Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
Autor: Teema: Usuvabadus?
Ray
Friik



Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002
Viimane külastus: 5.05.2013
Asukoht: Eesti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.07.2004 kell 15:37 Reply With Quote
Usuvabadus?

Usuvabadus Eesti Vabariigis?

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=633949


Tsitaat:

§40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.

Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.

Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.




Kas need vabadused on eestis küllaldaselt kaitstud? Kas Teie usuvabadust pole riivatud?

View User's Profile View All Posts By User
familyman
Kasutaja



Postitusi: 170
Registreeritud: 26.06.2004
Viimane külastus: 5.03.2010
Asukoht: arvuti taga
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.07.2004 kell 15:48 Reply With Quote
Ma arvan et mitte kuskil pole usuvabdust.
Huvita mida tähendab riigikirik?
Minu meelest ristiusk meie riigile meeldib ja eelistatum on.
Miks k...di pärast kirikupühad riigipühad on.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Adaro
Kasutaja



Postitusi: 474
Registreeritud: 20.01.2004
Viimane külastus: 1.02.2007
Asukoht: oma armsas kohas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.07.2004 kell 15:58 Reply With Quote
No kui arvestada seda, et erineva usu pärast enam kedagi otse just tuleriidale ei saadeta, siis ma ütleks, et me teeme edusamme





Vihma sajab nii ausate kui ebaausate inimeste kaela, kuid peamiselt ausate, sest ebaausad varastavad ausate vihmavarjud ära.

(Parun C. S. C. B. of Colwood)

View User's Profile View All Posts By User
Ray
Friik



Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002
Viimane külastus: 5.05.2013
Asukoht: Eesti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 03.07.2004 kell 15:59 Reply With Quote
Arvatavasti põhjendab meie avalik võib "tavaga", ehk siis kui küsida, tuleb pikem jutujoru kristlikust taustast ja tavadest.

Üks näide ka "tavast" ->


Tsitaat:

Taastustööd läksid riigile maksma 69 miljonit ning sisustus 3,37 miljonit krooni. Vabariigi Valitsus pidas Stenbocki majas oma esimese istungi 8. augustil 2000. a. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Jaan Kiiviti poolt läbi viidud hoone sisseõnnistamistseremoonia toimus 2000. aasta 6. septembril.



Huvitav, kes võttis sellise otsuse vastu, et eelistada Luteri kirikut?
Kui Luteri kirik oleks Riigikirik, siis oleks asi tasakaalus, põhjendatud ja loogiline.

Hetkel siiski tundub asi selgelt luterluse eelistamisena.






View User's Profile View All Posts By User
Sturmfuhrer
Kasutaja



Postitusi: 328
Registreeritud: 25.08.2003
Viimane külastus: 15.05.2005
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 06.07.2004 kell 21:50 Reply With Quote
Selle järgi hakatakse lapsi kohustuslikus korras õpetama koolides.
"Tasakaalustatud" religiooniõpetuse kava:

TEEMAD 1.-3. KLASSINI


ÕPILASTE OMA ELUKÜSIMUSED

Elu kui Jumala kingitus. Hea ja halb (rõõm ja kurbus) laste maailmas.

PIIBEL. LAULURAAMAT

Piibli raamatud. Piibel kui kristliku elu ja usu alus. Lauluraamat on ka palveraamat. Palve kui kristliku elu loomulik nähtus.

VANA TESTAMENT

Vana Testamendi päästelugu. Jutustused patriarhidest, Joosepist ja kõrbeteekonnast. Lood Vana Testamendi teistest kesksetest tegelastest (Saamuel, Taavet, Saalomon). Karjaselaul. Kümme käsku. Aaroni õnnistussõnad.

JEESUSE ELU JA ÕPETUS

Naatsareti Jeesuse kodumaa. Jeesuse lapsepõlv. Jeesus ja lapsed. Jeesuse õpetus.

Kodukogudus (seal, kus see võimalik, riivamata osa õpilaskonna usulist kuuluvust).

Tutvumine kodukoha kirikuga (kogudusega), võimalusel korraldatakse vastav õppekäik. Laste jumalateenistus.

Kirikuaasta. Kõikides vanuseastmetes käsitletakse kirikuaasta pühadekalendri sündmusi lapse elu raames.

Algteadmised algkoguduse kasvamisest ülemaailmseks kristlaskonnaks.

Jeesuse misjonikäsk. Kristlased maailma erinevates paikades.

Näiteid usu mõjust üksikisiku ja ühiskonna elule. Laps ja tema ligimene. Usu mõju inimsuhetele.



TEEMAD 4.-6. KLASSINI



JEESUSE ELU

Ülevaade Jeesuse elust ja tegevusest, mis põhineb Uue Testamendi tekstidele. Vaimulikke laule.

OMA KIRIK (KOGUDUS)

Tutvumine kohaliku kirikuga (või kirikutega), selle tegevuse ja osalusvõimalustega.

MEIE ISA PALVE

Jeesuse õpetatud Meie Isa palve.

JEESUSE ÕPETUSED MAAILMARIIGIST

Evangeeliumid kui Jeesuse sõnumi kirjalikud allikad. Jeesuse õpilased. Jüngritest saavad apostlid. Inimese arusaam rõõmusõnumist tollel ajal ja tänapäeval.

APOSTEL PAULUS

Sauluse elukäigust. Saulusest sai Paulus. Pauluse uus elu ja vangistamine. Pauluse elutöö.

KRISTLIK KOGUDUS

Apostlite tegude vahendusel sündis kristlik kogudus. Algristikoguduse liikmete tagakiusamine. Jeesuse õpetuse levimine. Ristiusust sai Rooma riigiusk. Tolleaegse ja tänapäeva koguduse ühis- ja erijooni.

KIRIKUAASTA

Kirikuaasta erinevus kalendriaastast, pühadekalendri terviklikkus. Pühapäeva pühitsemine, jumalateenistus. Palve ja palumine, soov ja soovimine, südametunnistus. Jumala armastus ja karistus ning inimese otsustusvabadus.

KRISTLASKOND: ÜKS USK, ERINEVAD USKKONNAD

Kristlike kirikute ajalooline kujunemine (peatähelepanu Eestis tegutsevate kirikute kujunemistele). Üldkiriklikud mõisted: kirik (riigikirik, rahvakirik, vabakirik), kogudus, diakon, kirikuõpetaja, praost, piiskop, patriarh, paavst. Kiriku uuenduslikud liikumised.

RISTIUSK ERINEVATES MAADES

Ristiusu ajaloo pöördelisi momente Euroopas ja Eestis. Kuidas on ristiusk muutnud üksikisikute ja rahvaste saatusi. Kristlik õigluskäsitus -ühendav alus ühinevas Euroopas. ÜRO inimõiguste deklaratsioon, lastekaitse deklaratsioon kui näide kristlikust suhtumisest inimesse.

KRISTLIK EETIKA JA MORAAL

Ligimesearmastus. Sõda ja rahu tänapäeva maailmas. Oikumeenilised põhimõtted aitavad säilitada maakera elukõlblikuna järeltulevatele põlvedele. Õigus, kohustus, vastutus.

KRISTLIK ELU

Elu ainukordsus ja pühadus. Mäejutluse põhimõtete järgimine kristlaste ja mittekristlaste poolt. Meie Isa Palve, andekssaamine ja andeksandmine. Usk, lootus, armastus.





TEEMAD 7.-9. KLASSINI



PIIBEL - KRISTLIKU USU ALUS

Vana Testamendi teke, ülesehitus (valikuliselt lähivaatlusi). Uue Testamendi teke, ülesehitus (valikuliselt lähivaatlusi). Piibel ja kultuur. Eestikeelsest Piiblist.

TEISI MAAILMAUSUNDEID

Judaism, islam. Hinduism, budism. Hiina ja jaapani usundid. Loodusrahvaste usundid. Eestlaste muinasusund.

KIRIKUAJALOO SÕLMSÜNDMUSI

Ristiusu sünd ja levik. Euroopa rahvaste pöördumine ristiusku. Kloostrid. Rooma-katoliku kirik. Kreeka-katoliku kirik. Keskaja kirikukunst. Reformatsioon ja luterlik kirik. Protestantlikud kirikud ja vabakirikud.

Kristluse põhjal tekkinud uususundilised liikumised (Jehoova tunnistajad, mormoonid jt). Teistest usunditest välja kasvanud ühendused (bahailased jt).

Oikumeeniline liikumine (Kirikute Maailmanõukogu, Taizé jt).

ÜLDINIMLIKUD KÜSIMUSED JA USUELU

Loomine ja evolutsioon. Mis on patt? Elu, surm, igavene elu, taassünd. Piibli käsitlus lõpuaegadest. Armastuse Jumal ja kannatav inimene.

USUELUST EESTIMAAL

Lähemalt muinasusundist (maagia, mütoloogia, muinasusundi ilmingud tänapäeval). Ristiusu jõudmine Eestisse. Eesti kirikuelu keskajal (rahvausund). Reformatsioon Eestis. Kirik ja eesti kirjakeele ning kirjanduse areng. Vennastekoguduse liikumine. Vene õigeusu kirik Eestis; vanausulised. Vabakirikud Eestis. Kirikuelu Eesti Vabariigis ja nõukogude okupatsiooni ajal. Kirik tänapäeva Eestis, kiriklikud õppeasutused. Kirikute ja koguduste ning riigi vahelised suhted.

KRISTLIK ELULAAD

Üksikisiku ja ühiskonna eetika. Moraal - hea ja halb. Erinevatele probleemidele vastuste leidmine kristliku elukäsitluse kaudu. Armastuse kaksikkäsk. Abielueelsed suhted. Kristlik abielu.

APOSTLIK USUTUNNISTUS

Usutunnistuse sünd. Usutunnistuse sisu. Usutunnistuse tähendus.



Kirjandus

Piibel.
Kiriku laulu- ja palveraamat.
Päevaviisid. Valik laule ja palveid lastele. EELK PÜ, 1993.
Kassett "Päevaviisid".
Jõuluviisid. Valik jõululaule lastele. Tallinn, 1996.
Kirikuaasta meisterdamisi lastele. (Koost. L. Reitel.) Tallinn, 1993.
Ajakiri Laste Sõber (EELK PÜ).
H. Karjalainen, A.-H. Müller, Laste pildipiibel. Tallinn, 1993.
Diapiibel. (Piiblilood diapositiividel.)
Ajakiri Kristlik Kasvatus. (Esimesed numbrid Pühapäevakooli nime all.)
B. Arapovits, V. Mattelmäki, Piiblilood. Stockholm, 1992.
Piiblientsüklopeedia. Eesti Piibliselts, 1996.
Piibliatlas. Eesti Piibliselts - Logos, 1994.
H. Ockert, Piibliõpetus. Sissejuhatus Pühakirja. Tallinn, 1993.
Ühe aasta pühapäevakooli juhend. Helsinki, 1990.

I klass

U.-M. Kankaanpää, R. Nisonen, M. Töllinen, Hea karjane I. Õpetaja raamat. Tallinn, 1994.
B. ja L: Vikström, Kirikuaasta lastega. Tallinn, 1993.
M. Bonsdorff, P. Kekki-Kärkkainen, Koos Jeesusega. Kirjapaja, 1993.
E. Aaltonen, Anna ja ingel. Tallinn, 1996.

II klass

U.-M. Kankaanpää, R. Nisonen, M. Töllinen, Hea karjane II. Õpetaja raamat. Tallinn, 1995.
E. H. Porter, Pollyanna.
A. C. Vestly, Kaheksa väikest, kaks suurt ja veoauto. Tallinn, 1970.
J. Habberton, Heleni lapsukesed. 1995.

III klass

S. Alaja, A. Palho, R. Sarsa, Hea karjane III. Õpetaja raamat. Tallinn, 1994.
S. Alaja, A. Palho, R. Sarsa, Hea karjane III-IV. Jutustused.
E. Tennmann, Usuõpetuse lugemik III.
C. Westermann, Tuhat aastat ja üks päev. Tallinn, 1995.

IV klass

S. Alaja, A. Palho, R. Sarsa, Hea karjane IV. Õpetaja raamat. Tallinn, 1994.
S. Alaja, A. Palho, R. Sarsa, Hea karjane III-IV. Jutustused.
A. Lindgren, Bullerby lapsed. Tallinn, 1995.
S. Lagerlöf, Legendid Kristusest.
K. Vinje, Adriani saladus. Tallinn, 1995.

Lingid:

http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=3&id=95465&number=771

http://www.eelk.ee/religiooniopetus2.html

http://www.ise.ee/oppekava/valikava/usuope.htm

Ja see pole nali! See on ajupesu!
Mõnes koolis seda kava kasutatakse juba.

http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&rubriik=3&id=113151&number=894






View User's Profile View All Posts By User
playgirl
Algaja



Postitusi: 32
Registreeritud: 06.07.2004
Viimane külastus: 10.07.2005
Asukoht: Võrumaa
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.07.2004 kell 09:55 Reply With Quote
Nii nagu mina aru saan on meil küll seadusega kehtestatud usuvabadus, kuid samas rahvas vaatab ikka vähemlevinud uskudele viltu... Kas või usuõpetuse tundides on kindlad eelistused välja kujunenud. Rohkem räägitakse ikka ristiusust. Teistest tunduvalt vähem.. seda tuleks küll muuta





The time of the angels - is this possible?

View User's Profile View All Posts By User
Kayleigh´n I
eriline mõrd



Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002
Viimane külastus: 14.02.2012
Asukoht: Haabersti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.07.2004 kell 10:12 Reply With Quote
Kuna ma ei usu millessegi, siis mina tunnen, et minu usuvabadust küll üritatakse piirata.
A la kuidas sa ikka nii saad, et Jumalt ei usu?!?!

Olengi aru saanud ka tuttavate kogemuste järgi, et neid represseeritakse kõige rohkem, kes on tee, mitte jumalat ja kristust ja kõike seda uskuda.

Need, kes on mulle palju pinda käinud selle jamaga, et mida ma ikka võiks uskuda ja miks kõige rohkem ikka jumalat, olen tavaliselt suutnud suu kinni panna oma vaatevinkliga jumalast ja kristlusest ..





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage OTSINGUT

View User's Profile View All Posts By User


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0136580 sekundit