belleza
Kasutaja     Postitusi: 116
Registreeritud: 03.12.2005 Viimane külastus: 20.01.2008 Asukoht: siin-ma-olen Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2006 kell 16:29 |
|
|
Kas naeratus mis varjab pisaraid võib teha õnnelikuks ?!
Nii. Teema idee sündis sellest, et tunnen mitut inimest, kes on kogueag lihtsalt ülimalt positiivsed, kel on ükskõik mis neist arvatakse, ent kes
ometi aina ja aina saavad elult valusaid lööke. Jutu järgi nad on niiii õnnelikud ja muud juttu ei kuulegi, et "elu on ilus ja..." Mind
lihtsalt paneb imestama kuidas nii saab? Endal veab väiksemagi hingehaava peale gravitatsioon suunurgad allapoole ja mingi jõuga teeseldud naeratust
näole ei vea. Isiklikult ei usu, et see aitakski. Milleks petta teisi ?! Veelenam iseennast ??! Olenemata, sellest mis taolised rõõmupallid räägivad
ja kuidas nende näole on naeratus kui kivisse raiutud, siis ometi ma ju näen nende silmisse mattunud nutmata pisarate helki. Mina ju ammuse sõbrana
näen!! Siis ,kui jälle kuulan, mida kõik nad on läbi elanud..ausalt, ma nutaks nende eest, kui vaid see kurbus neist silmadest kaoks! Ühel hetkel mina
murduks nende teeseldud naeratuste all.. ( aga ehk olen mina lihtsalt veider!? )
Puhas südametunnistus on märk kehvavõitu mälust..
|
|
|
väikehapukurk
Kasutaja     Postitusi: 265
Registreeritud: 30.08.2005 Viimane külastus: 21.08.2006 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2006 kell 17:49 |
|
|
Äkki nad naeravadki oma õnnetuste üle. Nad naeravad nii kõvasti, et pisar tuleb kohe silma.
Aga igatahes mina kuulun ka nende inimeste hulka, kes on koguaeg positiivselt meelestatud ja meiega on lihtsalt nii, et iga tühiasi meid paigast ei
nihuta ja kuigi midagi suurt meiega juhtub, siis mina tavaliselt natuke aega torisen ja nutan ning varsti jälle on mul naeratus suul. Miks olla kurb?
Mulle meeldib ikka rohkem naeratada ja naerda.
I`d love to stay and chat, but you`re a total bitch.
|
|
|
Maiu
Ära         Postitusi: 2398
Registreeritud: 05.02.2005 Viimane külastus: 25.03.2014 Asukoht: on üks koht.. Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2006 kell 18:17 |
|
|
Naeratus, mis varjab pisaraid, võib teha õnnelikux?! Tegelikult ma ei saa sellest küsimusest üldse aru.. Kas ei ole nii, et inimesed, kes nii
käituvad, ei ole lihtsalt valmis jagama oma negatiivseid emotsioone teistega, nende jaox on kergem need alla suruda, neid varjata, vähemalt avalikkuse
ees.. pannes ette maski.. aga nagu iga maski puhul, silmi on raske varjata...
Tahax loota, et nad ei peta iseennast, probleeme eitades ... nad ehk vaid valivad kohta ja aega, millal nendega tegeleda..
Ma ei suuda ära oodata, mida öelda kavatsen!
|
|
|
Pipilota
unetud ood tais armastust       Postitusi: 7822
Registreeritud: 21.10.2004 Viimane külastus: 17.09.2016 Asukoht: eemal Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2006 kell 18:21 |
|
|
seda naeratust ei saa loputult teeselda, yhel paeval see mureneb nii voi teisiti ja siis on selline kukkumine marksa raskem kui neil, kes omi muresid
ja roome teistega jagavad.
"on võimatu olla masenduses kui sul on õhupall "
winnie puhh
|
|
|
meryli
LEBO      Postitusi: 3563
Registreeritud: 08.10.2002 Viimane külastus: 19.09.2008 Asukoht: PorFin-land Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2006 kell 18:30 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: belleza
Nii. Teema idee sündis sellest, et tunnen mitut inimest, kes on kogueag lihtsalt ülimalt positiivsed, kel on ükskõik mis neist arvatakse, ent kes
ometi aina ja aina saavad elult valusaid lööke. Jutu järgi nad on niiii õnnelikud ja muud juttu ei kuulegi, et "elu on ilus ja..." Mind
lihtsalt paneb imestama kuidas nii saab? Endal veab väiksemagi hingehaava peale gravitatsioon suunurgad allapoole ja mingi jõuga teeseldud naeratust
näole ei vea. Isiklikult ei usu, et see aitakski. Milleks petta teisi ?! Veelenam iseennast ??! Olenemata, sellest mis taolised rõõmupallid räägivad
ja kuidas nende näole on naeratus kui kivisse raiutud, siis ometi ma ju näen nende silmisse mattunud nutmata pisarate helki. Mina ju ammuse sõbrana
näen!! Siis ,kui jälle kuulan, mida kõik nad on läbi elanud..ausalt, ma nutaks nende eest, kui vaid see kurbus neist silmadest kaoks! Ühel hetkel mina
murduks nende teeseldud naeratuste all.. ( aga ehk olen mina lihtsalt veider!? )
Täitsa point ju asjas! Kui kysitakse, et kuidas Sul läheb ja vastad, et hästi, sellega jutt löpeb! Kui vastad, et shitasti-siis kellele see tegelikult
korda läheb 
Kes elab minevikus-sellel puudub tulevik! Mis ei tähendaks, et minevikuvigadest ei vöiks tuleviku jaoks öppida!!!
|
|
|
kazz
Kasutaja     Naine Postitusi: 196
Registreeritud: 30.06.2003 Viimane külastus: 19.12.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2006 kell 20:36 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: belleza
Nii. Teema idee sündis sellest, et tunnen mitut inimest, kes on kogueag lihtsalt ülimalt positiivsed, kel on ükskõik mis neist arvatakse, ent kes
ometi aina ja aina saavad elult valusaid lööke. Jutu järgi nad on niiii õnnelikud ja muud juttu ei kuulegi, et "elu on ilus ja..." Mind
lihtsalt paneb imestama kuidas nii saab? Endal veab väiksemagi hingehaava peale gravitatsioon suunurgad allapoole ja mingi jõuga teeseldud naeratust
näole ei vea. Isiklikult ei usu, et see aitakski. Milleks petta teisi ?! Veelenam iseennast ??! Olenemata, sellest mis taolised rõõmupallid räägivad
ja kuidas nende näole on naeratus kui kivisse raiutud, siis ometi ma ju näen nende silmisse mattunud nutmata pisarate helki. Mina ju ammuse sõbrana
näen!! Siis ,kui jälle kuulan, mida kõik nad on läbi elanud..ausalt, ma nutaks nende eest, kui vaid see kurbus neist silmadest kaoks! Ühel hetkel mina
murduks nende teeseldud naeratuste all.. ( aga ehk olen mina lihtsalt veider!? )
Ma siis kah selles grupis
Elu on nii ilus, kui ilusaks sa selle elu elad. Ise elan suht positiivset elu, negatiivset aga endale sisse ei lase.
Et sinna jõuda, tuleb endaga palju tööd teha . Inimene ei ole syndinud kannatusi taluma vaid syndinud õnne jaoks. Õnnelik olla, ei ole kunagi hilja,
seda enam ei tohiks häbeneda sellepärast, et oled õnnelik (isegi siis kui ymberingi on vähe rõõmu ja õnne). Toetudes nende õnnekybemetele, mis on
olemas igal inimesel, tuleb kanda hoolt iseenda, oma perekonna õnne eest. Olge õnnelikud siin ja praegu, mitte oodates, et silmapiiril olev tõotatud
maa kingib teile teistsuguse õnne. Olen veendunud, et rõõmu ja õnne allikas on meie sees, tähendab, seda saab kasutada. Ja see sõltub ainult inimesest
endast!
contra legem
|
|
|
Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2006 kell 23:07 |
|
|
Aga mis oleks siis alternatiiv?!?! Käia ringi ja ulguda ja viriseda, kui saast kõik on?
Kui piisavalt teistele rääkida, et kõik on ilus, siis lootust on, et hakkad ise kah uskuma.
Mina nt tegin kogu aeg nii. Keegi ei saanud aru, et miskit sitasti on. Ja sain paljudest jamadest nii üle. Ok, vahel jah ütlesin üles ja kukkusin
aukku aga noh, peab ju vahel ka lihtsalt augus olema ja ennast laadima.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage OTSINGUT
|
|
|
sissy84
Umbusklik       Naine Postitusi: 3817
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 30.07.2020 Asukoht: Tallinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.01.2006 kell 23:20 |
|
|
Mõni suudab pisarad alla neelata ja naeratada,mõni aga ei suuda ning seetõttu ka nutab.Ma ei kuulu nii optimistlike inimeste rühma kuna ei suuda
ennast panna naeratama olukorras kui tahaksin nutta kogu hingest.Samas miks naised kauem elavad?Kuna nad nutavad ja nuttes tulevad välja ka
kemikaalid.See paljude karmide naiste kohta ei käi,kes pisaraid tagasi hoiavad Seega naerusuud kui ikka tuleb nutu isu laske lahinaga
Las nad siis petavad teisi ja iseennast kui nad nii õnnelikud on.Tegelikult ma usun,et suured naerusuud ehk positiivsed inimesed salaja kodus ikka
uluvad aga teiste ees tahavad näida tugevad ja õnnelikud
Ära võta südamesse! Võta suhu ja sülita välja.
***
Elu on nagu lehm, pidevalt saab pulli!
|
|
|
habe
mõttetu mölaööbik      Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004 Viimane külastus: 11.11.2020 Asukoht: Harjumaa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 10:47 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: kazz
Ma siis kah selles grupis .........
.....
Väga läks hinge, kui hästi üks mõte on välja öeldud!
Kui inimesed, kellele saatus käkke keerab, suudavad ja oskavad oma elus olemasoleva hea üles leida ja selle eest tänulik olles selle üle rõõmustada,
on nad kõrvalkiibitsejast n arv astet kõrgemal. Ärge ahistage neid oma nägemusega asjast a`la " Mida sa kilkad, vaata kui paha Sul
on!"
Suutmatust ise oma saatusest kõrgemal olla ei pea te seda saamatust kui kohustuslikku pähe määrima oma kaaskodanikele!
Ja isegi, kui see naeratus oleks vaid mask ...
Vähemalt õigus seda maski kanda on neil kõigile õnnetustele vaatamata säilinud, miks tahaksite neilt sel juhul pihta panna ka viimast?
Oma subjektiivse tõetunnetuse nimel???
Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 10:53 |
|
|
ausaltöeldes...ei kipu ka oma negatiivseid elamusi jagama....ütlen ka, et ikka läheb hästi...
ja mis see halamine aitab? mulle ei meeldi halda ja ennast haletseda....meeldib olla positiivses meeleolus, mis sellest et hinges on ka palju
kurbust....seda saab ka omaette olles välja elada....
ja kui asi väga hulluks peaks minema, küll ma siis abi otsin.....siiani pole kõrvalist abi tarvis läinud ja loodan, et ka edaspidi mitte
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
maritv
ikkagi inimene!       Naine Postitusi: 1491
Registreeritud: 04.01.2004 Viimane külastus: 18.06.2012 Asukoht: kuskil rentsli ja tähtede vahel Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 11:26 |
|
|
Aga mina ei viitsi enam naeratada, kui ei ole tore!
Njah, enamasti on mul kohe näost näha, kui midagi viltu on. Mis ei tähenda, et ma muret kohe igaühele kurtma hakkaks, kui küsitakse, mis viga.
olõ-i tan tetä midä
elo iks lätt ummasuudu
eskina mul kõvva vidä
et om minnu ilma luudu
- Contra
|
|
|
dsikibriki
masu päkapikk      Postitusi: 688
Registreeritud: 18.05.2004 Viimane külastus: 31.03.2012 Asukoht: üts ummamuudu liin Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 11:42 |
|
|
mina ka selline et lakun omaette haavu, või räägin siis mõnele tuttavale oma probleemidest(paraku juhtunud et tuttavad on neti-tuttavad), reaalelu
tuttavatele ütlen et hästi läheb(iseasi on muidugi töökaalsed, need kohe saavad aru, kui ma mossis).mõtlen ka ikka nii, et peale halvasti minekut peab
ka ju paremaks minema , see annabki jõudu edasi liikuda.
Alati ei ole mees see kes naisel silma särama paneb,
vahel teeb seda ka hea juuksur ja perfektne meik.
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 11:53 |
|
|
Kõike ei või enda sees hoida, millalgi viskab kaane nagunii pealt minema. Vahel on väga kasulik kogu oma nördimus ja hala välja lasta. Pärast on ikka
tükk maad kergem olla. Igale ühele kurta pole vaja aga kui näiteks mulle lähedane inimene oma mure naeratuse taha järjekindlalt varjab siis võtan seda
reeglina usaldamatusena.
Mingis foorumis keegi ütles umbes nii: 'ega ma mingi prügikast ei ole, et oma mured minu kaela kallatakse...' aga mina ütleks nii:
'olen kallitele inimestele hea meelega prügikast, kuhu nad oma mured kallavad, kui see neid vähegi aitab'
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 12:01 |
|
|
Mina kuulan ka hea meelega ära teiste muresid, kui tean, et neil seeläbi kergem saab. See on hea tunne, kui saad teist aidata.
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 12:16 |
|
|
Just. Isegi kui sa millegagi aidata ei saa, oled sa juba oma kuulamisega aidanud
Mina tunnen ka vahel mõnest sellisest nö. prügikastist puudust. Mingil päeval just mõtlesin, et siin foorumis võiks olla selline nurgake, kuhu võid
tulla ja virtuaalselt ( ) karjuda.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
habe
mõttetu mölaööbik      Postitusi: 3408
Registreeritud: 27.05.2004 Viimane külastus: 11.11.2020 Asukoht: Harjumaa Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 12:56 |
|
|
Ajasin täna pikalt juttu ühe psühholoogiga, keda tõsiselt respekteerin, ning küsisin tema arvamust teemal psühholoogide usaldusväärsusest, rääkides
talle ära ka meie senise mõttevahetuse kokkuvõtte.
Nali küll, aga minu seisukohti ta jagas, lisades omapoolse täiendusena, et arstide, psühholoogide ja sotsiaalnõustajate hulgas olla ebaterve tendents
suitsiidile... temapoolne hüpotees siis, et isegi muidu stabiilsed inimesed muutuvad pidevalt võõrastesse hädadesse süvenedes ja neid endast
läbilastes neurootilisteks, rääkimata siis nendest, kes juba olles neurootikud, sellele tööpõllule siirduvad...
Ilmselt on ka siin see üledoseerimise oht täiesti olemas.
Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini.(Murphy)
|
|
|
belleza
Kasutaja     Postitusi: 116
Registreeritud: 03.12.2005 Viimane külastus: 20.01.2008 Asukoht: siin-ma-olen Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 17:00 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: LadyButterfly
Kõike ei või enda sees hoida, millalgi viskab kaane nagunii pealt minema. Vahel on väga kasulik kogu oma nördimus ja hala välja lasta. Pärast on ikka
tükk maad kergem olla. Igale ühele kurta pole vaja aga kui näiteks mulle lähedane inimene oma mure naeratuse taha järjekindlalt varjab siis võtan seda
reeglina usaldamatusena.
Mingis foorumis keegi ütles umbes nii: 'ega ma mingi prügikast ei ole, et oma mured minu kaela kallatakse...' aga mina ütleks nii:
'olen kallitele inimestele hea meelega prügikast, kuhu nad oma mured kallavad, kui see neid vähegi aitab'
Ma ühtin täielikult arvamusega. Egas ma algselt ei väinudki, et kõigile peab oma probleeme kurtma, aga sõbrad ju saavad niikuinii aru..ja enda sees
valu & kurbust hoida ei maksa. Ma ei tea isegi miks, aga teeseldud naeratused hakkavad mulle väga vastu..eriti, kui asi on läbinisti võlts mis
võlts. Mõni võib ju uskuma jääda. Minul end isiklikult petta ei õnnestuks. Kui kellegil õnnestub..palju õnne!
Puhas südametunnistus on märk kehvavõitu mälust..
|
|
|
belleza
Kasutaja     Postitusi: 116
Registreeritud: 03.12.2005 Viimane külastus: 20.01.2008 Asukoht: siin-ma-olen Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 17:06 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: habe
Ajasin täna pikalt juttu ühe psühholoogiga, keda tõsiselt respekteerin, ning küsisin tema arvamust teemal psühholoogide usaldusväärsusest, rääkides
talle ära ka meie senise mõttevahetuse kokkuvõtte.
Nali küll, aga minu seisukohti ta jagas, lisades omapoolse täiendusena, et arstide, psühholoogide ja sotsiaalnõustajate hulgas olla ebaterve tendents
suitsiidile... temapoolne hüpotees siis, et isegi muidu stabiilsed inimesed muutuvad pidevalt võõrastesse hädadesse süvenedes ja neid endast
läbilastes neurootilisteks, rääkimata siis nendest, kes juba olles neurootikud, sellele tööpõllule siirduvad...
Ilmselt on ka siin see üledoseerimise oht täiesti olemas.
Väga huvitav. ja sellepärast ma ei hakkagi arstiks, psühholoogiks või ei hakka tegelema lastekodulastega. Iseenesest tahaks..aga vaevalt töö jääks
koju kaasa tulemata.. ma saan parem rikkaks ja annetan neile raha või miskit..
Puhas südametunnistus on märk kehvavõitu mälust..
|
|
|
NikeDog
Algaja   Mees Postitusi: 6
Registreeritud: 06.01.2006 Viimane külastus: 6.01.2006 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 20:01 |
|
|
Kindlalt mitte!
Nii hakkad endasse tõmbuma ning tekib stress..
|
|
|
mannux
Kasutaja     Postitusi: 109
Registreeritud: 06.01.2006 Viimane külastus: 1.04.2006 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 06.01.2006 kell 20:17 |
|
|
Noup.
Petad ennast ja teisi samamoodi
Säilitage paanika!
|
|
|
li-li
pensil;)         Naine Postitusi: 7776
Registreeritud: 02.08.2002 Viimane külastus: 20.04.2018 Asukoht: seal kus on parem Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.01.2006 kell 02:46 |
|
|
naeratus on võimas relv......ja muide naeruteraapia on ülikõva asi Naeratus ei ole kunagi negatiivne ja sellega tupsid nii ennast kui teisi
Oma viha ja masenduse võid nutta ka patja, valikud on meie oma teha
armastuse maagiline arv
on üksteist
veel pole hilja
hakata armastama
/Ott Arder/
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 07.01.2006 kell 07:37 |
|
|
Kaitserefleks. Pigem naeratan läbi pisarate kui kuulutan hingevalu teistele. Omal nahal läbi proovitud. Teistes tekitavad pisarad pigem haletsust kui
tegelikku huvi. Siis juba pigem naer läbi pisarate.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
kazz
Kasutaja     Naine Postitusi: 196
Registreeritud: 30.06.2003 Viimane külastus: 19.12.2007 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 09.01.2006 kell 10:03 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: habe
Nali küll, aga minu seisukohti ta jagas, lisades omapoolse täiendusena, et arstide, psühholoogide ja sotsiaalnõustajate hulgas olla ebaterve tendents
suitsiidile... temapoolne hüpotees siis, et isegi muidu stabiilsed inimesed muutuvad pidevalt võõrastesse hädadesse süvenedes ja neid endast
läbilastes neurootilisteks, rääkimata siis nendest, kes juba olles neurootikud, sellele tööpõllule siirduvad...
Ilmselt on ka siin see üledoseerimise oht täiesti olemas.
Sul jutt õige!
Kuna mõte on ka psühholoogias tööd kaitsta, olen tööks vajalike andmete saamiseks kokku puutunu mitmete erinevate inimestega ning nende muredega.
Loomulikult on õige inimest ära kuulata ja omapoolseid soovitusi anda, kuid seda saab teha vaid juhul, kui ise selle probleemi sisse (ehk selle isiku
sisse) lähed, mida ka enamus psühholooge teevad. Probleem aga seisneb selles, et paljud ei oska sellest välja tulla, ja nii see probleem kandub hoopis
abistajale edasi (sealt ka see suitsiidi mõte).
Abi tuleks just niipalju anda, kui palju suudab abiandja seda kanda, vastasel juhul on ta ise kannataja.
contra legem
|
|
|