Kodutud.com  
Alla
   

Trükisõbralik versioon
Telli e-mailile | Lisa lemmikutesse
<<  1    2    3    4    5  >>
Autor: Teema: Tõeline sõprus!
unistaja
*.: rahulolev :.*



Naine
Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003
Viimane külastus: 14.02.2021
Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 21.04.2005 kell 22:10 Reply With Quote
Vot see juba teine teema. Sina tahtsid teada, mis on tõeline sõprus!

Aga sellised "sõbrad", kes ainult siis olemas on, kui neil vaja midagi on, neid ma ei nimetakski sõpradeks. Siin tulebki ju välja see, et sõprus peab olema mõlemapoolne, et mõlemad peavad vaeva nägema. Ma arvan, et sõprus on mõlemapoolne sümpaatia ja kui seda ühelt poolt ei ole, siis on asi sõprusest kaugel.





Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!

View User's Profile View All Posts By User
Kirke
Kasutaja



Naine
Postitusi: 202
Registreeritud: 09.12.2004
Viimane külastus: 18.02.2020
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.04.2005 kell 07:56 Reply With Quote
ma parem ei järelda midagi...sest muidu tuleb välja,et mul polegi sõpru:S
View User's Profile View All Posts By User
Kirke
Kasutaja



Naine
Postitusi: 202
Registreeritud: 09.12.2004
Viimane külastus: 18.02.2020
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.04.2005 kell 08:02 Reply With Quote
to unistaja: Vot see juba teine teema. Sina tahtsid teada, mis on tõeline sõprus!

Mis ta nüüd teine teema on...liht üritasina aru saada kas tõelise sõpruse juurde käivad ka ühepoolsed üritused...et ehk ma ise liht loodan või arvan et sõprus peaks olema alati mõlemapoolne...ah kuram naiivne olen...ju siis ikke ei ole mul sõpru...või vajan mina sõpru rohkem kui nemad mind....

View User's Profile View All Posts By User
Andrew
Siin ja praegu



Postitusi: 5182
Registreeritud: 17.05.2004
Viimane külastus: 4.04.2020
Asukoht: Tartu piirkond
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.04.2005 kell 17:19 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Kirke
Aga kui see vaevanägeja olen ainult mina? Mina kutsun välja mina kutsun külla mina helistan...ja kui kutsete peale reageeringud on aind mul pole aega...mul pole raha...tule ise...siis tekib tõrge...ja see panebki mind mõtlema...kes on sõbrad? Kas sõbrad peavad aind siis olemas olema kui on hädasti abi vaja või keegi on surmasuus,et siis tehakse sõit külla või helistatakse?

Ei usu,Kirke, et see päris nii on.





Naisi peab jumaldama või tuleb nad maha jätta. Vahepealset võimalust ei ole.
Remarque

View User's Profile View All Posts By User
unistaja
*.: rahulolev :.*



Naine
Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003
Viimane külastus: 14.02.2021
Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 22.04.2005 kell 20:21 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Kirke
to unistaja: Vot see juba teine teema. Sina tahtsid teada, mis on tõeline sõprus!

Mis ta nüüd teine teema on...liht üritasina aru saada kas tõelise sõpruse juurde käivad ka ühepoolsed üritused...et ehk ma ise liht loodan või arvan et sõprus peaks olema alati mõlemapoolne...ah kuram naiivne olen...ju siis ikke ei ole mul sõpru...või vajan mina sõpru rohkem kui nemad mind....


No iseendaga on võimalik ka sõber olla, aga minu meelest ikka sõpruse juurde käivad üritused, mida tehakse koos. Sinu lootused on põhjendatud. Ühepoolne sõprus, hmm, ma ei tahaks kohe kuidagi seda tõelise sõpruse alla panna. Usun, et sa vast ka mitte.





Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!

View User's Profile View All Posts By User
Kirke
Kasutaja



Naine
Postitusi: 202
Registreeritud: 09.12.2004
Viimane külastus: 18.02.2020
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 23.04.2005 kell 21:38 Reply With Quote
nii ma täna tipsutanud natuke seega...ütleme...nii...et ahh...
View User's Profile View All Posts By User
susanna
Susanna-I'm crazy loving you



Postitusi: 6083
Registreeritud: 02.02.2004
Viimane külastus: 29.01.2021
Asukoht: Neverland ;)
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 24.04.2005 kell 09:43 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Kirke
nii ma täna tipsutanud natuke seega...ütleme...nii...et ahh...


kirke, eks selliseid musti auke ole kõigil olnud, et tunned, justkui polegi sõpru
aga reeglina läheb selline meeleolu üle ja leiad, et oled nii mõnelegi vajalik just sõbrana
mul pole palju selliseid, keda tõesti sõbraks saan pidada, nagu lola ütles, et kõik kohvisõbrad pole seda, mida ise ootaksid
mees on mu tõeline sõber, imelik kui ta poleks seda, sest siis ei oleks ka kooselu ega abielu
on veel paar sellist inimest, kellele tõesti saan helistada siis kui lagi liiga madalaks muutub ja täitsa koos oled omadega
parimat kirke sulle, pole vaja pead murda selle üle, et kas ja miks
ära ise püüa nii palju enda peale võtta, usu sõbrad tunnevad ise tee su juurde ja sina nende juurde
vahel läheb vaid aega selleks





Karda inimest, kellel on üksainus raamat./ Bertrand Russel

http://www.youtube.com/watch?v=9hMrY8jysdg&NR=1

View User's Profile View All Posts By User
ilmutis
Algaja



Naine
Postitusi: 16
Registreeritud: 06.05.2005
Viimane külastus: 22.05.2005
Asukoht: Allpool igasugust mõistuse piiri.
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.05.2005 kell 13:16 Reply With Quote
Sõpra ei otsita, sõpra leitakse.
View User's Profile View All Posts By User
kata
Kasutaja



Postitusi: 149
Registreeritud: 01.07.2004
Viimane külastus: 5.05.2009
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 07.05.2005 kell 21:01 Reply With Quote
ma olen ka viimasel ajal pikalt mõtelnud, et kes mu sõbrad on ja kas neid on...
ei tunne sõpru ära... ju neid polegi siis või on? keda ma petan... keegi pole mu sõber, isegi õde ei saa usaldada, a muidugi ainult siis kui tal minu asju vaja on. sõpra peab saama usaldada, kuidas, kui ma kuulen kuidas kõik kõiki taga räägivad jne.
ma ei saa enam mitte milestki aru...

View User's Profile View All Posts By User
sissy84
Umbusklik



Naine
Postitusi: 3817
Registreeritud: 11.08.2003
Viimane külastus: 30.07.2020
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.05.2005 kell 10:39 Reply With Quote
kui aus olla,siis see on loomulik kui sulle öeldaxe,et aega ple...inimesed käivad tööl...ja majapidamine vajab ka oma hoolt ja kui veel pere on, siis aeg vaba aeg kaob nii kiiresti,et jube...
ka mina näen oma parimat sõbrantsi umbes korra kaks kuus..see loomulik..meil on erinev töögraafik ja elu...sa ei saagi oodata,et sõber jätab oma tegemised kus see ja teine ja tormab sinu juurde kohvijooma...kui mul häda käes on siis tean kellele helistada ja kelle uxe taha minna ja tema teab seda sama hästi...aga jah kui pole aega isegi oma sugulaste jaox siis ma ei imesta yldse,et sõprade jaox samuti pole...enamus ajast ikka kuulub oma mehe ja vanemate peale...pealegi ka vanemad saavad olla sõbrad.

sõprus ei ole see,et sa annad ja ei saa midagi...peab olema systeem: käsi peseb kätt! ei ole nii,et yx rabeleb ja teisel on kama kui teine pole huvitatud mitte kordagi sinu ettepanekutest ju ta siis tõesti pole sõber..sõber leiab aega ikka vähemalt korra kuus.
ego on sul suur...minuga peavad inimesed kohvijooma tulema ja tegelema...see,et sul aega on ei tähenda ju veel seda,et teistel on...on lihtsalt nii,et elatakse ka oma elu..lahe on ka see kui on lihtsalt tuttavaid ja joomakaaslasi kellega pidu panna...sõber ei pea olema alati kättesaadav...ka minul ei ole alati aega...plaanidest teatataxe ette ja kysitaxe millal teisel inimesel aega on.
oeh see on minu seisukoht sõprusest.

View User's Profile View All Posts By User
Kirke
Kasutaja



Naine
Postitusi: 202
Registreeritud: 09.12.2004
Viimane külastus: 18.02.2020
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.05.2005 kell 12:34 Reply With Quote
Kõik mu sõbrad on vabad ja vallalised inimesed Üritasin selle kohe selgeks teha ju Mina olen see kellel on laps ja kellel pole võimalusi...aga samas kui mind vajatakse siis lihtsalt leian need võimalused Minul on suur ego...no ma ei tea...väikese egoga ei lööks me keegi elus läbigi...aga ma suudan kenasti kontrollida oma ego puhevile ajamist Ja see mida ma sõpruse puhul silmas pidasin sellest isegi sai nüüd sõbrannaga räägitud... Ja tegelikult ei ole absoluutselt asi selles, et sõpradel on erinev töögraafik või ei...nu kord kaks kuus on ju täitsa normaalne mina nägin oma sõpru kord aastas ja see tekitaski segadust,et tegelikult ei olnud asi teps mitte aja leidmises vaid tahtes ja viitsimises
Ja anname mu egole andeks....mul on tegelikult suur süda...sest muidu ei oleks ma see kes olen Ego suurust saab küll kahjuks aind see näidata kui oled minuga silmast silma saanud rääkida Kui suutsin endast Egomanjaki pildi manada siis noh...las ta jääda
JA mis puutub asi sugulastesse...no sõbrad on mulle iga kell olulisemad kui tädid-onud nemad on mu sugulased nemad pole mu hinge peegel ja usaldusisikud Minu pere on minu vanemad ja mu vend ja mu laps nii et...see meil ka kõigil erinev mis meile tähtis Aga olgu päev on ilusLähme päiksekiiri püüdma





Vaatan ja imestan Aga tegelikult ei üllata mind enam miski

View User's Profile View All Posts By User
salliise
Friik



Postitusi: 1201
Registreeritud: 01.09.2004
Viimane külastus: 16.09.2010
Asukoht: Olemas
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.05.2005 kell 10:08 Reply With Quote
On igasugu sõpru, nagu igasugu inimesi. Mõni tahab ainult saada, teine ainult anda.
Kui suudad ise kellelegi sõbraks olla leidub kindlasti keegi, kes on sinu sõber. Kena, kui samas isikus kohtuvad.
Sõprussuhted võivad jahtuda ja taas soeneda nagu kõik muud. Sõpru võib samahästi, kui maast leida. Korjasin oma parima sõbranne maantee äärest auto peale. Laste väikesed olles tekkis palju tuttavaid ja mõned sõbrad nende nö liivakastikaaslaste vanemate hulgast.
Sõpru on kujunenud mehe sõprade ja sõbrannade seast, mehe töökaaslaste hulgast, oma töökohal on samas vaid kolleegid.
Millised neist paljudest need kõige tõelisemad on, eks seda näitab aeg.
Kui sul on vaid vallalised ja lastetud sõbrad, siis võiksid vaadata ringi ka omasuguste ehk lapsevanemate seltskonnas. On ju igasugu beebikoole ja laste mänguväljakuid, kus endasuguseid kohata ja tutvusi luua ja muljeid vahetada. Kunagi suht-koht samas seisus olnud, et pole nagu kellegagi suhelda. Teistel titemammadel on aega vahel kohvel käia ja hea meel kedagi enda juurde teed jooma kutsuda. Lastelgi kena enesesarnaseid kohata





Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka peab saama.

View User's Profile View All Posts By User
Lola69
Võrrandi muutuja



Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002
Viimane külastus: 18.12.2019
Asukoht: Päikesetõusupool pealinna
Otsib: kirjasõpra
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.05.2005 kell 19:05 Reply With Quote
Tänapäeval on enamuse suurim sõbaer .. KIIRE. Tema on ainumas, kelle tahtmine-nõudmine alati loeb. Kõik muud tegelased saab tahaplaanile lükata.

Jah, Titemammana on vahel suur tahtmine lihtsalt kohvitassi tõsta ja juttu veeretada ... Aja ikka leiab. Aga need, kellega seda koos teha, alati ei leia. Kuigi kui end neile nö treppi poetada, küll siis leiavad nemadki. Ja nii olengi ma hakanud selleks, kes ei oota, et teised tulevad, vaid asub reeglina ise teele. Tallinn või Tartu .. vahet ei ole. Võimalusi on peaaegu alati kui on tahtmist. Tõeline sõprus on ju tingimusteta.





PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!

Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!

View User's Profile Visit User's Homepage View All Posts By User
koduigatsus
Algaja



Naine
Postitusi: 14
Registreeritud: 12.05.2005
Viimane külastus: 16.05.2005
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 12.05.2005 kell 11:29 Reply With Quote
tõelised sõbrad saadavad sind läbi terve elu...tuttavaid võib ju palju olla aga sõpru on tavaliselt..mõned.peaasi et oskadneil vahet teha..Mulle piisab näiteks kui ma tean et sõber on mu jaoks olemas kasvõi lihtsalt selleks et mind ära kuulata.....sellest piisab ma ei oota et ta mu muretvõi pobleemi lahendaks.ma arvan tal endalgi muresid mida lahendada..ja õnneks mul on selline üks sõber keda ma tunnen juba lapsepõlvest saati
View User's Profile View All Posts By User
Dinxu
Külas.



Naine
Postitusi: 1160
Registreeritud: 26.02.2004
Viimane külastus: 9.07.2009
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 31.05.2005 kell 15:12 Reply With Quote
Keeruline see üldiselt. Mul on mitu aastat olnud nö "oma kamp", kellega koguaeg koos olen ja kui mure on siis ikka üritatakse aidata ning vastupidi. Ikka sai koos oldud, nüüd aga on armastus selle ära rikkunud. Meie grupi "rigoletto" on armunud ja pöörab kogu tähelepanu temale, aga just "rigoletto" oli see kes meid koos hoidis. Kas siin on tegemist tõelise sõprusega, mis lihtsalt kaob armastuse alla... või midagi muud...?
Kas üldse sõprus on olemas...? Või on kõik üks suur puhas egoism, mis mängitakse välja nii hästi, et lõpuks usutaksegi sõprusse?





People have the right to be stupid. Some people abuse that privilege.

View User's Profile View All Posts By User
Marla
Friik



Naine
Postitusi: 1828
Registreeritud: 04.11.2002
Viimane külastus: 23.06.2013
Asukoht: Tallinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 31.05.2005 kell 23:51 Reply With Quote
Aga mu parim sõber ever on minu isa.
Üldse pole probleemi, et kas usaldatav või mitte!






View User's Profile View All Posts By User
sweet
Kasutaja



Postitusi: 167
Registreeritud: 12.06.2005
Viimane külastus: 20.06.2006
Asukoht: kaugel sinust :D
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 26.08.2005 kell 20:34 Reply With Quote
Tõelised sõpru polegi palju.
Jah, ma arvan küll, et on sõprus ilma vastu sõpruseta.
Olen selline inimene, kellele meeldib, kui sõbrad vahest meelde tuletavad, et olen neile kallis
Sõpru on mul palju, armastan neid kõiki....kuid neid tõeliseid on vähe...
Ei suudaks ilma oma tõeliseta elada...





Keegi ei taha, et sa oleksid tegelikult hea, kõik tahavad, et sa oleksid ainult neile meelepärane....

View User's Profile View All Posts By User
unistaja
*.: rahulolev :.*



Naine
Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003
Viimane külastus: 14.02.2021
Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 10.09.2005 kell 23:14 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: Kirke
Kui suutsin endast Egomanjaki pildi manada siis noh...las ta jääda



Ei usu, et sind nüüd egomaniakiks peetakse, sest igaüks tahab ju tunda, et ta on eriline. Sõprus on selle kõige parem näitaja.





Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!

View User's Profile View All Posts By User
roswell23
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 627
Registreeritud: 29.08.2005
Viimane külastus: 3.08.2007
Asukoht: Harjumaa
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.09.2005 kell 20:44 Reply With Quote
ja mida teha siis, kui oled avastanud, et su parim sõbranna on sind reetnud/sulle noa selga löönud? arvasin alati, et saan teda usaldada, jne., tema aga reetis mind ja kui hästi järele mõelda siis mitu korda, aga enne ma kahtlesin selles. nüüd aga tean kindlapeale. ja loomulikult ei võta ta ühtegi pattu omaks .
kas enam ei saa siis isegi sõpru usaldada ? kuidas siis ikkagi eristada TÕELISI sõpru nn. "tõelistest sõpradest" enne kui haiget saad?

View User's Profile View All Posts By User
Imre
:



Postitusi: 2315
Registreeritud: 30.12.2004
Viimane külastus: 12.01.2020
Asukoht: Päälinn
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 11.09.2005 kell 21:08 Reply With Quote
Aja jooksul olen inimesi usaldanud usaldanud ehk liigagi palju.
Räägid midagi ja see jutt jõuab hoopis mitmenda inimese kaudu sulle omale tagasi.
See on pannud mind kahtlema inimeste "mölapidamis" võimes.
Paraku sealt tekib aga usaldamatuse probleem nende inimeste suhtes, keda tõsiselt usaldada võid.
Tekib dilemma: usaldada või mitte usaldada.
MIllise mulje see aga jätab su lähedastele. Nendele, kes Sinust hoolivad. Igatahes mitte hea mulje.
Nad tunnetavad, et sa ei usalda neid ja seetõttu inimesed eemalduvad sinust.
Kuskilt aga tuleks siiski piir tõmmata.
Ei tasu liiga palju rääkida, aga ei tasu ka kõike endasse hoida.

Oma iseloomult olen ma abivalmis inimene. Aitan, siis kui saan, aga ise ei lähe abi küsima.Kui olen ise hädas, siis püüan ka ise hakkama saada.
Vaikselt lootes, et keegi märkab mu häda ja ulatab abikäe.





Minu ebaselge jutt on tingitud alkoholist või selle tugevatest jääknähtudest,mille tõttu ei saa mind milleski süüdistada.

View User's Profile View All Posts By User
unistaja
*.: rahulolev :.*



Naine
Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003
Viimane külastus: 14.02.2021
Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 12.09.2005 kell 03:01 Reply With Quote
Tsitaat:
Algne postitaja: roswell23
ja mida teha siis, kui oled avastanud, et su parim sõbranna on sind reetnud/sulle noa selga löönud? arvasin alati, et saan teda usaldada, jne., tema aga reetis mind ja kui hästi järele mõelda siis mitu korda, aga enne ma kahtlesin selles. nüüd aga tean kindlapeale. ja loomulikult ei võta ta ühtegi pattu omaks .
kas enam ei saa siis isegi sõpru usaldada ? kuidas siis ikkagi eristada TÕELISI sõpru nn. "tõelistest sõpradest" enne kui haiget saad?


Endalgi raskeid aegu olnud, tundnud, et mind on reedetud. Kuradima valus oli. Ega need haavad nii ruttu ei parane, kuid püüdma peab ja kui on võimalik, siis asjad sirgeks rääkima ning kui on lootust ja tahtmist, siis isegi proovima uuesti.

Usaldada saad sa vaid iseennast. (Nii palju olen õppinud, et rohkem kõrvetada ei saaks.)





Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!

View User's Profile View All Posts By User
roswell23
Auväärne Kasutaja



Postitusi: 627
Registreeritud: 29.08.2005
Viimane külastus: 3.08.2007
Asukoht: Harjumaa
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 12.09.2005 kell 13:30 Reply With Quote
imre-->"Oma iseloomult olen ma abivalmis inimene. Aitan, siis kui saan, aga ise ei lähe abi küsima.Kui olen ise hädas, siis püüan ka ise hakkama saada.
Vaikselt lootes, et keegi märkab mu häda ja ulatab abikäe."
ma olen ka samasugune. püüan ise hakkama saada, aga tundub, et see ei tule just kõige paremini välja, eriti viimasel ajal.

View User's Profile View All Posts By User
Andrew
Siin ja praegu



Postitusi: 5182
Registreeritud: 17.05.2004
Viimane külastus: 4.04.2020
Asukoht: Tartu piirkond
Otsib: lõbusat äraolemist
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.07.2010 kell 11:24 Reply With Quote
Sõpru ei peagi olema palju, mis ei käi heade tuttavate kohta. Kuid kui on, siis peavad nad olema päris sõbrad. Ja abikaasa ei sobi sõbraks, kuna ta on abikaasa. Kellega me siis oma naisi taga räägime kui mitte parima sõbraga?





Naisi peab jumaldama või tuleb nad maha jätta. Vahepealset võimalust ei ole.
Remarque

View User's Profile View All Posts By User
sales
filosoofiline lilleke kiivril



Mees
Postitusi: 8846
Registreeritud: 09.03.2003
Viimane külastus: 29.08.2014
Asukoht: Kesk- Eestit
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 15.07.2010 kell 23:22 Reply With Quote
Ma arvan jätkuvalt, et tõelised sõbrad nutavad mu haual, aga kõik teised on lihtsalt head teekaaslased





Minu au on minu truudus!

View User's Profile View All Posts By User
Myrk
*******



Naine
Postitusi: 6200
Registreeritud: 12.02.2007
Viimane külastus: 15.12.2020
Asukoht: Pole teada
Otsib: mitte midagi
Kasutaja ei ole foorumis
postitatud 16.07.2010 kell 09:13 Reply With Quote
Ei noh sales, kuidagi lootusetult hilja jõuaks see teadmine minuni, ja põhiline, mul poleks selle teadmisega enam mitte midagi peale hakata.





Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.

View User's Profile View All Posts By User
<<  1    2    3    4    5  >>


Jaga teistega:
| Veel

go to top
Esileht | Foorumid | Jututuba | Galerii | Ajaviide | Otsing | Tänased teemad


Kasutajatugi: info@kodutud.com - Kasutustingimused
22 päringut, mis võtsid aega 0.0210049 sekundit