Armada
Algaja    Mees Postitusi: 41
Registreeritud: 02.06.2005 Viimane külastus: 17.08.2008 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.06.2005 kell 19:46 |
|
|
Paanikas valja tulevad voimed
Olen kuulnud igast huvitavaid lugusid teemal, milleks inimene on voimeline paanika olukorras...
Esiteks tooks yhe naite endast, kui mul kunagi taheti ratast ara votta. Mulle tuli suuremat kasvu mees kallale ja ta peksis paris tugevasti ryseluse
kaigus, aga ma ei tundnud sel hetkel mitte midagi - Hiljem leidsin, et mu yks hammas oli kolmeks killuks loodud ja molema kae peal vaga vaga suur
sinikas
Siis lugesin kuskilt ajakirjast yhe vanamehe kohta, kelle maja olevat polema lainud. Ta ise oli suht vaikest kasvu ja kribu mees, aga tulekahju ajal
tassis oma kodunt oue seifi (yksi). Parast tulekahju kustutamist laks vaja 3 - 4 meest, et seda seifi paigalt liigutada.
Ja veel on olnud palju juhtumeid, kus inimene kannab kahte inimest korraga, kuigi ta ise on molemast kergem ja vaiksem.
Iseenesest on vaga huvitav moelda, kuidas inimene on suuteline sellisteks asjadeks? 
|
|
|
hestia
pilvedes       Postitusi: 1288
Registreeritud: 02.05.2004 Viimane külastus: 14.04.2017 Asukoht: Ex-tallinlane Pärnumaal Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.06.2005 kell 20:50 |
|
|
aastad tagasi läksin paanikahoos ühele inimesele kallale, surusin ta selili maha ja hakkasin kontrollimatult teda lahtise käega näkku lööma.... ajend
oli selleks antud, ent see jäägu minu teada....
ei ole ma varem ega hiljem ühegi inimhinge vastu oma kätt tõstnud ja selline materdamine ehmatas mind ennastki - loom sai välja lastud, mille
olemasolust mul aimugi polnud
kindlasti käitume ettearvamatutes olukordades eneselegi ootamatult, eriti kallite inimeste nimel, kus piltlikult öeldes läbi tule ja vee minek ei pane
silmagi pilgutama, lihtsalt tegutsed
ühe koha peal seistes uut horisonti ei avasta!
|
|
|
kurat
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 586
Registreeritud: 21.01.2004 Viimane külastus: 20.05.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.06.2005 kell 21:21 |
|
|
Ma arvan, et tugevale inimesele annab kriisisituatsioon jõudu. Paanika iseenesest tähendab kaine mõistuse kaotamist ja ei tule kunagi kasuks.
Külmaverelisust ja valu taluvust on võimalik treenida.
|
|
|
Ray
Friik      Postitusi: 5187
Registreeritud: 28.08.2002 Viimane külastus: 5.05.2013 Asukoht: Eesti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.06.2005 kell 21:44 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Armada
Ja veel on olnud palju juhtumeid, kus inimene kannab kahte inimest korraga, kuigi ta ise on molemast kergem ja vaiksem.
See on suht reaalne, kui on tegemist treenitud ja/või tugeva inimesega. Üks lähisugulanegi tassis kord kihlaveo peale olles ise ca 85 kg, ära
~250kg, seda oma 100meetrit ja trepist üle kümne astme ülesse. Poleks isegi hästi uskunud, kui mitmed tõsised inimesed poleks asja üle kinnitanud.
Treenitud ja teadvuse "tavaseisundis" suure suutlikusega inimesi on maailmas palju ja palju olnus. Kasvõi Georg Lurich jt.
Loomulikult teatavates äärmussituatsioonides võib olla nihkeid, mil reservid võivad kasutusele tulla.
Tegelikult igal inimesel on oma jõu - ja suutlikuse reserv, lihtsalt ei tule see välja - kättesaadavaks, kuna see hoiab ja aitab paremini vastu
pidada. teatud mõttes kindlasti.
|
|
|
exactly
ärapanija Postitusi: 2517
Registreeritud: 25.03.2005 Viimane külastus: 17.08.2006 Asukoht: äärmiselt linnale lähedal maal. Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.06.2005 kell 21:54 |
|
|
arvan ... et paanika mõjul võin erandkorras olla väga armas inimene !
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.06.2005 kell 04:41 |
|
|
Muud ebaloomulikku küll ei meenu kui jäiselt külm närv kriitilises olukorras ning väga kiire reaktsioon. Miskipärast on ka sellises olukorras
langetatud kärmed otsused alati need kõige ainuõigemad.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
sissy84
Umbusklik       Naine Postitusi: 3817
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 30.07.2020 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.06.2005 kell 08:16 |
|
|
räägitaxe,et kui hirm siis kiired jalad...ma olen eluaeg olnud lyhikese maa jooxja...km suudan ainult sörkida ja pooleldi kõndida...ja kui 8.aastat
tagasi mind ja mu sõbrannat talvel yx täis kutt taga ajas...siis suutsin vaevu väikesest mäest yles joosta..yleval vaatasin nyyd kõik kui saab
kätte,siis saab mina enam ei jõua...sõbrants oli 100m edasi pannud...vedas,et tyyp vaevu poolde mäkke jõudis ja vihaselt alla tagasi läx...
kusjuures yleinimlikku jõudu mul kyll polnud ja olex võinud halb päev olla kui see kutt olex kaine olnud
samas olen kuulnud kuidas jah teised muutuvad rambodex või jooxevad mega kiirelt ja pikkamaad...aga juu ma nende hulka ise ei kuulu...
vihas suudan endast suurema inimese läbi pexta kyll..kuna kui vihastan meeletult,siis kaob ka kontroll aga joosta või tõsta kedagi...eip jõua.
|
|
|
sinisilm
elas kord...       Postitusi: 1063
Registreeritud: 22.05.2003 Viimane külastus: 22.06.2012 Asukoht: lõunas ikka lõunas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.06.2005 kell 09:09 |
|
|
Tea kas jooksmisega hakkama saaks aga juhus oli paadi ümberminekul, kus ainukesena suutsin rahu säilitada, mis aga mulle endale üllatuseks tuli, kuna
üldiselt pole eriline rahulik inimene...Ja peale seda olen avastanud, et just siis oskan säilitada rahu, kui asi tõsiseks läheb...
Sellele ei olegi vastust.Ei ole kunagi olnudki.Sellele ei saa kunagi vastust olemagi.See ongi vastus. G.S.
|
|
|
Uudishimulik
Kasutaja     Postitusi: 143
Registreeritud: 18.09.2004 Viimane külastus: 3.02.2010 Asukoht: Viljandimaa Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.06.2005 kell 11:02 |
|
|
Ei tea kas päris paanikas olengi olnud,aga kui on nö. kriisiolukord,siis olen tegutsenud küll automaatselt ja alles hiljem mõelnud,et kuskohast ma
küll sellise lahenduse välja võtsin...
Uudishimu tappis kassi,tiigrist jagu ei saanud...
|
|
|
sissy84
Umbusklik       Naine Postitusi: 3817
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 30.07.2020 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.06.2005 kell 15:54 |
|
|
paanikaolukorras ma vist jooxex peaga vastu puud...ma tavaliselt ei mõtle sel hetkel mitte millegile...käisime talvel yle katuse autoga..tormasin
autost välja ja lihtsalt seisin auto kõrval...kuigi mees just enne ytles,et aita mu ux avada...päris hea mõttepausi panin maha(mingi minuti) enne kui
meelde tuli mis tegema pidin...
´ Rahulik ma ka pold ainult roppused tulid mu suust...hea,et mendile kallale ei läinud,kes meie autost pilti tegi,mis katusel seisis...
|
|
|
Armada
Algaja    Mees Postitusi: 41
Registreeritud: 02.06.2005 Viimane külastus: 17.08.2008 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.06.2005 kell 21:22 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Ray
Tsitaat: Algne postitaja: Armada
Ja veel on olnud palju juhtumeid, kus inimene kannab kahte inimest korraga, kuigi ta ise on molemast kergem ja vaiksem.
See on suht reaalne, kui on tegemist treenitud ja/või tugeva inimesega. Üks lähisugulanegi tassis kord kihlaveo peale olles ise ca 85 kg, ära
~250kg, seda oma 100meetrit ja trepist üle kümne astme ülesse. Poleks isegi hästi uskunud, kui mitmed tõsised inimesed poleks asja üle kinnitanud.
Treenitud ja teadvuse "tavaseisundis" suure suutlikusega inimesi on maailmas palju ja palju olnus. Kasvõi Georg Lurich jt.
Loomulikult teatavates äärmussituatsioonides võib olla nihkeid, mil reservid võivad kasutusele tulla.
Tegelikult igal inimesel on oma jõu - ja suutlikuse reserv, lihtsalt ei tule see välja - kättesaadavaks, kuna see hoiab ja aitab paremini vastu
pidada. teatud mõttes kindlasti.
nuujah minu jutus pidasin silmas lihtslat vaikest kribu inimest, kes ei olnud kuigi sportlik.
Seda teemat siin uuesit yle lugedes tuli meelde yks juhutm, kus sojas vist... yhe mehe poole lasti palju kuule... ja ta jalgis neid tykk aega tulemas
tema poole, nagu Matrixis. aeg nagu seiskus ja ta oleks lausa eest voinud ara tulla, aga sai pihta (jai ellu) 
|
|
|
kuriKass
kõikehõlmav pimedus      Postitusi: 1119
Registreeritud: 25.03.2003 Viimane külastus: 20.06.2016 Asukoht: igaviku lõpp Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.06.2005 kell 01:17 |
|
|
adrenealiini laks mis muud.
Born under a bad sign
With a blue moon in your eyes.
|
|
|
timmu
Kasutaja     Postitusi: 167
Registreeritud: 12.08.2004 Viimane külastus: 22.07.2006 Asukoht: kusagil Universumis Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.07.2005 kell 20:56 |
|
|
Harva tuleb küll ette, kuid pea lööb selgeks ja kohe jagad ära, mis ja kuidas. Ja riskivalmidus tõuseb hoobilt. Tajud ära, mida teha tuleb, kuni veel
on midagi teha. Õnneks on ikka olnud.
|
|
|
reheline
The Bad Thresher       Postitusi: 4502
Registreeritud: 09.03.2003 Viimane külastus: 29.03.2021 Asukoht: Kagunurk Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.07.2005 kell 21:56 |
|
|
Üks huvitav asi on tunnelnägemine, mis pidi ka loomadel põgenedes ilmnema. Nimelt, kui paanikas põgened, näed enda ees piiratud ala väga selgesti,
samas kui kõrval on kõik ähmane. Tihti saab see saatuslikuks, kuna alternatiivsed põgenemisteed jäävad märkamatuks.
Üts reheline nännu ja tõmmanu herra jalgupiten maha. Kõik pesmä. Herr õks rüüknü: "Ma olen saks!" "Ah teid om kaks!" "Ma
olen härra!" "Ah sa' kurrat är' lähät!" Sõs nakat viil õigõ pesmä.
|
|
|
traxic
Kasutaja     Postitusi: 418
Registreeritud: 04.08.2004 Viimane külastus: 10.12.2014 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.07.2005 kell 08:36 |
|
|
ise paanika hooge ei ole kogenud, küll aga kriitilisi olukordi. Sellistel puhkudel ilmneb mul vähemalt hästi kiire mõtlemine, otsuste tegemine,
tegutsemine ja hirmu kui sellist absoluutselt ei ole.. alles tagant järgi võtab mõnikord põlvist nõrgaks
.. füüsilise jõuga kriisiolukordadest probleeme ei ole, sellega ei ole ka muudes olukordades probleeme 
|
|
|
berta
muutumas...      Postitusi: 743
Registreeritud: 22.11.2004 Viimane külastus: 29.10.2007 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.07.2005 kell 09:02 |
|
|
Mitte ainult paanika ja hirm, vaid ka viha võib sundida inimest ekstreemseteks tegudeks. Mina näiteks olen suutnud viha ajel võita endast tunduvalt
suuremat ja füüsiliselt tugevamat meest suusatamises. Pärais hea meenutus tänase ilmaga.
Viha annab üldse füüslist jõudu juurde või õigemini toob varjatud võimed välja. 
|
|
|
traxic
Kasutaja     Postitusi: 418
Registreeritud: 04.08.2004 Viimane külastus: 10.12.2014 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.07.2005 kell 10:33 |
|
|
loomulikult tuleb vihaga jõudu juurde.. adrenaliin lastakse möllama .. aa.. ega organism sedasi pikalt ei jaksa.. et peale sellist järsku energia
vallandumist tuleb peale seda ka tugev puudujääk.. ehk siis väsimus.. ja siis on "hing niidiga kaelas"
|
|
|
SkeaZel
Algaja    Naine Postitusi: 51
Registreeritud: 31.03.2005 Viimane külastus: 30.04.2008 Asukoht: Tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.07.2005 kell 11:57 |
|
|
Endal ma küll erilisi võimeid pole märkand....äkki pole licalt veel väga suure paanikahoo osaliseks saanud.....
Aga meedias on olnud juttu emadest kes tõstavad/liigutavad autot et oma lapse elu päästa....
|
|
|
helikax
     Postitusi: 845
Registreeritud: 17.05.2004 Viimane külastus: 28.12.2011 Asukoht: Hetkel Lääne-Virumaa. Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.07.2005 kell 12:26 |
|
|
Pole paanikat .. pole võimeid .. ehk on ees mind ootamas miskit (ptüi, ptüi, ptüi) .. eks siis annan teada ..
Vihaku, peaasi et kardavad!
|
|
|
Epukas
Auväärne Kasutaja     Postitusi: 525
Registreeritud: 22.06.2004 Viimane külastus: 27.05.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.07.2005 kell 10:40 |
|
|
Olin 12. Kihutasin oma vanaema vana vene rattaga (mis ju suht raske ühe nääpsu plika jaoks, nagu tollal olin). Tulime ühe tuttavaga ujumast, sõitsime
võidu. Koduni oli 300 meetrit, pikk ja kiire laskumine ees. Ratas kaotas juhitavuse, lenks hakkas järjest rohkem vbama, ei suutnud jutida ja käisin x
korda üle pea. Kui üks hetk silmad avasin, lohistasin ennast kuidagi teepervele ning tirisin ratta ka - ise ümbrust ei näinudki, silme ees sahises
nagu värvitelekas. Aga ma pidin tee pealt ära tulema, sest sellel teel oli tihe liiklus, kurvi tagant autod ju mind ei märka, neil suur kiirus ka
sees. Tagantjärgi mõtlesin, et kuidas ma tulin selle peale tollel hetkel. Igal juhul, venitasin end teeserva ja silgesin silmad. Sel hetkel kihutas
just suure puukoormaga rekka mööda. Peale seda vinnasin end kuidagi rattale ning veresin allamäge. Ma ei mäleta sellest midagi. Ega seda ei tea,
kuidas väravast sisse sain ja kuhu ratta panin. Igal juhul murule ma kukkumas olin, kui tuttav mu kinni püüdis.
Shokivärinad olid u 30 tundi, katki õlg, küünarnukid, põlv ning üks jalalaba, peapõrutus kah. Praeguseks meenutavad seda sündmust armus küünarnukkidel
ja põlvel.
|
|
|
salliise
Friik       Postitusi: 1201
Registreeritud: 01.09.2004 Viimane külastus: 16.09.2010 Asukoht: Olemas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.07.2005 kell 09:28 |
|
|
Senini on sisse lülitunud nagu automaatpiloot. Robotlikult kainelt ja konkreetselt saanud olukorrad lahendatud, nagu tunnete blokk oleks täiesti
väljas. Hääl muutub monotoonseks ja võin üht ja sama juttu täiesti sama häälega seni korrata, kuni kohale hakkab jõudma. Võtan juhtimise üle, kui
keegi pole seda teinud, või ilmselgelt hädas on.
On mõned korrad ette tulnud.
Vahel ei saa pärast mitu nädalat rahulikult magada, kummitab, mis oleks võinud olla ja juhtuda. Käed-jalad värisevad ja ajan seosetut jama, kui meelde
tuleb.
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka peab saama.
|
|
|
yoana
Kasutaja     Postitusi: 115
Registreeritud: 31.03.2005 Viimane külastus: 26.09.2005 Asukoht: tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.07.2005 kell 13:17 |
|
|
Meis kõigis on peidetud jõuvarud, mis on reservis, kasutamiseks vaid äärmiselt kriitilistes olukordades.
Kord kui merel jeti pealt kukkusin ja mootor välja suri, (kallas kaugel- ja seal tuttavad, kes olemist nautisid, puudus ka randmepael) kogesin
meeletut jõudu endas , pole kõva ujuja, ent siis olin-meeletu jõuvaru, kust see tuli?! laine viis seda masinat aga eemale ja eemale
Ka meie ajule on antud tagavarad, kui muidu olen vahel tuulepea, siis hetk, kui tuli päästa kõige lähedasem inimene töötas pea nagu
kasutusjuhend.........teadsin täpselt mida ma võin ja mida mitte.
Arvan ka , et iga kriisihetkest peame me midagi õppima, kogu loo enda jaoks laiali laotama . Midagi ei juhtu siin ilmas lihtsalt niisama , kui õpid
ja võtad teadmiseks , siis on sul alati ka reservis midagi , vot sellised mõtted mul.
Puu, mis liigutab mõnd pisarateni on teise silmis vaid roheline asi, mis talle ette jääb. Nii nagu on inimene, nii ta ka näeb.
|
|
|
Andrew
Siin ja praegu       Postitusi: 5182
Registreeritud: 17.05.2004 Viimane külastus: 4.04.2020 Asukoht: Tartu piirkond Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.07.2005 kell 15:41 |
|
|
Paanikasse ei satu, nii ka siit võimeid ei avaldu. Muud võimalikud ekstreemsed hetked küll. Mida suurem kriisiolukord, seda täpsemini hakkab pea
tööle.
Naisi peab jumaldama või tuleb nad maha jätta. Vahepealset võimalust ei ole.
Remarque
|
|
|
hannes63
Otsimas püüdmatut...      Postitusi: 542
Registreeritud: 19.03.2005 Viimane külastus: 22.12.2009 Asukoht: Eesti Vabariik Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.07.2005 kell 21:27 |
|
|
Estreemsetes olukordades võivad inimesed tõesti väga erinevalt käituda ja neis võivad avalduda võimed, milledest neil enne aimugi pole olnud.
Siinkirjutaja õnneks midagi äärmuslikku pole pidanud läbi elama...siiani vähemasti.
Tähtis pole tõsiasi, kes sa oled olnud, oluline on kes sa tahad olla.
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 13.07.2005 kell 21:28 |
|
|
pole kunagi paanikasse sattunud, seega pean tunnistama, et oma võimetest pole õrna aimu ka....
aga lugenud olen küll, et olevat olemas...mõnedel...
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|