Pipilota
unetud ood tais armastust       Postitusi: 7822
Registreeritud: 21.10.2004 Viimane külastus: 17.09.2016 Asukoht: eemal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 03.09.2005 kell 20:35 |
|
|
mina ja minu vaike maailm?
viimase aja lennukatastroofid, tormid, orkaanid, hiidlained, sojad... sajad ja tuhanded hukkunud... kuivord mahuvad teiste tragoodiad sinu enda ellu?
kas vaid reaktsioonina "oh kui oudne aga minu elu on veel oudsam" tasemel?
"hairivalt" sinu igapaevamugavusele?
voi tunned sa sydamest kaasa?
hetke kangelanna Katrina tegusid kannavad ameerika telekanalid pidevalt yle ja nahes New Orleansi rususid tekitab see minus soovi telekas kinni
keerata ja tagasi omaenda vaiksesse, kuid turvalisesse maailma tagasi poorduda. emotsioonid, mis mind raputasid, olid pigem seotud bensiinihinna
metsiku tousuga ja mottega, et planeeritud New Orleansi Mardi Gras'le minek jaab mone aasta jooksul kyll ara.
on see inimloomusele normaalne, et probleemid, mis tema lahimast ymbrusest eemale jaavad, teda emotsionaalselt ei puuduta????
"on võimatu olla masenduses kui sul on õhupall "
winnie puhh
|
|
|
yller
joonistatud mees      Postitusi: 2583
Registreeritud: 14.01.2003 Viimane külastus: 29.04.2019 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.09.2005 kell 00:04 |
|
|
eriti imelik küsimus mul tekkis, aga see minu puhul tavaline
et kus sa elad? ses mõttes, et sul on iseenda maailm, mis on väike, aga turvaline
/me tahaks näha maailmas kohta, mida võiks nimetada turvaliseks
teemasse tulles, miks mind peab huvitama kes kus miks millal sureb? või mis seal meerikas või teistes niiõelda ohupiirkondades toimub
nii kaua kuni minu 't ei torgi, see mind ei huvita see inimestele suht normaalne jah(oleme ausad, enamusele läheb korda ainult,
"mina mina mina"
aga ma ikkagi tahaks jah, seda turvalist paika näha
|
|
|
sissy84
Umbusklik       Naine Postitusi: 3817
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 30.07.2020 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.09.2005 kell 00:50 |
|
|
Turvaline pole ka oma kodus.Tean vargad käisid kui ma magasin...hehhee tagant järgi naljakas.Aga samas olen täiesti ühel meelel ylleriga.Ei jõua ju
ära muretseda ja kurvastada teiste pärast.Inimesi on väga palju kes on õnnetud.Elada ikka tuleb endale,oma perekonnale jne...st.väikest maailma.Pole
vaja sinna lisada võõraid muresid ja probleeme.
|
|
|
Godfather
oldboy      Postitusi: 854
Registreeritud: 14.07.2005 Viimane külastus: 11.10.2011 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.09.2005 kell 01:08 |
|
|
see, mis toimub minust kaugel ja mind otseselt ei puuduta minu südant küll eriti ei vaeva aga täitsa külmaks ka ei jäta. loomulikult pole olemas
täielikult turvalist kohta, aga eestis on riski aste vist siiski paljude asjade kohapealt madalam kui nii mõneski teises riigis.
In heaven all the interesting people are missing.
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.09.2005 kell 10:14 |
|
|
Selliste katastroofide ja tragöödiate ajal on mul alati hea meel, et elame siin pimedal ja külmal Põhjamaal, kus suurim loodusõnnetus on see, kui vihm
mõne põllumehe kartulimaad ära uputab või mõne linna mõned keldrid üle ujutab.
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
jenni
I Am What I Am      Postitusi: 3161
Registreeritud: 16.02.2003 Viimane külastus: 11.07.2012 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.09.2005 kell 15:00 |
|
|
Kuna silmaklappide ja kõrvatroppidega ei käi, siis päris mööda need katastroofid minust ka ei lähe, jutuks tuleb ikka vahel ja siinkohal on
viidik`ul õigus, et meie "katastroofid" on muu maailma kõrval köki-möki
ja võib julgelt öelda: "Hää, et niigi läits!"
Anna mehele vabad käed ja sa tead, kust neid leida...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.09.2005 kell 15:00 |
|
|
Päris sellist mõtet, et "ahh, mind see ei koti", mul ei teki. Hirm on kui kuuled või loed sedalaadi koledatest asjadest. Aga noh, ma olen
nõrganärvilisem kui nii mõnigi kah
Ja kohati on heameel et ma sellises vaikses maanurgas elan. Katastrofaalses mõttes.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.09.2005 kell 15:33 |
|
|
Eriti ei morjenda. Loen, vaatan, kuulan ära, hetke ehk ka mõtlen selle peale, kuid see on kõik. Liiga võõras mure mu jaoks. Vesistama küll ei hakka
ning üleüldse, selliseid katastroofilisi asju juhtub juba liiga palju ja liiga sageli. Siis peaksin kogu aeg silmad pihus ringi käima, sest iga hetk
sureb maamuna peal keegi. Ma pole vist nii hea inimene, et neid kõiki õnnetuid taga nutta. Parem tegelen omaenda probleemidega.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
Pipilota
unetud ood tais armastust       Postitusi: 7822
Registreeritud: 21.10.2004 Viimane külastus: 17.09.2016 Asukoht: eemal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 04.09.2005 kell 16:21 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: yller
et kus sa elad? ses mõttes, et sul on iseenda maailm, mis on väike, aga turvaline
/me tahaks näha maailmas kohta, mida võiks nimetada turvaliseks
oma maailm ei ole siin moeldud geograafilises mottes. pigem on see illusioonide ja harjumuste "maailm" - silmaklapid peas konnin ringi ja
teen, et ei tea, mis mujal toimub.
"on võimatu olla masenduses kui sul on õhupall "
winnie puhh
|
|
|
ariita
Friik       Postitusi: 6635
Registreeritud: 20.04.2006 Viimane külastus: 5.03.2017 Asukoht: Pärnu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2007 kell 18:03 |
|
|
maailm laieneb kasvõi raadio nuppu keerates, kipun ikka kaasa mõtlema kui kuulen mingist katastroofist, sest olen ühte näinud, ja siis tekivad just
sellega seotud pildid mälust, ei tea ju millal siingi hakkavad loodusjõud tõsisemat palet näitama
|
|
|
Imre
:      Postitusi: 2315
Registreeritud: 30.12.2004 Viimane külastus: 12.01.2020 Asukoht: Päälinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2007 kell 18:07 |
|
|
Need sõjad, õnnetuse jne tekitavad pigem sellise "ahah, vot siis" ja võtan uue uudise lugemiseks ette.
Mida minu kaastunne või kurbus aitab?
Võib-olla olen mina ääretult tuim, aga no tõesti ei tekita sellised asjad minus emotsioone.
Minuga on kõik OK, seega ei huvita mind, mis teisel pool maakera toimub.
On veel vähe muresid, et ka teiste pärast muretseda?
Minu ebaselge jutt on tingitud alkoholist või selle tugevatest jääknähtudest,mille tõttu ei saa mind milleski süüdistada.
|
|
|
Deiviidas
Hundi aaria ooperist Tagahambad      Mees Postitusi: 3629
Registreeritud: 12.12.2003 Viimane külastus: 26.03.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2007 kell 18:37 |
|
|
See mis koduõuele pole jõudnud, selle üle ma pikalt ei mõtle. Loomulikult on kahju, et maailmas toimub katastroofe aga see on paratamatu. Ma loodan,
et mulle on enda tõestamiseks siin maapeal antud piisavalt elupäevi. Pigem on hirmutav mõelda, et kõik sinu võimalused siin elus sõltuvad sinust
endast. Püstitatud taset tuleb hoida ja aina kõrgemale pürgida. Kui tervist ja mõistust jätkub, olen ma rahul.
|
|
|
vaarema
koristaja       Mees Postitusi: 1580
Registreeritud: 31.12.2006 Viimane külastus: 12.01.2016 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2007 kell 20:11 |
|
|
Suhtumine, et kui minu ei torgi siis mind ei huvita on inimesele loomuomane ja mõnes mõttes väga õige. Kui ikka kõik maailma hädad tugevasti
hinge peale käiks oleks ju suht võimatu elada.
Samas olen ise liiga tundlik ja leian, et oleks parem kui need asjad mind vähem liigutaksid
|
|
|
maritv
ikkagi inimene!       Naine Postitusi: 1491
Registreeritud: 04.01.2004 Viimane külastus: 18.06.2012 Asukoht: kuskil rentsli ja tähtede vahel Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 29.01.2007 kell 20:12 |
|
|
Väiksena ma nutsin, kui lehitsesin kleepsualbumit ohustatud loomade piltidega. Nii kurb ja ebaõiglane tundus mulle see, et loomad inimeste tegevuse
tõttu kannatavad ja koguni terved liigd välja surevad.
Nüüd aga olen saanud vanemaks ja muutunud küünilisemaks. Annan endale aru, et mu eksamil saadud F või murtud süda on globaalprobleemidega võrreldes
kökimöki, aga samas - miks mitte endale keskenduda, kui maailm on niikuinii pöördumatult tuksis ja mina sinna miskit teha ei saa?
olõ-i tan tetä midä
elo iks lätt ummasuudu
eskina mul kõvva vidä
et om minnu ilma luudu
- Contra
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2007 kell 11:56 |
|
|
Ei! Mina ei jaksa kogu maailma valu kanda! Ja kui jaksakski, siis ei taha!
Ma vaatan telekas, kuidas näidatakse reportaa¾e mikimaalt. Kuskil on katastroof ja siis teisel rannikul inimesed nutavad hüsteeriliselt, et issand kui
õudne! Kuskil konnasööjate juures sõideti naine surnuks ja siis terve maailm nutab hüsteeriliselt - issand, meie Diana! - nagu see oleks lähedane
pereliige olnud. Mul on raske selle tegelikku siirusesse uskuda.
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
Vampiiritar
Kasutaja     Postitusi: 144
Registreeritud: 11.10.2006 Viimane külastus: 3.02.2010 Asukoht: Rakvere Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2007 kell 12:09 |
|
|
Ega eriti ei morjenda, niikaua kui sõda minu õuele ei tule. Aga kui mõnd katastroofi telekast vaatan ja seal ahastuses ja nutvaid lapsi näen, siis
kisub küll südame alt kokku .......lastest on alati kahju.
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2007 kell 12:33 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: maritv
miks mitte endale keskenduda, kui maailm on niikuinii pöördumatult tuksis ja mina sinna miskit teha ei saa?
Minu pisikesse maailma mahub mure taolise suhtumise pärast.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2007 kell 12:40 |
|
|
Võibolla olen ma egoistlik ja julm aga sellised seitsme mäe ja mere taga juhtunu mind eriti ei kõiguta.
Ei kõigutanud ka sõjaväelase teema, kes end ja enda pere väidetavalt tappis.
Minu elus ja minu lähedaste elus toimub nii palju, et mul ei ole aega nutta teiste pärast. Ma pean lähedastel silma peal hoidma, et neil oleks hea ja
nad ei kurvastaks palju. Minu prioriteedid on inimesed, kellest ma hoolin ja keda armastan.
Üks mu sõbranna nt nuttis selle sõjaväelase pere pärast. Vot selle sõbranna pärast ma muretsen, sest ta võtab kõiki asju südamesse ja on nii kartlik
ning ära hirmutatud, et talle ei meeldi üldse üks kodus olla..
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage OTSINGUT
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2007 kell 12:47 |
|
|
Mind kõigutab küll. Vahel on see mailma valu nii suur, et ei saa ükskõikne olla. Midagi teha ei saa - ei saa aidata ega maailma muuta. Sellised
õnnetused ja katastroofid lähevad mulle hinge. Tihti ma kahetsen, et ühte või teist lugu kuulnud, lugenud, näinud olen.
Ma soovin, et mul oleks nii kõva süda nagu mõnel
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2007 kell 12:55 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Pipilota
/.../
on see inimloomusele normaalne, et probleemid, mis tema lahimast ymbrusest eemale jaavad, teda emotsionaalselt ei puuduta????
Oleks
ebanormaalne kogu maailma probleemide peale mõelda, neid endast läbi lasta, mis sinust siis järele jääks - tühi kest vaid...
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2007 kell 12:57 |
|
|
Mõelda ju võib, aga kõigele täiel rinnal kaasa elada ... Ei jõua. Jaks saab otsa.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
lati
viirastus       Postitusi: 2529
Registreeritud: 11.09.2005 Viimane külastus: 9.08.2014 Asukoht: kuu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.01.2007 kell 12:59 |
|
|
need loodusnähtused ja katastroofid on normaalsed, need on alati olnud ja on edasi. hukkunute hulk küll pidevalt suureneb, kuid see on juba inimeste
süü.
minul ongi oma turvaline maailm, ainus mida karta on teine inimene.
Tühjade kätega sa tuled ja tühjadega lähed. Ning kahe mittemillegi vahepeal oled sa piisavalt hull, et uskuda nagu omaksid sa midagi.
|
|
|