renet
Friik       Postitusi: 1273
Registreeritud: 28.12.2003 Viimane külastus: 18.07.2011 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2004 kell 13:29 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: sirli
Sry, kui ma kõlan kuidagi karmilt ja kurjalt.
Aga mina ei saa sellest mõttetuse tundest ja teemast absoluutselt aru,mitte ainult sinu puhul, vaid muidu ka, üleüldse. See kõlab natuke pubekaliku
vingumise moodi, selles eas tundub maailm ja elu pidevalt mõttetu.
vaata sirli, see asi ei ole sugugi nii lihtne ja mustvalge nagu sa arvad. kui inimene suudab oma raske elu juures positiivseks jääda, tore on. aga
siin mangivad rolli tegurid, mis on tegelikult inimese kontrolli alt mõnevõrra väljas, kellel rohkem kellel vähem. sellise seisundi või enesetunde
pärast inimest hukka mõista on pisut lyhinägelik.
ning usu või ei, need asjad ei käi nii lihtsalt, et oh mõtle positiivselt ja sa saad sellest yle. sellises olukorras inimene ei pruugi suuta lihtsalt
positiivselt mõelda. vaata kui nyyd võtta asja pisut big picture, siis aju pole muud kui yks järjekordne inimese organ ja see võib samuti rivist välja
minna nagu maks kopsud või syda ja kui mõni organitest katki läheb siis see mõjutab kogu ylejäänud inimest, ning aju puhul iseäranis seda, kuidas
inimene mõtleb/mõelda suudab ja maailma näeb.
sa ju ei lähe suhkruhaigele ytlema, et ta on lapsik ja lõpetagu oopis insuliini systimine ära või vähihaigele rääkima, et pole sul seal mingit
kasvajat ja hakka nyyd oopis terveks.
Don't try to teach a pig to sing. It wastes your time and annoys the pig.
|
|
|
lihtsaltnööp
Kasutaja     Postitusi: 390
Registreeritud: 12.01.2004 Viimane külastus: 19.02.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2004 kell 14:53 |
|
|
aitäh, teile heade soovitus eest
|
|
|
Lady
Kasutaja     Postitusi: 317
Registreeritud: 18.08.2003 Viimane külastus: 27.10.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.03.2004 kell 13:55 |
|
|
Ega siis ainult rohud ja psühhiaater ei aita. Rohtude kõrvale on kindlasti vaja psühhoteraapiat. Ja isiklikku tahtejõudu vaja rakendada.
Usun ka, et shokiteraapia aitaks Sind (ära mind nüid julmaks pea) - kui ikka oma masenduse tõttu sügavale sohu kukud - ntx. sundhospitaliseerimine
pärast enesetapukatset(kusagil hullari kinnises osakonnas), koomast väljatulek vms. - hakkad oma elunatukesele väheke teisiti vaatama. Sulle antud
elu saab Su silmis väärtuseks. Kasvõi surmahirmu tõttu ( S.Freud ütles, et 3 liikumapanevat jõudu elus on nälg, sugutung ja surmahirm) Ehk mõistad,
ka et üksikindiviidist on tugevam ja ülem sootsium, ja kõigil sootsiumi liikmetel tulem selle siseste reeglitega arvestada (versus - Lindpriiks
hakata).
Ja... ära parem üritagi elumõtet otsida (s.t iseenda jalgealust õõnestada). Loe absurdifilosoofia lipulaeva Albert Camus "Sisiphose müüt"
- "elu mõte" on elu mõttetusest rõõmu tunda...
Lisatud:
Uhh, peaks vist küsitluse korraldama siin Kodutute hulgas, selgitamaks välja, kui paljud meist vaevlevad depressiooni käes, paljudel on kogemusi
suitsiidikatsetega, paljud on Hullaris end kokku püüdnud lappida... No ehk tunduks ka kõige masendunumale siis, et Ta pole üksi, et teistel on samad
probleemid ja, mis kõige tähtsam-Ta näeks, et me ikka veel püsime jalgel, liigume ringi, osaleme sotsiaalses elus. Me tuleme toime. Vaatamata elu
mõttetusele :-( ( Ei tea, kas naeru- või nutunägu seepeale)
A cigar numbs sorrow and fills the solitary hours with a million gracious images.
George Sand
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.03.2004 kell 14:06 |
|
|
Mul ka aegajalt käib selliseid perioode. Eelmine kevad oli vist rängim, siis vaikselt hakkas juba valusaks kiskuma. Mingi hetk proovisin rahusteid aga
siis mõistsin, et põgenen vaid iseenda eets ja sel pole mõtet. Kogu aeg tahan ära kuskile ja kui saangi minema, sis tunnen seal ka, et see pole see.
Sisemine tasakaal on paigast ära. Liiga kuri enda vastu vist.
Hetkel aga kaob igasugune mõte asjadelt siis, kui tuleb puudus kätte vabast ajast ja näen, kuidas mingi mõttetu nõmedus kuskil toimib.
Aga selle vältimiseks tuleb veeta aega toredate inimestega ja lõõgastuseks jalutada või ajada niisama lolli jutu ja paar drinki teha.
|
|
|
lihtsaltnööp
Kasutaja     Postitusi: 390
Registreeritud: 12.01.2004 Viimane külastus: 19.02.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.03.2004 kell 13:59 |
|
|
tegelikult olen seal olnud
|
|
|
Pacis
Kasutaja     Postitusi: 173
Registreeritud: 10.11.2003 Viimane külastus: 22.12.2004 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.03.2004 kell 14:47 |
|
|
...KÕIK MÖÖDUB!!!... (nii halvad kui ka head ajad)
...minulgi oli selline periood aga nüüd on eluisu tagasi tulnud...
Errar humanum est!!! Per aspera ad astra!!!
|
|
|
lihtsaltnööp
Kasutaja     Postitusi: 390
Registreeritud: 12.01.2004 Viimane külastus: 19.02.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.03.2004 kell 14:01 |
|
|
aga isegi kui see eluisu tagasi tuleb kaob ta jälle varsti ja algab jälle surnud ring
|
|
|
yller
joonistatud mees      Postitusi: 2583
Registreeritud: 14.01.2003 Viimane külastus: 29.04.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.03.2004 kell 14:10 |
|
|
aga vaata, kui vahepeal on see nn heaaeg, siis tuleb seda täiel rinnal nautida, võtta sellest kõik mis võtta annab, teades et see varsti möödub,
tulevad mustad pilved ja hall masendus
ka nõiaringidest on võimalik välja astuda, aga on sel mõtet?
|
|
|
Lokelan
Kasutaja    Postitusi: 448
Registreeritud: 18.02.2004 Viimane külastus: 13.03.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.03.2004 kell 10:32 |
|
|
Minul oli vanasti tihti selline masendus.. Vi kuidas me seda ka ei nimeta! mItte midagi ei tahtnud, kõik tunduds nii mõttetu.. Nüüd on kah vahel...
Aga õnneks harvem.. Kuidas ma üle need hetked elan? Mai teagi... Võtan kätte ja hakkan midagi tegema.. Poja aitab kah Kui ta parajasti oma isa
juures pole..
Ja muidugi suur kalli-musi-pai minu parimale sõbrannale ja mehele, kes mind aitavad...
Aga eks igale mõõnale järgneb tõus...
jjjjj
|
|
|
P.1
Algaja    Postitusi: 19
Registreeritud: 29.04.2004 Viimane külastus: 4.05.2006 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.04.2004 kell 01:45 |
|
|
Tuleb leida omale mingisugune asi, millepärast on üles tõusmine lõbu.
Näiteks minul on ekstreemsport... Kui ma tean, et ma saan sellel päeval ratta selga, siis pole ärkamine mingisugune probleem!
Niiet CheerUp
Nii väike ja juba inimene!
|
|
|
Brittle
Kasutaja    Postitusi: 112
Registreeritud: 20.04.2004 Viimane külastus: 13.08.2004 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.04.2004 kell 09:11 |
|
|
Ürita saavutada rahulolu endaga.
Selleks pead elama nii nagu sa tahaksid.
Masendus tuleb ikka siis, kui tunned, et ei ela õiget elu. Tee siis kannapööer ja ela oma elu. Alustada võid juba täna.
Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki)
|
|
|
/kevad/
Kasutaja     Naine Postitusi: 100
Registreeritud: 26.04.2004 Viimane külastus: 25.05.2006 Asukoht: Tln Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.04.2004 kell 15:37 |
|
|
Olen ka kogenud selliseid perioode oma elus, mil tekivad mõtted a la milleks üldse elada ja mis on kõige mõte. Väga raske oli üle saada. See tuli
tasapisi, kui olin oma elus suuremaid ja väiksemaid muudatusi teinud. Ei oska soovitada ei psühhiaatreid ega medikamente. Ausalt öeldes pole neisse
usku ka.
|
|
|
lati
viirastus       Postitusi: 2529
Registreeritud: 11.09.2005 Viimane külastus: 9.08.2014 Asukoht: kuu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2006 kell 10:15 |
|
|
mul pole kunagi selliseid perioode, tihti on siiber igasugustest inimestest, aga omad toimetused pole mul kunagi mõttetud
Tühjade kätega sa tuled ja tühjadega lähed. Ning kahe mittemillegi vahepeal oled sa piisavalt hull, et uskuda nagu omaksid sa midagi.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.10.2006 kell 10:57 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: lihtsaltnööp
aga isegi kui see eluisu tagasi tuleb kaob ta jälle varsti ja algab jälle surnud ring
Kuna sa oled 19. septembril kodutuid külastanud, siis võib loota, et tuled veel ja ehk isegi räägid, kuidas sul läheb.
Kui olukord ei ole paranenud, siis mina soovitaksin järjekindlalt külastada psühhiaatrit ja võtta rohtu. Pole parata! Mõni sööb eluaeg südamerohtusid,
mõni reumarohtusid, mõni astmarohtusid, aga paljud on pärinud nõrga psüühika. Mis teha! Selle pärast ei saa veel maha surra!
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
männu
Algaja    Postitusi: 69
Registreeritud: 16.10.2006 Viimane külastus: 6.11.2006 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.10.2006 kell 16:51 |
|
|
olen sama tundnud.... aga sain sellest üle.... see on rutiin mis ajab inimesed selliseks
sa leia endale mingi hobi või mingi tegevus et oleks mida oodata ja mille kallal vaeva näha.......vaheta elukohta, tööd...
|
|
|
pisihiir
*-*      Postitusi: 761
Registreeritud: 15.05.2006 Viimane külastus: 21.01.2017 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.10.2006 kell 16:58 |
|
|
elu ongi täis tõuse ja mõõne
pikapeale laabub kõik.
|
|
|