meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.10.2002 kell 10:27 |
|
|
Millal ollakse valmis pere juurdekasvuks?
Igati lahatud teema köigis interneti foorumites. Aga paljudel on siht silmis, et siis kui on köik saavutatud. Pean silmas köige all järgmist
asja. Karjäär, töökohad, kobe maja viimasepeal sisustusega...jne...jne...siis otsustavad neljakymnele lähenevad abieluinimesed, et nyyd on aeg. Ja
vaene lapseke kasvab siis justkui kapsli sees. Ära puutu seda, see maksis niipalju, ära kopsi selle leluga vastu lauda, see on klaasist ja kallis,
emme issi töid selle Hispaaniast. Ära puutu seda lille, see on haruldane, ära kisu kassi sabast, see maksis 20 tuhat...jne...jne. Ehk hale näide meie
naabritest. Naine yle 40 ja mees samuti. Hommikuti istuvad kahekesi lapsega iga jumala päev lapsega liivakasti äärel ja löövad heldinult kahte kätt
oma vöusukese saavutuste yle kokku. Kodus kehtib neil just eelmainitud olukord. Ei pea ka öigeks, et päris ilma kindla jalgealuseta pere
luuakse...aga....vot aidake leida köikidele agadele vastused!
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.10.2002 kell 10:45 |
|
|
Last ei saa ju ka nagu asja võtta,et nüüd võtame ja teeme Perex ju kasvavadki inimesed koos ja loovad elu enda ümber.Iseasi kui tervis seda ei luba
ja vaja asjaga viivitada.Kui juba pere luua ,siis seda ka teha
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Veenus
Kasutaja     Postitusi: 176
Registreeritud: 19.09.2002 Viimane külastus: 3.02.2009 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.10.2002 kell 10:45 |
|
|
Mina olin täis tahet juba viimased 5 aastat
aga oma tolleaegset meest ei kujutanud ette mu lapse isana ja nii ma lihtsalt tema kõrvalt otsisin seda õiget ning kui ta leidsin siis praktiliselt
kohe ka asja kallale asusime sest tema oli sedasama soovinud vähemalt sama kaua kui mina teise inimese kõrval ning materiaalne pool ei omanud mitte
mingit tähtsust kuigi see polnud küll suurem asi, lihtsalt sisemine kell sundis tagant ja õige inimene keda om lapse-laste isana ette kujutasin olin
leidnud ning ma arvan et need kes vabandavad end karjääri, kodu sisseseadmise jne muude põhjustega lihtsalt püüavad end välja vabandada ja tegelt ei
tahagi või pole nende kell veel lihtsalt helisema hakanud sest siis lendab küll kõik muud takistused peast..või olen ma liiga endakeskne aga minul see
nii oli.
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.10.2002 kell 12:20 |
|
|
Kui õiget aega jääda ootama...siis võib laps tegemata jäädagi. Kunagi pole nii, et kõik saavutatud, istud maha, tõmbad hinge ja siis ütled
kaasale...nüüd kõik olemas, kõik saavutatud...hakkame last tegema.
Lihtsalt kui ollakse selleks valmis hingeliselt ja tahtmine nii mehel kui naisel, siis ongi õige aeg ma arvan. Aga niisugused tingimused, et enne peab
oma maja olema, karjäär et lapsel oleks hea elu...arvan, et see on rohkem täiskasvanute enda väljakeerutamine, et mitte oma vabadust käest anda.
See puhtalt minu arvamus. Muidugi on niisuguseid inimesi ju ka, kes tõesti lapsi ei taha ja naudivad lasteta elu...miks mitte.
|
|
|
saskia
Kasutaja     Postitusi: 446
Registreeritud: 25.09.2002 Viimane külastus: 5.02.2009 Asukoht: ikka maal metsas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.10.2002 kell 14:22 |
|
|
Ma ei tea, ega oska öelda, millal on õige aeg, see ju igal ühel erinev... Tundma peab ja tahtma, ei saa edasi lükata ja mingeid eri põhjendusi
tuua.
Minu õige aeg oli kui olin 23, aga lapse sain alles 25- tervislikud põhjused lihtsalt...
|
|
|
mada
-           Mees Postitusi: 6524
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 6.04.2021 Asukoht: Tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.10.2002 kell 14:46 |
|
|
Mina arvan, et see ikka konkreetsetest inimestest oleneb. Kui tõesti mõlemad mõtlevad ainult väljas käimisest ja meele lahutamisest, on veel vara last
muretseda, kaoks ära vabadus ja sellega võib kogu suhe hukka minna...
Aga mina siis 19 olin kui laps sündis, ja ma üldse ei kurda... veidi rohkem võiks muidugi lapse jaoks aega olla...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.10.2002 kell 17:09 |
|
|
Ega seda tea jah täpselt, milla just see õige aeg. Mina olin 22 kui 1.laps sündis ja 24 kui teine.
Vahepeal küll mõtlesin et pagana pihta, miks ma pidin kiirustama. Aga praegu jälle et lapsed suured ja ise ka just veel oma elu elamiseks väga muld
pole 
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
desiree
ninatark      Postitusi: 738
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 16.02.2021 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.10.2002 kell 17:43 |
|
|
Minu laps syndis, kui olin 21.Eks alguses ikka laps piiras natukene väljas käimist, aga see ju loomulik.Nyyd plika juba suur, on aega käia kyll ja
kyll.
Mada see mis sa ytlesid, et enda lapse jaoks kipub aega vähex jääma on ikka nii.Mul ema arvab sama moodi, aga nyyd kui ta vanaema on , siis ta nagu
kompenseerib selle kõik enda lastelastele.See on vist põlvest põlve nii olnud.Noorena ei oska nagu seda koos olla saavat aega hinnata ja sada on peal
ja tuhat paistab ka koguaeg.
Tahan - söön kisselli, tahan - kuulan transistorit....
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.10.2002 kell 11:51 |
|
|
Enamjaolt see nn. juurdekasv ei "hooli" üldse, kas vanemad valmis või mitte. Kes väga ootab, sel raskusi. Kes valmis pole, tal lihtsalt tuleb! Ja
hea kui suudetakse kohaneda. Kuid paljud ei suuda ja sellest ka meil nii suur lastekodulaste hulk.
Omal esimene sündis kui ta isa sõjaväkke läks. See oli väga vara, kuid sain hakkama. Aga ta isa ei saanud.
Ja praegu väga rahul et nii läks. Muidugi piiras see mu vabadust et väike laps kodus. Kuid kui asjad tähtsuse järjekorras endale selgeks teha, saab
hakkama. Ja vanaema aitas (kuigi sõimata sain oi kui palju ).
Praegu mu poeg juba päris suur ja väga tubli!
Kuid millal siis see õige aeg... No vähemalt oma koht peaks ikka olema, kuhu lapsega minna. Ja keegigi, kes aitaks. Väga hea kui selleks on oma
armastav abikaasa ja lapse isa. Kuid kui tõesti juhtund nii, et üksinda, siis kasvõi hea sõber või oma vanemad, kes veidi aitaks. Päris üksi on raske
ja siis avastataksegi ühel hetkel, et poldud valmis....
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.10.2002 kell 12:34 |
|
|
Tegelikult saab ka üksi hakkama, kui julgust ja kindlameelsust jätkub. Ma ei tea...mina omal ajal sain Aga raske oli küll...oioi kui raske. Aga
rõõmu oli ka palju ja nüüd mõnus vaadata, kuidas väikesest poisist päris suur mehepoeg kasvanud ja siiani ka tubli, tore ja teistega arvestav.
Tal ka täna sünnipäev Igal juhul ei kahetse ma seda ja ei leidnud enne ja ka praegu...et polnud see õige aeg. Õige aeg on siis, kui suudad oma last
armastada ja hoida. Kõik muu on lahendatav ja lapse pärast juba saab väga paljudest raskustest üle...lihtsalt võtad jõu ja mõistuse kokku, sest laps
vajab sind
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.10.2002 kell 17:18 |
|
|
Kahetseda lapse sündi... oo ei, ei kunagi!
Ükskõik tuleb ta siis varem või hiljem, omad raskused on alati. Kuid neid rõõmuhetki on tunduvalt rohkem!
Tiina, sa selle õige aja mõiste väga ilusasti ühte koondand:
Õige aeg on siis, kui suudad oma last armastada ja hoida.
Ja kõik ülejäänu on tõesti juba lahendatav.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.12.2002 kell 22:44 |
|
|
Mina ütleks, et lapsed tulevad tegelikult õigel ajal, ent me ise ei oska seda õiget hetke ära tunda. Ihkame seda, teist ja kolmandat, luues nii
illusiooni ideaalsest pesast, kuhu oma linnupojukesed tuua. Kuid see pesa saab neile nagu eespool öeldud, kapsliks. Ma ütleks koguni - vanglaks.
Majanduslik kindlustatus on ju ka väga veniv mõiste. Lapsed vajavad kodu, mitte paleed. Lapsed vajavad armastust, mitte aktsiapakki. Lapsed vajavad
ema ja isa, mitte tööloomi ja ööpäevast hoidjat.
Muidugi, lapsi ei peaks tegema lapsed. Aga edasi täiskasvanueas on vanuseliselt need piirid individuaalsed. Kuid ainult vanuseliselt. Kõik muud
ettekäänded on ainult ettekäänded asja edasilükkamiseks. Ja kui lapseni siis jõutaksegi, siis sageli paistab välja ka see "nii on kombeks"
suhtumine. "Et igas normaalses kooselus, igal normaalsel täiskasvanul on järeltulijad. Minul (neil st)ka."
Kuid see peamine - hool ja arm jäävad tahaplaanile.
Kurb, aga tõsi.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.12.2002 kell 23:10 |
|
|
Mulle tundub, et see "õige aja" jutt tulnud Eesti taasiseseisvumisega. On võetud malli välismaalt...seal sünnitatakse ja abiellutakse siis, kui
ollakse oma eluga nn"järje peal" ja ikka ideaal 2 last ja parem kui õnnestuks poiss ja tüdruk.
Varemalt minu meelest sellist asja erit ei olnud. Lapsed sündisid...suudeti need ka vähesega üles kasvatada ja ei aetud taga sellist "õiget
aega".
Aga võib olla mulle lihtsalt tundub nii...
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
joosu
Kasutaja     Postitusi: 233
Registreeritud: 29.11.2002 Viimane külastus: 1.06.2011 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.12.2002 kell 23:26 |
|
|
No vot esimene sündis kui polnud nagu midagi hinge taga. Aga oodatud ja armastatud oli ja on siiani.Kuna elu tegi omad käigud siis edasi pidime
kahekesi hakkama saama ja saimegi. Ei olnud meil omaette elamist ega muudki.Aga oma teise lapse sündi lükkasime küll edasi. Ja just sellepärast, et
soovisime kindlustada oma lastele turvalise ja rahuliku kodu. Ja kuna see nõudis eelkõige meie endi pingutusi, siis teine laps sündis 10 aastat
hiljem.
mina arvan, et mingisugune turvatunne peab perel olema. Ega peale iseendi ei saa küll kelllegile loota. Ja see eeldab, et vanemad mõistavad vastutust,
mida laste sünd endaga kaasa toob.
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.12.2002 kell 23:32 |
|
|
Tiina, ei tundu sulle nii. Vaid kahjuks nii ongi. Nüüd enam oma mugavuse peale vaadatakse tihti. Ei jaksata kehvemates tingimustes vaeva näha.
Kõigepealt karjäär ja siis lapsed. Kuid kui karjääril hoog sees, siis kahju katkestada, ja siis miskil hetkel juba hilja lapsi saada
Palju mõjutab muidugi ka ebakindlus tuleviku suhtes. Kui ikka ei olda päris veendund, et suudetakse lapsele hea tulevik kindlustada, siis ei
sünnitatagi. Ja seda kindlust on meie järjest enam kihistuvas ühiskonnas küllaltki raske leida.
Ühelt poolt ma mõistan neid inimesi, kes ei riski lapsi saada kuna ei olda kindel, et hakkama saadakse.... Kuid samas ise ma ju sain...ja algul olid
ikka väääga nigelad need olud, kuid sain hakkama ja ei kahetse põrmugi
Nii et mingit kindlat õiget aega...seda pole, on vaid iga inimese enda vstutusvõime....
|
|
|
murdjamees
skinnofiil      Postitusi: 2063
Registreeritud: 12.09.2002 Viimane külastus: 1.12.2006 Asukoht: on muutunud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.12.2002 kell 09:23 |
|
|
EE! tähendab sellega on minu puhul nii, et esimene tuli nagu tyhja koha pealt ja ettevalmistamata ja see ei olnud ikka üldse hea.aga mingit sellist
mõtet mul küll kordag ei tekkinud , et saadaks naise aborti tegema või nii.tegelikult olen hiljem seda ka kahetsenud aga sel hetkel oli nagu mingi
plokk peal ses osas!
teine laps lihtsalt tehti -teadlikult , mõnuga! Ühel hetkel tundus et kahekesi on igav ja laps toks vaheldust.vabalt oleks võind ju ka oodata veel aga
tegime ikka ära. Ja nüüd põeme ja artuame kas teha pesamuna kohe või veidi hiljem!
Pole olemas kaugeid ja kättesaamatuid kliitoreid, lihtsalt keel võib olla liiga lühike!
|
|
|
Naxik
Kasutaja     Postitusi: 407
Registreeritud: 24.11.2002 Viimane külastus: 8.02.2013 Asukoht: seal kus kodu ja kallis naisuke Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.12.2002 kell 17:13 |
|
|
aga kui meie naisega saame järgmine juuni selle jõmmi siis mina olen 22 ja naine 20 ja üldse ei kurda see ju nii tore
Surra jõuab alati
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.12.2002 kell 21:02 |
|
|
Esimene laps tehti tegelikult mehe soovil.
Kui ta poleks tahtnud, siis ausaltöeldes ise ma poleks vist selle peale tulnudki. Polnd meil ju vaestel üliõpilastel oma kodu ega midagist ju. Teine
aga juba selle mõttega et liiga suurt vahet poleks ja et nad saaksid olla üksteisega mängukaaslased.
Mina ntx pidin oma venna vankrit lükkama, mis mulle sugugi ei meeldinud
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
Virgin
Naine      Postitusi: 2473
Registreeritud: 01.09.2002 Viimane külastus: 3.08.2011 Asukoht: Lõuna :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.12.2002 kell 21:37 |
|
|
Millal ollakse valmis? Hea küsimus, isiklik arvamus on selline, et kui jääksin ootama, seda aega millal valmis olen, siis tõenäoliselt mul
rohkem lapsi ei sünni... ntx piisav majanduslik kindlustatus... Virg arvab, et ma ei ole kunagi päris rahul ja et alati tahan enamat, sedasi lükkux
see muudkui edasi paremasse homsesse... Karjäär... kui seaxin selle elus esikohale, siis hiljem olex väga raske loobuda saavutatust ning vist ei
mõtlex ka raseduse peale enam...
Mõtlen mineviku peale praegu... kohutavalt kahju olex mul praegu hoopis sellest kui mul seda imearmsat järeltulijat polex... on inimesi, kes mind
hukka mõistavad... aga enese rahulolu on ju kõige tähtsam... poeg on mu elu ainult rikastanud
Loodan siiski et kunagi ka järgmine oma õige aja leiab tulekux... kuigi pole mu hing neist eelpool mainitud "pattudest" päris puhas... usun ikkagi,
et kui leian õige inimese, siis suudan lapse esikohale seada ning saavutamatud eesmärgid unustada...
See kes olin eile, ei ole ma täna ja see kes olen täna, ei ole ma homme
|
|
|
ipsu
kodune       Naine Postitusi: 1771
Registreeritud: 17.11.2002 Viimane külastus: 18.11.2009 Asukoht: haapsalu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.12.2002 kell 21:51 |
|
|
Nõus Virginiga. Alati on midagi mis võiks veel parem olla. Aga kui laps juba olemas siis ei kujutagi ette kuidas sai ennem ilma temata elatud.
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.01.2003 kell 23:01 |
|
|
Õiget aega ootama jäädes võib jah ju lõpuks lastetuks jäädagi.
Nu inimloom on kordas üks ahne olend ja ikka on midagi puudu veel ja midagi vaja veel ära teha enne kui lastele mõelda.
Aga kui loed lehest järjekordsest 13-14 aastasest "emast"... nu siis tekib küll tunne, et kohati krt eip mõelda üldse mis tehakse
... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...
|
|
|
penelope
Kasutaja    Postitusi: 366
Registreeritud: 05.08.2002 Viimane külastus: 11.06.2003 Asukoht: tln Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.01.2003 kell 11:09 |
|
|
õige aeg on siis kui kaks inimest tunnevad ja tahavad, et nüüd võiks laps tulla ja olla.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.01.2003 kell 11:41 |
|
|
Siis kui soov on.
Mingit materiaalset järge ootama jääädes lükkub see hetk vahel hirmus kaua edasi. Süües kasvab ju isu. Ja ikka tundub, et kõikse olulisem on puudu.
Lõpeks võib aga oopis armastusest puudu jääda.
Ja lapsed pole asjad, mille hangime oma seatud interjööri, kui muud detailid on paigas. Nende koht on elus ja südames mitte disainidiivani nurgas. Nad
ei vaja ilmtingimata just 3 miljonilist maja vaid kodu. Ja selle loovad ikkagi inimesed. Mitte asjad.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
saskia
Kasutaja     Postitusi: 446
Registreeritud: 25.09.2002 Viimane külastus: 5.02.2009 Asukoht: ikka maal metsas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.01.2003 kell 00:48 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Lola69
Siis kui soov on.
Mingit materiaalset järge ootama jääädes lükkub see hetk vahel hirmus kaua edasi. Süües kasvab ju isu. Ja ikka tundub, et kõikse olulisem on puudu.
Lõpeks võib aga oopis armastusest puudu jääda.
Ja lapsed pole asjad, mille hangime oma seatud interjööri, kui muud detailid on paigas. Nende koht on elus ja südames mitte disainidiivani nurgas. Nad
ei vaja ilmtingimata just 3 miljonilist maja vaid kodu. Ja selle loovad ikkagi inimesed. Mitte asjad.
Aga kui ma väga tahan teist last, kuid kahjuks ei ole mul talle issit pakkuda ja kodu ka paraku pole... Ei saa ikka tahtmise järgi ka vaadata...
me elame ju vaid korra...
|
|
|
pirka
Bännitud Postitusi: 1184
Registreeritud: 21.09.2002 Viimane külastus: 1.08.2004 Asukoht: Seal kus kõige mõnusam :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.03.2003 kell 18:22 |
|
|
Alati tõesti vist eip piisa ainult soovist....
Peab ikka olema ka siiski see koht kus lapsega olla ja ka see väikegi usk, et saadakse hakkama
... Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad...
|
|
|