pipiplika
lahutatud :P      Postitusi: 674
Registreeritud: 20.11.2002 Viimane külastus: 23.08.2019 Asukoht: seal, kus oma sabakonti toetan Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.05.2003 kell 00:22 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Tartu vaim
Kuidas saada üle armuvalust? Mitte ei tahaks minna pudelisse uputama. Ja uskuge mind....seda on, mida uputada. Ootaksin diskussiooni sellisel teemal.
Mõni lööb käega, aga näed...mina ei saa.
mina sõin sokolaadi ja hästi palju ja flirtisin ajasin meestel kere kuumaks ja siis jätsin nad
ülesköetuna jahtuma see oli küll julm kuid aitan hetkeks unustada kuid 3 aastaga on asi piisavalt möödunud, et täisväärtuslikuna edasi minna ja uus
suhe leida
kõigeks on aega mul, kõigeks, ainult igavuseks ei leia ma hetkegi, sest igavust ei olegi kusagil mujal, kui vaid neis enestes, kes seda tunnevad
|
|
|
Lii001
õnnelik ja endaga rahul       Postitusi: 1100
Registreeritud: 20.04.2003 Viimane külastus: 27.08.2007 Asukoht: kodu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2003 kell 13:48 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: pisimimm
eks aeg parandab kõik haavad, jäävad vaid armid...
mingil ajal mutuvad armid tuhmimax ja kasvad osaliselt välja....
Ärge kunagi pyytke muuta asju, mis teist ei olene...
|
|
|
petuke
Kasutaja    Postitusi: 229
Registreeritud: 15.07.2003 Viimane külastus: 6.09.2003 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.07.2003 kell 14:00 |
|
|
See kõik läheb üle võtab aint aega ja mitte vähe
|
|
|
katsi
Algaja   Naine Postitusi: 5
Registreeritud: 20.01.2005 Viimane külastus: 12.10.2009 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 09:55 |
|
|
soovitate siin, et on vaja tegevust ja hästi palju ning et ajaga kaob ka valu. hetkel on mul nii valus ja ma ei jaksa midagi teha... lihtsalt ei ole
jõudu! võiksin terved päevad voodis vedeleda ja mitte midagi peale enada haletsemise teha. söögiisu ka ei ole. mul on ükskõik, mis minust saab, kas
jõuan õigeaegselt tööle, kas teen seal tööd või istun niisama.. mind lihtsalt ei huvita. niisiis istungi päeval niisama tööl (tehes vaid ülemuse
tulles näo, et teen miskit), koju komberdades kukun voodisse ja nutan seal kuniks enam ei suuda hingatagi ning suikun... hommikul hakkab kõik jälle
otsast peale.
mida ma tegema peaks? kuidas end kokku võtta?
Ärgates olin ma õnnelik, õhtuks olin kõik kaotanud...
|
|
|
Tommyz
Kasutaja     Postitusi: 165
Registreeritud: 20.12.2004 Viimane külastus: 5.09.2005 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 11:04 |
|
|
sry, olen ise selle läbi elanud, ja see kestis ikka eriti kaua, ligi 2 aastat, haiglane värk täielikult!!! Mina ei soovinud näha ühtegi sõpra ega
rääkida kellegiga, jalutasin jala päeval linna, siis tagasi, öösel und ei olnud kordus sama tegevus, ja nii ikka pea 3 kuud, kuni sain selgeks, et on
vaja rahvaga suhelda, nemad viivad su mõtted mõjale ja annavad mingisega naeratuse su näole!!! ja pealegi nende kaudu on võimalus tutvuda uute
inimestega ja uued on tere tulnud ikka. Ja nutmine on kasulik seni kuni see on asja eest!! mõtetu nutmine näitaks sinu nõrkust!!! Äkilist muutust ei
ole võimalik su tunnetesse tuua, aegapidi see vaibub ja mida rohkem ise vaeva näed seda rohkem suudad sa selles olukorras mõelda mõistusega! Siin
aitab ainult aeg....
Edit: jaa veel.... õpi sellest olukorrast, mõtle kui järgmine kord on sama asi.... ei tasu seda uuesti läbi elada...
|
|
|
katsi
Algaja   Naine Postitusi: 5
Registreeritud: 20.01.2005 Viimane külastus: 12.10.2009 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 14:17 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Tommyz
sry, olen ise selle läbi elanud, ja see kestis ikka eriti kaua, ligi 2 aastat, haiglane värk täielikult!!! Mina ei soovinud näha ühtegi sõpra ega
rääkida kellegiga, jalutasin jala päeval linna, siis tagasi, öösel und ei olnud kordus sama tegevus, ja nii ikka pea 3 kuud, kuni sain selgeks, et on
vaja rahvaga suhelda, nemad viivad su mõtted mõjale ja annavad mingisega naeratuse su näole!!! ja pealegi nende kaudu on võimalus tutvuda uute
inimestega ja uued on tere tulnud ikka. Ja nutmine on kasulik seni kuni see on asja eest!! mõtetu nutmine näitaks sinu nõrkust!!! Äkilist muutust ei
ole võimalik su tunnetesse tuua, aegapidi see vaibub ja mida rohkem ise vaeva näed seda rohkem suudad sa selles olukorras mõelda mõistusega! Siin
aitab ainult aeg....
Edit: jaa veel.... õpi sellest olukorrast, mõtle kui järgmine kord on sama asi.... ei tasu seda uuesti läbi elada...
hetkel tunnen, et ei tahagi ennast kellelegi avada, kellegi jaoks olemas olla... lõpuks saad ikkagi haiget, lõpuks oled ikkagi üksi... ei lähe
kellelegi korda
Ärgates olin ma õnnelik, õhtuks olin kõik kaotanud...
|
|
|
Mc
Kasutaja     Postitusi: 446
Registreeritud: 07.04.2003 Viimane külastus: 6.06.2018 Asukoht: Tartu/Tallinn/Riia/Kopenhagen Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 14:33 |
|
|
ma mõnikord siiski uputan - siis, kui suhtlemissoovi pole.
______________________
Yours, Mc
The Only One
...sest ainult mina tean, kuidas see haiget teeb...
|
|
|
habe
mõttetu mölaööbik      Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004 Viimane külastus: 11.11.2020 Asukoht: Harjumaa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 14:35 |
|
|
Öeldakse et on aegu, mis tuleb lihtsalt üle elada...
See valuperiood on piinav ja tundub et ka lõpmatu - paraku õnneks ta tavaliselt siiski taandub, kuigi reeglina liiga aeglaselt.
Omal ajal sain abi kogemata pähe tulnud mantrast: X-i ei ole enam - ta on surnud! Kui seda korduvalt mõttes käiata, kustusid X vastu kõik emotsioonid.
Kui siis juhuslikult kohtusime, ja tema meelt muutnud oli, nägin mina enda eest täiesti võõrast naist See oli mulle üsna üllatav aga samas
olukorra jaoks hea lahendus. Jahtusin maha ja kadus ka valu.
Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)
|
|
|
katsi
Algaja   Naine Postitusi: 5
Registreeritud: 20.01.2005 Viimane külastus: 12.10.2009 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 14:41 |
|
|
kas ma peaksin kõik temaga seonduva unustama... kõik temaga seotud asjad silmaalt ära panema. tema kirjad oma e-postist kustutama, kutututama ta oma
msn'st.... st täielikult hävitama kõik, mis teda mulle meenutaks. kas see aitaks?
Ärgates olin ma õnnelik, õhtuks olin kõik kaotanud...
|
|
|
habe
mõttetu mölaööbik      Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004 Viimane külastus: 11.11.2020 Asukoht: Harjumaa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 14:51 |
|
|
Kunagi üks minu tuttav lollpea (suht minu nägu..) mõtles, et peale suhet võivad inimesed ju sõpradeks jääda. Teiste eest rääkida ei oska, aga enda
jaoks sain selgeks, et selline kontakt sama valus on, kui armsa inimese jäänuste kõdunemist päevast päeva pealt vaadata. Tänan- ei soovi.
Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)
|
|
|
katsi
Algaja   Naine Postitusi: 5
Registreeritud: 20.01.2005 Viimane külastus: 12.10.2009 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 14:59 |
|
|
ta soovis ka sõpradeks jääda.. ütles, et hoolib must ja olen talle kallis ning et ta ei taha mind oma elust ära.
ma tean, et kui ma ei saa talle olla enamat kui sõber, siis ma vist ei suuda sõber olla. selline on hetkel tunne.. kuid samas ma ei taha ka teda oma
elust kaotada. ta on liiga oluline....
Ärgates olin ma õnnelik, õhtuks olin kõik kaotanud...
|
|
|
Tommyz
Kasutaja     Postitusi: 165
Registreeritud: 20.12.2004 Viimane külastus: 5.09.2005 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 16:26 |
|
|
Asi jääbki nii, kui uuesti kohtud temaga, tulevad asjad jälle meelde, tunded meenuvad ja seest hakkab asi ängistuma... suht nõme, kui tead, et midagi
enam teha ei saa, aga tunded on ikka sellised... ja asjade hävitamine...? võib-olla asjad ära panna--- msn miks mitte jääda..? rääkida siis kui asjad
on jahenenud ja siis kui tema rääkimisest huvi tunneb..?
Edit: soovin jõudu ja jaksu selles, seda läheb sul vaja, ja plz mõtle kainelt
|
|
|
Sako
Algaja    Mees Postitusi: 90
Registreeritud: 17.01.2005 Viimane külastus: 21.01.2005 Asukoht: Lõuna Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.01.2005 kell 18:03 |
|
|
njah ega muud midagi ainult aeg, võib kesta 1 kuu 1 aasta v terve elu, krt seda teab...
i am quicker, better and smarten then you ever know...
|
|
|
salliise
Friik       Postitusi: 1201
Registreeritud: 01.09.2004 Viimane külastus: 16.09.2010 Asukoht: Olemas Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.01.2005 kell 16:38 |
|
|
Päris hästi aitasid asjad, mis tuule kõrvus vinguma võtsid. Suusatamine, kui suudad sellist kiirust arendada või rattasõit või tuulise mere ääres
hulkumine. Ei tea, kas puhus mõtted minema aga aitas küll.
Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka peab saama.
|
|
|
Pipilota
unetud ood tais armastust       Postitusi: 7822
Registreeritud: 21.10.2004 Viimane külastus: 17.09.2016 Asukoht: eemal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.01.2005 kell 19:40 |
|
|
minu aastane ennasthavitav sydamevalu loppes vagagi ootamatult - juhuslikult nagin TEMA nime kuskil pikas nimekirjas koos teiste meeste nimedega ja
jahmatusega taipasin, et appike! ta ei olegi ainus mees maailmas ja mul on lopmatult voimalusi leida see uus ja oigem! ilmselt tulebki lasta hingel
valutada ja see lahendus tuleb ootamatult... ykskoik kui jabural moel see ka ei tule
"on võimatu olla masenduses kui sul on õhupall "
winnie puhh
|
|
|
GrinningSoul
sõbralik madalalaubaline      Postitusi: 679
Registreeritud: 04.12.2004 Viimane külastus: 11.11.2006 Asukoht: plaanin vahetada Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 22.01.2005 kell 19:52 |
|
|
ma olen krooniline armuvalutseja. isegi suurepärases suhtes olles.loodan ka ,et aitab aeg, vanuse ja mõistuse juurde tulek
I am not David Bowie
|
|
|
unistaja
*.: rahulolev :.*      Naine Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 14.02.2021 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.01.2005 kell 01:41 |
|
|
Sain oma hämmastuseks postkastist kirja, mille sõnum oli selline, et ma jään alati tema südames erilisele kohale. Ning sõprus on minu enda teha. Aga
kas ma tahangi??? Peale neid aastaid, kus sisemiselt võitlesin, kord alla andes, kord jälle lootes, et järgmine päev on rohkem elamist väärt... Ja
nüüd, kus ma olen juba piisavalt tugev, tahab ta jälle tulla minu maailma lõhkuma, mis vaevalt jalgadele jäi. Ei enam.
Loomulikult eksin! Ainult see ei eksi, kes ei ela!
|
|
|
siljaline
Kasutaja     Postitusi: 108
Registreeritud: 03.11.2004 Viimane külastus: 16.10.2006 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.01.2005 kell 16:32 |
|
|
Usun, et on raske. Ma ise läksin lahku üle kolme kuu tagasi. Sellega lõppes ühe aastane koos elu ja nelja aastane suhe. Üritasin olla eemal ja hetkeks
see aitas. Lihtsalt see, et ei mõelnud sellele, mis oli vaid sellele, mis on. Nüüd käisin oma viimaseid asju võtmas ja võtmeid ära viimas ja see
kiskus kõik haavad jälle lahti. Mõtlesin, et olen sellest üle ja et olen tugev, kuid eksisin. Ju läheb ikka veel aega vaja. Kuid kaua? Endal ka juba
väsimus peal sellest, kuidagi tühi tunne. Tunnen, et ei jaksa enam...
Pealpool pilvi paistab päike...
|
|
|
missdarkness
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 659
Registreeritud: 15.05.2004 Viimane külastus: 4.12.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.01.2005 kell 16:37 |
|
|
suhted teevad alati haiget, kas siis lahku minnes või koosoleku ajal....mina olen 1.5 kuud koos olnud, kuid ikkagist on valus...ka mina mõtlesin mured
pudelisse uputada,kuid see ei aita..tuleb olla tugev ja edasi minna...
mind aitab flirt teistega--peletab mõtted eemale
armsama usaldus...
|
|
|
freelancer
Küünikust vahikoer       Postitusi: 17710
Registreeritud: 12.02.2004 Viimane külastus: 29.03.2018 Asukoht: Kukla taga hingamas Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.01.2005 kell 18:58 |
|
|
ei pea õigeks et oma mure leevendamiseks kasutatakse teistele haiget tegemist.Õigustused stiilis tema oli esimene ja tema tegi ka kuuluvad lasteaeda
ja jätavad madala mulje.See jätab rohkem sellise sugulise kihu rahuldamine ebaloomulikul viisil mulje.
Elada tuleb nii,et isegi hauakaevaja nutaks su matustel.
|
|
|
liisbeth
Auväärne Kasutaja      Postitusi: 508
Registreeritud: 25.09.2004 Viimane külastus: 26.03.2008 Asukoht: tööl või raha raiskamas;) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.01.2005 kell 16:18 |
|
|
praeguse valuga ei tee veel midagi.lihtsalt istun, meenutan ja naudin ilusaid mälestusi. aga kui asi ikka väga julmaks läheb, ning karta seda
lähitulevikus on, siis... tont seda teab. varasemalt olen proovinud töönarkomaaniat, spordihullust, sõpradega pidutsemist, korra ka uut meest, et
iseenda suhtes tülgastust tekitada. hmm, mida veel - kirjutamist... ja ühe õhtu võib üksi veinijoomisele ka ju pühendada. aga elame, näeme, äkki
seekord suudan midagi enda jaoks uut välja aretada.
diagnoos - elukutseline snoob!
|
|
|
tydruk
Algaja    Postitusi: 50
Registreeritud: 29.01.2005 Viimane külastus: 26.08.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2005 kell 10:58 |
|
|
Kahjuks olen samas seisuses.....
üritasin uputada oma mured pudelisse, kuid siis avastasin, et sellest pole kasu, see teeb asja ainult hullemaks. Purjus peaga tulevad kõige jubedamad,
hirmutavamad mõtted.......seega parem kaine ja külmana ennast hoida.
Raske ja valus on, kuid tuleb edasi elada.
Ainuke lohutus on see, et kunagi on see möödas.....
|
|
|
eeva111
Algaja   Naine Postitusi: 22
Registreeritud: 10.01.2005 Viimane külastus: 4.05.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2005 kell 13:06 |
|
|
aeg on see ,mis aitab armuvalust üle saada.see ,et mure ujuma õppis on ammu teada.ja pealegi sopsus pea ainult võimendab tundeid
|
|
|
Marla
Friik       Naine Postitusi: 1828
Registreeritud: 04.11.2002 Viimane külastus: 23.06.2013 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2005 kell 13:59 |
|
|
see on nyyd kyll natuke teemawäline wõibolla.
aga jäin mõtlema (lugedes siit kui wäga mõned kannatawad ).
et ma pole wist päriselt yhtki armuwalu tundnud.
|
|
|
Tommyz
Kasutaja     Postitusi: 165
Registreeritud: 20.12.2004 Viimane külastus: 5.09.2005 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2005 kell 02:15 |
|
|
Jah ... Marla, tean veel selliseid inimesi nagu sina, ei tunne sellist asja... kui aus olla, siis ei teagi kas see on positiivne või ei? mõnes mõttes,
hea, ei ole seda piina, kuid teises kas, siis üldse oli seda armastust seal suhtes, seda tõelist kus teist usaldati 100% ja hooliti nii heas kui
halvas? Ja kas seegi õige on....
|
|
|