Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2  >>
Autor: Teema: Lähedase liginev surm
Dinxu
Külas.



Naine
Postitusi: 1160
Registreeritud: 26.02.2004
Viimane külastus: 9.07.2009
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 14.10.2004 kell 22:07 Reply With Quote
Lähedase liginev surm

Kas oled olnud kunagi olukorras, kus saad teada kalli inimese lähenevast surmast(AIDS, vähk vms)?
Kuidas oled käitunud? Elanud rahulikult edasi või veetnud võimalikult palju aega koos temaga?





People have the right to be stupid. Some people abuse that privilege.

View User's Profile View All Posts By User
madu
ületamatult kitsarinnaline



Postitusi: 2415
Registreeritud: 09.07.2003
Viimane külastus: 18.10.2012
Asukoht: seal, kus internet
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2004 kell 07:57 Reply With Quote
Paari aasta tagune kogemus olemas - vanaema suri lümfivähi raviks tehtud keemiaravi kõrvalnähtude tõttu (immuunsussüsteem muudeti olematuks) 1,5 aastat pärast vähi avastamist. Kuna ta elas Eesti teises otsas, siis kahjuks ei jõudnud ta juurde nii tihti, kui oleks tahtnud. Samas oma käitumist kardinaalselt ei muutnud (a' la "surijaga tuleb käituda teistmoodi" ).





"Isane peab olema karvane, haisev ja väga resoluutne."
Aleksei Turovski, Drosophilate (äädikakärbeste) partnerivalikust

View User's Profile View All Posts By User
kontorihiir
..umbusklik...



Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002
Viimane külastus: 13.06.2018
Asukoht: kontoriavarustes
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2004 kell 08:08 Reply With Quote
vanaema surma küll ette ei osanud arvata...oli teine kopsupõletikuga haigalas (aastaid tagasi juba)....mäletan, et läksin teda vaatama päeval mingi kella 3 ajal...ja kell 5 ta suri....täiesti ootamatu oli see minu jaoks,sest polnud mingit märki sellisest kiirest lõpust.....oleks kasvõi aimanud, et asi nii hull on, kindlasti istunuks tema juures kauem....





Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.

Karlsson Katuselt

View User's Profile View All Posts By User
meryli
LEBO



Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002
Viimane külastus: 19.09.2008
Asukoht: PorFin-land
Otsib: sõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2004 kell 08:58 Reply With Quote
Isaga oli see kogemus! Aga meil ei olnud eriti lähedast suhet ja kuna isal oli selline "paranoia", et nii kaua kui teda mäletasin, oli tal alati miski surmatöbi kyljes, uskusin vast teda surevat siis kui ema helistas, et ära läks!
Ahja, isa öedgi (minu tädi) keda yle köige maailmas hoidsin ja armastasin, suri vähki, ehk siis seegi oli ete teada ja oodata, millal haiglast helistavad





Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!

View User's Profile View All Posts By User
sinisilm
elas kord...



Postitusi: 1063
Registreeritud: 22.05.2003
Viimane külastus: 22.06.2012
Asukoht: lõunas ikka lõunas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2004 kell 09:00 Reply With Quote
a mina eriti lähedal ei taha olla....kui vähegi võimalik.Ju siis egoist aga tahan mäletada inimest teisiti.





Sellele ei olegi vastust.Ei ole kunagi olnudki.Sellele ei saa kunagi vastust olemagi.See ongi vastus. G.S.

View User's Profile View All Posts By User
Bithe
Mittetolerantne inimene!



Postitusi: 954
Registreeritud: 28.03.2004
Viimane külastus: 15.06.2013
Asukoht: Hetkeline
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2004 kell 09:11 Reply With Quote
Olen olnud sellises olukorras.
Nii ema kui isa ...
Mõlemad viis vähk...
Kuna surevaid haigeid haiglasse ei võetud siis põetasin ise neid kodus....
See oli raske aeg sest aasta jooksul matsin 3 lähedast: tädi,kolm kuud hiljem isa ja kolm kuud hiljem ema...





Oderint dum metuant...

View User's Profile View All Posts By User
dope
Kasutaja



Postitusi: 277
Registreeritud: 01.03.2004
Viimane külastus: 11.04.2008
Asukoht: tartu
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2004 kell 11:28 Reply With Quote
vanaema suri kuu aega tagasi maksavähki...vähist saime teadas suve alguses ning arst ütles augusti lõpus, et 2-3 kuud on veel jäänud...õnneks nii kaua aega ei läinud, sest vanaema oli valudes, valuvaigistid ei aitand..





keep your friends close but your enemies even closer

View User's Profile View All Posts By User
li-li
pensil;)



Naine
Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002
Viimane külastus: 20.04.2018
Asukoht: seal kus on parem
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2004 kell 12:21 Reply With Quote
muidugi on raske ......hoolt nõuab inimene ikka rohkem haigena olles,kuid kas ma sellest nüüd väga muutux.....ei usu





armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/

View User's Profile View All Posts By User
Beith
Elulõpuni neitsi



Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003
Viimane külastus: 19.08.2013
Asukoht: maal
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.10.2004 kell 12:28 Reply With Quote
Vanaisal oli mõni aasta tagasi kopsuvähk. Kurb oli vaadata tema kustumist Olin vanaisaga päris lähedane, sest elasin nendega mitu aastat koos ja tema oli see, kes minu eest siis hoolitses. Siiani kõige kurvem matus, aga samas oli surm ka kergenduseks. Lõpuks pääses ta piinadest ja valudest.
Kõik lootsid viimase hetkeni ikkagi paranemist, ehkki juba oli kindel, et asi lõpeb kurvalt. Eks lootust andis juurde ka see, et vanaisa ise oli rõõmsameelne ja rahulikum kui kunagi varem....





Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.

View User's Profile View All Posts By User
sungirl23
isepäine kaksikupreili



Naine
Postitusi: 655
Registreeritud: 05.07.2004
Viimane külastus: 4.05.2010
Asukoht: kodu
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.10.2004 kell 11:04 Reply With Quote
kui ma olex teada saanud, et mu vend ära sureb, siis vist olex seda üritanud ära hoida. aga kahjux ei teadnud
minu arust on ikka parem kui tead ette, et lähedasel inimesel pole enam kaua elada jäänud, sest siis saad talle öelda kõik mida temast arvad ja teha veel asju koos....

View User's Profile View All Posts By User
lihtsaltnööp
Kasutaja



Postitusi: 390
Registreeritud: 12.01.2004
Viimane külastus: 19.02.2009
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.04.2005 kell 23:29 Reply With Quote
mul suri onu kopsuvähki, täna sai just aasta täis....raske aeg oli enne ta surma, raske ka peale surma, siiani pole leppinud, aga tal on nüüd kergem
View User's Profile View All Posts By User
rannapiiga
Algaja



Postitusi: 10
Registreeritud: 12.04.2005
Viimane külastus: 12.06.2005
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 13.04.2005 kell 23:57 Reply With Quote
Minu jaoks on see väga õõvas tunne, kui tean, et keegi lähedane sureb, kuid aidata teda ju ei saa!!!! Ja lohutamine tundub ka totter, sest kõik sõnad on valed ja tühjad. Siis tunnen ma sellist ahastust, et ei saa lihtsalt inimesele näole anda. Jube häbi, aga nii see on. Üks minu kaugem tuttav suri mitte niivõrd vähki, kuivõrd nälga, sest ta ei saanud söögitoruvähi tõttu enam süüa. Käisin teda küll mõned korrad vaatamas, kuid alati tundsin tugevat tõrget selle kohtumise ees. Õnneks olid tal head sugulased, kes tema eest väga hästi hoolitsesid. Ei tea, kuidas mina oleksin nende asemel hakkama saanud, aga kui endal tuleks surmaga silmitsi seista, siis ma küll ei tahaks nutukoori ümber voodi haletsema. Vähemalt praegu usun ma nii..., aga kes teab?
View User's Profile View All Posts By User
epp
Tige Kull



Postitusi: 922
Registreeritud: 04.05.2002
Viimane külastus: 7.02.2021
Asukoht: Omadega Põhjas
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.04.2005 kell 13:36 Reply With Quote
Mul pole sellist asja veel elus ette tulnud, et saan teada, et kellegil on miskine hirmus haigus.. kuid.. mida ma teeksin? ilmselt oleksin võimalikult plaju koos temaga. veedaks seda viimast aega nii võimalikult hästi ja lõbusalt kui seda on antud olukorras võimalik teha. Eemale tömbumine/eriamine oleks vist selles olukorras Patt.





Ärge uskuge midagi sõna-sõnalt.
Ärge eitage midagi täielikult.
Kahelge ja otsige tõde.
Olles leidnud hingerahu,
tunnete ära ka tõe.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Kapsauss
Eksinud südameke!



Postitusi: 1333
Registreeritud: 22.03.2004
Viimane külastus: 21.02.2010
Asukoht: tagasi Eestis
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.04.2005 kell 13:44 Reply With Quote
olen seda kogenud omal nahal ja yks lähedane inimene ka varsti suremas.Yritan olla niipalju kui saan temaga koos ja mitte sellel teemal rääkida.Tal endal ka nagunii see meeles ja siis yritan omalt poolt mõtteid sellest eemale saada.Eks see raske ole.Samas üritan ennast juba ette valmistada selleks ajaks kui see päev saabub aga vaevalt see õnnestub





kapsauss

View User's Profile View All Posts By User
freelancer
Küünikust vahikoer



Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004
Viimane külastus: 29.03.2018
Asukoht: Kukla taga hingamas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.04.2005 kell 18:36 Reply With Quote
olen
Ega selle pärast elu veel seisma ei jää.
On elus asju mida ei anna kuidagi korvata ja see on vanemate ja laste kaotus.See kui lapsed vanemad matavad on normaalne kuid kui vanemad lapsi matavad siis see ületab küll isiklikult minu mõistuse.Inimene kes sureb ja on sellest teadlik tavaliselt ei tahagi,et tema juures tilbendatakse sest tal on enese minaga piisavalt tegemist.Tuleb ju enesele selgeks teha et aeg hakkab otsa saama.





Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.

View User's Profile View All Posts By User
Hilikas
Kasutaja



Postitusi: 396
Registreeritud: 20.05.2004
Viimane külastus: 12.04.2006
Asukoht: Väike-Maarja
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 19.04.2005 kell 20:06 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Bithe
Olen olnud sellises olukorras.
Nii ema kui isa ...
Mõlemad viis vähk...
Kuna surevaid haigeid haiglasse ei võetud siis põetasin ise neid kodus....
See oli raske aeg sest aasta jooksul matsin 3 lähedast: tädi,kolm kuud hiljem isa ja kolm kuud hiljem ema...


imetlusväärselt vapper oled, Bithe! tore on kuulda, et mitte päris kõik haigete eest metsa ei jookse.
mina ka ei jooksnud, sest haige ise ei saa enam kuhugi, kui ta on voodisse jäänud ja me võime ju endale ette kujutada, et haige tahabki üksi olla... aga on tal siis valikut, kui ta voodist välja ei saa ja keegi tema juurde ei lähe


ja see ka nagu veits iganenud arusaam, et haigusest rääkida ei tohi - rääkida peab saama kõigest, teema ei ole esmatähtis vaid ikka see, et sind kuulatakse ja sinuga kaasa mõeldakse





veel miskit?

View User's Profile View All Posts By User
celtic
Oman isiklikku arvamust... andke mulle andeks.



Postitusi: 721
Registreeritud: 25.01.2005
Viimane külastus: 23.04.2006
Asukoht: Keila
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2005 kell 08:09 Reply With Quote
eks see on vastavalt lähedasest endast kuidas käituda.
tunnetest hetkel ei räägiks... need kõigile niigi selged.

aga kui inimene ise on tugev... siis a ka elab tugevat elu. ta ei klammerdu lähedaste leina külge ning laseb neil oma elu edasi elada.

kui aga inimene sõltub teistest... siis viib ta endaga kaasa ka suure osa neist lähedastest kes teda saadavad. elutahe on liiga suur et hoolivust välja näidata





Risttee

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
anahid
südamlik ja sügisene



Postitusi: 1022
Registreeritud: 02.07.2004
Viimane külastus: 20.09.2005
Asukoht: Keila:)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2005 kell 11:23 Reply With Quote
njah...tundub, et vähk on ikka väga aktuaalne teema...krt ei hakka oma kogemusi heietama selles vallas, vaevalt, et sellest mingit kasu oleks.

Aga neetult nõme on see, et inimesed ei taha aru saada sageli, et selle haiguse juures on ÜLIoluline, et keegi ei mataks sind juba elusalt maha. Ma tapaks kõik need neetud haletsejad ära kui see minu võimuses oleks. Keegi ei vaja seda, krt küll! kõige vähem haige ise.





Asjast rääkimine ei tee veel asjameheks.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Hilikas
Kasutaja



Postitusi: 396
Registreeritud: 20.05.2004
Viimane külastus: 12.04.2006
Asukoht: Väike-Maarja
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2005 kell 18:31 Reply With Quote

nii et jätame haige üksinda? pole meie asi, kuidas ta hakkama saab? võib-olla saab ka nii... ei tea





veel miskit?

View User's Profile View All Posts By User
anahid
südamlik ja sügisene



Postitusi: 1022
Registreeritud: 02.07.2004
Viimane külastus: 20.09.2005
Asukoht: Keila:)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2005 kell 19:27 Reply With Quote
ei ei ...mitte seda, lihtsalt mitte haletseda ega halada, see ei aita kedagi...kus ma siin ütlesin, et üksinda jätta???!!!

see on nii häiriv kui inimesed kes ei leia muud vestlust külla tulles, hakkavad vinguma, et kuidas sul ikka läheb ja teevad sellise surnumatja näo pähe, et pereliikmed jooksevad teise tuppa.





Asjast rääkimine ei tee veel asjameheks.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
celtic
Oman isiklikku arvamust... andke mulle andeks.



Postitusi: 721
Registreeritud: 25.01.2005
Viimane külastus: 23.04.2006
Asukoht: Keila
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2005 kell 19:34 Reply With Quote
parim viis haigest VEEL KIIREMINI lahti saada... on talle kaasa tunda...





Risttee

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Aike
unenägudemeister



Postitusi: 864
Registreeritud: 18.07.2003
Viimane külastus: 19.03.2011
Asukoht: Tartu
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 20.04.2005 kell 21:17 Reply With Quote
Kallid kodakntsed!!!!Surm on elu üks osa.Seega paratamatus,me kõik liigume sinna poole.Tahame seda või ei.
Kui me enne ei ole seda inimest väärtustanud siis peale teada saamist et ta on mineja ja siis jooksma hakkata on vist tiba imelik???
Olen meedikja tänu oma erialale näinud rohkem surma kui oleks soovi olnud,nii lähedasi kui võõraid.Olen olnud ka võõra valu lohutaja.Eriti raske on toetada ema kes on just kaotanud oma lapse näiteks nelja aastase.See on uskumatu valu aga kas saan mina tavaline sureik seda leevendada?Ei saa.

Saades teada etminu lähedal on pöördumatult haige inimene käituksin nii nagu tavaliselt kui ta aga soovib või vajab eritähelepanu siis saab selle aga ei rohkemat.

Enda kohta võin vaid nii palju öelda et ei talu kellegi lähedust kui olen haiglas patsiendina.Pole vaja kellegil näha kui viletsas seisus võib inimene olla.Saan terveks siis naerame taas.

See o minu isiklik arvamus ja kogemus.





Elu on elamiseks mitte irisemiseks.

View User's Profile View All Posts By User
Vanapaks
Vastaline Krants



Postitusi: 2188
Registreeritud: 12.04.2005
Viimane külastus: 8.05.2011
Asukoht: Ubi Bene Ibi Patria
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.04.2005 kell 16:07 Reply With Quote
Surm on absoluutselt loomulik olemise osa. Ei ole veel keegi siia jäänud.
Paraku eelistab aga kaasaegne lääne ühiskonna produkt, kes me kõik teiega oleme, surmast mitte mõelda, seda välistada ja mõelda ning käituda viisil, nagu oleks ta surematu. Ja siis, oh seda üllatust...

Muidugi on jõhker, kui vanemad on sunnitud matma oma lapsi. Ma ei tea tüüpilise eestisoost isa/ema mõttemaailmast 100-150 aastat tagasi suurt midagi. Aga oli täiesti tüüpiline, et naine sünnitas oma 8-12 last, millest 2-3 surid noores eas. Selle nimi oli looduslik valik. Oma praeguse närvikava ja suhtumisega oleksime kõik igatahes hullaris.

View User's Profile View All Posts By User
koduigatsus
Algaja



Naine
Postitusi: 14
Registreeritud: 12.05.2005
Viimane külastus: 16.05.2005
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 12.05.2005 kell 12:08 Reply With Quote
vat ei teagi kumb on parem kas teadmine et su lähedane on suremas......või siis telefoni kõne ja teade et ema sai autoavariis surma.......
Meil jäi palju asju tegematta oli palju plaane.......Samas kui oleks aeglane minek kas ma oleks seda suutnud talud.......seda ma ei teaelu on täis ootamatusi

View User's Profile View All Posts By User
freelancer
Küünikust vahikoer



Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004
Viimane külastus: 29.03.2018
Asukoht: Kukla taga hingamas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 12.05.2005 kell 12:19 Reply With Quote
Kui surmatõbi ja tagasipöördumatu siis mida kiiremini seda parem kõigile.Omal kogemused olemas ja ootasime ja ootasime kõik ka asjaosaline kõige rohkem.Hea et eutanaasiat ei ole-muidu polekski enne surma piinelnud.Oleks kõikide eutanaasiavastaste surm samasugune-väga tahaks.





Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0154212 sekundit