karuplix
Kasutaja     Postitusi: 238
Registreeritud: 20.05.2004 Viimane külastus: 30.03.2008 Asukoht: Saue Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 11:01 |
|
|
Kuidas päästa suhet?
probleem on mul ja lootsin et saan siit abi äkki. kuna tundub et siin käib palju raffast koos kes on kogenud ja puha et äkki suudate aidata. selleks
et te minust õigesti aru saaksite kirjutan siis mis mure on.
Mure selline et elan poisiga koos. 5ndal sain koos oldud juba aasta ja kaheksa kuud. aga mul on mure. ei teagi kuidas seda seletada kuna kõik on nii
jube ja raske. asi selles et mul poiss ärritub nii kergesti ja tülid on kerged tulema. tihti on nii et kui tülli lähme siis ta lihtsalt ei räägi
minuga tükk aega, aga siis olen mina see kes jälle andeks palub ja meid lepitab.ma ei tea mida teha et ta minuga rahul oleks. ei taha teda maha ka
jätta kuna armastan teda väga ja hoolin temast hästi palju.aga ma ei tea enam mida teha et meie vahel kõik korras oleks. täna ärritus ta ommikul selle
peale et palusin tal mind äratada kui ta ärkab ja siis kui ta mind ajama hakkas siis ütlesin unise peaga midagi halvasti. unine olin ja ei tahtnud
tõusta veel ja ta sai jälle pahaseks. läks kodust ära lihtsalt head aega öeldes, ja ma solvusin kuna tavaliselt ütleb ta tsau mulle ja teeb kalli ja
musi ka mulle. ja ma lihtsalt ei saa aru mis tal viga on??? appi seda kõik on nii raske seletada et ma kohe ei tea mismoodi seda teha. vahel ärritub
ta tühiste asjade peale, näiteks kui ma olen öösel liiga palju sipelnud voodis ja temalt teki ära tõmmanud, sai ka pahaseks. ja siis tunnen mina
ennast halvasti kuna arvan et olen midagi valesti teinud ja palun vabandust talt, a ta ei andesta nii kergelt ja on päris pikka aega minu peale
lihtsalt pahane.mis ma pean tegema et ta ei oleks minu peale pahane ja hakkaks minu tunnetele ka mõtlema...ja mis ma tegema peaks et ta ei oleks nii
ükskõikne minu vastu??? tahan tõesti et meie vahel oleks kõik korras ja ei oska kuidagi meie suhteid parandada. ta ärritub nii kergesti et ei julgegi
enam oma arvamust öelda vaid pigem jätan enda teada et ta ei saaks jälle pahaseks. olen püüdnud igati mõistev olla, andestan talle ka kergesti aga
ikka ei ole kõik nii nagu peaks.palun aidake kui oskate?
Tänast päeva tagasi ei saa...ma tean et tahaksid, aga ei.. Nii et mõtle enne kui midagi ütled, sa võid küll vabandada, kuid öeldut tagasi ei võta.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 12:03 |
|
|
Hmm, tundub, et oled lasknud endale algusest peale pähe astuda või siis on lihtsalt poiss tüdinud sinust - sina rabeled, sina teed kõike, üritad
nahast välja pugeda jms... Aga kui sina ei ole süüdi tüli tekkimises , kas siis ka tunned, et pead ise vabandama ?? Sellisel juhul soovitn
soojalt : leave it Su elu ei ole väärt, et seda raisata inimese peale, kes seda/sind hinnata ei oska... Kui juba NII alguses tekitavad tüli
igasugu pisiasjad, siis mis saab 10 aasta pärast, kui elu on muutunud igapäevaseks ja rutiinseks, asju, mis ärritavad, on miljon korda
rohkem... Siis lähete teineteisele kirvega kallale juba... Huhh, ei, ei ole asi seda väärt. Leiad varsti inimese, kelle jaoks oled just Sina
see õige ja kõige parem...
See siis minu nägemus asjast, sry kui ei klapi teiste omaga kokku
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 12:08 |
|
|
Äkki on tal väljaspool suhet probleeme? Tööelus näiteks? Kuigi jah, igatsugu probleeme pole vaja asjasse mittepuutuvate isikute peal ka välja elada.
Äkki õnnestuks rääkida, et mis ja kes ja kuidas? Ja kui ikka lootusetu, siis nagu polegi suurt midagi päästa võib-olla? Peaga vastu seina jooksmine ei
päästa ju ka midagi.
Aga aru ma ei saa mis viimasel ajal lahti on. Päästmist vajab üks suhe teise järel ...
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 12:11 |
|
|
Tundub, et suhtesse joostakse väga kiirelt...teadmata, kellega tegu ja kas üldse sobitakse.... Inimesed, valiga hoolikamalt oma kaaslasi, ei ole mõtet
suhet suhte järgi luua, see ei tee kedagi õnnelikumaks....
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Epukas
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 525
Registreeritud: 22.06.2004 Viimane külastus: 27.05.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 12:12 |
|
|
mul oli ka selline kooselu. hiljem mõistsin, kui kurnav see minu enda jaoks oli. minu vajadused, tahtmised, tujud olid alati tahaplaanil. ikka tuli
kõik teha, et tema rahul oleks. asi lõppes. kõiges süüdistati mind. et mina olen selles syydi, et vaja lahku minna. üks hetk sai kõrini, sõimasin näo
täis ja tulin tulema. nyyd olen rahul, et nii tegin. selleks, et suhe kestaks, peavad inimesed klappima põhimõtetes, tulevikuplaanides, ellusuhtumises
jne.. usu mind, see on võimalik
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 12:21 |
|
|
kuidas päästa? sina tahad päästa aga tema?...kõiksepealt ikka üks väike vestlus jms. tehke selgeks, mida kumbki suhtelt ootab üldse...ja kui teist
inimest ei suudeta ikka välja kannatada, on suhe suht mõttetu...endale pähe pole ka mõtet istuda lasta...aga samas, kui sa oleksid hea strateeg, siis
sul vast küsimusi ei tekiks
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
madu
ületamatult kitsarinnaline       Postitusi: 2415
Registreeritud: 09.07.2003 Viimane külastus: 18.10.2012 Asukoht: seal, kus internet Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 12:39 |
|
|
Tuttav värk. Sarnane olukord oli mul eksmehega. 6 aastat. Omamoodi on see nõiaring, millest väljaastumine toimub mida varem, seda valutumalt.
Sinu viga on see, et sa käitud ohvrina, lased endale pähe istuda, ei hooli enam enda heaolust ja tunnetest, vaid püüad ainult partnerile meelejärgi
olla. Igavesti nii ei saa. Ma ei hakkaks oma 6 + 3 (tagantjärgi analüüs) aasta kogemusi ja asja igakülgset vaagimist siia kirja panema, aga ainus
soovitus on selg sirgu lüüa, istuda partneriga maha, rääkida, millisena te kumbki suhet ette kujutate ja mis teile hetkel suhtes meeldib/ei meeldi.
Nendest tulemustest sõltub juba kõik ülejäänu.
Peamine - ära kaota iseennast suhtesse ära! Suhe on kahe isiksuse kooseksisteerimine, kus täiendatakse ja toetatakse teineteist, kuid ennekõike on
kumbki inimene omaette isiksus oma tunnete, mõtete, soovide, unistuste jms-ga. Kumbki ei peaks elama teise inimese elu, vaid need 2 elu peaksid suutma
koos ühes suunas minna.
"Isane peab olema karvane, haisev ja väga resoluutne."
Aleksei Turovski, Drosophilate (äädikakärbeste) partnerivalikust
|
|
|
kurat
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 586
Registreeritud: 21.01.2004 Viimane külastus: 20.05.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 12:52 |
|
|
Võtan eelkõnelejate jutu kokku.
Suhte saad võibolla päästa sellega et arutad oma kaaslasega läbi, mis on see mida sina ootad. Kui ta sellise vestluse peale ärritub (arvatavasti
ärritub) ütle talle tõde: ta ei hooli sinust kuigivõrd vaid tahab et kogu elu käiks ümber tema soovide. Ta võiks meelde tuletada, millal ta viimati
mõistvust välja näitas ja kuidas ta ise sinu olukorras käituks.
Selleks et koos elada peaksid inimeste vaated elu põhiväärtuste osas enamvähem kattuda, erinevate prioriteetide korral kooselust asja ei saa.
Mõtle ka järele, kas see mees kes sinuga hommikul ülekohtuselt käitus on ikka see, kes on sinu armastuse ära teeninud.
|
|
|
karuplix
Kasutaja     Postitusi: 238
Registreeritud: 20.05.2004 Viimane külastus: 30.03.2008 Asukoht: Saue Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 14:19 |
|
|
aga saage nüüd aru. mina armastan teda ja tema mind ka olen selles väga kindel. selles ma ei kahtel. ja pingeid on küll nii minul kui temal, ehk siis
ühised mured, võlad,arved jne.tal on uus töökoht ja see tekitab pingeid, minul suhteliselt uus töökoht mida kardan kaotada, ka see tekitab pingeid,
AGA ma tahan temaga kokku jääda ja tema tahab minuga ka. kas pole nii et mehed tavliselt ei nuta ja kui nutavad siis on neil ikka tõesti tõsi taga?
minu arust vähemalt temal oli. kui küsisin talt ühe tüli ajal et kas ta tahab lahku minna, loomulikult ei tahtnud ei tema ega mina lahku minna,
nutsime koos, leppisime ära, elasime edasi, aga siiski on mured ja tülid ja ma ei oska midagi teha
Tänast päeva tagasi ei saa...ma tean et tahaksid, aga ei.. Nii et mõtle enne kui midagi ütled, sa võid küll vabandada, kuid öeldut tagasi ei võta.
|
|
|
Lenna
Kasutaja     Postitusi: 178
Registreeritud: 03.11.2004 Viimane külastus: 25.01.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 14:29 |
|
|
Võib-olla on probleem teie suhtlemisstiilis? Kui prooviks mitte solvuda üksteise peale igasuguste tühiasjade peale? Ehk siis ei teki sellist suletud
ringi, et ühe solvumine põhjustab teise solvumise ja nii edasi.
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 14:32 |
|
|
Mulle tundub, et te mõlemad olete veel suhteliselt noored ja suhe on antud hetke rohkem harjumus koos olla ja hirm lahku mineku ning tundmatu tuleviku
ees. Siinjuures ma ei taha kuidagi kahandada teie vastastikuiseid tundeid.
Kui sinu profiili uskuda, siis oled sa umbes 21 aastat vana ja seega algas see suhe enne sinu 20 eluaastat. Selleks ajaks ei ole veel inimese
isiksuski välja kujunenud. Sul puudus sel ajal veel endagagi korralik ja aus suhe, millisest pikaajalisest stabiilsest paarisuhtest me rääkida
saame?
Ma ei taha öelda, et minge laiali. Aga ma tahan öelda, et ärge olge koos selle pärast, et nii olete harjunud ja kardate sisimas üksi olemist ja
muutusi.
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
marliin
Kasutaja     Postitusi: 345
Registreeritud: 29.07.2004 Viimane külastus: 19.11.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 14:32 |
|
|
Mõlemad suured inimesed, suu risti nina all. Kui suhtes on probleeme, siis tuleb neist lihtsalt rahulikult rääkida, mitte solvuda iga asja peale ja ka
vastupidi.
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 14:40 |
|
|
Tülid ja mured on elu lahutamatu osa. Küsimus on pigem selles, kuidas te neile reageerite.
Samas umbes 2 aastaga saab otsa romantiline armumine, roosa udu kaob ja kaaslast nähakse tavalise inimesena.
Ja kui varem MIDAGI ei häirinud, siis umbes sel ajal tulevad esile varjatud vead ja arusaamatused..
See on raske aeg, kuid kui teie tunded on tugevad ja olete kohanemisvõimelised, siis võite peagi jõuda stabiilse suhtlemise tasandile.
Võta oma kaaslast sellisena, nagu ta on, luba tal olla mõnikord pahur, vihane jne.. Ja ela enda negatiivsust ka välja
Mida lähemale teineteisele jõuate, seda enam endast (ja partnerist) teada saate.. Ja kõik ei pruugi olla meeldiv..
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 14:44 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: karuplix
aga saage nüüd aru. mina armastan teda ja tema mind ka olen selles väga kindel. selles ma ei kahtel. ja pingeid on küll nii minul kui temal, ehk siis
ühised mured, võlad,arved jne.tal on uus töökoht ja see tekitab pingeid, minul suhteliselt uus töökoht mida kardan kaotada, ka see tekitab pingeid,
AGA ma tahan temaga kokku jääda ja tema tahab minuga ka. kas pole nii et mehed tavliselt ei nuta ja kui nutavad siis on neil ikka tõesti tõsi taga?
minu arust vähemalt temal oli. kui küsisin talt ühe tüli ajal et kas ta tahab lahku minna, loomulikult ei tahtnud ei tema ega mina lahku minna,
nutsime koos, leppisime ära, elasime edasi, aga siiski on mured ja tülid ja ma ei oska midagi teha
Et see oleks armastus, mille
sarnast teist ilmas ei ole .. Ma kahtlen selles. See on just see HARJUMUS, millele võib teatud koosoldud ja harjunud aja juures ka sildi
"armastus" külge kleepida. Kui ikka hoolida ja armastada, siis ei hakata tühjast tülisid asja eest teist takka ülesse katkuma. Aga nii see
ju on.
Nende koosolemise soovide kohta. Suusoojaks võib paljugi öelda. Eriti kui ise kah hetkel ei tea, mida tegelikult tahaks ja kuidas õigem oleks. Siis
kiputaksegi säilitama olemasolevat. Loomulikult ei taheta sageli lahku minna kui pole mõeldud endale selgeks kuidas edasi. ja mida tegelikult
soovitakse. Mulle meenutab see kõik suhte mängimist. Nagu teater. Ja teatritükk.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
karuplix
Kasutaja     Postitusi: 238
Registreeritud: 20.05.2004 Viimane külastus: 30.03.2008 Asukoht: Saue Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 15:07 |
|
|
kle ratatosk mismoodi ma sinu arust 21 olen? olen 19 sain augusti just. teistele ka vastuseid. võib-olla ongi mingil määral harjumus koos olla, kuna
ise küll ei oskaks enam ette kujutada elu temata. mul kallim on 22 nii et ja mõlemad noored ja lollid veel kui nii võib öelda...aga seda ma tean et
pean kuidagi vastu pidama, sest leian et ta on super hea minu jaoks, ja ei oska seda kuidagi muuta et ma ei solvuks nii kergelt. ja sellest et
peaksime üksteisega kõik selgeks rääkima, olen seda üritanud ju, mitmeid kordi, ja sellest on ta jälle pahaseks saanud minu peale kuna ma julgen talle
öelda et ta võiks ennast muuta natuke ja hakata ka minu peale mõtlema....olen ka ise ennast muutnud, olen kergesti õppinud andestama, olen muutunudl
leplikumaks kui varem (varem protesteerisin iga asja peale). nii et jah mida teha et temaga rahulikult rääkida saaks ja et ta hakkaks ka ennast
veidikenegi muutma.
Tänast päeva tagasi ei saa...ma tean et tahaksid, aga ei.. Nii et mõtle enne kui midagi ütled, sa võid küll vabandada, kuid öeldut tagasi ei võta.
|
|
|
madu
ületamatult kitsarinnaline       Postitusi: 2415
Registreeritud: 09.07.2003 Viimane külastus: 18.10.2012 Asukoht: seal, kus internet Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 15:12 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: karuplix
nii et jah mida teha et temaga rahulikult rääkida saaks ja et ta hakkaks ka ennast veidikenegi muutma.
Inimesed muudavad ennast sisemisest sunnist/tahtest, mitte sellepärast, et keegi teine seda tahab.
Ikkagi on mul tunne, et teie suhte paadis oled hetkel ainsaks sõudjaks sina - oled püüdnud muuta ennast selliseks, nagu sa arvad, et su partner
tahaks, et sa oleksid, püüad üksinda suhet päästa. See ei vii kuhugi.
Alati on võimalik pöörduda nt psühholoogide poole, kes paariteraapiaga tegelevad. Kui üks osapooltest ei näita üles mingit initsiatiivi suhte
parandamiseks, siis on teisel kaks võimalust - piinata ennast edasi või hakata elama endale rahuldustpakkuvat elu.
"Isane peab olema karvane, haisev ja väga resoluutne."
Aleksei Turovski, Drosophilate (äädikakärbeste) partnerivalikust
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 15:32 |
|
|
aga seda ma tean et pean kuidagi vastu pidama, sest leian et ta on super hea minu jaoks
Nu kuidas saab keegi olla super hea kellegi jaoks ja siis on päevakorral sellised mittemõistmise probleemid? Kogu see suhete sasipundar näitab ju
hoopis seda, et kõik on sootumaks muud kui superhea Või siis olen ma vanamoodne ja uue aja suhted peavadki sel viisil paarisuhte osapooli
piinavad olema. See on kõike muud kui normaalne paarisuhe.
Muuta ja muutuda pole siin millelgi peale senise elukorralduse. Alustada sellest, et iseend tuleb väärtustada. Armasta ennast ja sind armastatakse.
Lase end jalge alla tallata ja seda võimalust kasutatakse. Miks käia poris kui vaip laotub ise su jalge ette?
Seda enam, et sa ütled end olevat 19. Harjuta end ära sellise allaheitlikkuse ja teistele meelejärgi olemise primaarsusega ja sa jäädki samasse seisu.
Oi kui raske on pikaajalisi harjumusi muuta. Hetkel oleks selleks aga õige aeg ja võimalus.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 15:41 |
|
|
Tead, hetkel sa vb. isegi tahad muutuda ja muutud ka, kuid mingil ajahetkel hakkad sa end tundma ahistatuna ja puuri pistetuna, sest kui sa hetkel end
kellegi teise pärast muudad, siis on see sulle tegelikult ebanormaalne ja sunniviisiline muutumine. See lööb mingi aja möödudes niikuinii välja ja
siis need tulemused on väga halvad juba. Inimene ei saa olla see, keda temast oodatakse, ta on see, kes ta on... Isegi kui ta hetkeks muutuda
võib ja end mingitesse raamidesse surub, lähevad need sunniviisilised raamid mingi aja pärast katki
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
kats
sebija     Postitusi: 192
Registreeritud: 26.10.2003 Viimane külastus: 13.03.2011 Asukoht: Tartumaa Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 16:03 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: karuplix
Võib-olla ongi mingil määral harjumus koos olla, kuna ise küll ei oskaks enam ette kujutada elu temata.
See on väga tuttav tunne. Oma eelmise noormehega olime me koos 3 ja pool aastat, sellest viimane pooteist aastat oli tagantjärele mõeldes täielik
piin. Ja tagasi vaadates arvan, et see poolteist aasta oli kooselu ainult harjumise pärast, kuna ei kumbki ei kujutanud elu teistmoodi ette. Kui suhe
algas olime mõlema 18 aastased, nii et enamvähem sama noored ja kogenematud.
Soovitan sul sellele suhtele kiiremas korras lõpp teha. Nii on teile mõlemale parem. Meie lõpetasime oma suhet pool aastat, sest kiiremini lihtsalt ei
osanud. Tagantjärele vaadates oli see väga õige otsus ja meile mõlemale parem. Praegu oleme väga head sõbrad ja hoolime siiani yksteisest.
|
|
|
MonaLisa
mõtlik kasutaja       Postitusi: 1328
Registreeritud: 01.01.2003 Viimane külastus: 20.05.2005 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 17:11 |
|
|
ja sellest on ta jälle pahaseks saanud minu peale kuna ma julgen talle öelda et ta võiks ennast muuta natuke ja hakata ka minu peale mõtlema
oehh..sellest lausest kumab mitu tõsist probleemi:
1. partner pole sinu jaoks piisavalt hea sellisena, nagu ta on, sa lihtsalt kannatlikult ootad, et ta ennast muudaks.. See on nonsens Keegi ei
muutu, kui teine kannatlikult (kannatajana) ootab.. Muuseas- selline ootamine omakorda on vaikne väljapressimine..
2.selline sõnastus jätab partnerile muljet, et ta KUNAGI pole sinu peale mõelnud, kõlab süüdistusena..
mida teha et temaga rahulikult rääkida saaks ja et ta hakkaks ka ennast veidikenegi muutma.
kui sa tõesti tahad midagi muuta, siis räägi sellest, mida sa tahad. Konkreetselt. Just sel hetkel..
Soov, et teine ennast muudaks, on udujutt. Varjatud rahulolematus..
Vaata enda sisse - mida sa täpselt tahad? Kas sinu soovid on reaalsed? Ja kas praegune partner on võimeline neid täitma? Ja kuidas ta on sinu jaoks
superhea, kui sa ikka tahad, et ta muutuks?
Arvan, et on 2 võimalust- 1) sul on liiga suured ootused partneri suhtes, 2) partner lihtsalt ei sobi sulle, kuid sa ei julge seda endale tunnistada..
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 19:09 |
|
|
Sry. et su vanust valesti arvutasin, aga antud kontekstis ei muuda see oluliselt midagi. Te mõlemad olete väga noored ja alles kujunevad isiksused.
Igaühel on see erinev, aga enda kogemusest võin öelda, et kui olin 20, siis arvasin et olen täiskasvanud, kui olin 23, siis arvasin, et minu isiksus
alles kujuneb välja, kui olin 26, siis julgesin arvata, et isiksuse põhoistruktuur on olemas. Praegu olen 28 (õigemini homme saan) ja olen kindel, et
suuri muutusi mu isiksuses ei tule, aga sügavus alles hakkab tekkima.
Ja kui selles kontekstis isegi oli ideaalne suhe, siis te lihtsalt olete võibolla teineteisest eemale kasvanud ja erinevates suundades arenenud. Palun
ole enda ja ka oma partneri vastu aus. Ära sunni vägisi ennast ega ka kedagi teist elama elu, mida neile antud ei ole.
Mõned kuud lahkumineku südamevalu ja elukorralduse muutusega kaasnevat segadust on kergem taluda, kui kogu elu vireleda.
pisut teema üldisemaks kommenteerimiseks ja mitte ainult antud juhul
Tihtipeale on lugeda-kuulda, kus inimesed juba keskkooli ajal on suhetes ja elavad poolenisti koos jne. Mul on kuri kahtlus, et nii noored inimesed ei
teagi veel, mis asi suhe on ja kuidas täiskasvanuna elama peaks. Kohati jääb mulje, et lihtsalt on moes "olla suhtes kellegagi".
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
VEGA
Algaja    Postitusi: 37
Registreeritud: 11.01.2004 Viimane külastus: 10.07.2006 Asukoht: Tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 19:36 |
|
|
aga mina arvan, et see on lihtsalt üks selline suhte-staadium, mis paratamatult ükskord igasse suhtesse saabub. see tuleb lihtsalt üle elada, sest te
peategi õppima üksteist mõistma ja üksteisega arvestama, kui te tahate jätkata oma kooselu. ma arvan, et kui see staadium kord läbi on siis te olete
jällegi kogemuse võrra rikkamad ja seeläbi üksteisele lähedasemad sest et mis ei tapa, teeb tugevamaks..
loodan, et minust oli ka mingi abi..
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 22:15 |
|
|
...aga minu üx noor sõbrants sai siiski aru ja lõpetas analoogse suhte ...ei ole ju vaja oma elu põletada ja ohverdada ühepoolselt
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
salliise
Friik       Postitusi: 1201
Registreeritud: 01.09.2004 Viimane külastus: 16.09.2010 Asukoht: Olemas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 12.11.2004 kell 22:28 |
|
|
Tuttav lugu. Naistel mingi hirmus vajadus teisi ringi teha. Ise ka olin selline, kuni aru sain, et asi hakkab muutuma vaid ennast muutes ja enese
soovide ja sihtide kindlaks tegemisega.
Vist hakkab asi tasapisi paika loksuma. Tekk väikseks jäi õmblesin kaks kokku . Aasta olime paksud, nüüd jälle mahume ära.
Mõtlesin, mida mina teha tahan ja hakkasin väikselt otsast peale. Ei saa nii, et üks saab kõik, mida tahab ja teine mitte. Ikka vaja läbi rääkida,
millest keegi saab loobuda ja mis kindlasti peab jääma.
Sõbranne kirjutas kevadel, et lõpetas suhte ära, sest ei jaksanud enam iga mehe lolluse pärast vabandust paluda ja imestas, et uus sõber vabandab ise,
kui midagi pahasti on välja kukkunud. Kui ikka ei klapi, siis ei tasu end ülearu piinata.
|
|
|