Adaro
Kasutaja     Postitusi: 474
Registreeritud: 20.01.2004 Viimane külastus: 1.02.2007 Asukoht: oma armsas kohas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.07.2004 kell 17:29 |
|
|
Kui see eluke radkindlalt paremaks läheks, siis ehk isegi suudaks, aga ainult oma ema ja isa juurde, sest ma tean, et nemad suudaksid lapse eest hästi
hoolitseda, samas talle piisavalt oma ruumi andes. Praegu ma usuks seda küll.
Vihma sajab nii ausate kui ebaausate inimeste kaela, kuid peamiselt ausate, sest ebaausad varastavad ausate vihmavarjud ära.
(Parun C. S. C. B. of Colwood)
|
|
|
helikax
     Postitusi: 845
Registreeritud: 17.05.2004 Viimane külastus: 28.12.2011 Asukoht: Hetkel Lääne-Virumaa. Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.07.2004 kell 17:55 |
|
|
Ei - mitte mingil juhul!!
Vihaku, peaasi et kardavad!
|
|
|
mompsik
Kasutaja     Naine Postitusi: 372
Registreeritud: 29.11.2003 Viimane külastus: 8.09.2009 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.07.2004 kell 11:51 |
|
|
ma oleks sellega ainult siis nõus kui on täiesti kindel et järgmisel aastal on elamine paremaks läinud ja ma saaks kogu aeg oma lapsi vaatamas
käia..kui ma neid ei näeks nii kaua aega siis ma poleks küll nõus, kuigi jah tahaks ikkagi lapsele paremat alati pakkuda ja et lapsel ikka turvaline
ja hia oleks
|
|
|
sungirl23
isepäine kaksikupreili      Naine Postitusi: 655
Registreeritud: 05.07.2004 Viimane külastus: 4.05.2010 Asukoht: kodu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.07.2004 kell 12:03 |
|
|
kui parem elu on kindel, siis jätaxin küll aga kui ei ole, siis mitte mingi hinna eest ei jätax last kellegi teise kasvatada
|
|
|
kiki
Algaja    Postitusi: 20
Registreeritud: 28.01.2004 Viimane külastus: 16.01.2005 Asukoht: eesti Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.07.2004 kell 13:06 |
|
|
Kindlasti mitte.
Ela ise ja lase teistel ka elada.
|
|
|
spunk
Kasutaja     Postitusi: 229
Registreeritud: 10.07.2004 Viimane külastus: 25.10.2010 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 18:36 |
|
|
mnjahh..olen nyydseks juba kuu aega lapsest eemal olnud ja tunnen ennast åårmiselt sandisti...... lootsin, et suudan tugev olla...ku8id tundub et
olen murdumise punktil...on tahtmine jåtta koik kus see ja teine, ning minna tagasi oma tibu juurde.... hoolimata sellest mis meie elust edasi
saab....  tunnen ennast rongaemana mida ma kyll motlesin, kui otsuse vastu votsin.....
Kuid samas yritan vastu pidada.... ma pean lopuni vastu pidama, muidu on senised kannatused ju asjatud?
Kui keegi kunagi minu kåest kysib, et mida teha, kas jåtta voi mitte? Siis soovitan mitte jåtta..... Sest, see on liiga raske katsumus nii vanemale
kui lapsele...
Ma ei saa oelda, et kahetsen tehtud otsust, kuid arvan, et ehk oleks saanud leida mingi teise variandi... et saaksin tulla koos lapsega...kuid ma ei
tea, ka sselline variant oleks eksisteerinud låhitulevikus....
Nimetage seda enesehaletsuseks, kahetsuseks, julmuseks...ykskoik milleks...arvatavasti see seda ka on
Lihtsalt loodan, et aeg moodub kiiresti ja ma suudan kuidagigi heastada on tibu kannatused.....
reality is a fucked up dream...
|
|
|
päikesekilluke
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 748
Registreeritud: 13.04.2004 Viimane külastus: 15.03.2005 Asukoht: Linnast väljas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 18:51 |
|
|
Jah. Emale võib selline otsus ikka väga raske olla. Lisaks aeg, mil oma väiksekest ei näe.
Kahjuks aega tagasi kerida ei saa. Saab vaid ajarattalt maha astuda ja minna sinna, kus end kõige õnnelikumana tunned.
Alati ei ole aga võimalus lihtsalt lahkuda ja tee jalge alt pühkida. Nagu Sinul, armas spunk
Vahest on meeletult valus olla, meeletult valus mõelda...aga kõik möödub...ühel hetkel...ikka paremuse poole...
Elu on üks suur mosaiik, mida ise kokku paneme. Kord leiame selle õige tüki, kord jälle ei leia.
Ka valikud, otsused langetame enamasti ikka ise. Kahetseda võib vaid seda, mis tehtud või tegemata.
Iga asi siin ilmas on millekski kunagi hea. See võib uskumatuna algul tunduda, kuid nii see on.
Muutes oma suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile.
|
|
|
mirelles
Kasutaja     Postitusi: 304
Registreeritud: 22.02.2004 Viimane külastus: 29.09.2004 Asukoht: momendil kodus Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 18:53 |
|
|
Ära nüüd nii väga ka põe seda, laps on ikkagi su vanemate juures.
Je-je, ära sa rongaema solva, muideks oma poegade eest hoolitseb ta väga...
Laps sul juba rääkida oskab, suhtle temaga telefoni teel, vähemalt ei unusta emme häält ära!
|
|
|
spunk
Kasutaja     Postitusi: 229
Registreeritud: 10.07.2004 Viimane külastus: 25.10.2010 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 19:06 |
|
|
asi selles ongi, et paar påeva tagasi helistas mulle ode (saan temaga våga håsti låbi) ja ytles, et laps reageerib mu konedele våga halvasti on pea
mitu påeva tujust åra ja hysteeriline
Kahjuks tean, tåpselt mida ta yle elab sest ta elas sama yle ka siis kui issi meie jurest åra låks...
Lihtsalt sydantmurdev on see, et ma ei saa olla tema juures kui tal raske on.... Ja ma pyyan talle mitte helistada, et mitte årritada teda.... teate
isegi kuidas lastel on, kui ei tuleta meelde, siis on ka kergem....
Siiamaani helistasin nii 2-3 korda nådalas, kuid nyyd ei julge enam helistada, sest kardan et ta votab toru..... ja et siis on jålle mitu påeva
onnetu...
Rååkisin juba alguses oma tibule, et milleks ja kauks ma låhen..... Arvan, et ta saab koigest aru...ainult et see aeg on talle suht umbmåårane
moiste.......
Ja asjajuures on veel yks asi.... tean, et ka mu vanematel on minu lapsega raske toime tulla... ning nagu kartsingi tulevad mulle juba
etteheited.....minu otsuse suhtes.... ema arvab, et mul on siin ainult lust ja lillepidu ta ei moista, et ka mina kannatan..... pealegi pole ta mind
kunagi moistnud....
reality is a fucked up dream...
|
|
|
mirelles
Kasutaja     Postitusi: 304
Registreeritud: 22.02.2004 Viimane külastus: 29.09.2004 Asukoht: momendil kodus Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 19:19 |
|
|
Vaevalt nii väike aru saab, miks emme kaugel ära on. Talle on tähtis, et oleksid ta juures, ja kõik.
Vanemaid püüa mõista, ehk ongi neil raskem, aga ega nad sellepärast last vähem hoia.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 07:37 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: spunk
Kas jätaksite lapse näiteks aastaks, teise vanema(kui oled lapse isast/emast lahus) või vanavanemate hoolde, kui tekib võimalus alustada paremat elu,
kuid peate seda tegema esialgu üksi, sest koos lapsega ei ole see võimalik... Kuid peale seda aastat, on teie elu kindlustatud ja te ei pea kunagi
millestki puudust tundma?
vist mitte...suudaks niisama parema poole ehk rabeleda...aasta on pikk aeg...
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
kurat
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 586
Registreeritud: 21.01.2004 Viimane külastus: 20.05.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 08:09 |
|
|
Ma väga ei tahaks valusatele kohtadele näpuga näidata, aga käesolevaga ma sind lohutada ei saa, vastupidi.
Mina olen elus taolist õnne otsinud nii pikalt, et lootus "kuid peale seda aastat, on teie elu kindlustatud ja te ei pea kunagi millestki
puudust tundma" on minus kadunud. Sa oled fortuuna poolt väga-väga soositud inimene, kui aastaga elu nii jonksu saad.
Sinu lapsel on tekkinud hirm "ma olen maha jäetud, ema/isa ei taha mind enam". See on õudne.
Ma soovitan sul oma lapse ellu kohe praegu tagasi tulla. Mine sinilindu püüdma siis, kui laps on suurem või kui sul on võimalik laps kaasa võtta.
|
|
|
päikesekilluke
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 748
Registreeritud: 13.04.2004 Viimane külastus: 15.03.2005 Asukoht: Linnast väljas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 12:19 |
|
|
Jah...siinkohal pean eelmise kõnelejaga nõustuma.
Kui asjad juba sealmaal, et laps enam telefonitsi ka emaga rääkida ei taha, pärast kõnelust tujust ära, halb olla on, siis...
Ma ei kujuta ettegi, mis aasta pärast siis olukord oleks/on.
Ei tunne äragi sind...või hoiab väga eemale. Ja endast eemalduv lapseke...oi jahh...ei ole mitte hea...
Muutes oma suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile.
|
|
|
zitazitikaz
tyytu putukas      Postitusi: 1323
Registreeritud: 14.10.2003 Viimane külastus: 9.04.2020 Asukoht: McOil Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 18:46 |
|
|
kui laps mingi 5 aasta ringis oleks, siis võiks seda teha küll... vaja ju lapse koolis käimise peale ka mõtlema hakata ja raha vaja ju...
Ja tõesti suhtlemisvahendeid ju praegu nii palju... Saab õtuti helistada, pilte saata jne...
For every minute of anger you lose sixty seconds of happiness... (V.Hoover)
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 18:52 |
|
|
Ükski suhtlemisvahend ei asenda ema. Ja ka viieaastane laps on õrn olevus. Mina ei täiks oma 5aastast poega sel viisil koju jätta. Juba isa pidev
töölviibimine, olgugi et ta figureerib kodus ka, on lapsele raske. Lapse hetked, mil ta vajab vanemat ja vanema vabadused lapsega suhelda ei pruugi
kattuda. Nagu öeldud ... materiaalse puuduse puudumine või tähendada hoopis puudulikku lähedust ühel hetkel. Ja see võib olla raskem katsumus ja
enesesüüdistuste allikas.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
missisix
Algaja    Postitusi: 45
Registreeritud: 25.07.2004 Viimane külastus: 26.10.2004 Asukoht: rakvere Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.08.2004 kell 15:18 |
|
|
raudne EI ,ma ei jätaks kunagi oma lapsi mitte ühelgi tingimusel ,sest lapsed on kõige kallim vara mis võib üldse olla. Ja pealegi mida tunneb laps
kui ta maha jäetakse? Mõnele võib see olla trauma terveks eluks.
|
|
|
spunk
Kasutaja     Postitusi: 229
Registreeritud: 10.07.2004 Viimane külastus: 25.10.2010 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.08.2004 kell 17:57 |
|
|
minu ja minu lapse kannatused on olnud asjaeest.... tåna sain teada, et saan oma lapse endale jårgi tuua  juba 2
nådalapårast olen koos oma lapsega ja enam kunagi ei kavatse teda jåtta......
minu pingutused on olnud asjaeest
olen våga onnelik, et saan varsti jålle temaga koos olla...
reality is a fucked up dream...
|
|
|
British
Kasutaja     Naine Postitusi: 176
Registreeritud: 28.02.2006 Viimane külastus: 15.04.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.02.2006 kell 11:59 |
|
|
See ju oleneb ikka sellest ka, et kui vana laps on?
Tean oma tutvusringkonnas naist, kes jätis aastase lapse ema hoolde ja ise läks välismaale tööle. Natuke üle aasta oli seal ära ja last nägi selle aja
sees umbes korra kuus.
Üldiselt mida ma siin öelda tahtsin oli see, et tagasi tulles. Oli laps juba 2a. ja kutsus vanaema emaks, ning oma ema võõrastas.
Võib juhtuda kõike
Mida väiksem laps, seda kergemini ta ju unustab...või eksin ma
|
|
|
skingirl
Armuline Proua         Naine Postitusi: 13042
Registreeritud: 13.09.2003 Viimane külastus: 7.04.2021 Asukoht: Planeet maa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.02.2006 kell 13:20 |
|
|
Ennem jätmist oleks pidanud sellele paugule näpu ette toppima, siis ei ole selliseid probleeme.
https://www.youtube.com/watch?v=EC7RAXfWRXM&index=108&list=PL989D1CE89B10455F
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.02.2006 kell 15:09 |
|
|
Ei mingil tingimusel ei jätaks oma lapsi - isegi mitte üheks kuuks.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
earthland
earthland     Postitusi: 995
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 30.05.2015 Asukoht: varjatud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.02.2006 kell 15:52 |
|
|
kui kõik oleks nii kindel, kui üldse olla saab! aga keelduksin sellest juhul, kui ei saaks väga tihti kodus käia! aga minu vastus ei ole veel õiglane,
kuna mul ei ole veel last olemas, alles mõned rakud temast on... ja kellegi teise sees aga see selleks. kui ta oma toitu vastu seina hakkab
loopima, siis ma võtaks selle otsuse vist vastu küll.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.02.2006 kell 17:57 |
|
|
Olen nõus Roxenaga. Kõige tähtsamad on esimesed viis aastat. Kui siis pingutada õpetamise-kasvatamisega, läheb edaspidi aasta-aastalt kergemaks. Kui
on usaldusväärsed vanavanemad, siis nende hoolde ehk võiks jätta. Seda sel juhul, kui nad ei aita kohusetundest ja vastumeelselt.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
siisike23
Algaja    Postitusi: 30
Registreeritud: 03.11.2005 Viimane külastus: 30.01.2008 Asukoht: seal kus vaja Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.02.2006 kell 18:01 |
|
|
See oleks küll väga raske valik, kuid oma last nii pikaks ajaks maha ei jätaks. Lihtsalt ei suudaks.
|
|
|
spunk
Kasutaja     Postitusi: 229
Registreeritud: 10.07.2004 Viimane külastus: 25.10.2010 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 17.06.2006 kell 20:27 |
|
|
nonii ei olegi nii ammu siin käinud kuid oma viimases postituses teatasin, et saan lapse järgi tuua... siis nüüdseks olen juba üle 1,5 aasta
eestis tagasi oma lapsega... olen oma elu muutnud päris palju.. kolisime elama tallinna.... ja läksin ülikooli... ühesõnaga.. see aeg kui lapsest 2
kuud lahus olin, oli mu elus üks raskemaid aegu aga nüüdseks oleme õnneliult koos.. õnneks ei jäänud lapsele sellest lahusoldud ajast mingit
traumat, sest tol korral seletasin talle täpselt miks ja milleks ta mõistis seda... ühesõnaga ei kavatse never never teda jätta... va siis ku
vanaema juurde suvitama läheb sõi siis issiga kuskile ...
reality is a fucked up dream...
|
|
|
niceassu
Eks paistab      Postitusi: 845
Registreeritud: 12.06.2006 Viimane külastus: 18.07.2014 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.06.2006 kell 02:46 |
|
|
Mina küll ei usuks kedagi uisa päisa et elu kindlustatud oleks,selleks peaks ikka mõni usaldav asi olema.Ei usu ka seda et ma seda vastu julgeks
võta,lapsest ikka ilma ei tahaks jääda.
Kuid selleks et selliseid küsimusi poleks raske mõelda ,selleks võib enda elu ise heaks teha,sest kunagi pole küllalt.
|
|
|