rosita
Vaga vesi, sügav põhi...       Postitusi: 1587
Registreeritud: 12.10.2005 Viimane külastus: 28.05.2015 Asukoht: mere ääres Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.10.2005 kell 15:28 |
|
|
Kui elu hakkab koosnema ainult kompromissidest, nii et enda elu elamiseks enam aega ei jää, siis on vist targem lahku minna.
|
|
|
timmu
Kasutaja     Postitusi: 167
Registreeritud: 12.08.2004 Viimane külastus: 22.07.2006 Asukoht: kusagil Universumis Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 31.10.2005 kell 21:58 |
|
|
Muidugi, kuid selleks ajaks pole ka armastusest midagi järel... Ju sai liialt kiirustatud kokkukolimisega... Ju siis pole sul teda enam vaja...
|
|
|
mada
-           Mees Postitusi: 6524
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 6.04.2021 Asukoht: Tartu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2013 kell 01:20 |
|
|
Kompromisse tuleb teha kavalalt, nii et teine pool arvaks, et ta võitis loto peavõidu Kui mõlemad nii käituvad, on ju elu ilus?
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2013 kell 10:02 |
|
|
valikuvabadus on illusioon - valikud on alati piiratud mitmekordselt. kõige suurem valikute piiraja on inimene ise oma soovide ja hirmude kaudu, mille
põhjustest ta ei taha/oska/julge reeglina teadlikuks saada. sellele lisandub vastutustunne - kuskil maal muutub "õige" ikka
"valeks". kolmas piiraja on ümbritsev keskkond, sh teised inimesed oma õiguste ja ootuste ja õigustatud ootustega.
kompromisside tegemine on vältimatu - neid tuleb teha nii iseendaga kui teistega. probleem tõstatub siis, kui kompromissid hakkavad muutuma selgelt
ebaproportsionaalseks ja/või kaob nendesse tasapisi see, mille saab kokku võtta rahuloluga (hingerahu, eneseteostus, täiustumine jne). olen selle ise
läbi teinud ja kompromiss-elus peaaegu otsa saanud.
ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.
|
|
|