Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
Autor: Teema: Lasteta, elust lastega
Lola69
Võrrandi muutuja



Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002
Viimane külastus: 18.12.2019
Asukoht: Päikesetõusupool pealinna
Otsib: kirjasõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.12.2004 kell 12:54 Reply With Quote
Lasteta, elust lastega

Üks neiu katsikuliste hulgast leidis kord, et tema kunagi tulevikus, kui peaks lapse saama, küll ei kavatse lapsega koju peesitama jääda enamaks kui peale sünnitust hädapärast vajalik. Ta ei kujutaks ettegi sellist asja. Tema tahab tööd teha. Miks mees ei võiks lapsega olla?
Millegipärast ma arvan, et enamasti naiste suhtumine peale lapse sündi mõneks ajakski muutub ja töö ei ole, kellel pikema, kellel veidi lühema perioodi vältel, peamine. Otse sünnitamast tööle ei kihuta reeglina keegi. Vahel lihtsalt ei kujutata enne lapse sündi ettegi, mida elu lapsega tähendab ...

Kas Teie lasteta eluperioodi ettekujutused elust lastega vastasid tegelikkusele? Oli see omamoodi kukkumine kõrgemalt/madalamalt või sootumaks eneseleidmine ema-/isarollis?





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!

Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
berta
muutumas...



Postitusi: 743
Registreeritud: 22.11.2004
Viimane külastus: 29.10.2007
Asukoht: Tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.12.2004 kell 13:21 Reply With Quote
mina arvasin ka, et mina küll ei kavatse lapsega kaua kodus olla. olin siiski pea kaks aastat.
aga üldiselt läks mul emarolliga kohanemine küllaltki raskelt, kuna sünnitasin suhteliselt hilja ja olin enne seda harjunud ühiskondlikult aktiivset elu elama. mäletab, et alguses kui laps oli väike ja öösel nutma hakkas, siis mõtlesin läbi une, et miks omati keegi selle lapse juurde ei lähe ja miks laseb tal nutta... siis üles ärgates äkki taipasin, et mina ise olengi ju see, kes seda last peab söötma-rahustama. samuti esimest korda vankriga õue minnes- alguses oli ikka kuidagi väga võõras tunne.
aga praegu on laps kuueaastane ja paremat sõpra ja õpetajat ei oska küll soovida. ja aina armsamaks saab.






View User's Profile View All Posts By User
sinisilm
elas kord...



Postitusi: 1063
Registreeritud: 22.05.2003
Viimane külastus: 22.06.2012
Asukoht: lõunas ikka lõunas
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.12.2004 kell 13:44 Reply With Quote
Olin sisuliselt kuu või natuke rohkem. No ma ei kujuta ette,et lausa aasta oleks. Vaat pole seda tüüpi inimene. Aga mine sa tea-äkki kunagi vanaemana istun kodus ja naudin.





Sellele ei olegi vastust.Ei ole kunagi olnudki.Sellele ei saa kunagi vastust olemagi.See ongi vastus. G.S.

View User's Profile View All Posts By User
jll
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 927
Registreeritud: 26.12.2003
Viimane külastus: 6.06.2011
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.12.2004 kell 14:12 Reply With Quote
Ma ei osanud lootagi, et teise lapse sünd virutab mind nn. TEISE EESTISSE(kui seda saab võrdluseks tuua, sest ma pole ka mingi rikkur). Nüüd 3 aastat hiljem olen sellest august välja roninud ja ma ei soovita seda kogemust kellelegi. Ilusad lilled ja liblikad on müüt tegelikkus on ränkraske. Mul pole rahakott nii tühi veel kunagi olnud, kui ta oli seda teise lapse sünni järel.
View User's Profile View All Posts By User
Roxena
Kasutaja



Postitusi: 234
Registreeritud: 22.03.2004
Viimane külastus: 21.04.2018
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 08.12.2004 kell 13:35 Reply With Quote
Valmisolek lapse sünniks on erinev.
Võime kasvada koos lapsega on ka erinev.

Minu kogemus on, et anna lapsele kõik mida suudad esimestel eluaastatel (vähemalt kolmel-neljal kui mitte seitsmel nagu juudid väidavad) - oma jõud, aeg, hoolitsus, armastus jne - hiljem hakkab ta sind vabaks andma. Koos kasvamisega.
Tähtis on, et laps saaks selle turvatunde, et ta on oodatud ja tahetud. Et ta on vajalik. Et ta on tubli ja saab kõigega hakkama. Et teda armastatakse. Siis tast kasvab ebesekindel ja iseseisev laps.

Kui laps liiga vara satub stressi, võõrastesse suhtesse jne, tekib temas ebakindlus, mille tagajärgi sööb lapsevanem aastate pärast. Kooliraskused, suhtlemisprobleemid, hull puberteet, varased seksuaalsuhted ja soovimatud rasedused jne. (Statistika kohaselt, mida jahedamad on suhted vanemate ja laste vahel, seda kiiremini jõuavad noored voodisuheteni kust kindlust otsivad).

Ehk siis mustas plaanis - kui vanem ei saa pühenduda paarikümneaastasena mõned aastad eelkõige lastele, jandab ta kogu lapse põhikooliaja probleemidega ja siis on ootamatult kolmekümneviiesena vanavanem pealegi.
Minumeelest jäi seda aega peale laste suuremaks kasvamist tööd rabada küll ja küll veel üle. Liigagi :-)

View User's Profile View All Posts By User


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0085831 sekundit