Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2  >>
Autor: Teema: Kõrgharidus
Ray
Friik



Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002
Viimane külastus: 5.05.2013
Asukoht: Eesti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 24.01.2005 kell 18:13 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: dyspeptic
Akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus? Kumba eelistate? Jätame siinkohal selle arvestamata, et teatud erialde puhul on akadeemiline kõrgharidus vältimatu.


Kama kaks.

Mis vajaliku annab, see sobib.

View User's Profile View All Posts By User
dyspeptic
Algaja



Postitusi: 44
Registreeritud: 19.06.2004
Viimane külastus: 27.10.2005
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 24.01.2005 kell 19:27 Reply With Quote
Tegelikult õppeajas erinevust ei ole. Põhiõppe aeg on nüüd kõikides kõrgkoolides, mõned üksikud erialad välja arvatud, kolm aastat. Sellele järgneb kaheaastane magistriõpe. Varem oli rakendusliku kõrghariduse diplom aste allpool kui akadeemilise ülikooli antav bakalaureuse kraad. Selleks, et bakalaureusekraadi saada, pidid rakenduskõrgkooli lõpetanud veel aastase lisakursuse läbima ja alles siis said jätkata õpinguid magistriõppes.
Nüüd saavad otse magistriõppes jätkata õpinguid kõik olenemata sellest, kas nad on lõpetanud rakendusliku või akadeemilise kõrgkooli.

On tõesti aeg aru saada, et maailm on muutunud. Probleem ei ole selles, kas nimetada koole tehnikumideks või kõrgkoolideks &#8211; arenenud maailmas on lepitud kokku, et igasugune keskharidusel baseeruv vähemalt kolmeaastane haridus on kõrgharidus &#8211;, vaid avalik-õiguslikel ülikoolidel tekkinud ohutundes. Ilmselt on rakenduskõrgkoolid neile tõsiselt võetavad konkurendid.
Rakenduskõrgkoolid oskavad vahendeid ratsionaalselt kasutada, nende lõpetanud on tööturul edukad. Rakenduskõrgkoolide efektiivsus on kaks korda kõrgem kui avalik-õiguslikel ülikoolidel, ja mitte medalistide arvel. Seevastu avalik-õiguslikud ülikoolid on tasulisse õppesse vastu võtnud riiklikust koolitustellimusest kaks korda enam üliõpilasi, mis ei saa kuidagi tagada kõrget akadeemilist kvaliteeti kõigile vastuvõetutele. Puht ärilistel kaalutlustel kasutatakse ära elanikkonna akadeemilise kõrghariduse orientatsiooni. Üha kasvava inimressursi defitsiidi tingimustes ei tõstatata küsimust kvaliteedist ja vastutusest pettuda võivate üliõpilaste ees.
Kuigi haridusminister kutsus 1. septembril üles tegelema haridussüsteemi arenguga, ei suuda me loobuda võitlusest üliõpilaste pärast. Ei saa suhtuda rahulikult kellegi käibele lastud ja prof Jaak Aaviksoo võimendatud väljendite &#8220;akadeemiline insener&#8221; ja &#8220;rakendusinsener&#8221; kasutamisse. Ilmselt soovitakse alandada kõrgharidusturul tegutsevaid konkurente. Kõrgharidusruum nii meil kui mujal koosneb ülikooli- ja rakenduskõrgharidussektorist. Ma ei väsi kordamast, et ülikooli tehnikateaduste doktor või magister, samuti rakenduskõrgkooli lõpetanu ei saa Eesti ega ka EL-i seaduste järgi automaatselt insenerikutset. Selleks on vaja ka töökogemust. Insenerikutse omistab kutseliit, välistades suletud süsteemis kvaliteediga vabalt ümberkäimise. Selles põhimõttes peitub sügav demokraatia alge ning kindel teadmine, et inseneerias võivad tegutseda ainult kogemustega vastutusvõimelised inimesed. Seega &#8211; insener on insener, sõltumata sellest kas ta õppis akadeemilise või rakendusliku õppekava alusel.





küsija suu pihta ei lööda...

View User's Profile View All Posts By User
habe
mõttetu mölaööbik



Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004
Viimane külastus: 11.11.2020
Asukoht: Harjumaa
Otsib: meelelahutust
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2005 kell 12:20 Reply With Quote
päris ikka ei jäänud... Sisekaitseakadeemia läks juba mõni aeg tagasi 3 peale, teistest ei tea.





Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)

View User's Profile View All Posts By User
laur
Kasutaja



Postitusi: 146
Registreeritud: 18.11.2004
Viimane külastus: 28.06.2013
Asukoht: tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2005 kell 19:05 Reply With Quote
Kuna jutt käib vaid paberitest siis,mõni kasulikum mõni mitte,ei viitsi koguaeg kasu peale mõelda.Ise tuleb mõelda ja muude asjade kui kasu peale,võid koolist mõne aasta ka käimata jätta.





Kõik mis hetkel oluline,on tegelikult mäng.

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
Ray
Friik



Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002
Viimane külastus: 5.05.2013
Asukoht: Eesti
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2005 kell 19:41 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: dyspeptic
Ma ei väsi kordamast, et ülikooli tehnikateaduste doktor või magister, samuti rakenduskõrgkooli lõpetanu ei saa Eesti ega ka EL-i seaduste järgi automaatselt insenerikutset. Selleks on vaja ka töökogemust. Insenerikutse omistab kutseliit, välistades suletud süsteemis kvaliteediga vabalt ümberkäimise. Selles põhimõttes peitub sügav demokraatia alge ning kindel teadmine, et inseneerias võivad tegutseda ainult kogemustega vastutusvõimelised inimesed.


Igasugused kutseliidud on tihtipeale ühed tõusikegomaniakkide taimelavad, kes ennast etteotsa pugenuna siis kaudselt või otseselt vahel selekteerivad, kes midagi saab, kes mitte.

Peale inseneride on muidugi ka veel päris suur hulk spetsialiteete.

Tegelikult reaalsuses ei saa paljudel juhtudel siiski kutseliidud dikteerida oma tingimusi ja norme. (Kui pole tegemist eriti range suunaga).

View User's Profile View All Posts By User
liblikas
Algaja



Postitusi: 67
Registreeritud: 25.11.2004
Viimane külastus: 9.11.2007
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2005 kell 19:47 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: vanadill
Lohutage ennast sellega(või rõõmustage), et rakenduslik kõrgharidus on mingi poliitiku eos surnud vaimuvälgatus. See pole kõrgharidus.Paraku annab ikkagi rahvusvaheliselt aktsepteeritavat kõrgharidust Eestis ainult Tartu Ülikool.Mitte mingil juhul ei tee seda mingi Türi põllumaJanduslik kõrgkool!!

TJ


kuidas sa saad väita, et rakenduslik kõrgharidus ei ole kõrgharidus? Rakenduslik tähendab seda, et eriala omandamise käigus keskendutakse rohkem praktikale ja need, kes soovivad peale kõrgkooli esimese astme lõpetamist tööle asuda saavad seda lihtsamini teha, kui puht teoreetilise haridusega inimested. Ja magistrisse pääsevad mõlemad muide samade tingimustega.
Ja teadmiseks, et ka TÜ annab rakenduslikku kõrgharidust!





Ärge tundke muret selle üle, mis teised inimesed teist arvavad. Nad on liiga hõivatud murest selle üle, mida teie neist arvate.

View User's Profile View All Posts By User
Bernstein
Vajate 3 postitust



Postitusi: 28
Registreeritud: 16.01.2005
Viimane külastus: 3.12.2007
Asukoht: Tallinn
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2005 kell 22:54 Reply With Quote
Hetke seisuga ei huvitu kooli minekust ja kõrghariduse omandamisest aga ei me ette tea, mis muutused võivad elus tulla ja koolitee jalge alla tuleb võtta!





-

View User's Profile View All Posts By User
maritv
ikkagi inimene!



Naine
Postitusi: 1491
Registreeritud: 04.01.2004
Viimane külastus: 18.06.2012
Asukoht: kuskil rentsli ja tähtede vahel
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 25.01.2005 kell 23:05 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:
Algne postitaja: dyspeptic
Akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus? Kumba eelistate? Jätame siinkohal selle arvestamata, et teatud erialde puhul on akadeemiline kõrgharidus vältimatu.


Kama kaks.

Mis vajaliku annab, see sobib.


Just minu mõte





olõ-i tan tetä midä
elo iks lätt ummasuudu
eskina mul kõvva vidä
et om minnu ilma luudu
- Contra

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0120790 sekundit