Andri
Kasutaja     Postitusi: 126
Registreeritud: 27.02.2004 Viimane külastus: 15.01.2005 Asukoht: EW, Päikese lähedal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.04.2004 kell 14:24 |
|
|
Mina tulin vaatama, et kas on läbi juba?... Mulle aga tuldi kallale, pandi valget kittli selga ja lükkati sinna ruumi, kus see pidi toimuma. Ja ma
hakkasingi kaasa elama ja abistama (iseasi, kui palju minust kasu oli) - ja ma üldse ei kahetse, arvan, et mees peab võimaluse korral juures olema.

|
|
|
hestia
pilvedes       Postitusi: 1288
Registreeritud: 02.05.2004 Viimane külastus: 14.04.2017 Asukoht: Ex-tallinlane Pärnumaal Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.05.2004 kell 21:34 |
|
|
mina sikutaks mehe igaljuhul endaga kaasa..... lihtsalt moraalse turvatunde pärast
ühe koha peal seistes uut horisonti ei avasta!
|
|
|
päikesekilluke
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 748
Registreeritud: 13.04.2004 Viimane külastus: 15.03.2005 Asukoht: Linnast väljas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2004 kell 00:01 |
|
|
Jah, võtaksin mehe kaasa küll. Ikkagi uue elu esimeste hetkede nägemine, tema hääl, näoke, pisikese käed, jalad--kõik see ja muu, ka see, mis
sünnitusele eelneb, seob kaht inimest veelgi enam.
Laps(ed) on ju elu suurim(ad)kingitus(ed). 
|
|
|
spiderman
Kasutaja    Postitusi: 132
Registreeritud: 17.12.2002 Viimane külastus: 3.02.2009 Asukoht: Norra Otsib: naist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2004 kell 08:37 |
|
|
mina tahan küll minna, sest ise tegin, sis võtan vastu ka mis seal siis nii hirmsat saab olla, et ma ei peax minema...ennegi näinud naist jalad
harkis...
"..elu tuleb elada nii, et ei oleks piinavalt valus, sihitult elatud aastate pärast...
Nikolai Ostrovski
"Kuidas karastus teras"
|
|
|
dope
Kasutaja     Postitusi: 277
Registreeritud: 01.03.2004 Viimane külastus: 11.04.2008 Asukoht: tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.05.2004 kell 09:15 |
|
|
ikka võtan kaasa..üksi seda läbielada ei taha...
keep your friends close but your enemies even closer
|
|
|
tinkivinky
Kasutaja     Postitusi: 116
Registreeritud: 08.02.2004 Viimane külastus: 23.02.2009 Asukoht: eesti Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.06.2004 kell 20:54 |
|
|
nu nii...minulgi jõuab see aeg varsti kätte,mis on väga ligidal ning mina kavatsen küll oma meheraasukese kaasa võtta ning temagi ei taha sellest ilma
jääda...
ootan seda hetke mil tema on koos minuga haiglas mind toetamas ja abistamas ning rahustamas...ja tore on koos olla kui meie ühine beebi sünnib.. 
|
|
|
skingirl
Armuline Proua         Naine Postitusi: 13042
Registreeritud: 13.09.2003 Viimane külastus: 7.04.2021 Asukoht: Planeet maa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.06.2004 kell 16:52 |
|
|
Võtke filmikaamera ka kaasa siis saab tähtpäevade ajal seda õudust vahtida!
https://www.youtube.com/watch?v=EC7RAXfWRXM&index=108&list=PL989D1CE89B10455F
|
|
|
zitazitikaz
tyytu putukas      Postitusi: 1323
Registreeritud: 14.10.2003 Viimane külastus: 9.04.2020 Asukoht: McOil Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.06.2004 kell 23:00 |
|
|
ikka kaasa... ma arvan... aga eks paistab, kui see aeg kätte jõuab... 
|
|
|
unistaja
*.: rahulolev :.*      Naine Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 14.02.2021 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.06.2004 kell 18:39 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: tinkivinky
nu nii...minulgi jõuab see aeg varsti kätte,mis on väga ligidal ning mina kavatsen küll oma meheraasukese kaasa võtta ning temagi ei taha sellest ilma
jääda...
ootan seda hetke mil tema on koos minuga haiglas mind toetamas ja abistamas ning rahustamas...ja tore on koos olla kui meie ühine beebi sünnib..
Eks me oleme T.-ga moraalseks toeks sulle ja su kallikesele!!! Ja helistage kasvõi öösel kell kolm!!!
Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!
|
|
|
Hilikas
Kasutaja     Postitusi: 396
Registreeritud: 20.05.2004 Viimane külastus: 12.04.2006 Asukoht: Väike-Maarja Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.06.2004 kell 14:52 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Monts
Üldjuhul on ikka nii,et naised kelle mehed pole kaasas olnud kiidavad takka,et hea ,et polnud ja vastupidi.No kiidan siis ise ka.Minul oli mees kaasas
ja olen rahul.See on küll tõsi,et sünnituse lõppstaadiumis sa ei taha eriti kellegiga suhelda,kuid ega sa peagi.Minul oli mees suurex toex.Arst ei
istu su juures terve sünnituse aja ja kui mul polex meest kaasas olnud,siis olexin üxi pidanud seal valutama.Ta aitas vähemalt mõtted natukenegi
mujale viia.Pärast sünnitust siis uurisin ta käest,et kuidas siis oli ja ta ütles,et polnud hullu midagi ja et tema ei saa aru,kuidas mõni mees seal
ära võib minestada.No mul polnud ka just raske sünnitus.Ex punnitamist ja kisa ikka oli,kuid kõik läx lõpux siiski hästi
minu esimesed kolm sündisid ajal, mil ei lastud kedagi kuhugi ja kaks viimast ajal, mil oleks olnud võimalik, aga mees ei tahnud kahjuks tulla ja ei
oleks saanud ka, sest viimased kaks keiserlõikega, mulle oleks küll väga meelt mööda olnud temaga neid hetki jagada, aga saatus tahtis teisiti ja
isegi terve maailma raha eest ei saa enam midagi muuta.
aga peale viimast keisrit sai nalja ka - ma olin alles pooleldi narkoosis ja nõudsin oma last näha ja äkki oli mees mu kõrval. kui küsisin, kust ta
siia sai, siis vastas, et arstid kutsusid, sest neil olevat kopa ette visanud, et üks iga kahe sekundi järelt last näha nõuab.
et umbes nii siis, et võta oma vänts ja eks näita teda siis iga hetk naisele kui too juhtub silmad lahti tegema ja jälle nõudma, kus laps on
veel miskit?
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.06.2004 kell 15:09 |
|
|
Tegelt saab vist nüüd isegi juba keisri juurde, kui see just erakorraline ja üldnarkoosis pole. Aga jah, ega igaüks kah sinna kipu.
Aga sellest mina küll aru ei saa, kust otsast sünnitus õudus on nagu siin veidi eespool on arvatud. POle see nii hull midagi. Või siis olen mina hästi
kergelt pääsenud. Igatahes on minul kaks rahulikku ja suhtkoht tasast lapse ilmaletoomist seljataga. Mõlemal korral mehe osalusel. Mõlemal korral ilma
suurema kisata ja õudust võiks iseloomustada veri, aga miskist verepulma seal küll polnd. Isegi vannivesi jäi suhtkoht läbipaistvaks. Ma ei usu, et
need sündmused ilma meheta oluliselt raskemad oleks minule olnud. Üksi ei lastud mul seal olla nagunii, ämmaemand oli kogu aeg juures. Aga ikkagi on
tore teada, et lapsetegemise teinepool on kaasas ja saab ka asjast osa. Ja siis kui arstidel ka on emmega asjatamist, ei pea pisike olema mitte oma
voodikastikeses või kuskil laual vaid saab olla omaenda issi süles
Ma väga loodan, et meespool kolmandaga kah kaas tuleb paari kuu pärast. Kuigi jah, teabmitmenda lapse puhul on alati see probleem, et kuhu ja kelle
Hoolde jätta teised lapsed. Aga lootma peab, et seegi kord läheb kõik kõikse paremat radapidi.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
eleane
Algaja   Postitusi: 27
Registreeritud: 15.04.2004 Viimane külastus: 8.04.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.06.2004 kell 21:00 |
|
|
Minul küll veel see sündmus aastate taga, aga ma arvan, et ma läheksin pigem üksi sellele katsumusele vastu.
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.06.2004 kell 21:43 |
|
|
sa vist ikka tahtsid öelda et sul see sündmus alles ees, mitte aastate taga ja siis kui aeg käes, võid hoopistükkist teisiti mõelda
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
muhhin
Kuuvarjutus         Postitusi: 4532
Registreeritud: 10.12.2002 Viimane külastus: 17.06.2020 Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.06.2004 kell 22:30 |
|
|
Olin mõlema lapse sünni juures. Esimesel korral koguni tossudes ja ilma kitlita sünnituslaua peal (siiski naise selja taga) - nii palju siis
steriilsusest.
|
|
|
missdarkness
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 659
Registreeritud: 15.05.2004 Viimane külastus: 4.12.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.06.2004 kell 08:08 |
|
|
arvan, et mehest sünnitusel on väga palju abi just vaimsest poolest-saab kellelegi loota, toetuda. kui mina kord sünnitama peaks, siis kindlasti võtan
mehe kaasa-see ta kohustus
|
|
|
fantasmagooria
Kasutaja     Postitusi: 240
Registreeritud: 10.06.2004 Viimane külastus: 17.09.2004 Asukoht: City Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.06.2004 kell 10:36 |
|
|
Olen käinud Ära ei surnud, Paha ei hakanud.
Aga ma arvan, et kui naine esimest korda sünnitab ja peab kusagil palatis üksinda valude käes ootama ja vaevlema ja peale selle tal on ka hirm
teadmatusest. No see on jama.
Kui ikka mees oled siis lähed ja oled naisele toeks. Mis siis, et on endal hirm teadmatusest 
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.06.2004 kell 13:21 |
|
|
Miks peaks mehel teadmatusest hirm olema On võimalik käia koos naisega kõikvõimalikel perekooli üritustel. Nii ei jää ka see esmasünnitaja
teadmatusse ja võib-olla olen ma veidrik, aga minul oli neist käimistest küll kasu. Kui ikka tead ette, mis sinu kehaga ja kehas toimub, siis oled ise
ka rahulikum. Ja naise säilitatav rahu aitab iga kell sünnituse normaalsele kulule kaasa. Samas kui närveldamine võib pigem mõjuda pärssivalt.
Võib-olla varemalt jah puudus võimalus end sünnituse kui protsessiga kurssi viia (no eks üllatusi juhtu igalpool, nende eest pole keegi kaitstud).
Hetkel on aga igasugu võimalusi minna nimetet sündmusele teadjamana vastu. Nii mehel kui naisel. Kuigi jah, kindlasti on teist last sünntades
kogemustepagas suurem küll. Mis muidugi ei välista mehe kohaloleku vajadust-soovi. Ikkagi oma mees ja tibu issi
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
fantasmagooria
Kasutaja     Postitusi: 240
Registreeritud: 10.06.2004 Viimane külastus: 17.09.2004 Asukoht: City Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.06.2004 kell 13:26 |
|
|
See selline teistmoodi teadmatus.
Nagu ka hamba arsti juurde minnes on ikka kerge värin seees, et ei tea mis nüüd saab ja kas ikka saab ja äkki läheb õnnelikult.
Julgustajaks tasub ikka igal juhul kaasa minna. Kui inimesest hoolid
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.06.2004 kell 23:36 |
|
|
Hmm, mina ütleks et ainumas teadmatus on see, mis sugu laps lõpeks ikkagi on. Tahame küll tervet last, aga eks sügaval südames on ka soolised soovid.
Ja teadmatus ajafaktoris.
Tegelikult .. Tundes oma keha ja olles teadlik toimuvast jääb see teadmatus kui tunne minul küll olemata. Jäi esimesel korral, kõik läks liigagi
loomulikult ja räägitud rada. Kuigi mees päris kogu aja kõrval ka polnd.
Jäi teisel. Ja jääb nii vist kohesel kolmandalgi. Võib-olla seepärast ei saagi ma kaasa noogutada. Jääb üle vaid iseennast naljaga pooleks
Teadja-Tädiks nimetada
Aga noh, ma pole ka mees. Naise ja mehe nägemused võivad sünnituse osas ikka veidi eri radu käia
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Omito
Kasutaja     Postitusi: 316
Registreeritud: 12.04.2004 Viimane külastus: 8.12.2006 Asukoht: Olemas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.06.2004 kell 12:56 |
|
|
Ise tahan kohe kindlasti oma lapse sünni juures viibida....see on ilusaim hetk....
preilisid on niisama vaadata ka hea...
|
|
|
familyman
Kasutaja     Postitusi: 170
Registreeritud: 26.06.2004 Viimane külastus: 5.03.2010 Asukoht: arvuti taga Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.07.2004 kell 14:56 |
|
|
Minu meelest loomulik et ma sel hetkel koos naisega.
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.07.2004 kell 15:02 |
|
|
Mina ei sooviks meest sünnituse juurde kaasa. Oma valudega on mul üksi kergem hakkama saada ning mees antud momendil vaid segaks mind. Pealegi on mul
mõlemad sünnitused olnud rasked ning valu ja kannatamist jätkunud mitmeks ööpäevaks. Vaevalt et see vaene mees seda väljagi oleks kannatanud.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
delilah
läbisõidul         Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005 Viimane külastus: 12.08.2011 Asukoht: kolmas kivi päikesest Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.06.2006 kell 12:23 |
|
|
Minu oma kannatas, kuid kokkuvõtteks oli talle vist asi raskemgi kui mulle. Kui lõikusega kiireks läks, nõudis ennast opituppa, sai kah, aga ära
maskeeriti enne
Ja lapsel oli vähemalt keegi, kes teda tervitas, kui emme alles, silmad pahupidi, värvilisest klaasist koridorides tormas.
Aga inetult käituti temaga, kui laps oli juba pestud ja riides - pisteti mehele pamp sülle ja saadeti üksi palatisse. Too siis ootas, millal ometi
naine kokku lapitakse ja tema juurde tuuakse. Ja kuulis kedagi imestavat: "Miks neil seal nii kaua läheb?".
|
|
|
dillinger
Kollanokk       Postitusi: 4670
Registreeritud: 14.07.2003 Viimane külastus: 25.04.2018 Asukoht: õige Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.06.2006 kell 15:33 |
|
|
Kaks last olen vastu võtnud ja vajadusel lähen sünnitusele ikka kaasa veel ja veel. Ka parimas haiglas ei ole naisel 24/7 lohutajat kogu aeg
kõrval-See roll peab mehele jääma!
TJ
Mõttega seks on tõepoolest parim!
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.06.2006 kell 16:07 |
|
|
Esimesega oli Tallinna haiglas ihuüksi. Keegi kodustest ei teadnud, mis toimub. Keiser oli ja last nägin alles järgmise päeva õhtul
Teise ja kolmanda võttis issi ilusti vastu. Teise puhul sibasid arstid ümber voodi ja mees sipsis niisama ühelt poolt teisele - ma ei lubanud tal suud
lahti teha, sest katsu sa punnitada kui naerma ajab. Aga kolmandaga olin vannis ja issi lasi lahkelt oma käsi pigistada
Kõige hullemad olid siis need järgnevad haiglapäevad, kus ma iga kord üksi (lapsega siiski) olin - siis oleks küll kaaslane ära kulunud.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|