju palju raskemaks.
Arvan, et enamus üksikutest on üksi jäänud olude sunnil, mitte vabatahtlikult. Kui käepärast oleks sobiv partner, siis enamus inimesi ei oleks üksi ja
erandeid on vähe. Aga praegune tegelikkus on niisugune, et Eestis on täpselt ühepalju 50-aastasi mehi ja 70-aastasi naisi Poisse sünnib
rohkem kui tüdrukuid, kuid 20-ndaks eluaastaks nende arv võrdsustub, edaspidi on juba mehi vähem kui naisi. See tähendab, et mehed surevad nooremalt
- järelikult on üksikuid naisi märgatavalt rohkem kui üksikuid mehi. Nii ongi paljud naised üksindusele määratud - oma tahtest sõltumatult. Ja ilmselt
sellepärast on ka naised-tüdrukud muutunud märksa agressiivsemaks kaaslase otsinguil Või eksin ma?
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2002 kell 20:37 |
|
|
Üldiselt veel: meeste seas on äärmuslikke isendeid hulganisti rohkem kui naiste seas. Nimelt meeste hulgas leidub nii idioote kui geeniuseid oluliselt
enam kui naiste seas. Naised on stabiilsemad ehk enamik mahuvad nõ. keskpärasuse fooni.
Kuigi mehed taluvad alkot jm. mürke paremini ilma sõltuvust tekitamata (üldistus) paremini kui naised, on naise organism iseenesest suhteliselt
tugevam ja vastupidavam. See on tingitud osaliselt ka sellest, et naine on elu edasiandja, tema organism peab olema suuteline nii last ülesse ehitama
oma keha arvelt kui ka iseennast säilitama. Meeste puhul on asi lihtsam: näiteks kristlaste invasioonil Saaremaal tapeti üksaeg pea kõik mehed ära, ka
poisslapsed. Vaid käputäis pääses. Samas üks mees võib lühikese ajaga hulga naisi käimapeale saada ning tema kõige tähtsam roll ongi juba täidetud.
Mis puutub kaaslase otsingutesse, siis kipub see olema üks paras lihaturg, vaid vanuse kogunedes minnakse leplikumaks, sest eks ka elukogemused ja
valikuvõimalused suunavad.
Muuseas, kas keegi on uurinud statistikat ja üldse infot, kuidas halvatud jt. sellised inimesed elavad? On ka üksjagu noori nende hulgas.
|
|
|
Liisukas
Algaja   Postitusi: 74
Registreeritud: 17.07.2002 Viimane külastus: 24.09.2003 Asukoht: virumaa Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2002 kell 21:01 |
|
|
Üksindus - see on see kui tunned end üksi, eks. Tegelikult on see tunne selline kurb olek. Igatsus millegi järgi, mida ei oska täpselt kirjeldada.
Loomulikult olen ma ka seda tundnud. See oli siis kui ma veel vanemate juures elasin. Siis oli seda tunnet mul ikke pidevalt. Hetkel olen ma küll
päris tükk aega oma armsamaga juba koos ja seda tunnet ei ole eriti. Vahel ainult siis kui teda kodus pole.
Aga ma usun, et üskindusega harjub. Ja siis pole see enam üksindus, vaid elustiil. Ja sel juhul ehk teisega koos elama asumine tekitaks mingi erilise
tunde.
|
|
|
Ixan
Bännitud Postitusi: 653
Registreeritud: 01.10.2002 Viimane külastus: 29.10.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.10.2002 kell 10:58 |
|
|
Ei tea kas päris üksi kogu elu elada on "otstarbekas"... nii võib ära keerata tõesti... Kuid aeg-ajalt üksi olla ja maailma kärast vabaneda
on kasulik.
...
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.10.2002 kell 09:12 |
|
|
Ei...pidevalt üksinduses elada ma küll ei sooviks. See ju masendav oleks
Aeg ajalt tahaks küll mõnda aega täiesti üksi olla...aga pikalt ma seda välja ei kannata.
Muidugi kui suhe puruneb, siis küll võtab aega, kuni jälle leian kellegi keda usaldada, aga nii, et terve elu üksi oleksin...ei...seda ma ei soovi.
Aga kes teab...kui praegune suhe peaks purunema...läheks ilmselt üksi edasi.
Õnneks päris üksikuks ja erakuks ma jääda ei saagi. Mul ju toredad ja armsad lapsed
|
|
|
ivi
Kasutaja    Postitusi: 116
Registreeritud: 29.09.2002 Viimane külastus: 11.12.2003 Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.10.2002 kell 22:36 |
|
|
üksiolek inimese tigedaks muudab,,,teistega ei taha enam arvestada,ainult enesele mõtleb,,,,teine varjant n pikka aega üksi ja kui kellegagi jutlema
hakkab,ei tule enam lõppu,,,,tüütavalt jutukaks muutub,,,,,jne.Ise küll üksik ei tahaks olla,olgu siis koer või kass sõbraks,,,,,
|
|
|
Ixan
Bännitud Postitusi: 653
Registreeritud: 01.10.2002 Viimane külastus: 29.10.2003 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.10.2002 kell 14:00 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: ivi
...olgu siis koer või kass sõbraks,,,,,
Koerad ja kassid jah inimesi ei asenda... koeraga pead veel jalutamas käima, kuid kass enamuse ajast magab...
...
|
|
|
julychill
Kasutaja    Postitusi: 411
Registreeritud: 13.10.2002 Viimane külastus: 7.01.2004 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.10.2002 kell 15:36 |
|
|
pikemaaegne üksindus on tegelt jube asi.. ja ei käi inimese loomusega ka kokku, sest teadupärast on inimene ühiskondlik olend ja ühiskond pole
kaugeltki selline asi mis üksindust eeldaks.. muidugi tuleb mõnikord selline lühem üksioleku aeg kasuks.. aga elu lõpuni? -no way!!!
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.11.2002 kell 12:10 |
|
|
Olen täitsa nõus. Mõni võib inimeste seas ka üksindust tunda.
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.11.2002 kell 12:59 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: ipsu
Olen täitsa nõus. Mõni võib inimeste seas ka üksindust tunda.
olen ka sellisest asjast kuulnud ja tegelt ei taha ma sellises seisus olla
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.11.2002 kell 09:28 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: li-li
Tsitaat: Algne postitaja: ipsu
Olen täitsa nõus. Mõni võib inimeste seas ka üksindust tunda.
olen ka sellisest asjast kuulnud ja tegelt ei taha ma sellises seisus olla
Üksindustunne tuleb teinekord peale sellises seltskonnas , kus kõik on paaris aga sina üksi. Vot siis küll tunnen vahel mingit kurbusemomenti, kuigi
olen seltskondlik ega lase sellel suurt end häirida aga ikkagi...
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|