jenni
I Am What I Am      Postitusi: 3161
Registreeritud: 16.02.2003 Viimane külastus: 11.07.2012 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.02.2006 kell 16:41 |
|
|
Eeee, mis aastal väljaantud ÕS siis nii ütleb?
Anna mehele vabad käed ja sa tead, kust neid leida...
|
|
|
dilbert
Friik       Postitusi: 1346
Registreeritud: 08.12.2005 Viimane külastus: 27.03.2015 Asukoht: Tartu Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.02.2006 kell 16:47 |
|
|
EESTI KEEL
6.klass
Tallinn
LAPS: Kas "taat" on laadivahelduslik?
EMA: Miks Sa seda arvad?
LAPS: Sest sulghäälik teiseneb. "Taat", "taadi". D-täht muutub nõrgaks. Reegel ütleb, et kui sulghäälik sisehäälikutes kaob
või teiseneb, siis on laadivaheldus.
EMA: Mitte d-täht, vaid d-sulghäälik! Aga see teisenemine seal "taadi"
sees ei loe. Kui sulghäälik teiseneb j-ks või millekski selliseks, siis on laadivaheldus. Ma praegu enam ei mäleta, milleks sulgääliks saab seal
teiseneda.
LAPS: Õige jah. Aga kas "vankri" on laadivahelduslik? Sisehäälikud teisenevad. Vanker, vankri - "ank" muutub
"ankr"-iks.
EMA: Miks sa reelgeid pähe ei õpi! Ainult siis, kui sisehäälikute hulgas teisenevad k, p, t, g, b, d, s - ainult siis on laadivaheldus.
LAPS: S? Mul oli meeles ainult kpt, gbd. Kas "rebane" on laadivaheldus? S kaob ära.
EMA: Tuleta sisehäälikute reegle ka meelde! S peab ära kaduma sõna sisehäälikutest, aga "rebase" sisehäälikud on "eb". Mingit
s-i seal ei ole.
LAPS: Mis asi on "ee"?
EMA: Ee on omastav kääne sõnast "esi".
LAPS: Mis asi "esi" on?
EMA: Ma täpselt ei tea. Tänapäeval öeldakse esik ja esine. Aga ma tean, kuidas seda sõna käänatakse: "esi", "ee",
"ett". Nagu "vesi", "vee" "vett". Kui sa tead, kuidas sõna käändub, siis pole tähendust vaja teadagi.
Määrad lihtsalt sisehälikud ära ja oskadki öelda, missuguses käändes on sõna tugevas ja missuguses nõrgas astmes.
LAPS: "Esi" on nõrgas astmes, on ju?
EMA: Miks Sa nii arvad?
LAPS: Sest reegel ütleb, et kui sisehäälikutes on üksainus täishäälik ja üksainus kaashäälik ja see kaashäälik ei ole k, p, t, siis on sõna esimeses
vältes.
EMA: Jah, aga kas sulle ei tundu, et "ee" on veel nõrgemas astmes kui "esi"?
LAPS: Mulle tundub, et vahet ei ole. Mina vahet ei kuule.
EMA: Mina ka ei kuule. Aga on kokku lepitud, et vahe siiski on. Kui "s" kaob sisehäälikutest ära, siis see ilma s-ita sõna on nõrgas
astmes.
LAPS: "Vee" on nõrgas astmes ja esimeses vältes?
EMA: Kas sa unustasid jälle ära, et 1-silbilised sõnad on alati kolmandas vältes?
LAPS: Kas "vee" on siis nõrgas astmes ja kolmandas vältes?
EMA: Jah.
LAPS: Misasi "lõa" on?
EMA: "Lõa" on omastav kääne sõnast "lõõg". Mis pagana asi see lõõg oli. See käib vist hobuse päitsete külge. Kui Väljaotsa
Jaan läks kõrtsi, siis ta sidus hobuse ühe palgi külge ... Ei, vist lehma pannakse lõõga. Aga kas karjamaal või laudas? Karjamaal pannakse vist ikka
kammitsasse. Kalevipoja hobune oli kammitsas, mitte lõas? Mis asi see lasipuu oli? Ja vehmer? Kuskil kohustuslikus kirjanduses oli vehmer rohu sees.
Kas selle sees tehti vanasti võid?
LAPS: Tead, õpetaja ütles, et "konarlik" on kolmandas vältes!
EMA: Ongi! Sest mõnikord on sisehäälikud sõna lõpus. Sa pead reeglid ikka pähe õppima! Muidu sa seda parandustööd ära ei tee!
"Konarliku"
sisehäälikud on "ik", "iku", "ikku" - "ik" on kolmandas vältes.
LAPS: Aga seal on ju "ik", mitte "ikk"?
EMA: Aga see "ik" on ju 1-silbliline sõna! Püüa ometi meelde jätta, et sõnu ei vaadata ainult tähtede järgi. Vaadatakse ka sisehäälikute
järgi, hääldamise järgi, sõna rõhu järgi - kõi peab meeles olema.
vaadatakse mitme kandi pealt. See asi ei käi nii, et üks reegel ja kõik. Erandeid on ikka ka, ja väga palju. Igal reeglil on siin mitu erandit.
Erandeid on tegelikult isegi rohkem kui reegleid. Need pead sa lihtsalt pähe õppima.
Tähendab "konarlik". See "ik" on sõna viimane silp! See "ik" on üks silp! Ja ühesilbiline silp on alati kolmandas
vältes! Brrrrr.. Üks silp on üks silp ja kolmandas vältes - kui ta on sõna viimane silp, milles on vältevaheldus. Said aru?
LAPS: Kas kolmas välde selles sõnas nõrk või tugev aste? Ja millal on sõna teises vältes?
EMA: Vaata vihikust reeglit. Miks te siis vihikusse kirjutasite, kui sa sealt asju ära ei õpi! Ja püüa tunnis ikka kuulata ka. Te liiga palju
sosistate tunnis Jannoga. Õpetaja arenguvestlusel ütles mulle.
Nii sa ei kuule, mis õpetaja räägib, ja mina pean sind õpetama. Nagu oleks meil koduõpe! Mõne asja võiks ikka koolis ka selgeks saada!
LAPS: Siin on kirjutatud, et sõna on teises vältes, kui silp on pikk, kui sisehäälikuid ei saa venitada ülipikaks.
EMA: Kas seal on kirjutatud "kui silp on pikk"?
LAPS: Jah.
EMA: Võib-olla on seal kirjutatud, et sisehäälikud on pika vältusega?
Silp on üks asi ja sisehäälikud teine asi. Aga vahel ei ole ka. Vahel alngevad kokku. Aga üks ja sama nad ei ole. Välde käib sisehäälikute järgi. Aga
käib ka silbi järgi...
Ah! mina ka ei mäleta enam seda nii täpselt. Keskkoolis sain sisehäälikute eest viie, ülikoolis sain viie, kolm aatat õpetasin seda asja koolis
lastele, aga ei mäleta enam midagi! Kas ma pean nüüd sinu pärast neljas kord elus sisehäälikuid õppima hakkama?
LAPS: Meil klassis jääb see ka ainult mõnele üksikule meelde. Eile olid pooltel kahed.
EMA: Mis su vihikus kolmanda välte kohta on?
LAPS: Sõna on kolmandas vältes, kui mõni sisehäälikuist on ülipikk...
Kas "ik" on ülipika k-ga.
EMA: Jah. Juttu on häälikust, mitte tähest. Sa ära vaata ainult tähti, proovi hääldada ka. Proovi, kas saad silpi nii venitada, nagu laseksid
häälega ülevalt pika kaarega alla liugu. Kui saad, siis on kolmas välde. Kui ga saad seda sõna hääldada nii nagu muusikatunnis "hüp-pan"
rütmi, siis on teine välde. Ja "jook-sen" on esimene välde.
Aga ainult hääldamise järgi" Sest sisehäälikute järgi on "jooksen" ...
kas ta on ikkagi teine välde? Oi jumal küll, miks sa mind karistad!
LAPS: Kas see asi on nii, et nägemine on üks asi ja kuulmine on teine asi? Ja välted on üks asi ja astmed teine asi? Ja silbid üks üks asi ja
sisehäälikud on teine asi? Ja tähed on üks asi ja häälikud on teine asi. Miks see eesti keel nii keeruline on?! Ma ei saa seda vist kunagi selgeks!
EMA: Eesti keelt saab vaadata mitme nurga pealt, selles on asi. Kui vaatad mitme nurga pealt, siis saad eesti keelest paremini aru - tunnetad keelt
paremini. Selles vältevahetuses on tegelikult oma filosoofia ka sees. Sest mõtle - eesti keeles saab väldete järgi sõnu ritta seada, saab laadide
järgi ritta seada. Astmete järgi. Paljudes keeltes pole midagi sellist olemaski!
LAPS: Miks neid sõnu üldse peab ritta seadma?
EMA: Kui oskad ritta seada, siis oskad näiteks teiste maade keeleteadlastele selgitada, kui keeruline eesti keel on. Eesti keel on üks maailma
raskemaid keeli tegelikult. Inglise keel on eesti keelega võrreldes primitiivne. Ma olen olnud eesti keele õpetaja, aga ikkagi ei oska viie peale -
nii keeruline keel on.
LAPS: Sa ei ole enam õpetaja. Ja mina hakkan kondiitriks... "Paugud"
on tugev või nõrk aste? Nõrk g on sees, selle järgi oleks nagu tugev aste. Aga kui vaadata hoopis vältevaheldust, siis on nõrk aste.
EMA: Hakkad juba aru saama? Tubli!
LAPS: Kõva pauk on ka nõrk aste...
EMA: See ei käi jah paugu kõvaduse järgi, vaid sisehäälikute, silpide arvu, tähtede arvu ja häälikute järgi.
Kääna alati kolm esimest käänet läbi, siis saad aru, kus on nõrk ja kus tugev aste..."Pauk" on kõva aste, "paukku" on nõrk.
Ptüi! Täitsa sassi oled mind ajanud oma väldetega!
Mis sul veel homseks on?
LAPS: Kokku- ja lahkukirjutamise reegleid peame homseks kordama.
EMA: No loe need reeglid mulle peast ette, näita, mis sul meeles on.
LAPS: Tegusõnad jagunevad väljendtegusõnadeks, liittegusõnadeks, väljendtegusõnadeks, arvtegusõnadeks.
EMA: Kuidas nad kirjutatakse?
LAPS: Väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Sõna kuulama. Liittegusõnad kirjutatakse kokku. Esietenduma. Ühendtegusõnad kirjutatakse lahku...
EMA: ... mis ajast ühendtegusõnad lahku kirjutatakse? Kas sõnad ühendatakse lahku või? Mis näide sul seal on?
LAPS: Ühendtegusõnade näide on, et "kokku jääma" kirjutatakse lahku...
Arvsõnad kirjutatakse lahku. Kümme neegrit.
EMA: Kas teil tohib "neeger" öelda?!
LAPS: Poisid hakkasid kisama, et ei tohi, aga õpetaja ei teinud väljagi.
EMA: Kas kirjand Kalle Blomkvistist on valmis? Ma võin üle lugeda, äkki on vigu sees?
LAPS: Mul ei ole kirjandites kunagi ühtki viga....
TUNNI LÕPP
you and me baby ain't nothin' but mammals
|
|
|
JoanMadou
pixie      Postitusi: 1001
Registreeritud: 22.11.2004 Viimane külastus: 10.10.2007 Asukoht: karjamaal Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.02.2006 kell 16:58 |
|
|
/mul oli täna tunne et tööd on palju ja meel muidu must, aga nüüd olen lihtsalt õnnelik et ma pole kunagi pidanud koolis eesti keelt õppima.
Tänx!
Let's go save the world guys!
|
|
|
delilah
läbisõidul         Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005 Viimane külastus: 12.08.2011 Asukoht: kolmas kivi päikesest Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 01.02.2006 kell 17:17 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: jenni
Eeee, mis aastal väljaantud ÕS siis nii ütleb?
1999. aastal.
|
|
|
delilah
läbisõidul         Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005 Viimane külastus: 12.08.2011 Asukoht: kolmas kivi päikesest Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.02.2006 kell 11:33 |
|
|
PROFESSIONAAL
EFEKT
|
|
|
dillinger
Kollanokk       Postitusi: 4670
Registreeritud: 14.07.2003 Viimane külastus: 25.04.2018 Asukoht: õige Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 02.02.2006 kell 11:39 |
|
|
Sõna efekt on minus alati tekitanud segadust. Küsimus kas effektselt või efektselt? Ma kirjutan vist enamvähem kordamööda mõlemat versiooni.Ja ilmselt
jälle süüdi vene keel kus sõnaks effektivno vähemalt hääldatakse pika effiga.
TJ
Mõttega seks on tõepoolest parim!
|
|
|
Maiu
Ära         Postitusi: 2398
Registreeritud: 05.02.2005 Viimane külastus: 25.03.2014 Asukoht: on üks koht.. Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 05.02.2006 kell 23:10 |
|
|
et mix just mees tahab tütart.. et mix naine ei taha.. või..
sõnade järjekord muudab mõtte vahel hoopis teistsugusex, kui see tegelikult mõeldud..
Ma ei suuda ära oodata, mida öelda kavatsen!
|
|
|
delilah
läbisõidul         Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005 Viimane külastus: 12.08.2011 Asukoht: kolmas kivi päikesest Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 16.02.2006 kell 09:48 |
|
|
Eesti keeles ei käi tegusõna lause lõppu
Ikka - alus, öeldis, sihitis jne.
|
|
|
earthland
earthland     Postitusi: 995
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 30.05.2015 Asukoht: varjatud Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 12:02 |
|
|
he-he-hee.... olen võõrsõnadega hädas! Ja tõsi on mõtetu või mõttetu? Mõttetu ja... okasteTTa meenub mõnele kohe kindlasti. okasteta. okastetta.
okastettta.
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 12:19 |
|
|
Andeks mu harimatus aga nii ei saa ju normaalset teksti kirjutada kui kohe kunagi ei kirjutata tegusõna lause lõppu /tegusõna lause lõppu ei
kirjutata/
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 12:25 |
|
|
'Kus sa siis nii kaua olid?'
'Kus sa olid siis nii kaua?'
Hmmm. Mõlemad kõlavad hästi. Et üks neist siis vale?
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 12:33 |
|
|
Kas oskab keegi aidata?
Kas keegi aidata oskab?
Mõnel lausel ei saagi ju teisti kui peab tegusõna lõppu panema, muidu muutub lause mõte.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
Tascan
Aga mis siis kui ...      Postitusi: 954
Registreeritud: 21.11.2005 Viimane külastus: 25.11.2007 Asukoht: Tiirleb kosmoses Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 13:56 |
|
|
Võiks ju ka kirjutada: " Kas keegi oskab aidata?"
Inimese suurust ei näita mitte palju ta tegi, vaid palju ta tegemata jättis.
|
|
|
LadyButterfly
Sõnatu...         Naine Postitusi: 3506
Registreeritud: 22.09.2005 Viimane külastus: 18.03.2019 Asukoht: Kuskil Eesti keskel. Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 13:59 |
|
|
Tegusõna ju lause lõppu ei pidavat sobima.
Pead olema nagu jumal, kes jälgib, et paradiisis õunad kasvaksid, kuid ka põrgus oleks ahjud köetud.
Ära sõltu kellestki liiga palju. Isegi su enda vari jätab su pimeduses maha.
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 14:00 |
|
|
"oskab" ei olegi siis ju lause lõpus?
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 14:52 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: Vanapaks
Ok. Võtame siis veelkord need õnnetud kellelgi/kellegil.
Esmapilgul oleks nagu õigem kellelgi. Miks? Põhiliselt sellepärast, et emakeele õpetaja ütles!
Aga üritame nüüd mõelda (või mõtelda?). Mis sest, et võõras tegevus aga prooviks siiski.
Kas on kellegil? Peetril või Arvetil?
Või on hoopis kellelgi? Jaanilgi või Sassilgi?
Noh, kuidas on? Kas jää hakkas liikuma, härrad vannutatud mehed? Tabasite loogikat?
Ma saan aru, mida sa arvad loogiline olevat, kuid sa teed oma arutluskäigul siiski ühe vea.
Korrekte küsimus on kellel?, mitte kellegil?
Kellel on? või Kas mõnel on? Peetril või Arvetil
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
timmu
Kasutaja     Postitusi: 167
Registreeritud: 12.08.2004 Viimane külastus: 22.07.2006 Asukoht: kusagil Universumis Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 19:58 |
|
|
Tubli, delilah! Väga väärt teema!
Alguseks üks tänaseid teemasid, Hiire mure, sos! Eesti keeles näitab antud väljendi lahku kirjutamine, et hiirel on mure. Mis mure siis?Ei saagi
teada, küll aga on jama hiire endaga. Lahus kirjutatud sõnad näitavad kuuluvust! Kelle-mille. Lapse raamat, ema kleit... Aga: lasteraamat,
emalendur...
Veel midagi. Ka meedias räägivad tähtsadki ninad: kellegile, kuhugile, kummagile... Meile anti koolis tüüplause: laps andis kassilegi
piima. Kes teist kirjutaks: andis kassigile piima? Lihtne ju! Järelikult ka kellelegi, kummalegi, kuhugi on aga hoopis lõputa... (vt. ka
eelmist postitust!)
Lisatud: Hiire mure saigi lahendatud. Aitäh!
|
|
|
Tascan
Aga mis siis kui ...      Postitusi: 954
Registreeritud: 21.11.2005 Viimane külastus: 25.11.2007 Asukoht: Tiirleb kosmoses Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 20:56 |
|
|
Tõesti kuhulegi ei saa ju kirjutada ( või saab )
Inimese suurust ei näita mitte palju ta tegi, vaid palju ta tegemata jättis.
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 20:59 |
|
|
Saab küll, paber kannatab kõike. Aga ilus küll ei ole
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
delilah
läbisõidul         Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005 Viimane külastus: 12.08.2011 Asukoht: kolmas kivi päikesest Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 21:52 |
|
|
Siin on tegusõnaga probeemid, ma vaatan
Mõte tuli mõnigatest juhuslikest teemadest, kus väga palju vale sõnajärjekorda kasutati. Suures tuhinas unustasin märkida, et mõtlesin ikkagi
jutustavat, jaatavat lauset. Kui leian, panen siia lõppu mõned markantsemad näited ka, siis saate paremini aru, mida ma oma segasevõitu jutuga silmas
pean.
1) Loodetavasti seekord õige valik saab tehtud.
2) Haned ja pardid igast p...a sees paterdavad ja lehmad-pullid kuidagi siuksed vanad ja "kõvad" on
3) õnneks ta keilas elab
|
|
|
delilah
läbisõidul         Postitusi: 3367
Registreeritud: 26.05.2005 Viimane külastus: 12.08.2011 Asukoht: kolmas kivi päikesest Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 21.02.2006 kell 22:00 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: timmu
Tubli, delilah! Väga väärt teema!
/.../ Lahus kirjutatud sõnad näitavad kuuluvust! Kelle-mille. Lapse raamat, ema kleit... Aga: lasteraamat, emalendur...
/.../
Kokku kirjutatud sõnad näitavad liiki, mingit omadust. N: lokirull, hiirelõks. Vähemalt nii mäletan kooliajast. Kui neid omadusi on rohkem,
siis lähevad reeglid keerulisemaks.
Kohe juurde värvikas näide elust enesest - täna pakuti (kõrgkooli- )kohvikus juustu saia, samas aga seapraadi. Kuna sai ei kuulu
juustule, on esimene näide vigane. Selle loogikaga oleks pidanud ju sea praad kah olema
|
|
|
timmu
Kasutaja     Postitusi: 167
Registreeritud: 12.08.2004 Viimane külastus: 22.07.2006 Asukoht: kusagil Universumis Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.02.2006 kell 17:44 |
|
|
Tõsi või? Kas see praad kuulub seale? Teine asi oleks, kui ees oleks täiendsõna, nagu isegi mainisid. Noore sea praad, näiteks. Aga pajapraad,
lambapraad... Sama efekt. Kuid see "juustu saia"- tüüp on praegu paraku häbematult laialt levinud. Üks reeglit kinnitav erand on siin vana
ja väärikas Kuld Lõvi, mis ju meie reeglite järgi liitsõna peaks olema.
Kuigi fakt on seegi, et käisime koolis eri aegadel ja aeg-ajalt muutuvad ka reeglite formuleeringud, seega võime üht-sama asja erinevalt nimetada.
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 23.02.2006 kell 19:20 |
|
|
Noore sea praad ei ole hea näide, sest selle sõnaühendi tähendus sõltub kasutamise kontekstist ja grammatiliselt oleks ta ikkagi vale. Kuigi ma ei tea
väga täpselt, peale minu kooliõpinguid on eesti keele reegleid oluliselt lõdvendatud.
Noor siga on teatavasti põrsas, seega põrsapraad või siis seapraad noorest seast, aga see oleks kantseliit. Noore sea praad võib näidata lihtsalt prae
kuuluvust noorele seale ehk põrsale. (Kuigi tegemist on vaid akadeemilise aruteluga, sest vaevalt keegi sigadele praade valmistab.)
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
madu
ületamatult kitsarinnaline       Postitusi: 2415
Registreeritud: 09.07.2003 Viimane külastus: 18.10.2012 Asukoht: seal, kus internet Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.02.2006 kell 10:19 |
|
|
Minu stiili(tusse) kuulub küll täiesti vale sõnade järjekord lauses.
-gi ja -ki on alati sõna lõpus, nt kassilgi, susski.
Seega kellelgi, mitte kellegil.
"Isane peab olema karvane, haisev ja väga resoluutne."
Aleksei Turovski, Drosophilate (äädikakärbeste) partnerivalikust
|
|
|
milligramsmile
Algaja    Naine Postitusi: 67
Registreeritud: 06.01.2006 Viimane külastus: 11.06.2006 Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 24.02.2006 kell 11:24 |
|
|
keegi kirjutas siin alles serjaal seriaali asemel.
see riivab väga silma nagu ka see, kui kirjutatakse variandi asemel varjant.
brr.
|
|
|