Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.01.2005 kell 18:13 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: dyspeptic
Akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus? Kumba eelistate? Jätame siinkohal selle arvestamata, et teatud erialde puhul on akadeemiline kõrgharidus
vältimatu.
Kama kaks.
Mis vajaliku annab, see sobib. 
|
|
|
dyspeptic
Algaja    Postitusi: 44
Registreeritud: 19.06.2004 Viimane külastus: 27.10.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.01.2005 kell 19:27 |
|
|
Tegelikult õppeajas erinevust ei ole. Põhiõppe aeg on nüüd kõikides kõrgkoolides, mõned üksikud erialad välja arvatud, kolm aastat. Sellele järgneb
kaheaastane magistriõpe. Varem oli rakendusliku kõrghariduse diplom aste allpool kui akadeemilise ülikooli antav bakalaureuse kraad. Selleks, et
bakalaureusekraadi saada, pidid rakenduskõrgkooli lõpetanud veel aastase lisakursuse läbima ja alles siis said jätkata õpinguid magistriõppes.
Nüüd saavad otse magistriõppes jätkata õpinguid kõik olenemata sellest, kas nad on lõpetanud rakendusliku või akadeemilise kõrgkooli.
On tõesti aeg aru saada, et maailm on muutunud. Probleem ei ole selles, kas nimetada koole tehnikumideks või kõrgkoolideks – arenenud
maailmas on lepitud kokku, et igasugune keskharidusel baseeruv vähemalt kolmeaastane haridus on kõrgharidus –, vaid avalik-õiguslikel
ülikoolidel tekkinud ohutundes. Ilmselt on rakenduskõrgkoolid neile tõsiselt võetavad konkurendid.
Rakenduskõrgkoolid oskavad vahendeid ratsionaalselt kasutada, nende lõpetanud on tööturul edukad. Rakenduskõrgkoolide efektiivsus on kaks korda kõrgem
kui avalik-õiguslikel ülikoolidel, ja mitte medalistide arvel. Seevastu avalik-õiguslikud ülikoolid on tasulisse õppesse vastu võtnud riiklikust
koolitustellimusest kaks korda enam üliõpilasi, mis ei saa kuidagi tagada kõrget akadeemilist kvaliteeti kõigile vastuvõetutele. Puht ärilistel
kaalutlustel kasutatakse ära elanikkonna akadeemilise kõrghariduse orientatsiooni. Üha kasvava inimressursi defitsiidi tingimustes ei tõstatata
küsimust kvaliteedist ja vastutusest pettuda võivate üliõpilaste ees.
Kuigi haridusminister kutsus 1. septembril üles tegelema haridussüsteemi arenguga, ei suuda me loobuda võitlusest üliõpilaste pärast. Ei saa suhtuda
rahulikult kellegi käibele lastud ja prof Jaak Aaviksoo võimendatud väljendite “akadeemiline insener” ja
“rakendusinsener” kasutamisse. Ilmselt soovitakse alandada kõrgharidusturul tegutsevaid konkurente. Kõrgharidusruum nii meil kui
mujal koosneb ülikooli- ja rakenduskõrgharidussektorist. Ma ei väsi kordamast, et ülikooli tehnikateaduste doktor või magister, samuti
rakenduskõrgkooli lõpetanu ei saa Eesti ega ka EL-i seaduste järgi automaatselt insenerikutset. Selleks on vaja ka töökogemust. Insenerikutse omistab
kutseliit, välistades suletud süsteemis kvaliteediga vabalt ümberkäimise. Selles põhimõttes peitub sügav demokraatia alge ning kindel teadmine, et
inseneerias võivad tegutseda ainult kogemustega vastutusvõimelised inimesed. Seega – insener on insener, sõltumata sellest kas ta õppis
akadeemilise või rakendusliku õppekava alusel.
küsija suu pihta ei lööda...
|
|
|
habe
mõttetu mölaööbik      Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004 Viimane külastus: 11.11.2020 Asukoht: Harjumaa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.01.2005 kell 12:20 |
|
|
päris ikka ei jäänud... Sisekaitseakadeemia läks juba mõni aeg tagasi 3 peale, teistest ei tea.
Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)
|
|
|
laur
Kasutaja     Postitusi: 146
Registreeritud: 18.11.2004 Viimane külastus: 28.06.2013 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.01.2005 kell 19:05 |
|
|
Kuna jutt käib vaid paberitest siis,mõni kasulikum mõni mitte,ei viitsi koguaeg kasu peale mõelda.Ise tuleb mõelda ja muude asjade kui kasu peale,võid
koolist mõne aasta ka käimata jätta.
Kõik mis hetkel oluline,on tegelikult mäng.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.01.2005 kell 19:41 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: dyspeptic
Ma ei väsi kordamast, et ülikooli tehnikateaduste doktor või magister, samuti rakenduskõrgkooli lõpetanu ei saa Eesti ega ka EL-i seaduste järgi
automaatselt insenerikutset. Selleks on vaja ka töökogemust. Insenerikutse omistab kutseliit, välistades suletud süsteemis kvaliteediga vabalt
ümberkäimise. Selles põhimõttes peitub sügav demokraatia alge ning kindel teadmine, et inseneerias võivad tegutseda ainult kogemustega
vastutusvõimelised inimesed.
Igasugused kutseliidud on tihtipeale ühed tõusikegomaniakkide taimelavad, kes ennast etteotsa pugenuna siis kaudselt või otseselt vahel selekteerivad,
kes midagi saab, kes mitte.
Peale inseneride on muidugi ka veel päris suur hulk spetsialiteete.
Tegelikult reaalsuses ei saa paljudel juhtudel siiski kutseliidud dikteerida oma tingimusi ja norme. (Kui pole tegemist eriti range suunaga).
|
|
|
liblikas
Algaja    Postitusi: 67
Registreeritud: 25.11.2004 Viimane külastus: 9.11.2007 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.01.2005 kell 19:47 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: vanadill
Lohutage ennast sellega(või rõõmustage), et rakenduslik kõrgharidus on mingi poliitiku eos surnud vaimuvälgatus. See pole kõrgharidus.Paraku annab
ikkagi rahvusvaheliselt aktsepteeritavat kõrgharidust Eestis ainult Tartu Ülikool.Mitte mingil juhul ei tee seda mingi Türi põllumaJanduslik
kõrgkool!!
TJ
kuidas sa saad väita, et rakenduslik kõrgharidus ei ole kõrgharidus? Rakenduslik tähendab seda, et eriala omandamise käigus keskendutakse rohkem
praktikale ja need, kes soovivad peale kõrgkooli esimese astme lõpetamist tööle asuda saavad seda lihtsamini teha, kui puht teoreetilise haridusega
inimested. Ja magistrisse pääsevad mõlemad muide samade tingimustega.
Ja teadmiseks, et ka TÜ annab rakenduslikku kõrgharidust!
Ärge tundke muret selle üle, mis teised inimesed teist arvavad. Nad on liiga hõivatud murest selle üle, mida teie neist arvate.
|
|
|
Bernstein
Vajate 3 postitust   Postitusi: 28
Registreeritud: 16.01.2005 Viimane külastus: 3.12.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.01.2005 kell 22:54 |
|
|
Hetke seisuga ei huvitu kooli minekust ja kõrghariduse omandamisest aga ei me ette tea, mis muutused võivad elus tulla ja koolitee jalge alla tuleb
võtta!
-
|
|
|
maritv
ikkagi inimene!       Naine Postitusi: 1491
Registreeritud: 04.01.2004 Viimane külastus: 18.06.2012 Asukoht: kuskil rentsli ja tähtede vahel Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.01.2005 kell 23:05 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Ray
Tsitaat: Algne postitaja: dyspeptic
Akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus? Kumba eelistate? Jätame siinkohal selle arvestamata, et teatud erialde puhul on akadeemiline kõrgharidus
vältimatu.
Kama kaks.
Mis vajaliku annab, see sobib.
Just minu mõte
olõ-i tan tetä midä
elo iks lätt ummasuudu
eskina mul kõvva vidä
et om minnu ilma luudu
- Contra
|
|
|