sossuke
töötamas3       Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.10.2008 kell 18:39 |
|
|
kana. kirju kana. lõpuks peideti sõnnikuhunnikusse, kuna lapse kana süüa ei tohtinud (uskumatu armastus, kuna maainimesed midagi raisku ei lase
minna)
võibolla suri loomulikku surma.
|
|
|
metsakutsa
Auväärne Kasutaja      Mees Postitusi: 967
Registreeritud: 03.07.2004 Viimane külastus: 29.04.2021 Asukoht: mets Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.10.2008 kell 19:45 |
|
|
Esimene tõeline mälestus:
väike metsakutsa oli vist 2 või 3 aastane jublakas alles, kui mööda tube ringi kohmerdas ja maailma avastas. Vahel kopsti peaga vastu lauanurka - pill
lahti...vahel tümaki tagumikule maha - pill lahti.
Igatahes ükskord järjekordse maailma avastamise käigus (antud juhul siis korteri avastamise) jõudis ta kõrge ja suure riiulini, mille peal seisid
rivis mingid suured, kandilised ja õhukesed asjad (hiljem sai ta teada, et neid nimetatakse vinüülplaatideks).
Igatahes tundusid nad olevat väga huvitavad - ilusaid värvilisi pilte täis ja puha...onud ja tädid ja mida kõike veel.
Väike metsakutsa oli neist vaimustatud....kuid kõige rohkem hakkas talle silma üks konkreetne plaat kõikide teiste hulgast....oli too selline kuldne
ja käis lahti nagu raamat ning seal oli suur suur värviline pilt sees mingitest meestest, kellel olid pikad imelikud karvad peas (hiljem sai ta teada,
et neid mehi nimetatakse rokkariteks).
Ja mis talle veel kõige huvitavam tundus oli see, et plaadi kaanel oli suur musta värvi kahur!
Ning kahuri peal suured tähed "AC" nende vahel äikesenool ja siis "DC".
Oi jaa...väike metsakutsa mõtles alati, et seal peab olema midagi väga põnevat...ja mida aeg edasi, seda rohkem ta tahtis teada saada mida nende
kandiliste asjadega siis lõpuks tehakse....ja et kahuriplaadi sees on kindlasti kuidagi sõjahääled ja püssipaugud...
Ja siis ükskord kui kutsa järjekordselt plaadiriiuli ees tatsas, tuli sinna ka tema isa....kes võttis siis lõpuks riiulilt...kahuriplaadi!
Võttis sealt seest omakorda välja ümmarguse musta värvi ketta ja pani selle mingisse suurde masinasse....
Ja siis juhtus midagi!!
Kusagilt hakkas tulema krabinat ja krõbinat ning korraga oli terve maailm (korter) täis mingit senikuulmatut kärinat, mürtsatusi ning kriiskamist
(hiljem sai ta teada, et neid tekitasid kitarrid ja trummid ning üks hoopis teistuguse häälega onu) ja see kõik meeldis väikesele metsakutsale!!
Ning sellest hetkest peale oli ta ka väga suur muusikaaustaja ning juba umbes aasta pärast tassiski ta juba ise lasteaeda AC/DC ja muude ansamblite
kandilisi asju kaasa, et lasta kasvatajatädidel talle neid kärisema ja mürtsuma panna
Selline oli siis minu üks esimesi ja vingemaid mälestusi
Eks hunt vaatab ikka metsa poole...
|
|
|
SinineLiblikas
Tüdruk kes kõnnib päikese peal:D       Postitusi: 1117
Registreeritud: 19.01.2007 Viimane külastus: 2.09.2009 Asukoht: Prantsusmaa:PArmastan inimesi seal:P Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.10.2008 kell 21:54 |
|
|
Kummaline on see ,et ma olin umbes 2ne kui mu vanaisaga viimati koos olla sain..taevaisa viis samal aastal ta ka enda juurde.Mäletan selgelt kuidas
vanaema torisedes lauluviit ümises ja jahukastet keetis ja mina vanaisa süles istusin..mäletan vanaisa kurbi silmi ,kulme (nägu) ja tema lõhna.Isegi
südametuksed on meeles... Mäletan tema suurt armastust enda vastu...Kirsimammu..mammuke jne.
Tagant järgi kuulen ka oma emalt kui väga mu vanaisa mind hoidis ja armastas..Kurb , et ei saanud teda tundma öppida...Aga see on saatus
Usalda, räägi ja sul hakkab kergem.
Kui kauaks - see oleneb juba jutu kuulajast.
|
|
|
kranz
Friik       Postitusi: 2335
Registreeritud: 11.12.2006 Viimane külastus: 4.04.2014 Asukoht: tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.10.2008 kell 08:40 |
|
|
Ma mäletan end umbes 3-aastaselt,kui aasal pääsusilmi korjasin,nad kimpu panin ja imetlesin ning nuusutasin neid.Mul on nii suur kujutlusvõime,et kui
seda meenutan,siis tunnen praegugi pääsusilmade lõhna. 
|
|
|
sossuke
töötamas3       Naine Postitusi: 5603
Registreeritud: 12.09.2006 Viimane külastus: 5.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.10.2008 kell 17:35 |
|
|
mälestustega on nii, et mind on suguselts nimetanud "suureks sõnameistriks", kuna minu mälestused ja nende omad ei lange kokku.
uurige ja küsige, kui viitsite omade käest. kuidas teil sellega on.
lastel on absoluutselt teine maailm ja arusaamine asjadest, lapsed talletavad mällu nende endi isiksusest tulenevaid kogemusi, mis ümbritsevaid
täiskasvanuid ei pruugi absoluutselt kõigutada. meeldejätmisest rääkimata.
"suuri sõnameistreid" siis
|
|
|
BadAngel
Algaja    Postitusi: 15
Registreeritud: 29.12.2008 Viimane külastus: 29.01.2009 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.01.2009 kell 14:32 |
|
|
Esimesed asjad mida lapsepõlvest mäletan on puust aedik, kus mind hoiti, et rändama ei läheks.
Paks punane tekk, millel mängisin....
Ähmaselt on isegi meeles see, kuidas vanaema maasikaid tõi... Vanaema tõi mulle viimati maasikaid siis kui kõndima hakkasin!
I´m 51% Pussycat and 49% Bitch... Don´t push it!
|
|
|
lati
viirastus       Postitusi: 2529
Registreeritud: 11.09.2005 Viimane külastus: 9.08.2014 Asukoht: kuu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.01.2009 kell 14:56 |
|
|
esimene paika pandav mälupilt on pooleteise aastaselt tallinna lastehaiglas, mis oli praeguse virukeskuse kohal, postimaja vastas. need kõrged laed ja
kõrged uksed mis seal olid on meeles.
|
|
|
ariita
Friik       Postitusi: 6635
Registreeritud: 20.04.2006 Viimane külastus: 5.03.2017 Asukoht: Pärnu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.01.2009 kell 21:06 |
|
|
Mäletan end vanemate sabas igalepoole tatsamas. Nõnda ka siis kui mindi kaevult vett võtma, aga üks kord on eriti hästi meeles. Poolel teel kaevupoole
käratas isa hirmus kurjalt: "Marss trepipeale tagasi, ei tule! Kaevus on näkk ja tõmbab su kohe sinna kui kaevu ligi tuled!" Seda hirmsat
näkki hakkasin ma küll koledasti kartma ja pelgan tänapäevani sügavasse kaevu vaadata kui rakked on madalad
|
|
|
solusorbis
Kasutaja     Postitusi: 107
Registreeritud: 28.12.2008 Viimane külastus: 24.12.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.01.2009 kell 14:47 |
|
|
Enda mälestused on segi läinud nendega mis räägitud.
Üks mälestus mida kindlalt mäletan on laua all istumine ja õe mänguhobusel laka ja saba lõikamine. Kasvab ju tagasi! Mingi 3-4 ma olin.
.:.NeverSayNever.:.
|
|
|
cc
Friik      Postitusi: 3229
Registreeritud: 04.06.2009 Viimane külastus: 10.11.2020 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.03.2010 kell 01:43 |
|
|
Vahest tundub, et ma mäletan ennast titevankist välja vaatamas. Pulkadega voodit mäletan ka. Ja samuti mäletan ma ennast mängimas kööki mõmmiga ja
iseenda väljaheitega.
|
|
|
kodukäija
Friik       Naine Postitusi: 1512
Registreeritud: 20.01.2009 Viimane külastus: 27.10.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.03.2010 kell 18:15 |
|
|
Ööd raudteemajas.Sügisene pimedus ja kui rong mööda läks, kihutasid mööda seinu puude varjud.Tavaliselt rong tuututas ka.Ükskord jälle vaatasin
rongide valgust ja siis kogemata vaatasin põrandale ka ja seal sibasid reas päkapikud, parajasti tuli rong ka ja nad sibasid kole kiiresti, et valguse
eest peitu jõuda.Mul pidi süda seisma jääma suurest hirmust, et nad ei jõua...Siis andis vedur vilet ja viimane päka kadus ema voodi alla.
Mis see tegelikult oli- hiired?Ei tea ka, kui vana võisin olla, otsustades vanade fotode järgi, mida suudan omavahel seostada, umbes 2- aastane.
saunas käivad ainult laisad inimesed. Virgad kratsivad...
|
|
|
Mirelin
Algaja   Postitusi: 5
Registreeritud: 30.03.2010 Viimane külastus: 15.02.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.03.2010 kell 19:04 |
|
|
Mina mäletan kui ma olin 3. a ja ema kukkus tooli pealt alla ning murdis jalaluu. Pärast kui ema haiglast koju sai jooksin ma tal eest ära ja narrisis
ema, et ta hüppab nagu konn. Emal oli muidugi paanika, et ma jooksen auto ette ja eriti nalja ei mõistnud.
Hiljem täiskasvanuna juhtus mul kummaline asi, et vaadates vanu pilte nägin ühte, kus olin mina umbes 11-12 kuune, seisin maja ees ja ema hoidis mult
ümber kinni. Mul tuli järsku meelde, kuidas ma olin tol päeval kõndima õppinud. Isa tegi pilti ja ma seisin trepi ees ning ema kutsus mind enda
juurde. Sain aru oma nimest, sõnast "tule" ja ema nähes seostus selline soe tunne, mis võrduks sõnaga "hea". Öeldakse, et pole
võimalik meenutada aega enne seda, kui sa veel rääkida ei osanud. Aga paari sõna ma teadsin siis nii et vist ei olnud see unenägu
Edu on teekond- naudi seda
|
|
|
2mustikas
Friik       Postitusi: 4860
Registreeritud: 06.02.2006 Viimane külastus: 4.02.2017 Asukoht: nõiaküla Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.03.2010 kell 22:15 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: lati
esimene paika pandav mälupilt on pooleteise aastaselt tallinna lastehaiglas, mis oli praeguse virukeskuse kohal, postimaja vastas. need kõrged laed ja
kõrged uksed mis seal olid on meeles.
Vot see on mälestus.
Ise mäletan, et käisin üle auto tee, Aia tänaval - Kannula Malle juures, tema lahket ja ilusat striptiisi vaatamas, olin siis 3 või 4-ne. Värav pandi
lukku, et ma ei saaks minna, aga ma ronisin üle värava. Krt , ükspäev , kombain sõitis oma oradega , mul just siis selga, kui ruttasin oma Malle
juurde. Naabri Irma pani käed silmade ette, et mitte näha seda jubedat pilti. Nüüd mul ikka tuleb meelde Malle, kui seljas see värk tuikab....
"Sa pole siin selleks, et rahuldada teiste inimeste hinnanguid ja seisukohti." ( Don Miguel Ruiz )
|
|
|