traxic
Kasutaja     Postitusi: 418
Registreeritud: 04.08.2004 Viimane külastus: 10.12.2014 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.10.2005 kell 19:59 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Vanapaks
.. Seda, kui inimene Jumalaga räägib, nimetatakse palveks.
Aga kui Jumal inimesele vastab, siis seda nimetatakse tavaliselt skisofreeniaks.
Miks nii?
..aa sa oled ju ise oma küsimusel juba vastanud ju.. et point on selles, vaata.. inimene on sihuke egoistlik olevus, et jumal tuleb talle ainult siis
meelde kui juba häda käes on.. vot siis palutaksegi nii kuis jaksu.. tedmata kas see mõjub ka või mitte.. aga noh nii igaks juhuks.. - vot see ongi ju
palve/palvetamine..
Kui aga inime jumala omale natuke ligemale laseb.. siis tekib juba ka "rääkimine" või siis kahekõne.. aga selleks on vaja enne leida ühine
keel.. päris tavaline jutt see siiski ei ole.. Usu puhul on selleks keeleks sisemine häälestatus, tunnetus, armastus, alandlikus.. ja veel mitu
asja.. tegelt suht individuaalne siiski..
.. no jah,aga kas siis sellist inimest, keda nüüd kirjeldasin, kellel on sisemine harmooni jms. peetakse, siis teiste seas normaalseks..? ei usu
eriti.. kuna normaalne ta enam kindlasti ei ole.. ennemini ikka eriline või siis mõne arvates ka hullumeelne.. Reeglina aga hoitakse nii igaks juhuks
selliste inimestega teatavat distantsi, kuna nad on teistsugused.
|
|
|
andri00
Kasutaja     Postitusi: 275
Registreeritud: 26.12.2004 Viimane külastus: 31.10.2009 Asukoht: keila Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.10.2005 kell 20:15 |
|
|
eks jumal vastab kui tal tõesti vaja vastata aga suurem jaolt palvet on ikka soovi palved mitte ei paluta endaga suhtlemist vaid soovitakse paremat
elu jne, ja Jumal näeb kellele anda parem elu kellele mitte ja kes ei saa paremat elu see solvub ja ütleb et jumalat pole olemas samas näeb Jumal et
kui ta oleks andnud sellele inimesele parema elu siis ta oleks ülbeks ja nahaalseks läinud
niiet see üsna kahe otsaga asi
mõni näeb saatana tegelasi kah ja kardab neid kuna need tahavad talle kurja teha ja meie vaatama selle inimese peale kui hullu peale kes põeb
skisofreeniat
|
|
|
andri00
Kasutaja     Postitusi: 275
Registreeritud: 26.12.2004 Viimane külastus: 31.10.2009 Asukoht: keila Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.10.2005 kell 20:16 |
|
|
nõistun ka eespool postitajaga
|
|
|
habe
mõttetu mölaööbik      Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004 Viimane külastus: 11.11.2020 Asukoht: Harjumaa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.10.2005 kell 08:18 |
|
|
Üliväga meeldiv kogemus oli tutvuda eelnevate postitustega!!!
Ajuti kipub Kodutute foorum sedavõrd ühesuunaliseks muutuma, et kaob huvi lugeda, sekkumisest rääkimata
Mõni sõna veel etteantud teemal:
Kahetsusväärne on palve võrdsustamine küsimisega. Algses tähenduses on palve dialoog, mille üks põhivorme on Tänupalve...
Olles tasandil, kus Jumalasse usutakse ja Teda usaldatakse, on palvetaja teadmises, et Jumal teab tema vajadusi ja tema elu eesmärki paremini kui ta
ise, millest tuleneb ka Kristuselt pärinev "aga sündigu Sinu, mitte minu tahtmine". Palvetajad teavad ja tunnetavad üsna täpselt, kas nad
saavad palves ühenduse Kõigevägevamaga või mitte. Tavaliselt jääb asi ühepoolseks juhtudel, kui päheõpitud palvet masinlikult peast maha vuristatakse,
võib aga juhtuda ka erinevatel muudel põhjustel. Seda meeldivam kogemus on tajuda kahepoolset kontakti, mida asjassepühendamatule kirjeldada on raske,
kui mitte mõttetu. Need, kes seda aga kordki on tajunud, teavad millest jutt, ning naudivad asja täiega.
Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)
|
|
|
mmunk
emeriiteremiit       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.09.2003 Viimane külastus: 28.02.2014 Asukoht: siinpool võrtsu Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 28.10.2005 kell 09:31 |
|
|
budismi aluseks võttes on üheks peamiseks kannatuste põhjustajaks soov. selle omakorda "sünnitavad" lõpetamata teod. oma kogemustest
rääkides, mida vähemaks jääb lõpetamata sündmusi (st sündmusi, mida meenutades tunnen kahetsust, hirmu või hoopis rõõmu vms), seda väiksemaks jääb
vajadus ka habe kirjeldatud palvete, veel vähem "oh oleks mul.." õhkamiste järele. samas on suurenenud tänutunne, mis omakorda
mahitab absoluudiga ühendust võtma. paistab, et see kontakti otsimise soov (vajadus?) ei kao, vaid lihtsalt teiseneb. aga püüdlus jääb..
huvitava kõrvalpõikena. üks mu väga tark sõber väitis kunagi, et maailmas leidub selliseid inimesi, kelle mõtted materialiseeruvad. mul pole alust
selles kahelda. omalt poolt arvan, et see, mis meiesuguseid materialiste lausa hulluks ajab, on asjaolu, et vaevalt seesugused näpitavatest meestest
ja pandavatest naistest, kiiretest autodest või haute cotour-ist mõtlemisega oma päevi sisustavad
ma ei mäleta enam oma nime ega ka teed, kust tulen. õhtul uinun seal, kus päike loojub, hommikul ärkan seal, kus päike tõuseb.
|
|
|
|