sirli
Vaikne vaatleja       Naine Postitusi: 2410
Registreeritud: 08.06.2003 Viimane külastus: 6.02.2021 Asukoht: muutub pidevalt,enamasti seal,kus on soe ja kindel Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 18.08.2003 kell 11:50 |
|
|
kirjutan teile veel ühe luuletuse:
Ununev minevik
Me elame olevais hetkeis,
ei minevik hinges nüüd loe.
Ainult mõtetes rändame retkeis...
siis mälestus hinges on soe.
Loeb ainult see, mis on praegu
ja ilus on tulevik ees,
palju on kaduvaid aegu,
eksisteerimas mõtete sees.
Kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest, mida ihkad, siis sa hiljem üle kõige samu unistusi vihkad
|
|
|
Mustikamees
Kasutaja    Postitusi: 254
Registreeritud: 06.08.2003 Viimane külastus: 22.03.2013 Asukoht: Kuidas kunagi Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.09.2003 kell 10:24 |
|
|
Ma lisan ka siis oma luulet siia. Pole eriti professional aga midagi ikka.....
..::Lugu kallist tydrukust::..
..::Mustikamees::..
Seisab rannas, ilm on pime,
vaikselt hyyab, ta minu nime.
Ja kui ma tulen siis ta keha,
on märg ja kylm, nu mida teha.
Vihma sajab ja sajab palju,
vesi voolab, mööda keha, jalgu...
Ta huultel vihma piisad,
ja seda jälgin ma......
Mulle kallis, on see neiu,
ratest suutsin, teha leiu.
Nyyd minu suu ja tema huuled,
puutuvad kokku nii vihmas, tuules.
Meri möllab, suured lained,
mõlemad me, täitsa kained.
Armsad on, ta kaunid silmad,
koledad on, suve ilmad.
ja tema käed, mis nõnda kaunid,
seisan vihmas ja seda naudin.
Märjad riided, kaunis rind,
ses kylmas ilmas, võlub mind.
armastan ma, seda naist,
nagu kommi, välismaist.
Tema väike, armas nina,
seda armastan nyyd mina.
Temast nõnda palju hoolin,
näen teda rannas, näen ka koolis.
See on tydruk kogu elux,
tahax teda, kaisu lelux.
See tydruk on, mu elu õnn,
tähtkujux ambur, mitte sõnn.
Kell on juba, väga palju,
vesi pexab, vastu kaljut.
Hoian käest ja puutun suud,
ei ihka midagi, ei miskit muud.
Kaua temal, musi annan,
vihmas teda, syles kannan.
Kõnnime koos, sel märjal liival,
pimedas ja metsa viival.
Rada kadus, puude taha,
sinu sülest lasen maha.
Lehti langeb, tuul on vinge,
rannas teeme, väikseid ringe.
Lehti rebib võimas tuul,
sel suurel võimsal tamme puul.
Teda emmates ma tunnen,
kuidas tema vajub unne.
On ta väike on ta väsind,
tormi tuul on teda räsind.
Olen ise ka nyyd märg,
yldse pole, see nyyd härg.
Liikudes sel kivimuulil,
naeratus nyyd, on minu huulil.
Kysin temalt, mis su nimi,
et seisad siin, sel märjal kivil.
Vaiksed sõnad tema huulilt,
ära kadusid seal muulilt.
Panin käe, tal ymber keha,
vaikselt sositan, võix teha.
Midagi mis annab sooja,
päike ammu läinud looja.
Tydruk, ei tea su nime,
ilm on kylm ja väga pime.
Kallis mind ja mulle andus,
tema sosin, mu kõrva kaldus.
Kallis poiss, vii mind ära,
ära palju, tee sa kära.
olen väsind, olen nõrk,
ema mul, on kindlalt kõrk.
Märg on neiu, meel on kurb,
käes on temal kase urb.
Tõesti armas, on see pilt,
Tartuni 10km, näitab silt.
Kaua kõnnime, sel teel,
vihma sajab, veel ja veel.
See tydruk, jõetu ja kõhn,
mind hurmab, tema lõhn.
Metsa ääres võtan istet,
tunnen rinnus valu pistet.
Tunnen armastuse jõud,
pimedas metsas olla õud.
Aga me, ei karda nyyd,
kostab kuskilt kulli hyyd.
Surun neiu enda vastu,
koos edasi, me astu...
Varti paistmas, linna tuled,
vaevamas, on mind nyyd mured.
Kas sina, läbikylmund, märg,
elad seal, kus loigu järg...
Saadan sinu, lõpux koju,
ytled vaikselt, mu kallis poju.
Aitäh!! Sa oled nõnda hea,
kylmast valutab, mu pea.
Vähe kurb sai see luule.
seda tydrukut ma suule,
kindlalt suudlen,
ja tema nime lõpux kuulen.
See tydruk minu kallis Kataleen,
Ei pax, ei ole ta ka peen.
tal nimex piirisalu,
Rehemäel on tema talu.
Tõesti Kata, armastan ma sind,
tean, sa armastad ka mind.
Koos me pikalt, koos me kaua,
kuni keegi, läheb hauda....
ei iial, ei kunagi ma jäta sind,
oled kui, yx kaunis lind.
Ei ole paremat kui sina,
ja su väike, armas nina.
Loodan et, ses pikas elus,
oleme koos, ses mõnnas melus.
Alati me peame, olema koos,
lõpp kätte jõudis, selles loos.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.09.2003 kell 07:32 |
|
|
Ah, miks pole sündinud ma loomaks, halliks peniks, kes Su varjus roomaks, lõviks, kes Su kerre suruks hamba,
rebides Su puruks nagu lamba,
jäneseks, kes lippaks Sinu eest,
ahvenaks, kes varju leiaks veest?
Ah, vaid inimese kaelas ripub ling,
mis Sul otsapidi peos - ja see on hing.
Heiti Talvik
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Beith
Elulõpuni neitsi        Postitusi: 1774
Registreeritud: 13.05.2003 Viimane külastus: 19.08.2013 Asukoht: maal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 25.09.2003 kell 15:12 |
|
|
See on üks minu lemmik luuletusi, mis siiski ei ole minu sulest sündinud, ent andekas vaatamata sellele
Olen metselajas, kes su kõrri kihvad lööb
ja väga hea isuga su lihtsalt ära sööb,
kes rahus maha murrab su justnagu toore lamba
ja õrna kaela vajutab läikivvalged hambad.
Ma olen kaval kivitükk, mis jala ette jääb,
ma olen petlik lume alla peitund libe kiilasjää
ja mõnuga ma sinule panen jala taha
ja naeran ennast haigeks veel, kui kukud lartsi maha.
Ma olen just see terav vedru, mis su voodist lahti põrund
ja ma olen maitse sinu suus, just see kõige mõrum.
Ma olen linnusitt, mis kukub sulle taevast pähe,
ma olen palju asju veel, sest sellest on veel vähe.
Kui suitsumahv sul kurku läeb, ma olin jälle seal,
ma iga hetk su teele ainult lõkse üles sean.
Kui kuskil mudas libastud – see oligi nii mõeldud,
sest olen sinu needus ma – just mina, vana õelus.
*Maarja Vääri*
Iga inimene on täpselt niikaua elus,
kuni mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
|
|
|
alar68
Kasutaja     Postitusi: 192
Registreeritud: 11.09.2003 Viimane külastus: 3.02.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 26.09.2003 kell 05:30 |
|
|
lemmik lulla mul pikrist,autorit kahjuks ei mäleta.
kask.
üks kask
mul kasvas ukse ees...
ja mina
käisin aknast sees...
sest kask
mul kasvas ukse ees...
|
|
|
euqen
pläralära siirum-saarum tingel-tangel     Postitusi: 766
Registreeritud: 16.09.2003 Viimane külastus: 14.11.2020 Asukoht: Peaaegu Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 30.09.2003 kell 23:52 |
|
|
hirmus raske on see copy paste teha
proovin ise nati ei tule välja
Jätaks selle siiski Poeetidele Hahaa....
On talutav ja ülal pidada odav!
|
|
|
unistaja
*.: rahulolev :.*      Naine Postitusi: 1751
Registreeritud: 03.09.2003 Viimane külastus: 14.02.2021 Asukoht: põhiliselt siin juba pikemat aega Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.10.2003 kell 11:56 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: penelope
ma autorit eu tea kahjuks aga leidsin ma selle oma emale saadetud kaardilt
Su südamepuuris on vaikus
ja tuhandeaastane lind.
ta oskab kuid ei räägi
sest ta armastab sind
Jüri Üdi
|
|
|
sirli
Vaikne vaatleja       Naine Postitusi: 2410
Registreeritud: 08.06.2003 Viimane külastus: 6.02.2021 Asukoht: muutub pidevalt,enamasti seal,kus on soe ja kindel Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.10.2003 kell 11:41 |
|
|
leidsin delfi portaalist ühe minu meelest väga ilusa luuletuse ja copyn nüüd teile ka siia lugemiseks, autoriks oli keegi Pizike.
Valgete küünalde valguses...
ootan ma Sind. Millal tuled?
Kõik oleks nii nagu alguses...
vaikuses silmad sulen.
Valgete küünalde valguses...
kõik minu ümber on vait...
väreleb leek... vahel tardub see...
huultel su suudluste maik.
Valgete küünalde valguses...
väljas vist süttinud tähed...?
Kuid koidikuvalguse alguses
minu unenäost jälle Sa lähed
Kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest, mida ihkad, siis sa hiljem üle kõige samu unistusi vihkad
|
|
|
tibbitus
Kasutaja     Naine Postitusi: 122
Registreeritud: 04.10.2003 Viimane külastus: 30.04.2021 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.10.2003 kell 14:05 |
|
|
Ma tahaksin endale saada
su silmad,
su huuled,
su keha...
Ma tahaksin sinuga olla
ja sulle haiget teha...
Matahaksin viimse kui piisa sust välja pigistada
ja vedike hiljem su üle naeru kihistada...
Kahjuks pole enda looming ning ei tea ka autorit. Sai see luuletus kunagi ammu-ammu kusagilt meelde jäetud ning meeldib endiselt.
Kord saatsin selle jupikaupa oma kallile- reaktsioon oli ülimeeldiv...
If I am not I who will be?
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.10.2003 kell 14:24 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Mustikamees
Ma lisan ka siis oma luulet siia. Pole eriti professional aga midagi ikka.....
..::Lugu kallist tydrukust::..
..::Mustikamees::..
Seisab rannas, ....
Mudu tore, aga komadega, liialdad!
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2003 kell 10:36 |
|
|
Legend
Käi kaasas mu mõtete ja tunnetega
ja sa leiad end kaitstuna
oma enda mõtetes ja tunnetes.
Sinu tunded ja minu tunded,
minu mõtted ja sinu mõtted
moodustavad siis lahutamatu osa meist.
Armastus on see, mida sa nimetad kiindumuseks-
mina nimetan sind armastuse loojaks.
Meie vahel kaob piir, me sulame üheks
ja muutume suuremaks kui me kaks olime enne.
Kui leiad mind enda elus,
olen ma seal juba ammu olnud
ja kui sa soovid mind enda ellu,
kuulen ma seda juba enne kui sellest mõtled.
Ma leian sind su tegemistes,
ma otsin sind su kõhklustes.
Ma kaotan sind su vaenlaste eest,
ma näitan sulle su õnneteed...
Ma olen su Kaitsevaim
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2003 kell 10:37 |
|
|
Ürgsed soovid
Ma sooviks sul midagi sellist,
millest puudust tunned,
et võiksid sa tunda,
kuidas käin su jälgede sees.
Mis on see elu kui pole kaaslast,
kes nutab ja naerab sinuga koos,
mis elab kui tuli su hinges ja südames
mis soojendab meeli me ühisel teel.
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2003 kell 10:38 |
|
|
Leidmata armastus
Tihti sa tunned end külmana,
tahaksid leida oma ühe ja armsama.
Hoida teda käte vahel ja hellitada
ning armatseda kuuvalgel ööl.
Oh miks ei leia ma sind,
mu armas, kaunis neid?
Kas ei näe sa siis mind,
et kõik see võiks saada tõeks?
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2003 kell 10:46 |
|
|
Pilvede peal
Tunnen end kui üleval pilvedel,
all voolab mööda lubaduste jõgi.
Kannab ta mu sügavamaid soove ja tundeid,
mis seostuvad me mõlema ühistes unistustes.
Kuulan ma su malbeid sõnu,
tunnen su südametukseid
Kaua ma otsisin seda, mis paneb
liblikad lendlema kõhus
Kadus see tunne, nii erutav ja hell,
kuid jäi südamesse unistuse hääl.
Nii kaugele jäi mu õnnetooja,
kuid siiski ma teda ju armastan
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
euqen
pläralära siirum-saarum tingel-tangel     Postitusi: 766
Registreeritud: 16.09.2003 Viimane külastus: 14.11.2020 Asukoht: Peaaegu Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 19.10.2003 kell 23:17 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Mamba
Töö kiidab tegijat,
mind ei kiida keegi.
See on sellest vist,
et mina tööd ei teegi
Mnjaa......ok ok oled kiitu väärt
On talutav ja ülal pidada odav!
|
|
|
sirli
Vaikne vaatleja       Naine Postitusi: 2410
Registreeritud: 08.06.2003 Viimane külastus: 6.02.2021 Asukoht: muutub pidevalt,enamasti seal,kus on soe ja kindel Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.10.2003 kell 10:05 |
|
|
kirjutan teile veel ühe minu meelest parima luuletuse, mida olen kuulnud, autoriks on Juhan Viiding
Eluküsimus.
Kui ollakse ainult vastu,
ei olda kellegi poolt,
ometi on meil pilved
ja valgus mõlemalt poolt
Minus on õelad mõtted,
õieta, varreta,
ime, et ainult nendest,
veri ei tarreta.
Meile on palju antud,
ikka oleme nõutud.
Näha seda, mis elav,
on seda palju siis nõutud?
Kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest, mida ihkad, siis sa hiljem üle kõige samu unistusi vihkad
|
|
|
mella
Algaja   Postitusi: 59
Registreeritud: 08.09.2003 Viimane külastus: 15.10.2006 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 20.10.2003 kell 19:10 |
|
|
Kui väga lollist jutust väga ära väsid,
end välja lülita ja mõtle muust.
Nohh, näiteks:"Kuidas elad vasak käsi?"
või "Kas see jutt mis kuulen, tuleb suust?"
Ja vahel sekka ütle "Jah"
"Ohoo!"
"Kas tõesti?"
"Mine nüüd?!!"
* * * *
Ja kui ta tõesti läheb, ära tunne süüd!
A.Alavainu
PS Avelt küsisin luba!
|
|
|
pennu
Algaja   Postitusi: 68
Registreeritud: 19.09.2003 Viimane külastus: 19.12.2005 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 27.10.2003 kell 09:24 |
|
|
Meri
Seilates läbi elumere,
vaadates horisondile.
Silm eristab tormipilvi,
raevukaid ja süsimusti.
Siis tabab teadmine,
kallas kaduma läind on.
Tormiootel on selge,
viimaseks tunniks jääb see.
On rahu tehtud kõigiga,
meelt valdab segadus.
Mast murdub, paat upub,
vetesügavusse vajudes viimne mõte.
Oli elu, kahju, et lõpu leidis ta.
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.11.2003 kell 13:46 |
|
|
Kokkutulekust...
Nüüd ma panen siis siia üles mõne luuletuse, mis sündis mu peas kokkutulekult saabumise õhtul...
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.11.2003 kell 13:47 |
|
|
Eksinud hing
Nii külm ja vali on tuul,
mu käed on külmast kanged.
Ei oska ma minna enam kuhugi,
olen kui hüljatud hing.
Istun ma tundmatus
ja võõras kohas.
On vastik see mulle
ja mõttes on tusk.
Lõpuks tuleb mu päikesekiir
ja kaob meelest kurbus, nii must.
Kannab mind see soe tunne
sinna, kus on kodutud hinged.
Enam ei ole ma üksi,
tunnen end osana
ühest suurest melust
ja ongi selles kohas
see vähene midagi,
et olla lõpmata õnnelik.
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.11.2003 kell 13:48 |
|
|
Ära jäta mind praegu...
Ära lahku sa, mu kallis!
Jää viivuks veel sa ja
veeda minuga see ilus öö
kui kivil põleb tulelõõm.
Kanna hinges õnne
ja meie sõprust,
Nii mõnus on meil siin,
miks lahkuma pead siis?
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.11.2003 kell 13:49 |
|
|
Õnnetus
Oli hetk, oli tants,
järsku käis hele kõlks,
valdas tuba hingeängistus
ja Kay lebas põrandal.
Kandus kõikjale kurbus ja ¹okk,
Kay enam ei liiguta.
..........
Eero hoiab Kay pead.
Marx ütleb: räägi veel sa..
räägi tööst või koolist ka.
Mõtleb - ära ainult minesta.
Toibub Kay, kuid ¹okis ta,
vaja on arstidel aidata.
Viiakse ta minema siis,
tuppa jääb valu ja piin.
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
kaitsevaim
hell tantsulõvi       Postitusi: 1776
Registreeritud: 13.06.2003 Viimane külastus: 17.05.2020 Asukoht: Viljandi, Tartu Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.11.2003 kell 13:50 |
|
|
Pidu läheb edasi...
Ei lähe meelest tänane õnnetus,
ja tuba jääb vaikseks.
Varsti muusika mängib edasi
ja muutub aeg-ajalt valjemaks.
Varsti algab karaoke,
mõni juba magab üleval,
mõni laulab või tukub ja
mõni käib saunas end kütmas.
Inimesi kukub kui loogu,
kõik ju nii väsinud.
Hommikul siis kõik minekule seavad,
jääb ülesse vaid üks armukeste paar.
Lähen mina viimaste seas
Tartu Waimu ja Eeroga.
Külatame veel siis Ladybird`i,
sellest tuleb jäänukite afterparty.
Ja nüüd, sel hetkel, olen ma kodus
ja meenutan seda mälestust, mõnusat.
20:23 26.10.03 Kodututele Kaitsevaimult!
anna endale võimalus olla eriline!
|
|
|
tiina
Administrator          Postitusi: 5195
Registreeritud: 03.05.2002 Viimane külastus: 19.08.2020 Asukoht: Läänemaa Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.11.2003 kell 22:08 |
|
|
No Kaitsevaim oskas kenasti luulevormis meie ürituse enda silmade läbi kokku võtta.
Vahva tegelt.
Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda...
|
|
|
lenxu
kurva kuju printsess       Postitusi: 1328
Registreeritud: 12.11.2002 Viimane külastus: 24.09.2010 Asukoht: Räpina Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 08.11.2003 kell 12:49 |
|
|
Kirjutan siia minu arvates ilusamad (teiste luuletajate poolt kirjutatud) luuletused
Sa oled elanik. Ma olen maja.
Sa oled rand. Ja mina olen laev.
Ma olen
kuivi-huuli janutaja
ja sina oled
värske veega kaev.
- Jaan Kross -
****
Üks maja
sinises linnas
on alati timuka maja.
Jää suleb ta aknad talvel
ja tolmused paplid suvel
ja punane sadu sügisel
ja punased kardinad kevadel.
Möödujad iial ei teagi,
et siin asub timuka maja,
sest selleks, et tappa armastust
pole timukat vaja.
- Leelo Tungal -
****
Eks otsustage ise....
|
|
|
|