RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.03.2004 kell 21:56 |
|
|
Küsimus emadele
Lugesin "Annest" lauset:" Naistel soovitatakse sünnitada nii palju lapsi, kui palju nad suudavad üksi üles kasvatada."
Kui teie rasedaks jäite ja synnitada otsustasite, kas mõtlesite ka sellele, eet kas suudate seda last (neid lapsi, kui on juba mitmes tulekul) üksi
üles kasvatada, juhul , kui mees kõrvalt kaob või lihtsalt ära läheb?
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.03.2004 kell 22:11 |
|
|
ei mõelnud.....isegi sellele ei mõelnu, et küll vanaemad-vanaisad aitavad....ja tegelikult hiljem peaaegu nii ka läks....
aga ma hästi ei usu, et keegi lausa niimoodi mõtleb enne kui lapsi tegema hakkab....
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
Roxena
Kasutaja    Postitusi: 234
Registreeritud: 22.03.2004 Viimane külastus: 21.04.2018 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.03.2004 kell 22:45 |
|
|
Jah mõtlesin. Esimene asi, mida endalt küsisin kui rasedaks jäin, oli justnimelt see, et kas ja kuidas saan hakkama juhul kui... Meil küll oli ka
üüratu vanusevahe, mistõttu sellised mõtted ehk õigustatumad.
Võibolla see, et olin üksi-hakkama-saamiseks sajaprotsendiliselt valmis, viis selleni, et lapsed juba kaela kandmas ja 15 ühist aastat möödunud nagu
silmapilk :-)
Polnud ehk liigseid ootusi, mis peagi kolinaga põrmustuksid.
|
|
|
susanna
Susanna-I'm crazy loving you         Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004 Viimane külastus: 29.01.2021 Asukoht: Neverland ;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.03.2004 kell 23:05 |
|
|
ei mõelnud, elu koos alustades ei tule selline asi nagu pähe, et peaksin nagu ootama mehe kõrvalt kadumist
vannutakse igavest truudust ja armastust
ja ei mõtle praegu ka, milleks kurja kaela kutsuda
nii ei saa ju elada, kui iga lapse planeerimise ajal oleks pidanud mõtlema kurbi mõtteid
Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel
http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.03.2004 kell 23:47 |
|
|
Ma olen sedasama lauset juba aastaid tagasi ühe noore naise suust kuulnud, kel oli tol hetkel 1 laps ja ega ta enamat tol hetkel plaaninud ka. Ühest
küljest eks ta õige ole, aga või siis lapsi vaid plaaniga ja hirmudega mõõta saab. Nii jääks neist enamus olemata.
Aga veidi ikka mõtlema peab. Eriti kui juba üks-kaks on ja olemine väga ebastabiilne. Just suhte osas. Aga enamusel puhkudel, arvan mina, jääb see
kaalumine mitte lapse tegemisele eelnevasse aega, vaid mõjutab pigem abordi kasuks otsustamist.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
RealBitch
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 926
Registreeritud: 03.01.2003 Viimane külastus: 19.10.2008 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2004 kell 01:45 |
|
|
Mina see imelik olen, kes arvab, et kuna viljastumine ja loote areng ning sünnitus ikka naisega toimub, on lapse saamise või mitte saamise lõplik
otsus ikka naise teha ja kui kord juba otsustab lapse kasuks, siis peaks ka lapse eest vastutama. Isadega kord on juba selline lugu, et nad oma meelt
kipuvad muutma või siis ära kaduma, mõne emaga kindlasti ka, ent siiski, kui just pole siuke , kes oma lapse suudaks jätta elumerre hulpima, siis
peaks enne lapsekandmist ikka 100% kindel olema, et suudab üksi ka lapsega hakkama saada.
|
|
|
muvelin
turist      Naine Postitusi: 511
Registreeritud: 08.12.2003 Viimane külastus: 2.11.2012 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2004 kell 07:35 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: RealBitch
kas suudate seda last (neid lapsi, kui on juba mitmes tulekul) üksi üles kasvatada, juhul , kui mees kõrvalt kaob või lihtsalt ära läheb?
mina mõtlen sellele juba praegu, kuigi endal last pole ja veel ei oota ka.
leian, et selliseks olukorraks, kus mees jalga laseb, tuleb lihtsalt igaks juhuks juba varakult valmis olla, et hiljem pole kõrgelt kukkumist.
don't trust anyone...even yourself...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2004 kell 08:11 |
|
|
ma ei tea, aga mõttega, et äkki mees jätab mu lapse/lastega omapäi ma just arvestada ei suudaks. Kui see mõte oleks valdav, siis äkki hangikski
lapse/lapsed nö üksiküritajana.
Kui juba ette on peas see üks mõte, mis võib saada ka lõhkuvaks kinnismõtteks, siis tea kas kõik ongi nii Ok nagu pealtnäha paistab. Ja lapsi reeglina
ikka väga ebastaabiilsesse hetke ei plaanita.
Küll aga olen tõesti mõelnud sellele, mis saab siis, kui mehega midagi juhtuma peaks ja ma lastega omapäi jään. Kas ja kuidas hakkama saan. Ja
kuipaljudega saaks, loodetavasti. Sest õnnetused ei hüüa tulles. Paraku. Purunevad suhted kisendavad vahel ikka juba väga vara noing hoiatavad.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
mirelles
Kasutaja     Postitusi: 304
Registreeritud: 22.02.2004 Viimane külastus: 29.09.2004 Asukoht: momendil kodus Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2004 kell 08:19 |
|
|
Ei, siis ma sellele küll ei mõelnud...et üksi kasvataks lapse üles...lapsele on ikka mõlemat -nii ema, kui isa vaja....aga naised on ka üksi laste
kasvatamisega hakkama saanud ....ja mitte halvasti....
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2004 kell 08:24 |
|
|
Ei, ei mõelnud nii, lapsi tahtsime ja nii nad ka sündisid... Kui aga midagi kunagi peaks juhtuma ja elud lahku minema, siis suudaks nad üles kasvatada
küll
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2004 kell 09:39 |
|
|
Noh.......sellele ma mõtlen isegi praegu, vahete vahel.
Ära kaeva teisele auku.......
|
|
|
kodukiisu
kiire putukas       Postitusi: 1450
Registreeritud: 01.09.2003 Viimane külastus: 17.10.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2004 kell 16:23 |
|
|
kui väga tahta saaksin hakkama küll, aga nagu susannagi ei taha ma selle peale mõelda. loodan et ei pea sellises olukorras kunagi olema.
|
|
|
lenxu
kurva kuju printsess       Postitusi: 1328
Registreeritud: 12.11.2002 Viimane külastus: 24.09.2010 Asukoht: Räpina Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2004 kell 17:14 |
|
|
muidugi oleks ma suutnud teda ka ilma issita kasvatada...kui vaja oleks olnud.
ma ei kahetse midagi, mida ma teinud olen, vaid seda mida ma tegemata olen jätnud.
|
|
|
püsimatu
püsiväärtustaja       Postitusi: 2542
Registreeritud: 07.09.2003 Viimane külastus: 9.07.2007 Asukoht: tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.04.2004 kell 19:01 |
|
|
Tollal ei mõtelnud, aga alateadvus mõtles kindlasti (takkajärge tunne).Seepärast ka enamat arvu ei soovinud ja saan üksi hakkama küll. Ei kurda ja
uhkus ei lubakski.
Tulnud eluteatrisse, istume rumalalt seljaga lava poole. Näeme kullatud sambaid ja kaunistusi, jälgime rahvast tulemas ja minemas, ja kui tuli lõpus
kustutatakse, siis küsime endalt hämmeldunult:mis on kõige selle mõte?
R.Tagore
|
|
|
Heijra
Algaja   Postitusi: 25
Registreeritud: 29.03.2004 Viimane külastus: 3.02.2005 Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.04.2004 kell 15:21 |
|
|
Minu mees kadus minu juurest kohe, kui teada sai, et titat ootan Nii ma siis olen vastu pidanud kõik need 6 kuud ja mõtted on ausalt öeldes olnud
seinast-seina. Muidugi beebi hävitamisele pole kordagi mõelnud. Ja nüüd kui ma ta põtkimist tunnen, oskan kindlalt öelda, et kõik see kannatus ja
algne piin oli seda väärt Aga pakkuda mul titale palju pole- kui siis ainult sooja ja igavest armastust. Ja kas miski saabki üldse olulisem olla?
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.04.2004 kell 01:23 |
|
|
last tehes ma kindlasti sellele ei mõelnud aga mõnda aega hiljem,siis käisid mõtted küll peas ringi.....
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.04.2004 kell 18:03 |
|
|
Olin 100 % kindel, et saan üxi hakkama... ja olen siiani kindel, et tulen paremini toime kui mõni lasteta naine 
|
|
|
Killagal
Kuskil mujal       Postitusi: 1752
Registreeritud: 21.11.2003 Viimane külastus: 19.12.2011 Asukoht: Tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.04.2004 kell 18:12 |
|
|
minul veel last/lapsi pole. aga kui olukord nõuaks või nii kujuneks, saaksin üksi hakkama küll. ja ma poleksi ilmselt üksi... vanemad oleks toeks
|
|
|
carina
Algaja    Postitusi: 66
Registreeritud: 03.08.2004 Viimane külastus: 20.09.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.08.2004 kell 21:19 |
|
|
vot ei ole nii iial mõelnud...kuna ise kasvasin peres kus isa saba jalgevahele tõmbas ja lapsed maha jättis , siis mõtlesin just , et oma lastele
tahaks ikka peret kus oleks isa , ema , vanaema jne .
Ja see soov on mul täitunud 
|
|
|
Epukas
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 525
Registreeritud: 22.06.2004 Viimane külastus: 27.05.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.08.2004 kell 14:24 |
|
|
jeah, kui rasedusest teada sain, kaalusin sed avarianti, et kas saaksin üksi hakkama juhul, kui mees hyppab üks hetk alt... arvan, et saan, mees
siiamaani truult kõravl
|
|
|
unistaja
*.: rahulolev :.*      Naine Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 14.02.2021 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 10.10.2007 kell 12:14 |
|
|
Olen sellele mõelnud. Raskused oleks garanteeritud, nagu ka suhtes olles. Ka elukaaslane küsis, et kas ma saaksin hakkama ning ma ütlesin, et kui
peab, siis peab.
Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!
|
|
|
SinineLiblikas
Tüdruk kes kõnnib päikese peal:D       Postitusi: 1117
Registreeritud: 19.01.2007 Viimane külastus: 2.09.2009 Asukoht: Prantsusmaa:PArmastan inimesi seal:P Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.10.2007 kell 12:02 |
|
|
Tule taevas appi!
Ma ei tea kes see ajakirjanik oli kes sellist jama jahus aga okei.
"naised sünnitage palju lapsi ja kasvatage üksi üles?!" Hallooo universum.
Kas teil naistel on aimu kui raske on üksi lapsega toime tulla ma raban ühes kohas öösel ja hommikul juba lähen teise kohta tööle .Jumalale tänu ,et
mul on toetavad vanemad kes last lasteaeda viivad ja toovad.Jumalale tänu ,et mu vanemad ei taha ,et me ära koliksime.Praegusel hetkel ei saaksk sest
pole ju kes last viiks ja tooks peale nende.
Mis õigusega emad toovad lapsi ilma isata ilmale.Kuhu jääb täisväärtuslik ja Häppi Fämili?
See ,et iga 3 s tänapäeval on mehe poolt tõrjutud ja laps kaenlas on propleem.Veel kurvem on fakt et lastetoetus on sandi kopikad millest pole tolkugi
kasu.Lasteaia maks on tallinnas no mul lasnamäel 728 eeki millele lisanduvad veel lisa maksud lasteaiaga seonduvalt.Arvesta pead end toitma teda ja ka
riidesse panema.
ma võin olla kriitiline aga tundub et paljudel on pea tösiselt soe ja vallasema roll on juba moodi läinud.
Kriitikutele kes vastu kajavad nii palju ,et olen önnelik et ema olen .18a.lapsena sain emaks -lapse isa hukkus.rasedus oli suures järgus.
Ma ei kahetse midagi aga ma ei leia ega toeta seda soovitsut mida "anne "-s loeti.Nad püüavad naisi sellega lohutada ja tugevamateks
muuta.Aga alles siis kui kätte jõuab aeg mil pead toime tulema ja laps sünnib näed alles siis kui kerge vöi raske see on.Pole mõtet vaprat emmet
mängida ja köigile karjuda ma saan hakkama sest teised ju saavad.Saad küll hakkama aga pead ennast ületama ,pingutama ja kui tahad lapsele eriti head
elu siis lolliks töötama.Kaltsukatest ostisin ma lapsele siis riideid kui toetusest elasin (ei käinud veel tööl 2 esimest sünni kuud.Aga nüüd ostan
juba poest.Enam ma seda otsust ei teeks. Ärge kujutage ette üksi on topelt raske.omad kogemused.
*minu saatuse löpp faas on momendil selline ,ét mu poja saab 8 nov. 4 a. olen ta sünnist saati tööd rabanud ,raban tänaseni.mu närid on nii läbi
ülekoormusest et kui laps on lasteaias loobin ma närvivapustuses asju .Ma ei leia ,et sina vöi tema vöi kes iganes saab sama önnetuse osaliseks.Aga ma
tahan ,et te saaksite aru.Üksikemme roll ei ole uhkuse asi millega töestada et saad hakkama.Vaid häbi asi-püüa ühele vöi teisele "uuele "
kallimale selgeks tha et sa ei saanud seda ühest süütust ööst vöi et sind ei tahetud.Kui elu läheb nii ,et kaotad issi vöi issi läheb minema on see
kurb saatus sulle ja su lapsele aga kui sa teadlikult oma lapse ilmale tood siis arvesta ka sellega mis edasi saab.
Usalda, räägi ja sul hakkab kergem.
Kui kauaks - see oleneb juba jutu kuulajast.
|
|
|
rosita
Vaga vesi, sügav põhi...       Postitusi: 1587
Registreeritud: 12.10.2005 Viimane külastus: 28.05.2015 Asukoht: mere ääres Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.10.2007 kell 12:18 |
|
|
Lapsed sündisid abielu ajal.Aga mõned aastad tagasi tegin just mina selle valiku neid üksinda edasi kasvatada.Ju siis teadsin, et saan üksi hakkama ja
olen ka saanud.Ja lapsed pole ka millestki ilma jäänud.
Naine peab kõike tegema kaks korda paremini kui mees, kui tahab, et teda märgataks.Õnneks pole see raske. /Charlotte Whitton/
|
|
|
Uss
tross       Postitusi: 1015
Registreeritud: 12.05.2004 Viimane külastus: 6.02.2010 Asukoht: EST Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.10.2007 kell 13:38 |
|
|
Ei mõelnud ma sellistele asjadele (ja ei mõtle praegugi), aga loomulikult suudaks lapse ka üksi üles kasvatada. Iseasi kui hea see lapsele oleks. Või
mulle endale.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.10.2007 kell 16:00 |
|
|
SinineLiblikas, lause "sünnitada tuleb nii mitu last kui üles kasvatada jõusd", tähendab, et tuleb hinnata oma võimeid ja mitte
teha lastekarja, kelle kasvatamine üle jõu käib, kui mees otsustab näiteks noorema naisukese juurde minna või mõnel muul põhjusel jalga laseb. Naisi
manitsetakse arukusele, sest meestele ei saa alati loota - see oli teema mõte.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|