Adaro
Kasutaja     Postitusi: 474
Registreeritud: 20.01.2004 Viimane külastus: 1.02.2007 Asukoht: oma armsas kohas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.07.2004 kell 21:59 |
|
|
Armid
Ma arvan, et enamusel inimestest on kehal suuremaid või väiksemaid arme ja armide juurde kuuluvad tavaliselt ka igasugused lood.
Niisiis kallis Kodutu, millised on Sinu kõige huvitavamalt saadud armid?
Ise sain oma meeldejäävaima armi õige väikselt, kui vanaisa kass mulle kallale tuli ja pea lõhki tõmbas. Juuste alt pole seda muidugi näha, aga tunda
väga hästi, on väheke nagu selline pikaksveninud muhk. Ema ütles, et isegi paljast kolpa olevat näha olnud.
Nugadega on kah igasugu õnnetusi juhtunud ja üks kord olen kääridega kõrvalesta sisse lõiganud. Kukkumisi ikka kah omajagu ja üldse olengi vist pead
oma elu jooksul kõige rohkem vigastanud.
Kuidas saite teie terariistade käsitsemise selgeks? Kui palju valu ja vaeva see kõik teie vanematelt võtnud on?
Vihma sajab nii ausate kui ebaausate inimeste kaela, kuid peamiselt ausate, sest ebaausad varastavad ausate vihmavarjud ära.
(Parun C. S. C. B. of Colwood)
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.07.2004 kell 22:38 |
|
|
arme on aga mitte ühtki sellist,mis mind ennast häirix......kas olen ise nendega harjund või on nad lihtsalt üli hästi taastund kõige vingemalt läxid
vormid katki,kui last sai kantud
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
päikesekilluke
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 748
Registreeritud: 13.04.2004 Viimane külastus: 15.03.2005 Asukoht: Linnast väljas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 00:28 |
|
|
Jaa, armidega seostuvad nii mõnedki mälestused...
Olin siis nii 14, 15, täpselt ei mäletagi. Parajasti õues-naabripoiss ja teisedki maja lapsed.
Mina seisin kiige kõrval, naarbripoiss vahepeal kiikus ja siis tuli jälle kiigelt maha, aga oh häda-
tal oli väike ketshupi pakend käes(nagu Mc Donaldsi kiirtoidukast),
kukkus see järsku maha...no ja naabritüdruk kah meie juures, ei mäletagi, kumb seda mulle ütles, et võta ära,
ketshupi pakk ja kas üldse seda öeldi...no igatahes kummardusin seda võtma ja...
raske kiik, muidu pealt puidust, seest rauast, lendas otse joones minuni...pea katki, mis vähe
Jooksin nuttes tuppa, oeh. Paranes ikka tükk aega teine...kohe auk oli laubal. Nüüd väike triip seal vaid.
Muutes oma suhtumist millessegi, muudame ka selle mõju meile.
|
|
|
kata
Kasutaja     Postitusi: 149
Registreeritud: 01.07.2004 Viimane külastus: 5.05.2009 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 01:49 |
|
|
mul on vasaku kulmu juures mingi arm.. ma ei tea millest... ema ka ei tea, synnimärk see ka pole
ja kunagi titena tegi arst mulle vale koha(kintsu) peale systi ja sellest on väike lohuke järel. 
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 03:02 |
|
|
Mulle kukkus kooli aula laval suur raske eesriie koos piraka roostes naelaga õlga kinni. Hästi läks, oleks võinud pähe kukkuda. Arm on siiani alles
ning ei kao vist elu lõpuni ära.
Koera käest olen hammustada saanud ning väike arm on randme peal senini näha.
Jala peal on samuti päris korralik arm. Selle äestas kohtumisrõõmujoovastuses koer oma ketiga.
Üldse on mul kõige rohkem saanud kannatada käed ja jalad. Õnneks on armidel omadus ajapikku väheneda või hoopis kaduda. Alles ongi jäänud vaid need,
mis pärinevad mõnest tõsisemast vigastusest. Üldiselt mind need ei häiri - olen nendega harjunud.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
püsimatu
püsiväärtustaja       Postitusi: 2542
Registreeritud: 07.09.2003 Viimane külastus: 9.07.2007 Asukoht: tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 08:25 |
|
|
Kui nelja-aastaselt pimesool välja lõigati. Ja rohkem arme mul ei olegi.
Sest niisama kätel noa ja küüntejäljed, põlvedel kukkumisejäljed, need on rohkem täkked ja armideks ei saa neid küll kuidagist nimetada.
Tulnud eluteatrisse, istume rumalalt seljaga lava poole. Näeme kullatud sambaid ja kaunistusi, jälgime rahvast tulemas ja minemas, ja kui tuli lõpus
kustutatakse, siis küsime endalt hämmeldunult:mis on kõige selle mõte?
R.Tagore
|
|
|
missdarkness
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 659
Registreeritud: 15.05.2004 Viimane külastus: 4.12.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 09:43 |
|
|
nu nii 10 aastasena turnisin õunapuu otsas ja siis kuidagi libisesin oksa pealt ja kukkusin nii õnnetult et oks läks jälga sisse.....sellest nüüd
väike ümmargune armikene alles
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 11:16 |
|
|
mul polegi vist ühtegi kehaosa, kus arme poleks. kätel 5, pea peal 4 (neist näolapil 3) jne.
neist suurima emotsionaalse väärtusega on otsmikuarm. 20 kg rauda lendas tõmmitsa purunemise tõttu näkku. olnuks veidigi sitem päev, poleks mind siin
sellest rääkimas.
aga armid pidavat meest kaunistama
ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.
|
|
|
Aike
unenägudemeister      Postitusi: 864
Registreeritud: 18.07.2003 Viimane külastus: 19.03.2011 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 11:45 |
|
|
Arme kukumisest põlved täis.Lapsen rahutu loomuga.Kõige valusam arm oli siis ku puhas sipelghappa käe peale läks.Metsik valu.Suurim arm jäi keiser
lõkest.Siis veel ilu lõiget ei tehtud.Armid aga jäävad kõigil erinevalt.Inimesed ju erinevad.
Elu on elamiseks mitte irisemiseks.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 13:21 |
|
|
Ma olen ikka päris armiline. Käed eriti, kui mingit tööd teha, siis ikka...
Näiteks sai korra uimase väsinud peaga autot parandatud, mootor töötas ja sõrmed said ventilaatori labadega kokku.
Mis iganes.
Üks arm ninal on sellest kui üks sõber lollitas harpuuni noolega ja kogemata lõi selle mulle näkku. Sihtis silma (tahtis täis peaga ootamatut
"napikat" teha), aga liigutasin ennast natuke ja siis oli nägu verd täis. See oli ikka väga ammu ja noorena ka.
Neid asju on palju.
Aga ühtegi luud pole senini õnnestunud ära murda. Mõni varjatud mõra ehk.
|
|
|
alar
Kasutaja     Postitusi: 212
Registreeritud: 23.02.2004 Viimane külastus: 4.01.2020 Asukoht: Jõelähtme Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 13:40 |
|
|
enamus mu arme on jätnud minu motohullus, seega tsikliga kukkumisest on jäänud kulmu sisse u 4 cm pikkune arm ning hiljemast kukkumisest on mõlemas
põlves mitu armi kuna põlvi on kokku 5 korda opereeritud ning ühel korral võeti liigese vahelt välja täringu suurune killustikukivi. paremas sääres on
8 cm-ine arm mille sain ka mootorattaga sõites ning mis rekkis lahtise luumurru tagajärjel. päris paha oli sääreluud näha läbi naha. nüüd siis parem
jalg 6 poldi ja plaadiga koos.
|
|
|
Uss
tross       Postitusi: 1015
Registreeritud: 12.05.2004 Viimane külastus: 6.02.2010 Asukoht: EST Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 14:18 |
|
|
Lapsepõlvepärandina on põlved ja küünarnukid üsna armilised Saadud jalgrattaga sõites, trepist alla/üles joostes jms. Parema käe
nimetissõrme juures on umbes 1,5 cm arm ,mille autoriks oli vanaema rott Volli. Rahu tema põrmule. Pikim arm on seljal abaluudest sabakondini.
Põlvede plaasterdamine ja rotilugu vanematele mingit valu või vaeva eriti ei valmistanud. Aga viimase armi tekkelugu vähendas meil kõigil tublisti
närvirakke.
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 14:21 |
|
|
Laubal on arm sellest, kui ma sain kiviga mööda pead üritades oma venda kaitsta.
Kõrva taga on arm sellest, et vend pani kiviga
Õlal on arm, kui üks tuttav koer suurest õnnest mind nähes mulle käppadega õlale hüppas ja oma küünega õla katki tõmbas.
Ühel reiel on arm sellest hullusest, kui 12 aastasena motika pistuuri panin ja käntsa käisin Ma ei tea kuidas, aga sumpsi otsa istuli ma sattusin.
Isa vaatas küll veidralt, kui motikas käekõrval ja jalad harali koju lonkasin
Aga neid arme on veel.
Kõige rohkem häirib mind aga naba all olev opihaav. Sellega on kõige valusamad mälestused
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage OTSINGUT
|
|
|
lendajapoiss
meeskond on nii tark ja hea, et mu ära bännis! Postitusi: 909
Registreeritud: 17.06.2004 Viimane külastus: 15.11.2004 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 15:01 |
|
|
mul mõned armid hinges.....kõik vääga meeldejäävalt saadud !Üks esimesi oli,kui liivakstis naabri Mari minu hernekommid ära sõi (oli minust pool
aastat vanem)....ja peale seda ma endast vanemaid naisi EI VAATA! BIG NUUKZ!
see kommentaar oli 100% sarkastiline ja seniilse vanamehe(48) irisemine ja iseenesest mõistetavalt läbu !
|
|
|
kodanik
Kasutaja     Postitusi: 302
Registreeritud: 10.11.2003 Viimane külastus: 5.09.2005 Asukoht: ÜVP Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 17:53 |
|
|
Kivaga paar korda pikki pääd saanud ja kuna mul juuksed kogu aeg üsna lühikesed, siis armid ilusti näha. Väiksena sai tihti mulla sõda mängitud ja
paar korda said vastased vihaseks siis võeti kivid appi...nii mõnigi leidis maandumiskohana mu pea...Ja käe peal on paar armi auto ehitamisest (a need
vist mingil hetkel kaovad ära...kuigi aasta aega on juba olnud...)
vaikus majas...
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 20:06 |
|
|
Vasaku silmanurga kõrval on üks - kukkusin lapsena vastu raudvoodi nurka. Paar millimeetit jäi silmast puudu.
Tükki kolm on operatsiooniarme ka. Aga need ei paista - on karvade seas peidus.
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
Marla
Friik       Naine Postitusi: 1828
Registreeritud: 04.11.2002 Viimane külastus: 23.06.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.07.2004 kell 20:36 |
|
|
wähemasti wiis armi on.
ja igasuguseid asjandusi on juhtunud.
ja olen wähemasti wäga palju aega mingite jurade pärast haiglas weetnud.
eluonmulhuwitaw,igaljuhul.
|
|
|
kurat
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 586
Registreeritud: 21.01.2004 Viimane külastus: 20.05.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.07.2004 kell 08:30 |
|
|
Juustepiiri sees on paar armi, kiviga pähe saamisest, kukkumisest. Põsel on küünejälg kaklusest. Lõua all on arm kukkumisest. Õla peal on arm
vaktsineerimisest lapsepõlves. Kätel on väikselid armikesi mitu, tekkinud arvatavasti seoses millegi ehitamisega või remontimisega. Vasaku käe randmel
on arm põletusest. Vasaku jala reiel on armid koera hammustusest, õnnetusest mootorsaega ja kukkumisest.
|
|
|
Vingats
Algaja   Postitusi: 25
Registreeritud: 26.07.2004 Viimane külastus: 20.09.2005 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 19:06 |
|
|
Arme ikka jagub, enamjaolt pisikesi. Iseasi kui huvitavad nad on
Endale meeldib pisike arm huule kohal, kukkusin väikesena voodilt vastu raadiot. Arm on h-tähe kujuline, h aga on mu eesnime esitäht. Mõlemas kulmus
on kulmurõngast jäänud armid, ei kujuta ennast ettegi ilma nendeta. Igast pisemad kukkumisarmid, mida kunagi hulgaliselt tekitatud sai, on muidugi
ammu kadunud või kadumisel. Käsivarrel on pikk jääv arm, kündsin koolipõrandat valusalt Igast lollustest on ka armid - meeldis ennast lõikuda,
katsetada. Sõrme peal on arm sellest, kui rõduukse riiviga tüki lahti tõmbasin sealt, uh. Aga pisikesed armid teevad inimest ainult huvitavamaks 
|
|
|
Vingats
Algaja   Postitusi: 25
Registreeritud: 26.07.2004 Viimane külastus: 20.09.2005 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.07.2004 kell 19:08 |
|
|
Ahjaa, terariistadest rääkides - kääridega oli valus ja verine kogemus siis, kui miski lilleseade jaoks oksi lõikusin kunagi. Käärid libisesid pöidla
ja järgmise sõrme vahele, ai-ai.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 07:32 |
|
|
Põlve all on kaks väikest armi - kunagi hakkas mäda põlve kogunema ja pidi veidi lahti lõikama - armid jäid...Küünarvarrel on pikk arm, mis on õnneks
aastatega suht heledaks kulunud - sai rattaga kruusatee peale pikali kukutud ja veidi edasi libisetud... Vadaku käe peal on tulisest rasvast paar
plekki jäänud ja mingi käärilõikearmid on ka paaris kohas...seega, neid ikka on, parasjagu 
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
zitazitikaz
tyytu putukas      Postitusi: 1323
Registreeritud: 14.10.2003 Viimane külastus: 9.04.2020 Asukoht: McOil Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 18:23 |
|
|
Aga mulle meeldis väiksena kappides sorida... Meil sellised kolmekordsed sektsioonkapid olid... No ja siis mina...Mingi 3-4 aastane olin... Tahtsin
teada, mis kõige kõrgemates kappides on... No ja siis saigi tugitooli abil mindud kappi sorima... Aga kapp polnud korralikult kinnitatud ja kukkus
mulle pähe... Sellest nüüd otsaees paari cm arm... Mis nüüd ajaga väiksemaks ja nähtamatumaks on muutunud...
Aga kõige jamam on see, et selles kapis hoidis ema lõngu ja on seda pettumust, et nii igav kapp pähe kukkus...
For every minute of anger you lose sixty seconds of happiness... (V.Hoover)
|
|
|
eero
sugumürsk       Postitusi: 2789
Registreeritud: 06.05.2002 Viimane külastus: 27.11.2012 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 18:26 |
|
|
ohh zitikaz arm näed kaob aga muud mjõud annavad ikka tunda....raske kapp ilmselt oli
www.ekore.ee
|
|
|
PrettyLizi
väikeste viguritega       Postitusi: 1266
Registreeritud: 26.01.2003 Viimane külastus: 26.08.2009 Asukoht: maa ja taeva vahel Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 19:15 |
|
|
Kõige suurem arm on pimesoole opist.
Järgmine on pudelipõhja arm jalalabal.
Järgmised kolm on: näpp ukse vahel, nii et küün naha ribakesega veel ühenduses oli; kassi 1,3 cm sügavune arm, sest kassil ei meeldinud kiigel
kiikuda; nuga, mis pöidlasse ära eksis.
Ilmselt mõni arm ka peas on ( ronikalt (vaibakolpimise agregaadilt) pead pidi kivide ja klaasikildude peale kukkumises).
Ahjaa küünarnukki juures on ka mingi pikk arm aga ei mäleta, kus sellle küll sain.
Sellised kukkumiste ja sisse lõikete arme on veelgi aga need on nii pisikese.
Koera hamba jälgi leiab kokku 4.
Siis veel ühe puudega lapse küünistatud arm, mis on ikka piisavalt suur.
Saigi vist kõik

|
|
|
Deiviidas
Hundi aaria ooperist Tagahambad      Mees Postitusi: 3629
Registreeritud: 12.12.2003 Viimane külastus: 26.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2004 kell 20:52 |
|
|
Kunagi allameetrimehena, otsustasin heinapallinööri lõigata. Ja millegipärast otsustasin seda lõigata enda suunas. Ja kui heinapallinöör viimaks
järele andis, ning nuga selle tagant vabalt liikvele pääses, siis oli ta momendiga minu paremas kulmus. Sellest ajast on väike arm, jäänud, aga see ei
ole ainuke.
|
|
|